Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd tänased olulisemad sündmused kokku stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Venelane president Vladimir Putin rõhutas täna pressikonverentsil Moskvas, et Venemaa ei ühendanud Krimmi jõuga, ehkki lõi relvajõudude abil tingimused sealse rahva vabaks tahte väljenduseks. Euroopa Liit valmistub edasisteks sanktsioonideks Venemaa vastu. Sotsiaaldemokraadid Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond loodavad Euroopa Parlamendi valimistel saada igaüks kaks mandaati. Kampaaniate maksumused jäävad erakondadel 200 kuni 300000 euro vahele. Atko bussijuhid korraldasid täna Tallinnas Balti jaamas piketi, et nõuda suuremat palka, juhtida tähelepanu bussinduses valitsevatele probleemidele. Sisearhitektide liidu aastapreemiale esitati 54 tööd, välja anti preemiat neljas kategoorias. 27 nominendi tööd on vaadata Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis. Homme algab jätskaar, tänavu jõuab see kõikjale Tallinnas lennujaamast sadamani kokku 55 kontserti. Laevaliiklus Väinamerel muutub tänasest tihedamaks. Nii Rohuküla-Heltermaa kui Virtsu-Kuivastu liinidel on näiteks tänaseks kõik piletid eelmüügist välja ostetud. Spordist nii palju, et Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani kaotas korvpalli euroliiga veerandfinaalseeria avakohtumises lisaajal Tel Avivi Maccabi le. Ilmast. Öö ja homne päev tulevad vahelduva pilvisusega ja sajuta. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel pluss üks kuni pluss kuus, Päeval 10 kuni 15, rannikul paiguti kaheksa kraadi. Ja alustame saadet sõnumitega Ukrainast. Reene Leas. Vene lennufirma Aeroflot teatab, et Ukraina võimud on neid informeerinud rangest vene meeskodanike riiki laskmise keelust. Sissesõidukeeld kehtib kõigile Venemaalt saabuvatele meestele vanuses 16 kuni 60 aastat, juhul kui nad ei esita tõendit mõjuva põhjuse kohta, nagu näiteks perekondlikud sidemed, kutse või reisivad nad koos perekonnaga. Donetski oblastis Mariupolis ründasid venemeelsed oma kaitseväelased ööl vastu tänast. Ukraina rahvuskaardipataljoni. Siseministri kohusetäitja Arsennowakov teatas, et kolm ründajat hukkus ja üle 10 sai vigastada. Sündmuskohal võeti kinni 63 ründajat ja konfiskeeriti relvi. Rünnakus haavata saanud aktivisti Sergei Septšenko sõnul tahtsid nad avada väravaid. Hoiavati tuli. Nad ei tulistanud õhku, vaid asfalti väravate ligidal. Me tulime nende juurde, et nõuda relvade mahapanemist ja meie omade vabastamist. Käsud, mis teile antakse, minu arvates on need kuritegelikud, sest minu arvates on Kiievi võim ebaseaduslik. Ma tõesti soovin, et Vene väed tuleksid siia ja kaitseksid meid Kiievi hunta rünnakute eest. Nii kõneles üks rünnakus kannatada saanud venemeelsed separatistid võtsid Donetski oblastist Slovjanskist kinni vabakutselisena. Ajakirjaniku intsidendist andis teada ajakirjanik Sergei Lecteri tööandja Open Dialoog Foundation. Lektoreid süüdistatakse spionaažis ja paremsektori liikmeks olemises, kirjutab Kiiev paust. Euroopa parlament kutsus Euroopa liitu üles karmistama Venemaale kehtestatud sanktsioone ning ette valmistama ka suunatud majandussanktsioone. Parlamendile mittesiduva resolutsiooni kohaselt peaks Euroopa liit astuma samme vene ettevõtete ja nende tütarettevõtete vastu ja seda eriti energiasektoris. Samuti peaksid sanktsioonid puudutama Venemaa Euroopa liidus paiknevaid varasid. Seni on ühendus kehtestanud viisakeelu ligikaudu 40-le Ukraina ja Vene kodanikule ning külmutanud nende liikmesriikides paiknevad varad. Ja jätkame samal teemal. Venemaa president Vladimir Putin andis täna traditsioonilise pressikonverentsi, kus vastas vene kodanike küsimustele riigi