Tere õhtust, kell sai kuus päevaga, vaatame nüüd tänased olulisemad sündmused üle stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti pered saavad majanduslike muredega oluliselt paremini hakkama kui Läti ja Leedu pered. Eesti keskmine netopalk oli möödunud aasta lõpus 785 eurot ehk pea 200 euro võrra kõrgem kui lõunani naabritel. SEB analüütik Triin Messimase ütleb, et neid numbreid saab seletada sellega, et lõunanaabrite juures on varimajanduse osakaal suurem. Täna kogunes esmakordselt haridusministri palvel töörühm, mis analüüsib osalisele eestikeelsele õppele üleminekut venekeelsetes gümnaasiumides. Töörühma ei ole aga kaasatud liikumise Vene kool Eestis esindajaid. Venemaa teatas sõjaväeõppuste alustamisest Ukraina piiri lähedal. Ukraina valitsus alustas täna taas erioperatsiooni Ida-Ukrainas, kuid pinged püsivad ja rahunemise märke pole näha. Nädala eest sõlmitud Genfi kokkulepe on hakanud oma tõelist palet näitama, ehk ette ei lahenda midagi pikas perspektiivis. Küll on andnud aega nii Ukrainale kui Venemaale. Tartus algas täna järjekordne maamess, tegemist jagub nii masina kui loomasõpradele. Koalitsiooni vahetumine on toonud riigikogu töösse mõningast segadust. Täna Haapsalus Haapsalu õudusfilmide festival, mis teeb muuhulgas koostööd suure saksa kultuuri tutvustava festivali Saksa kevadspordist. Ka Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani korvpalli euroliigas nelja parema meeskonna finaalturniirile ei pääsenud. Ilm tuleb ka homme päikesepaisteline, puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15, rannikul paiguti kaheksa kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. SEB Pank sai valmis analüüsi, milles võrreldakse kolme balti riigi perede toimetulekut. Keskmine netopalk ületas möödunud aastal kõigis Balti riikides kriisieelse taseme. Palgastatistika näitab peaaegu 50 protsendilist, sealjuures viimastel aastatel isegi suurenenud lõhet Eesti ja teiste balti riikide keskmiste netopalkade vahel. Eesti keskmine netopalk ulatus möödunud aasta viimases kvartalis 785 euroni, samas kui Lätis oli see 530 ja Leedus 524 eurot. Eestis on oluliselt kõrgemad pensionid, sissetulekud jaotuvad ühtlasemalt ning Eestile väike hoiused on ligi kolmandiku võrra lõunanaabrite omast suuremad. Indrek Kiisler küsis SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimase alt, millised on kõige suuremad erinevused? Võib-olla kohe tulebki, hakkabki film väga suur erinevus, näiteks laenuportfelli kvaliteet ees. Et kui me Eestis kodulaenuportfelliga oleme tagasi umbes taseme, mis oli enne majanduskriisi ehk et pikemaajalisi raskusi on ainult võib-olla ühel protsendil laenu võtnutes siis Lätis on see tase endiselt 10 protsenti, nii et siin on väga, aga väga suur erinevus. Võtame näiteks ostujõudu siis ka siin on päris suur erinevus pensionite palkade tasemes, nii et oli nõus ja tõepoolest on ka näiteks töötuse tase on Eestis pisut madalam kui Lätis. Kas see, et üldjoontes meie tase on peaaegu kolmandiku võrra kõrgem lõunanaabrite omas, tähendab seda, et investeeringud võivad minna hoopis lõunanaabritele, mitte meile. Seda on natuke raske vastata, et jah, siin tõlgendusi võib-olla tõesti erinevaid, võib-olla üks võimalik seletus sellele ida on ka küsitud, et kuidas on võimalik, et hinnad on suhteliselt sarnased, aga perede selline ostujõud erineb, võib-olla ka erinev varimajanduse osakaal, et kindlasti Eestis on see madalam, see tähendab meil on niisugust ametlikku sissetulekut rohkem, mis ka kindlasti statistikat mingil määral mõjutab. Milline on kiirlaenukontorite olukord Lätis ja Leedus? Täpselt infot ei ole nii nagu puudub ka Eestis, aga on teada, et kuskil 30 40 protsenti on selline kiirlaenu