Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 18. Kuuendast aprillist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk lubas amnestiat separatistidele, kes panevad maha relvad ja lahkuvad hoonetest, mille nad on Ukraina idaosa linnades hõivanud. Ukraina, Venemaa, USA ja Euroopa Liidu esindajate poolt neljapäeval Genfis tehtud avaldus näeb ette, et ebaseaduslikud relvarühmitused Ukrainas tuletas armeerida ebaseaduslikult hõivatud hooned tagastada nende omanikele. Donetskis tegutsevate separatistide üks juhte Deniss Pušilin ütles, et ei pea Genfi kokkulepet siduvaks. Luganski oblastinõukogu kutsus ülemraada lähipäevil välja kuulutama rahvahääletuse Ukraina riikliku ülesehituse ja vene keelele teise riigikeele staatuse andmise üle. NATO saadab Läänemerele viis kiirreageerimisüksuse laeva lõpetada oma Ida-Euroopa liitlaste kaitset. President Toomas Hendrik Ilves kutsus järgmise nädala kolmapäevaks kokku riigikaitse nõukoguga, et arutada Ukraina kriisi. Kagu-Eesti turismiettevõtjate jaoks paistab perspektiivikas vene turistide ligimeelitamine. Seda mõjutab aga rubla kursi nõrgenemine. Pärnu enam kui paari miljoni eurosest, mille arvelt saab kõige rohkem raha, haridusvaldkond. Ilma sajuta. Öösel on õhutemperatuur null kuni pluss kuus kraadi. Päeval on sooja 13 kuni 18, meretuulega rannikul 10 kraadi. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk lubas amnestiat separatistidele, kes panevad maha relvad ja lahkuvad hoonetest, mille nad on Ukraina idaosa linnades hõivanud. Jatsenjuk rääkis sellest täna ülemraada istungil. Juba ette valmistanud amnestia eelnõu. Kui need inimesed, kes haarasid illegaalselt relvad ja hõivasid hooned, panevad relvad maha ja lahkuvad hoonetest, siis meie arvates peaksid nad saama amnestia, rääkis Jatsenjuk. Ukraina, Venemaa, USA ja Euroopa Liidu esindajate poolt neljapäeval Genfis tehtud avaldus näeb ette, et ebaseaduslikud relvarühmitused Ukrainas tuleb desarmeerida ja ebaseaduslikult hõivatud hooned tagastada nende omanikele. Separatistid on hõivanud haldushooneid mitmes Ida-Ukraina linnas. Meil on nüüd telefonil Aktuaalse kaamera toimetaja Astrid Kannel, kes on praegu Donetskis, mida arvavad Donetskis tegutsevad separatistid. Genfi kokkuleppest. Me just käisime poole tunni eest ja rääkisime Deniss Pušilin iga, kes on, siis polekski vabariigi ajutise valitsuse juht ja küsisime tema käest, et mis tema sellest Lavrovi ja Kerry kokkuleppest arvab, et kas tal ei oleks nagu aeg sellest hoonest juba välja kolida. Ja tema ütles seda, et nende arusaam sellest leppest on selline. Täpselt samamoodi peavad Kiievist oma kohalt lahkuma sealsed juhid, kes on nende hinnangul täpselt samamoodi ebaseaduslikult ennast sisse seadnud et mitte kõige vähematki märki ei ole sellest, et separatistid kavatsesid siin hooneid tagasi anda. Pigem vastupidi, nemad leiavad, et kui on sellised lepingud sõlmitud, siis nende lepete valguses just väga ilusti joonistub välja kuidasmoodi. Kiiev ise rikub kõiki võimalikke leppeid, mis sõlmitakse USA ja Venemaa või siis Euroopa liidu vahendusel. Milline paistab praegu olevat olukord Donetskis? Ta on selles mõttes väga kurb, et me oleme nüüd sinu oblastis ringi käinud, et loomulikult on siin olemas terve hulk inimesi, kes toetavad kiievi võime, et need inimesed on olemas, nad on siin ka meelt avaldanud, nad on julged väita, siiski vähemuses Donetski oblastis konkreetselt. Ja nad on väga solvunud ja