sotsiaalelu, majanduse, poliitika ja rahvusvahelise olukorra kohta. Sel aastal käis suurem osa küsimusi Ukraina ja Krimmi kohta. Mall Mälberg kuulas presidendi vastuseid. Rahvusvaheliste infoagentuuride tähelepanu on vast kõige enam paelunud president Putini vastus küsimusele, mida ta arvab nii läänes kui Kiievis levivatest juttudest, et rahutuste taga Ida-Ukrainas on Venemaa, et Moskva juhib ja finantseerib neid ja veelgi enam, et seal tegutsevad mingid vene allüksused. See kõik on jama, ütles Putin linna idaosas pole mingeid Vene allüksusi, eriteenistusi või instruktoreid. Kõik on kohalikud inimesed ja oma Lääne partneritele ütleksin ma, et nad ei lähe sealt kuskile, nad on selle maa peremehed. Väga paljud küsimused puudutasid Krimmi Putinilt küsiti, et kuna Venemaa ühendas Krimmi jõuga, kas see tähendab, et jõud ongi praegu suveräänse riigi ainus garantii maailmas ja vastus. Venemaa ei ühendanud Krimmi jõuga, ütles Putin. Venemaa lõi tingimused muidugi eriüksuste ja relvajõudude abil, ütlen otse, aga siiski lõi üksnes tingimused Krimmis elava rahva vabaks tahte väljenduseks. Aga liitumisotsuse tegid inimesed ise. Venemaa vastas sellele üleskutsele ja võttis Krimmi ja Sevastoopoli oma perre. See on loomulik, teistmoodi Poleks saanudki olla. Vladimir Putin tunnistas täna ka esmakordselt, et Vene sõdurid olid Krimmis Moskvaga ühinemise referendumi eel ja ajal. Mis aga puutub rahvusvahelistes suhetes jõu kasutamisse, ütles Putin, siis seda on alati tehtud, tehaksegi praegu ja ma arvan, et ka tulevikus. Asi polegi selles, vaid selles, et saades aru jõu olulisest tähendusest rahvusvahelistes suhetes saaksid riigid tervest mõistusest lähtudes töötada välja sellised käitumisreeglid rahvusvahelistes suhetes, mis annaksid võimaluse tasakaalustada riikide huve jõudu kasutamata. NATO laienemise kohta eita vastas Putin, et NATOt pole vaja karta. Ta arvas, et alliansi edasist laienemisse tuleb suhtuda kainelt. Kadunitas ta, et tema hinnangul ei saa Euroopa Liit loobuda vene gaasi ostmisest. Genfi kõneluste ja Vladimir Putini pressikonverentsi taustal arutati täna Brüsselis võimalikke Venemaa-vastaste sanktsioonide kolmanda laine üksikasju Ahto lobjakas kommenteerib olukorda. Täna raamivad Ukraina arenguid kolm välist faktorit Moskvas, selgitas president Putin pressikonverentsilt Krimmi hõlbamist jai välistanud sõjalist sekkumist tulevikus. Genfis kohtuvad USA, Euroopa Liidu, Venemaa ja Ukraina esindajad. Venemaa esitab detailseid nõudmisi Ukraina konstitutsiooniliselt. Kiiev keeldub siseasju arvutamast ning Brüsselis valmistutakse edasisteks sanktsioonideks, mis peaksid rakenduma niipea, kui eraldusmärkidega Vene väed peaksid ületama Ukraina piiri. Võimalik, et järgmisel nädalal leiab aset ühenduse erakorraline tippkohtumine. Euroopa liidus puudub praegu sanktsioonide osas täielik üksmeel. Reuters eristab kolme leeri. Sanktsioonide karmistamise poolt on Suurbritannia, Rootsi, Taani, Poola, Tšehhi vabariiki ja kolm balti. Riiki. Kahtlevad Itaalia, Kreeka Bulgaaria-Luksemburg, Austria, Hispaania, Portugal ja Malta. Kahe vahel on Saksamaa, Holland, Soome ning enamus ülejäänutest. Gruppide piirid on hägusad, näiteks Prantsusmaa vahetab kohtumiselt kohtumisele karmi liini ja kõhklusi. Teatavasti on Pariis külmutanud hetkel ründelaeva Mistrali müügi Venemaale. Määrav on Saksamaa positsioon ning see näib jäigastuvad. Venemaa sõbralikud sotsiaaldemokraadid Merkeli koalitsioonivalitsuse väiksed partnerid on kaotamas kannatust. Voites teatab, et asekantsler Sigmar Gabriel, sotsiaaldemokraatide juht ja ühtlasi majandus- ja energiaminister ütles eile, et Venemaa peab olukorda nähtavalt eskaleeruma. Vastasel juhul ootavate