Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb ülevaate teisipäeva, 22. aprillisündmustest stuudios Jan mardaberil. Grauberg endine majandusminister Juhan Parts soovitab rail Balticu projekti päästmiseks moodustada esialgu ühisfirma Eesti ja Läti vahel, jättes aga ukse avatuks ka Leedule. Peaminister Taavi Rõivas ütles, et Eesti rail Balticu projekti ei pidurda ning ta lubas reedese Lätti visiidiga, kus ühisfirma loomisest Läti riigijuhtidega kindlasti rääkida. Eesti logistika ja transiidisektori ettevõtted osalevad Moskvas regiooni tähtsaimal transpordimessil tants Racia, et tugevdada sidemeid ning luua uusi kontakte. USA eraldab Ukraina valitsusele veel 50 miljonit dollarit poliitiliste ja majandusreformide läbiviimiseks. Valgevene president Aleksandr Lukašenka kiitis Ukraina juhte ja teatas, et on Ukraina föderatsioon üks muutmise vastu. TNS Emori uuringu andmetel on Eesti elanike üldine alkoholi tarbimine viimastel aastatel vähenenud ning mullu tarbiti Eestis elaniku kohta üle 10 liitrit alkoholi. Eesti alkoholimüügist 34 protsenti moodustavad Soome turistide ostud. Tartu ülikooli juures avati haridusuuenduste keskus, mis annab tulevastele õpetajatele hea ettevalmistuse moodsaks õpikeskkonnas õpetamiseks. Riigikogus oli avatud uste päev. Tunni aja pärast algab lossihoovis Tõnis Mäe kontsert. Eesti Kontsert tegi tavapärasest pool aastat varem teatavaks oma järgmise hooaja kontserdisarjad, mida kui üheksa Kristjan Kanguri meeskond Milano kaotas korvpalli euroliiga veerandfinaali kolmandas mängus Tel Avivi-le ja on kolme võiduni mängitava seerias kaotusseisus üks. Kaks. Ilm on meil päikesepaisteline ja kuiv. Õhutemperatuur langeb homme 12 soojakraadini. Ja kõigest pikemalt. Balti riigid pole endiselt suutnud kokku leppida ühisfirma loomises, mis hakkaks tegelema rail Balticu projektiga. Endine majandusminister Juhan Parts soovitab rail Balticu projekti päästmiseks moodustada esialgu ühisfirma Eesti ja Läti vahel. Lähemalt räägib Indrek Kiisler. Asjad on takerdunud eelkõige Leedu vastuseisule. Leedu nimelt soovib, et uus raudteeliin läbiks Kaunase asemel Velniust. Endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et praegu on veel vara vastata küsimusele, kas Rail Balticu projekt on läbi kukkumas. Ühest vastust sellele anda, et see nõuab jätkuvalt, et nii rahvusvahelist koostööd kui ka siis oma kodutöö tegemist. Et ajagraafikud on ees, neid tuleb silmas pidada jätkuvalt see venimine ühisettevõttega kolme balti riigi vahel selles osas võiks kaaluda, kui nüüd siin eelmine nädal oli üsna oluline punkt, kus Euroopa komisjon andis oma hinnangu, et Eesti-Läti võiks kahekesi edasi minna, lihtsalt näidates sest ühisettevõtte maja taastamistaotluse esitamiseks siis üleeuroopalist transpordifond ja ma usun, et see oleks selline taktikaline käik, kindlasti tuleks jätta leedulase avatuks, aga ma arvan, et kui Eesti ja Läti valitsused seda tõsiselt ajada, siis selline samm võiks olla kaalumist väärt. Peaminister Taavi Rõivas aga ütles, et projekti jätkamise suhtes pole mingit kahtlust. Minu meelest on kohatu selle projekti puhul kahelda, kas me teeme seda või me ei tee, sest nii nagu ma rääkisin hiljuti House Manuel Barrosoga Euroopa Komisjoni presidendiga, eurooplased küll, ja küll neid piirkondi, kes tahaks ise endale sellist kiirraudtee ühenduseks mõne teise piirkonnaga. Seetõttu on nüüd meie asi siin, Baltikumis omavahel lõpuks ometi kokku leppida ja see asi ära teha. Juhan Partsil oli aga veel teine etteheide. Murettekitav koht on võib-olla Eesti siseriiklikud arengud, et siin ka on minu hinnangul viimased kuud olnud natuke paigal tammumist ja ennekõike siis käigus oleva planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise osas. Kohalik keskkonnaministeerium on kujunemas ja üheks vastu töötavaks asutuseks, et siin peaksid valitsus langetama kiiresti poliitilise otsus, et kas see valitsus ajab seda projekti või lihtsalt selliseid admistratiivseid kaikaid kodarasse ei loobi. Ning peaministri kommentaar. No ma ei tea, mida Juhan Parts nimetab mahavisatud ajaks ka mina selle üsna lühikese aja jooksul, mis ma olen peaministriametis olnud, olen jõudnud sel teemal vestelda juba nii Euroopa Komisjoni presidendi kui ka näiteks Soome peaministriga ja sel reedel võtame selle teemaks Läti kolleegiga. Töötame sellega, kindlasti ei ole selle projekti piduriks. Eestis on üks misel. Eesti logistika ja transiidisektori ettevõtted osalevad Moskvas regiooni tähtsaimal transpordimessil Trans Rosja, et