pahased, et Ukraina armee ei tee justkui mitte midagi selleks et riigis valitseks kord. Ja teisest küljest oleme ka näinud, et mismoodi armee on üritanud ennast kehtestada, kuidasmoodi on sisse lülitatud, tugevdada neid sõjaväebaase ja on siin soomukitega ringi sõidetud ja kuidas kohalikud inimesed neid absoluutselt ei toeta. Ja need aktsioonid on väga naeruväärsed, läbikukkunud, et väga valus on olnud, vaadata, ma ei kujutaks ette, kui kunagi peaks Eesti ennast kaitsma ja seda tehtaks sama naeruväärsel moel, nagu siin on nüüd üritatud siis võimu tagasi haarata. Et, et see pilt on selles mõttes, kas kurb saab, mis on, mis on, mis on optimistlik kogu selle asja juures veel, et ikkagi ei räägita nagu otseselt sellest, et me tahame liituda Venemaaga, vaid räägitakse sellest, et on vaja korraldada referendum. Referendumil nähakse siiski varianti, et on olemas donetski vabariik, millest ka keegi ei kujuta lõpuni, keegi ei saa täpselt aru, mida ta tähendab, osad inimesed arvavad, et seal see vabariik võiks ikkagi olla Ukraina koosseisus, on neid, kes ütlevad, et see võiks olla Venemaa koosseisus miks ei võiks olla siis üleüldse omaette selle kohta arvatakse siis riik ei suudaks ennast ise kaitsta aga mis tähendab, et jälle pigem nagu nähakse, et ikkagi peaks olema Venemaa koosseisus, sest et siin nagu see retoorika on ikkagi selline, et et see vabariik on moodustatud selleks, et kaitsta ennast Kiievi vastu. Ja, ja noh, samas me ei tea täna ka veel seda, mismoodi see referendum, mis, mis saavad olema referendumi küsimused. Et kui siin väga paljud inimesed ütlevad, et nad ei ole tegelikult Ukraina vastu, vaid nad on referendumi poolt, siis nad ei saa seda väita, et kuna need küsimused alles moodustamisel, siis täitsa võimalik, et see küsimus esitatakse umbes nii, et kas te olete nõus donetski vabariigiga, mis hiljem ühineb Venemaaga ja kus see küsimus on nii esitatud, siis loomulikult kõik ütlevad jaa ja siis siis ikkagi tegemist on praegu konkreetselt separatistide ka selles mõttes, et et need on inimesed, kes tahavad Venemaaga ühineda. Nii et see on äärmiselt keeruline, lahtine küsimus. Aitäh Astrid Kannel Donetskis. Ukraina Luganski oblastinõukogu kutsus Ukraina ülemraada lähipäevil välja kuulutama ülemaalise rahvahääletuse Ukraina riikliku ülesehituse ja vene keelele teise riigikeele staatuse andmise üle. Nõukogu teatel läheks referendumile küsimus sellisest riiklikust korraldusest, mis annaks maksimaalse võimu regioonidele. Ta saadab Läänemerele viis kiirreageerimisüksuse laeva, tugevdada oma Ida-Euroopa liitlaste kaitset. Üksus koosneb neljast miinilaevast ja abilaevast. Norra, Hollandi, Belgia ja Eesti alustest koosnev üksus on üks neljast alliansi kiirreageerimisjõudude merekomponendi üksusest. Laevad kogunevad Saksamaal Kiilis külastavad Läänemeresadamaid ja osalevad mais miinitõrjeõppustel. President Toomas Hendrik Ilves kutsus järgmise nädala kolmapäevaks kokku riigikaitse nõukogu, et arutada Ukraina kriisi Kadriorus kogunema nõukogul. Päevakorras on olukorra hinnang Ukraina sündmustele ning järeldused tegevusteks Eesti riigikaitses, vahendas Postimees. Koosolekul peaksid ettekandeid tegema teabeameti peadirektor, kaitsepolitsei peadirektor ja kaitseväeluurepataljoni ülem. Riigikaitse nõukogu on nõuandev kogu presidendi juures, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust. Kagu-Eesti turismiettevõtjate jaoks paistab praegu kõige perspektiivika