riiki majandussanktsioonid. Opoliit kaalubki hetkel sanktsioonide kolmanda laine üksikasju. Esimesed kaks lainet on puudutanud konkreetsete isikute viisakeeld ja varade külmutamist Euroopa liidus. Kolmanda lainega kärbitakse kaubandussuhteid, viidaks sisse piirangud Venemaa pankadele ja teistele finantsinstitutsioonidele ning hakataks avaldama survet Venemaa energiaettevõtetele. Tuleb rõhutada, et USA oma sanktsioonidega Euroopa Liidust mitu sammu ees ning krediidikraanide sulgemine Venemaa ettevõtetele on juba avaldanud tuntavat survet riigi majandusele. Samas oleks pikas perspektiivis kõige mõjukam relv Euroopa Liidu energiasõltuvuse vähendamine. Venemaast andis Euroopa komisjon liikmesriikide saadikuile, teiste seas siis ka Eesti esindajale üle ümbrikud esmase analüüsiga selle kohta, millist mõju võiksid kolmanda laine sanktsioonid iga riigi majandusele avaldada. Ja Eesti asjade juurde erakonnad täpsetest Euroopa Parlamendi valimiste kampaania eelarvetest rääkida ei saa, selgitades, et kampaania käigus võib veel viimasel minutil tulla vajadus lisaraha mängu panna. Orienteeruvad summad on siiski paigas, näiteks reformile. Erakond loodab tänavu eelmise Euroopa Parlamendi valimisteks kulutatud summat mitte ületada, mis oli toona üle 327000 euro. Mandaatide arvuga reformierakond spekuleerida ei soovinud. Mida prognoosivad aga teised erakonnad, uuris Reene Leas. IRL-i kampaaniajuhi Tiit Riisalo sõnul loodavad nemad valimistelt saada kaks kohta ja nii-öelda tänavatele minnakse kampaaniat tegema. Maikuus. Valimiskampaaniad sellised dünaamilised asjad, et et eks me jälgime, mida teevad ka konkurendid ja kui intensiivseks kampaania kujuneb, aga, aga ma ütleks, et suurusjärk on kuskil 300000 eurot võib-olla pisut rohkem, võib-olla pisut vä? Keskerakond on arvestanud ka kandidaatide isikliku rahalise panusega. Erakonna peasekretär Priit Toobal Kampaania eelarve koosneb suuresti kahest osast. Üks on see, mida panustab erakond valimiskampaaniasse ja see 200 euro 1000 piiresse ja sinna lisandub see osa, mida siis kõik 12 kandidaat oma isiklikku kampaaniasse juurde panevad. Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Indrek Saar ütleb, et loodavad saada valimistelt kaks mandaati. Me teeme endast parima selle jaoks, et saavutada kaks mandaati. Meie kampaania eelarve on suurusjärgus 300000 eurot, loomulikult, kuna kampaania kontekstis ei ole kunagi kõik hinnali kulutused lõplikud ja kandidaadid ise kindlasti mingil määral panustavad. IRL jätkab juba kohalike omavalitsuste valimistest pärit korruptsiooniteema tõstatamise ka ka Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias. Tiit Riisalo sõnul on korruptsiooniteema Euroopas selgelt esile kerkinud just Ukraina sündmustega, kus Euroopa Liidu reaktsioon on jäänud tema hinnangul mõnevõrra tagasihoidlikuks. Ja mis on seda tegelikult, takistaks reaktsiooni, jõulist esiletulekut, on seesama korruptsioon, sedasama Putini režiim, eks ole, väga osavalt nii-öelda ühelt poolt võtnud härra Krimmi, eks ole, aga teiselt poolt nii-öelda viimaste aastate jooksul tekitanud endale Euroopas sellise mõjuvõimu erinevate investeeringute keerutades sedasama korruptiivset raha märkimisväärsetes hulkades nendes samades Euroopa pankades, eks ole. Ja väga vaevaliselt sünnivad nagu need vastumehed. Ka sotsiaaldemokraatide kampaania teine pool sõnumis haakub Ukrainas toimuvaga. Missugune on sõnumi esimene pool. Indrek Saar? Oluline on kindlasti see, et Euroopa oleks võrdne võrdne selles mõttes, et uutel ja vanadel liikmetel ei tehta vahet, et see on kindlasti üks asi, mille eest Eesti peaks seisma. Samuti Keskerakonna sõnum on rohkem Euroopat Eestisse, mille eest Keskerakonna saadikud