võtmine kasvanud kõigis kolmes balti riigis ja, ja natuke ongi päevaks, et seda päris sellises ühtses pildis näha ei ole, me ka ei tea, millised on perede kogemused kiirlaenudega, täpselt, aga võib arvata, et ka Lätis ja Leedus on need probleemid üleval üsna sarnaselt, nagu Eestis ja üldisest mustrist lähtudes võib arvata, et isegi suuremad probleemid, kui on Eestis Täna kogunes esmakordselt haridusministri palvel töörühm, mis analüüsib osalisele eestikeelsele õppele üleminekut ja selle tulemusi venekeelsetes gümnaasiumides. Uuritakse, kas vene emakeelega laste õpitulemused on muutunud ja kas ka reaalselt õpetatakse 60 protsendi ulatuses õppeaineid eesti keeles. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Osaliselt eestikeelsele õppele üleminekureform lõppes venekeelsetes gümnaasiumides juba 2011. aasta sügisel. Tollest ajast õpetatakse gümnaasiumides vähemalt 60 protsendi ulatuses õppeaineid eesti keeles. Kuidas tagantjärgi vaadates üleminek sujus? Küsisin seda töörühma liikmelt, Kiviõli Vene kooli direktorilt Aarne Piirimäelt. Oleks ilmselt olnud mõistlikum alustada altpoolt sest praegu tuli väga järsku ja need, kes pidid minema 2011 venekeelsest põhikoolist õppima gümnaasiumis aineid 40 60 eesti keele kasuks neile tulisega teatava šokina. Nad ei olnud selleks suures osas valmis. Mida 12 liikmeline töörühm siis hindama hakkab? Uurisin seda haridusminister Jevgeni Ossinovskilt. Eksamite tulemusi kui ka keele, testide ja keeleeksamite tulemusi ühelt poolt ja teises etapis. Töörühm külastab ka Tallinna ja Narva gümnaasiumi selleks, et ka kohapeal selget pilti saada sellest, mis koolides tegelikult toimub, mil määral häiritud 60 protsendi naine õpe tegelikult on eesti keeles, missugune on see eesti keel, mis, millest seda aineõpet tegelikult antakse ja mida õpilased ise ütlevad selle kohta, kas nad, kas nad saavad selles süsteemis hakkama või mitte? Palju on räägitud sellest, et puuduvad eestikeelsed õppematerjalid. Kui palju see venekeelsete õpetajate igapäevatööd segab? Sõltub õpetajast, õppematerjalide, ka varustamine üldiselt on probleem, aga samas üks õppematerjaliõpet ja hea õpetaja teeb materjali endale ise ja kui õpetajatel on koolipoolne tugi, tab juhtkonna poolne tugi ja omavahel hea koostöö. Materjalid tekivad ka niimoodi ühistegevuse käigus. Kas töörühma on kaasatud liikumise Vene kool, Eestis, esindajad? Mul ei ole veel olnud au selle organisatsiooni esindajatega kohtuda, nad on selleks küll soovi avaldanud tema lähiajal kindlasti koht on selle organisatsiooni esindajatega, et arutada aga kindlasti ka vene koolide küsimust. Aga selle töörühma loomisel oleme lähtunud mõnest põhimõttest ja tegemist on valitsusliidu leppe täitmiseks loodud rühmaga, kus on esindajaid nii sotsiaaldemokraatlikust, erakonnast kui Reformierakonnast ja teiselt poolt kuuluvad rühma reaalsed praktikud. Edasi jätkame juba Ukraina teemadel ja Reene Leas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas, et Venemaa alustab sõjaväeõppusi Ukraina piiri lähedal. Tema sõnul on tegemist vastusega Ukrainale relvastatud operatsioonile Slovjanskist ja NATO õppustele Ida-Euroopas, vahendab Interfax. Kui seda sõjamasinat ei peatata, viib see veelgi suurema arvu hukkunute ja haavatute. Nii NATO kavandatavad õppused Poolas ja Balti riikides ei aita samuti kaasa olukorra normaliseerumist Ukrainas. Me oleme sunnitud sellisele arengule reageerima, teatas Šoigu. Venemaa president Vladimir Putin hoiatas Ukrainat tagajärgede eest juhul, kui Kiiev kasutas riigi pinevas idaosas sõjaväge. Putini sõnul on relvajõudude saatmine tõsine kuritegu omaenda rahva vastu. Reutersi teatel on Ukraina väed Slovjanski kontrollpunktist tagasi tõmbunud ning see