vene turistide ligimeelitamine. Samas on selle suunaga seotud hulk riske ja üks neist, rubla kursi nõrgenemine on juba hakanud mõju avaldama. Nii tõdesid Räpina loomemajaga tutvunud Pihkva turismikorraldajad. Igor Taro käis kohal. Savitasside voolimine Räpina loomemajas pole Pihkva turismiettevõtjate jaoks küll ennenägematu, kuid siiski piisavalt eriline vaba aja veetmise viis. Esimesed venegrupid on loomemajas käinud, kuid potentsiaali on rohkemaks ning Pihkva laste poolt kahuvi kõneleb turismi Pirodyvabsgow direktor Natalja Aleksandrov. Plaseni liblikad jahivad Viru katkestama Uurownia must luuk, pihkvalased võidab selle piirkonna lähedus ning samuti teenuste kvaliteet ja hea hind. Värska on muidugi väga populaarne sihtkoht, aga mitte ainus. Nii oligi Pihkva turismibüroode esindajate külastuse eesmärgiks tutvuda Põlvama uute atraktsioonidega, kõneleb Põlva maavanem. Labreden. Kui rääkisime neile maanteemuuseumist nendest võimalustest, mis seal on, samamoodi meeldis neile väga Põlvamaa arenduskeskuse poolt koostatud toidukaart ette nii-öelda restoranide toidumaastikest, nad olid tõeliselt vaimustuses sellest. Kuid Venemaa oma tohutu potentsiaaliga tähendab ka kõrgeid riske. Ebastabiilne poliitiline olukorda vene rubla märkimisväärne odavnemine viimastel kuudel on tuntavalt kahandanud venelaste kulutamis võimet, kõneleb turismi bürodi vaps kov direktor Natalia Aleksandrov. Katkestada kursiiv rantšos suitsetada mustad ja loomulikult annab kõrge euro kurss tunda, sest iga kliendi jaoks on lisaks kvaliteedile oluline ka hindi ja pihkvalased pööravad sellele tähelepanu. Ning Pihkva Kaubandus- ja Tööstuskoja esindaja Hanna Smirnovi Shima tänust põli buli tegelikult annab see väga kõvasti tunda, talvel oli kurss äärmiselt kõrge, mingi inimesed hakkavad raha lugema. Kui vaadata praegu olukorda piiril, siis mõnikord võib sattuda ka üksinda piiri ületama. Demoskustega. Tristan. Lisaks objektiivsetele põhjustele on Pihkva turismikorraldajat korduvalt osutanud Eesti poolel karmistunud tollikontrollile, millega piirati kütusevedajate tegevust, aga samas kimbutatiga turiste kõneleb Anna Smirnov Pihkva Kaubandus-Tööstuskojast. Ostsin neli tyybravotsin, kes sõitsid varem Eesti vahet väga tihti eelistavad nüüd oma tööküsimusi lahendada Venemaa pooleli, ainult suure vajaduse korral sõidetakse Eestisse nii et see avaldab mõju piiriületamise tihedusele. Systatud Pilizeczynim trennis. Üle 80 protsendi Põlvamaale saabuvatest välisturistidest tuli möödunud aastal just Venemaalt. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt. Pärnus on valminud 2,35 miljoni euro suurune lisaeelarve, mis läbis volikogus esimese lugemise. Sellest rahast jagub kõige rohkem haridusele. Pärnust jätkab Ester Vilgats. 2,35 miljoni euro suuruse summa jaotamine oli rahanduse abilinnapea Meelis Kuke sõnul juba eelnevalt volikogu komisjonides läbi vaieldud ja kokku lepitud. Niisiis volikogus vaidlusi enam ei olnud. Aga kas kõik, kellelt täiendavat raha vaja läks, seda ka said? Meelis Kukk. Noh, seda küll ei saa öelda, et kõik, kes tahtsid, sest juba linnavalitsuse kaudu tulnud ettepanekute maht kas ta oli nüüd poole suurem, meie saime täiendavaid ettepanekuid rahastada 250000 ulatuses, nii et jah, paratamatult maailm on piiratud ja ka finantshariduse abiline, linnapea Jane Mets siiralt hea meel mul on, need saime täiendavate raha raeküla kooli renoveerimiseks kui ka sisustamiseks, samamoodi