Euroopas seisavad, selgitab Priit Toobal. Euroopast ei tohi saada liitriiki risti, peab jätkama riikide liiduna ja peab võimalikult palju otsustusõigust jätma asukoha või kodukoha riikidele, et see on üks põhisõnumile keskelt. Saadikud lähevad Euroopat Euroopasse keskerakonda esindama. ATKO bussijuhid korraldasid täna Tallinnas Balti jaamas viimase oma pikettidest ja Mari Rebane käis kohal. Bussijuhte oli balti jaama Atko siniste busside ette kogunenud üle 10. Neid toetasid raudteelaste ametiühingu liikmed. Bussijuhid Priit Liivi ja Toomas ütlesid kui ühest suust, et bussijuhi töö neile meeldib aga piketeerima tõibalk. No minu pere tahab ka süüa saada. Tahaks väärika töö eest väärikat palka saada. Mille nimel me tööl käime ikka selleks, et palka saada ja ära elada. Ja nagu siin praegu on, siin on kõik, on mu vanemad lehed. Tänu sellele palka ei maksta, noored ei tule, siin ei ole mingit perspektiivi. Transpordi ametiühingu juhatuse aseesimees Jaan-Hendrik toomel võtab nõudmised kokku. Tähendab selle piketiga me nõuame bussijuhtide palka tänase kolme eurose tunnitasu tõstmist kolme 30-le ja lisaks soovime juhtida tähelepanu bussinduses valitsevatele reemidele. Kuna sel aastal on plaanis väga palju hankeid bussihankeid, siis siis tööandjatele tahame saata selge sõnumi, et oma pakkumisi tehes neile riigihangetele ei ole kindlasti mõtet arvestada tänaste palkadega, kuna nende palkadega järgmine aasta, kus juhid kindlasti tööd tegema nõus enam ei ole. Palgakokkulepe on juba sõlmitud Tallinna linnatranspordis Eesti bussis Sebes, läbirääkimised on aga pooleli kaubassisi Atkos. ATKO juhatuse esimees Margo Tomingas ütleb, et üldkokkuleppega on täistööajaga bussijuhi palk 700 eurot kuus, mis teeb tunnitasuks üle 4,1 euro. Tomingas selgitab vasturääkivusi sisu. Kolm tundi on see tasu täna, mis makstaks nii selle tunni eest, mis bussijuht on roolis, aga sinna tuleb veel lisa kui ka nende tundide eest bussijuht ei ole roolis ja mis ta ka osa tundamist ei viibi töökohal. Nende mitte roolis oldud tundide arv moodustab 30 kuni 50 protsenti kogu tööajast. Täna pidasid Atko ja transpordi ametiühing ka läbirääkimisi, mis Toomeni sõnul kulgesid igati konstruktiivselt ning hiljemalt mai alguses loodetakse kollektiivleping allkirjastada. Nüüd oodatakse pakkumist kogu Grupilt. Transpordi ametiühingu aseesimehe Jaan-Hendrik toomel sõnul saavad tööandjad palga tõstmise vajadusest aru. Et siin on ka see küsimus, et tegelikult tänase palgaga kvaliteetset tööjõudu enam leida võimalik, ei ole kvaliteetset teenust. Meie näeme, et täna suudavad pakkuda ikkagi ainult need ettevõtted, kelle palgatase on tublisti kõrgem. Edasi kultuuriteemadel täna anti kätte Eesti sisearhitektide liidu aastapreemiad. Riina Eentalu räägib edasi. Eesti Sisearhitektide liit on 2013. aasta tööde paremikku toonud näitusele Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis ja nende seas on tööd, mis pälvisid aastapreemia. Aastapreemiale esitati 54 tööd, mis on žürii esimehe Tiina Mangi sõnul erakordne. Valisime välja žürii ka 27 nominenti, nende hulgas siis omakorda preemiat välja valitud ja me iga aasta tunnustame mitte ainult päästise arhitekte, vaid ka tellijaid ja teostajaid, sest et iga objekt on ikkagi koostöö, väga kõrgetasemelised, tööd olid sellel aastal, ütleme niimoodi, et kehvemal aastal oleks oleksid need teised tööd ka kenasti väljas olnud, nii et häbeneda ei ole midagi. Me hindame, eks selle objekti vastavust välisarhitektuurile järeli kasutust, proportsioone, need on niisugused asjad, mis on ajatud. Välja anti preemiat neljas kategoorias. Avalik ruum, kodunäituse kujundus ja esemekujundus ja auhinna said. Ta ühiskondliku või avaliku ruumi