on taas separatistide valduses, kes hakkasid kontrollpunkti liivakottidega kindlustama. Ukraina julgeolekujõud alustasid täna riigi idaosas pingete keskmes olevas Slovjanski linnas erioperatsiooni. Siseministeerium teatas kuni viies tapetud separatisti eest niinimetatud donetski. Rahva vabariigi juhtkond ütles Interfax-Ukrainale, et Kiievi algatatud operatsioon tähendab kodusõda, ent Donetski rahva Wabariigi kodanikeks nimetav rühmitus kutsus Ida-Ukraina elanikke üles vastama Kiievi korraldatud erioperatsioonile ja algatama üldmobilisatsiooni. Prantsuse president François Hollande hoiatas sõjaliste pingete ägenemise eest Ukrainas, öeldes, et Euroopa jätkab konflikti jätkumise korral edasiste sanktsioonidega. Täna Pariisis Poola peaministri Donald uskiga kohtunud Hollande ärgitas Kiievi ajutist valitsust fikseerima Ukraina venekeelse vähemuse õigused riigi põhiseaduses. No see. Trenn meil on eesmärk, et Ukraina saaks endale põhiseaduse, mis tagab vähemustele õigused ning detsentraliseerimise tingimusel, et toimub dialoog. Presidendi sõnul tuleb kõikidel osapooltel pidada kinni seitsmeteistkümnendal aprillil Genfis sõlmitud kokkuleppest. Vastasel korral osutub vajalikuks sanktsioone karmistada, nagu Euroopa Liidu liidrid on varem hoiatanud. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on Venemaale kehtestatud sanktsioonide osas skeptilised, kuna need võivad kahjustada majanduskasvu Euroopasse, teatas täna Tšehhi peaminister pohuslav Sobodka. Ja selle teema jätkuks, kommenteerib välispoliitika analüütik Ahto Lobjakas. Nädala eest sõlmitud Genfi kokkuleppe mõjukust. Nädalatagune Genfi kokkulepe Ukraina, Venemaa, USA ja Euroopa Liidu osalusel on tänaseks nii-öelda paika loksunud. Tegemist pole tulevikku suunatud dokumendiga, nagu seda oli näiteks Bosnia sõja lõpetanud täitsa leppe. Genfi kokkuleppega seotud lootused piirduvad olevikuga. Leppe praktiliselt juba ei tööta, toimib aga veel tema peamine diplomaatiline funktsioon, milleks on suurema relvakonflikti vältimine. Praktikas tähendab see, et Ukraina võitis aega. Kokkuleppe eel näis, et riigi juhtkond ei oma kontrolli relvajõudude üle riigi idaosas. Tänaseks on Kiiev taas alustanud operatsioone Ida-Ukraina linnade puhastamiseks venemeelsetest separatistidelt. Hingetõmbeaeg oli ilmselt vajalik Moskvale. Venemaa käitumine kriisis on piirdunud jupikaupa oportunismiga. Maid on, kaotati, Krimm võeti ära, suurvene šovinism sai Putini lipukirjaks, üldpealetungi läänele aga ei järgnenud. Venemaa juhtkond on ikkagi huvitatud homsest päevast, millesse kuuluvad nii poliitilised, majanduslikud suhted läänega. Näib, et Moskva on saavutanud oma vaheeesmärgi kontrollitud pinge tõusu läänega, mis aidanud tugevdada Putini siseriikliku positsiooni. Venemaa presidendi propaganda sihtmärgiks on ikkagi venelased ise vaid neid ei morjenda selle valed loogika puudus. Märkimisväärne on seegi, kuidas Kiievi võimud on Vene massiteabevahendites viimastel päevadel muutunud fašistidest juhtideks niinimetatud Donbassi. Vabariigi arengut paljastavad Venemaa ettevalmistuse, pinnapealsuse ajakirjanike ja oponentide pantvangivõtmised, piinamised ja tapmised osutavad augule. Moskva strateegia südames on suur vene propaganda on rohelised mehikesed, aga puudub see pehme võim, millega midagi üles ehitada. Vastupidi, Venemaa mõju alla sattuda tunud alad libisevad kärbeste jumalalaadsesse barbaarsus. USA on seejuures enesekindel Balti riikidesse ja Poolasse tuuakse vägesid, samas garanteeris Obama Eilessen kaku saarte kuulumise Jaapanile. Hiina ärritamine praegusel hetkel osutab, et Washington ei ole Kremli pärast üleliia mures. Riias lõppes äsja Läti peaminister Land Ottostravima pressikonverents. Maestro