saime täiendava raha kadrilasteaia kordategemiseks. Ja ma väga loodan, et kahe lugemise vaheajal tuleb veel üks rahasüst konkreetselt siis juba tralli lasteaiale. Seal te tahate pealisjuhtrühma avada, vastab tõele, me tahame tõesti Trallis avada ühte uut rühma, mis tähendab seda, et 24 lasteaiakohta tuleks juurde, sest lasteaiakohtade vajadus on väga suur. Ja ma väga usun, et kõik volikogu liikmed seda ka toetab Isisi, nagu eel arvelgi on siis lisaeelarvel mitu lugemist mille arvel on kaks lugemist ja järgmine lugemine ongi mai volikogus ja selleks ajaks on kindlasti meil selge ka see, kui palju läheb tegelikult maksma mai kooli ümberehitus pluss mai kooli sisustus ja kastmed täna eelarves olevate vahenditega välja tuleme, see on selleks ajaks selge ja kui ei tule, siis tuleb leida rahaga mai kooli lõplikuks ehitamiseks, mis peab käiku minema hiljemalt järgmise õppeaasta teise veerandi lõpuks. Ester Vilgats, Pärnu. Algab muusika, festival jazzkaar ning 27. aprillini toimub 11. Eesti paigas 55 kontserti. Tänavune jazzkaar on juba 25.. Riina Eentalu küsis annermilt, kuidas vaatab festivali korraldaja sellele 25-le aastale tagasi. Selle aja jooksul on nii mõndagi muutunud, alustasime Sakalas, kus me olime 16 aastat, siis me olime kümmekond aastat linna peal ja need me kolm viimast aastat oleme olnud jälle leidnud oma kodu merepaviljonis kuhu mahub 800 inimest istuma ja veel rohkem seisvatele kontsertidele. Väga palju uusi asju on loomulikult juurde tulnud, kuna tegemist on juubelifestivaliga, siis on erilised sündmused, erilised põsed kohe. Avakontsert on lennusadamas väga erilise teosega, kus meie jätkare endine vabatahtlik, nüüdne tuntud helilooja Ülo Krigul on kirjutanud teose, kus on põnevaid instrumente nagu prepareeritud klaverid ja igasugused löökpillid siis noortega ala on väga eriline, kus on esinemas seitse noort talenti, kes on võitnud selle tiitli austava tiitli, kes on nüüd juba väga tuntud ja nad esinevad kõik oma ansamblitega ja sinna vahele tulevad nagu teleklipid ja eriline on ka linnaruumi projekt, kus on 80 erinevat sündmust, nüüd viies aasta juba ja selline hea traditsioon, mis meil jätkub, aga selgunud päeval on jälle uues kohas ääres on meil tasuta kontsertide päev, mis on meil siis pühapäeval tempolt Räbit ja Wilhelm ja Tuuli Velling, Laura Remmel ja palju palju teisi ja lõppeb see bluusikontserdiga siis merepaviljonis, algab hommikujoogaga. Jätskaar jõuab 11-sse paika Eestis ja Tšassiga võite kohtuda linnaruumis üllatavates paikades. Kokku on Tallinna, Tartu ja Viljandi linnaruumis üle 70 tasuta ürituse. Näiteks võite lasta end lohutada hommikusel ummiku jätsil Pirita teel. Aga festivali peaesinejad on. Peaesinejad, keda me teeme partneritega koos, ongi petmessini juunity grupp, keda me oleme oodanud 20 aastat. Ja siis Ameerika parimat jazzi lauljatar Cassandra Wilson, et need kaks kontserti on meil nagu peakontserdid ja Nokia kontserdimajas. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Eva-Maria Sula. Öösel moodustub Läänemere ääres kõrgrõhuvöönd, mis katab ka Eesti. Taevasse jäävad vaid üksikud pilved ning sadu pole oodata. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur langeb öösel selgema taeva all paiguti nulli kraadini. Homme päeval tuleb sooja 13 kuni 18 kraadi. Meretuulele avatud rannikul on sooja paiguti vaid 10 kraadi ringis. Aitäh, sünoptik Eva-Maria Sula, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.