preemia üks nendest on RMK büroohoone mille autoriks on stuudia, kolm ja teise preemia saab Viljandi riigigümnaasium teostajaks Pille lausmässis arhitektuuribüroo. Eramu ja korteripreemia saab rannamaja Laulasmaal Kätlin lukk. Näituse preemia on seekord näitus kaamos Eesti muutena Hannes fraksi esitluses ja parima ese, seekord mööbel. Meeli autoriteks Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve. Näitusetööde juurest leiate ka arvamuse, mis neid iseloomustab, näiteks Laulasmaamaja kirjeldatakse nii. Must maja Laulasmaal on väljast ümar, seest kandiline ja kaanetatud ümardatud kaldpindadega. Lahendus on eklektiline, eksperimenteeriv, traditsiooniline ja moderne. Kodune on see huvitav lastele muinasjutuline ja möödujale kummaline. Eelmise aasta paremad kujundused on vaadata disaini- ja arhitektuurigaleriis. Esitleti aastaraamatut ruumipilt 2013, kust leiab kõikide nominentide tööd. Ka sisearhitektuuriarhitektuur muutub ajas pidevalt ja ka sellega peab kursis olema. Homme suurel reedel algab Jazzkaare juubelifestival, mis kestab 27. aprillini ja rõõmustab muusikasõpru 55 kontserdiga 11. Eesti paigas, räägib festivali korraldaja Anne Erm. Kuna tegemist on juubelifestivaliga, siis on erilised sündmused, erilised hobused kohe avakontsert on lennusadamas väga erilise teosega, kus meie jätkare endine vabatahtlik, nüüdne tuntud helilooja Ülo Krigul on kirjutanud teose, kus on põnevaid instrumente nagu prepareeritud klaverid ja igasugused löökpillid siis noortega ala on väga eriline, kus on esinemas seitse noort talenti, kes on võitnud selle tiitli austava tiitli, kes on nüüd juba väga tuntud ja nad esinevad kõik oma ansamblitega ja sinna vahele tulevad nagu teleklipid ja eriline on ka linnaruumi projekt, kus on 80 erinevat sündmust, nüüd viies aasta juba ja selline hea traditsioon, mis meil jätkub, aga sel korral on jälle uues kohas mere ääres on meil tasuta kontsertide päev, mis on meil siis pühapäeval ten folder Priit ja Wilhelm ja Tuuli Velling, Laura Remmel ja palju palju teisi ja lõppeb see bluusikontserdiga siis merepaviljonis, algab hommikujoogaga. Laevaliiklus Väinamerel muutub tänasest tihedamaks Väinamere liinidel on plaanis pühade ajal mandrilt Hiiumaale ja mandrilt Saaremaale kokku 40 lisareisi. Selleks on ka vajadus, sest nii Rohuküla-Heltermaa Virtsu-Kuivastu liinidel on näiteks tänaseks kõik piletid eelmüügist välja ostetud. Aga vedaja kinnitab, et eelmüügist müüakse välja umbes pool laevamahust ja teine pool laeva täidetakse järjekorras ootavatest autodest jätkab Anu Hiiuväin. Väinamere Liinide teenindusjuht. No me oleme vaadanud täpselt need ajad, kus on reisijatevood kõige suuremad, vastavalt kogemusele, päevased ajad ikkagi, et pühapäeval kindlasti saartelt tagasi selline lõunane aeg ja, ja täna siis kuni õhtuni välja, tegelikult kevadine tihedam graafik algab 28. aprillil aga kuna juba aasta algusest saadik on jällegi numbrid võrreldes eelmise aastaga jätkuvalt suuremad ja suuremad, siis tegime omakorda ettepaneku majandusministeeriumile, et ka juba järgmisel nädalal, mis ei ole siis sel kevad, graafikaid on meil talvegraaf, et kogu aeg oleks veidi rohkem reise ja me jällegi saime ilusasti kokkuleppele ja see tähendab, et juba järgmisest nädalast peale pühi on iga päev 30 viieminutiline graafik küll mitte väga pikalt, see tähendab, et lisatud on kuus seitse reisib päeva peale, see tähendab, et siis südapäeval on 30 viieminutiline graafik iga päev. Nüüd aga pikemalt ilmast sünoptik, taimi, paljak. Norra merelt jõuab Skandinaaviasse võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond, jaanipäeva muutnud õhurõhuvälja pingeliseks. Nõnda puhub nii täna õhtul kui eeloleval ööl edela