jumal täitus selles ametis 100 päeva. Meil peaks nüüd telefonil olema kolleeg Ragnar Kond, tere õhtust. No mis siis, Läti peaministri sõnum täna oli. No valikud on keerulised, nagu selgub, trauma ütles just äsja, et riik ja, ja kogu maailm ei ole enam sellised nagu 100 päeva tagasi, mil Läti uus valitsus ametisse astus. Ja nüüd on siis küsimus selles, et et kuidas täita neid lubadusi, mis anti ametisse tulles. Sest Läti on euroga seoses hoidnud kokku, palgad on madalad ja on lubatud ju palgatõusu nii pensionäridele kui õpetajatele. Ja samas nüüd, kus on olukord turvalisusega muutunud keerulisemaks, tuleb kuidagi lahendada kaitsekulude küsimus ja tõsta ka kaitsekulutusi, aga kõigeks Lätil raha ei jätku. Seda enam, et kui probleemid Venemaaga peaksid süvenema, siis suur osa majandusest on ju Venemaaga seotud, võivad siin tekkida ka sissetulekute ja töökohtadega uued probleemid, mis omakorda riigi tulusid ei kasvatab. Praegu on siis otsustatud nii, et pensionid esimesest oktoobrist tõusevad. Teine prioriteet on kaitsekulud. Ujuma täna ei öelnud, kui palju kaitsekulusid siis tõstetakse, Läti eesmärk on jõuda kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2020, praegu on see kusagil 0,9. Kindel on aga see, et Läti ordsele on eraldatud õppusteks 780000 eurot. Seda nad saavad siis kasutada nüüd juba kohe ja sel aastal ja tundub, et õpetajad peavad oma palgatõusu siis ootama, millal nende palk tõuseb, ei osanud ravima täna öelda. Ja noh, nagu siin kohalikus meedias on täna juba selgunud, on Läti haridusminister ähvardanud erru minna, kui õpetajate palgatõusu ei tule. Nii et valikud on keerulised ja teine oluline teema, millest Läti valitsuse liikmetena rääkisid, on meediapoliitika, nimelt lätlased on koostamas praegu meediapoliitikat, mida te nii Lätil pole olnud, see ei tähenda mitte ajakirjanike ajakirjanduse kontrollimist, pigem arendamist. Et ajakirjandus tervikuna muutuks kvaliteetsemaks ja balti ühise telekanali loomine, mis siis on mõeldud just vene vaatajatele on muutumas Läti üheks prioriteediks. Järgmisel aastal, mil Lätist saab Euroopa Liidu eesistujamaa Naabrid armastavad ikka teineteisega ennast võrrelda kui paljudest ravima oma tänases jutus Eestit puudutas. Ta nimetas seda, et homme on siin Lätis visiidil Eesti uus peaminister Taavi Rõivas ja Eestiga koos arutatakse energia küsimusi ja energeetika on lätlaste jaoks samuti oluline prioriteet. Proovima küll ei öelnud, kuidas kavatsetakse siis vähendada energiasõltuvust Venemaast, aga noh, vähemalt selle eesmärgi ta püstitas, aga rohkem sellel pressikonverentsil eestlastest juttu ei olnud. Ragnar Kond aitäh sulle selle ülevaate eest ja meie läheme siit edasi juba koduste asjade juurde, nimelt Tartus algas täna järjekordne maamess ja tegemist jagub seal nii masina kui loomasõpradele. Marii Kangur räägib edasi. Sajad huvilised ummistasid maamessi sissepääse juba hommikul kell 10 ning keskpäevaks jätkus maaelusõpru tervele messialale. Teiste masinate seas püüdis messikülastajate pilku Paide Masina tehases konstrueeritud ise laadiv heinarulli haagis. Konstrueerija Christopher Talviste kirjeldas, kuidas masin töötab. Siin kõrval on üks haarats, sama kollane haaratsin, haarab pallid peale, sein, mis siin on, nüüd lükkab palli iga rea jälle taha ja koguni 20 palli on peal, siis saab põllu pealt ära sõita. Täiskoorma saab umbes 10 minutiga, oleneb muidugi traktori juhi vilumusest ka, aga selle 10 minutiga pole probleem, et me katsetasime seda umbes nädal aega, siis esimese päeva, aga traktorijuht sai 12 minutiga koorma peale, et ma arvan, et sealt natukene võimalik veel edasi areneda. Palju tähelepanu püüdis ka suur kollane buldooser, mis kaalub 75 tonni ehk umbes sama palju, kui ütleme, täiskasvanud elevanti. Aktsiaseltsi Baltemm müügimees Ain Sarv ütles, et tegelikult pole põllumehel sellise masinaga midagi teha. See masin on mõeldud ikkagi ennem kõike karjääridesse töötamiseks, et me siin oma keski küll naljatades ütleme, et, et see on nagu põllumeestele mõeldud silo tallamiseks, aga see on ainult nali. Veel sai messiplatsil tutvuda näiteks iseliikuva söödamikseriga, raadio teel juhitava muruniidukiga ja Valteri nimelise vee pumplaga, aga lisaks masinatele olid tähelepanu keskmes ka erinevad loomad. Paar nädalat tagasi aastaseks saanud pulle kaotogaalus praegu veel vaid 560 kilo, aga tema peremees Targo Pikkmets selgitas, et järgmiseks aastaks peaks loom teise samapalju juurde koguma. Kõik lihaveised on erilised, aga tema on Sarolee ja minu meelest väga meeldivad, siis ma pean hästi rahulikud, hästi kasvavad ja liha, kus on väga hea liha kvaliteet, on väga hea. Et Eestis ta ei ole väga levinud. On arvukas, et ma ei tea, kas viies või kuues tõu. Aga näiteks Rootsis on ta kõige arvukam tõug. Prantsusmaal on kõige arvukam arvukam tõug. Pulli puuri juures jäi pidama ka kaheksaaastane tartu tüdruk Vanessa, kel oli loomade juurest juba hulgaliselt muljeid kogunenud. Nonii vaatasin, väiksed lambad ja kitsed ja need lehmad on ka äge, kõige lahkem mulle meeliunenud lehmade, see, et ma nägin seal üle, seal oli väikelehka nii härmas ja kits oli käes, jääl väikene, aga sain talle pai teha. Marii Kangur Tartu. Täna algaval Haapsalu õudusfilmide festivalil näeb Saksamaal mullu valminud linateost märgalad, mis arutlev hügieeni ning teismeea võlude ja valude üle üsna šokeerival moel. Film on siin need tutvustada saksa kultuuri, jätkab Mari Rebane. Filman osake saksa kultuurifestivali Saksa kevad, mille oma filmiprogramm algab mai alguses ning peegeldab hästi tänast Saksa kultuuri räägib Kööde instituudi eestis keeleosakonna juhataja Anne lind. Ja ma arvan küll, et me oleme jõudnud ka tänapäeva sakslased on jõudnud ka oma filmi tegemisega väga tänapäeva ja jõudnud ka väga palju noorteni. Sellepärast et me näeme hästi palju väga häid noortefilm ja need on meil ka sellel saksa maadel nüüd neljandast maist, siis algab saksa filminädal nii Tallinnas kui ka Tartus ja hästi palju on vot seal selliseid selliseid noortele suunatud filme ja tänapäeva probleemidega tegelevaid filme, nagu see ajalugu on nüüd natukeseks kõrvale jäetud. Saksa suursaatkonna Küütja Instituudi koos korraldatav Saksa kevad toimub juba viiendat korda. Festivali programm on väga mahukas ja kuna koostööd tehakse lisaks hõhvile näiteks Jazzkaare ja kumuga siis leiab huviline kultuurisündmusi igast vallast. Saksa kevadel on igal aastal oma partner Liiduma ning tänavu on selleks Schleswig-Holstein, räägib Saksa suursaadik Eestis Christian Matthiaslaga. Selles Holstein asub Põhja-Saksamaal Läänemere naaber nagu Eestigi, kus on pikk rannikujoon, palju loodust ja palju põllumajandust. Loomulikult on seal suured tuntud linnad nagu näiteks pealinn, kiil, aga ka tööstuspiirkond. Seega esindab selles või Holstein Saksamaad väga hästi, sest seal on väga hea segu erinevatest valdkondadest. Kahjuks pole seal küll mägesid, aga seest on väga kena rannajoon, rääkis suursaadik. Nagu igal liidumaal on kas Leisveegolstanist toidud, mis on omase paid sealsele piirkonnale, eelkõige muidugi kala, aga on muudki. Siin oleks Eestilgi üht-teist kõrva taha panna. Suursaadik Christian Matthiaslaga. Lestakala on seal väga armastatud eelkõige mailest, mida kevade puhul pakutakse. Liha poolelt mainiksin ära nii-öelda rulaniidul kasvanud lambaliha ehk noored lambad, keda kasvatatakse mereveest kevaditi üle ujutatud rannaniitudel, mis annab nende lihale erilise maitse juurde. Maiasmokkade soovitan kindlasti roote krüdset, mis marjamagustoit on paksem kui kissell, aga vedelam, kui tarretis seda süüakse vaniljekastmega ning on väga armastatud. Saksa kevad kestab tänavu 12. maini. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik, maile Meius, palun. Skandinaaviast Baltimaade kohale ulatuv kõrgrõhuala jääb lähiajal väheliikuvaks põhja ja lõuna poolt survestavad seda aga madalrõhkkonnad ja õhurõhk langeb tasapisi. Selle tulemusena jääb kõrgrõhuala vähehaaval nõrgemaks ja meie aladele hakkab tsüklonite servas kanduma niiskemat õhku. Esialgu piisab niiskusest vaid lühemate pilvede moodustamiseks ja kuni nädala lõpuni püsib ilm endiselt kuiv. Nüüd on suhteliselt jahedad, päevad lähevad aga üha soojemaks. Eeloleval ööl tuleb Eestis selge ilm, tuule muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus neli, rannikul kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline ilm, puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis pärastlõunal põhjarannikul lääne ja loodetuul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15, rannikul paiguti kaheksa kraadi. Nädalal vahetus pakub soodsaid hetki välisõhus viibimiseks. Punase kukega tuleks aga ettevaatlikult ümber käia, sest pikk kuivaperiood on muutunud meid ümbritseva looduse väga tuleohtlikuks. Ja tänased spordisõnumid võtab kokku Juhan Kilumets. Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio farmani kaotas korvpalli euroliiga veerandfinaalseeria neljanda kohtumise võõrsil Tel Avivi Maccabi-le 66 86 ja kogu seeria mängudega üks. Kolm. Kangur viskas 19 minutiga kaks punkti, võttis kaks lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu ja tegi kaks isiklikku viga. Jalgpalli meistrite liiga poolfinaali avakohtumises sai Madridi Real kodus tänu Karim Benzema 19. minuti tabamusele üks. Null jagu tiitlikaitsjast Müncheni Bayerni-ist. Anett Kontaveit alistas USA-s toimuval ITF-i tenniseturniiri avaringis kolmandana asetatud ameeriklanna Melanie Udiini kuus. Kolm, seitse, kuus. Täna loositi Austrias Linzi salagruppidesse 2014. aasta kuni kahekümneaastaste noormeeste käsipalli Euroopa meistrivõistluste finaal turniirile jõudnud riigid. Eesti koondis loositi B-alagruppi koos Taani, Šveitsi ja Serbiaga. Koondise peatreeneri Rein Suvi kommentaar. Eks need nimed nimekirjas kõik sellised aukartust äratavad ühtepidi, et väga valida sellist teemat nagu enda jaoks püstitanudki ootusega, nagu ootasin. Põnev võib olla selline fakt, et nad üks on ju skandinaavia koolkonna esindaja, üks on siis Balkanimaade, Serbia, eks Taani on Skandinaavia ja, ja tuleb siis Kesk-Euroopa tiim ka veel see, et selline kolme erinevat meeskonda juba alagrupi mängudest saame, saame tunda, et selles mõttes võib-olla selline vaheldusrikas grupp. 28 aastane Tanel Leok hoiab motokrossi maailmameistrivõistlustel viie etapi järel kaheksateistkümnendat kohta. Möödunud aasta lõpus põlve vigastanud Leok käis enne hooaja algust operatsioonilaual. Leoki sõnul pole trauma endiselt taandunud ja põlv annab jätkuvalt tunda. Tanel Leok. Neljandal etapil suuedki vigastasin seda, et teagi keeruline olukord üle põlve arsti juures olen virk Endel võtmers süstida saanud ja ma ei teagi, nagu, et üritan põlvede tugevaks treenida. Väga palju koormust ei saa võib-olla praegu anda, et eks näis klaasilt uuesti hakkama saanud, trenni tegevad. Teipida tuleb kogu aeg ja ebameeldiv tunne ja ei ole kindel, et neil on etapil ei pruugi enam-vähem või rohkem riske korraga ilusti siin uuesti, et väike kahtlus on sellised kellad Jeff tulemus, aga punkte peab saama kuidagi. Aitäh ja selline sai Päevakaja 24. aprillil, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.