ja lõunatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Hommikul tuul nõrgeneb. Pärilikult taevas rohkelt, kuid sadu neist ei tule. Õhutemperatuur on pluss ühest pluss kuue kraadini. Päeval õhurõhk tasapisi tõuseb ja kõrgrõhkkonna mõju tugevneb. Pilvepilt on muutlik ja ilm sajuta. Tuul puhub lõunakaarest ja on järjest nõrgeneva, tendentsiga ulatub ennelõunal nelja kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 12 meetrini sekundis. Pärastlõunal jääb aga päris nõrgaks. Sooja on sisemaal 12 kuni 15, meretuulega rannikul kuni kaheksa kraadi. Nädalavahetusel hoiab kõrgrõhuala meie ilma vaiksem ja sajuta. Sooja tuleb aitäh, saame ka päikest näha. Laupäeval on erandiks Lõuna-Eesti kuu lõunapoolse madalrõhuala, piirest kandub enam pilvi. Õhutemperatuur on öösiti nullist pluss kuueni. Päeval on sisemaal sooja 14 kuni 17, pühapäeval kuni 19 kraadi. Meretuulele avatud rannikul võib aga nädalavahetusel väga kõle olla. Külma veepinna kohal on soodsad tingimused udu tekkeks ja see võib briisituulega rannikule tulla ning rannikulähedased alad paksu külma udu loorimata. Ning sel juhul on sooja vaid viis-kuus kraadi. Sündmused spordimaailmas võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani Ani kaotas korvpalli euroliiga veerandfinaalseeria avakohtumises kodus Tel Avivi Maccabi lisaajal 90 901, Kangur viskas 18 minutiga viis punkti ja võttis viis lauapalli. Kolme võiduni peetava seeria teine kohtumine mängitakse homme taas Milanos. Eelmisel pühapäeval Eesti võrkpallimeistriks kroonitud Bigbank Tartu võistkonna tulevik on hetkel suur küsimärk, mille tõttu pole võimalik alustada sisulisi läbirääkimisi ei mängijate ega peatreener Andrei Ojametsaga, kelle leping on läbi klubi president Raivo Simson. Tegelikult meil on nagu esimene küsimus on aetud. Millises formaadis meie järgmine hooaeg siis toimub, kas me nägime siis euroaega või, või, või siis jätkame noh, nii-öelda vanal kursil, et et võitleme ainult koduste meistritiitlite asjade eest, et eks me tegelikult Andreile Heljeldada nägingi oligi see sõnum sama. Sul on selgeks saada, mis on meie eesmärgid ja praegu nagu pall nii-öelda sponsorite väravasse nad, kas nad on valmis seda asja rahastama ja nii edasi, eks me loomulikult Andreiga sisuliselt arvestame, oleme aga lihtsalt, et teeme, ei ole mõtet maha istuda, kui on täpsemalt selgelt, mis eesmärgid meil järgmiseks suureks on. Eesti meistrivõistluste finaali kaotanud Selver on mitmes mõttes sarnases olukorras, kui Tartu peatreeneriga on leping läbi, kuid klubi president Mihkel Roosma ütles, et mitteametlikes vestlustes on nii Avo keel kui klubi avaldanud soovi uus leping sõlmida. Eurosarja soovib Selver minna igal juhul isegi olukorras, kui segadus stipendiumisüsteemiga muudab eelarve koostamise väga keeruliseks. Mihkel Roosma. See on meie jaoks ikkagi see võimalus ja viis, kuidas neid Eesti võrkpallureid välismaale aidata, et ega siin eesti kohalikke mänge eriti palju vaatamas ei käi, et me peame viima Euroopa tasemel mängudele mängijad ja klubi, et teistmoodi ei olegi võimalik. Aga mister stipendiumite lugu tähendab, laias laastus me oleme sellega arvestanud, et kogu tasustamissüsteemi tuleb muuta, see on fakt. Piirangute nüüd eelarvega veearve kahtlemata ei ole kummist, proovime leida lisavahendeid, et kvaliteet ja tase ei kannataks. Võimalik, võib-olla suudame kaasata lisaraha või mingisuguseid kokkuleppeid mängijatega teha, keda võib-olla kaasata klubi töösse. Hispaania jalgpalli karikavõitjaks krooniti Real Madriid, kes alistas Valencias toimunud finaalis kaks. Üks FC Barcelona. Aitäh selline sai Päevakaja seitsmeteistkümnendal aprillil, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.