tugevdada sidemeid ning luua uusi kontakte. Moskvast jätkab Anton Aleksejev. Eesti stendil transrassiia transiidimessil on esindatud 15 suuremat Eesti transpordi- ja logistikaettevõtted sealhulgas ka Tallinnas Eesti raudtee, Sillamäe sadam ja teised. Paljudel väiksematel transiidifirmadel on ka oma stendid. See on ka loogiline, sest just siin saavad ärimehed uusi partnereid ja uusi kontakte, räägib EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe. Kui me vaatame nagu tänast päeva ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga ikkagi ütleme, Cargol on ikkagi kaks rongi päevas rohkem kui eelmisel aastal ja siis on nagu positiivne uudis ühtepidi ja teatavasti kaup liigub kahtepidi õieti liigu ainult ütleme siis Eestist välja vene poole peal liigub vastupidi, liigub ta ütleme Eestist välja just ja mitte ainult Eestis, ütleme sisse transiitkaup nagu kahte pidi. Kaubavahetus Lääne ja Aasia vahel kasvab, aga konkurents transiidivaldkonnas on suur. Eesti on olnud transiidi valdkonnas alati tugev, arvab Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand. No tõepoolest, meie viimased suuremad investeeringud on tehtud konteinerterminali arendusse ja meil on hea meel tõdeda seda, et täna kahjuks ühtepidi võetuna teistpidi õnneks konteinerveod on üks vähestest veoseliikides, mis meil on selgelt kasvava trendiga. Ärimeeste sõnul segab poliitika tavaliselt äri, praegu räägitakse palju sanktsioonidest Venemaa vastu, seda seoses Kremli poliitikaga, Ukrainast aga Eesti häält poole selles küsimuses väga palju kuulda olnud, ütles aktsiaseltsi Alekkor juhatuse liige Erkki Veismann. Meie seekordne positiivne oli see, et meie valitsus ei teinud selles Ukraina ega Venemaaga nagu olulisi, nagu avaldusi, mida lätlased-leedukad tegid ja mis praegu, nagu on päris palju kõneainet tekitanud me oleme käitunud seekord targalt. Üks poliitik tuli Tallinnast meie transiidimeestele isegi appi, see oli riigikogu transiidi ja logistikatoetusgrupi esimees Deniss Boroditš. No kui me vaatame äri suhtlemiskolmandate riikidega, olgu see Venemaa, Kasahstan, Ukraina, Hiina ja nii edasi, et siin on väga oluline ka poliitiline tugi nagu ärile ja see lisab nagu nende partneritele usaldusväärsust ja selleks siin ma olengi, et näidata, et meie ettevõtted on olemas ka poliitiline tugi Sel aastal osaleb transrassi ja messil üle 40 riigi, viimasel hetkel loobus osalemisest aga missi traditsiooniline osavõtja Ukraina, millest end oli alati olnud üks suurimatest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Anton Aleksejev Moskva. Kuhu on arenenud olukord Ukrainas, räägib nüüd Uku Toom. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE vahendaja Ida-Ukrainas kohtus täna Donetski valitsushooned hõivanud venemeelsete separatistide juhtidega donetski oblastivalitsuse hõivanud rühmituse esindajate donetski linnapea ja Donetski miilitsaülemaga. Ta nimetas 90 minutit kestnud kõnelusi kasulikeks konstruktor. Ilmselt eks nad selgitasid oma seisukohti. Arutasime vajadust dialoogiks pingete leevendamiseks ja mõistagi vägivallast hoidumiseks, ütles ajakirjanikele USA asepresident Joe Biden hoiatas aga Venemaad. Palun aeg lõpetada jutud ja asuda tegutsema pingete leevendamise nimel. Ukrainas Kiievis visiidil viibiv Biden kohtus Ukraina juhtidega. Asepresident teatas, et Ühendriigid eraldavad Ukraina valitsusele poliitiliste ja majandusreformide läbiviimiseks täiendavalt 50 miljonit dollarit. Sellest 11 miljonit on mõeldud toetuseks 25. mai presidendivalimiste läbiviimiseks. Biden hoiatas, et kui Venemaa ei vii ära Ukraina piiri äärde koondatud vägesidega lõpetaja riigi idaosas separatistlike rahutuste õhutamist, läheb see Moskvale senisest veelgi kallimaks. Uued provokatsioonid tähendavad uusi kulusid ja suuremat isolatsiooni, ütles Biden. Samal pressikonverentsil ütles Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk, et tema valitsuse kõige tähtsam ülesanne on ausate ja läbipaistvate presidendivalimiste läbiviimine. Muuhulgas on juba registreeritud enam kui 20 kandidaati, kes esindavad riigi erakondade kogu poliitilist spektrit, ütles Jatsenjuk. Ukraina teemal on täna sõna võtnud ka Valgevene president Aleksandr Lukašenka, kes ütles pöördumises Valgevene rahva ja parlamendi poole, et on ukraina föderatsiooniks muutmise vastu. Ta rääkis, et on Kagu-Ukrainas toimuva pärast mures ja soovib, et Ukraina oleks ühtne terviklik blokiväline riik. Samas kiitis Lukašenka Ukraina uusi juhte ning kinnitas, et Oleksandr Tšernov fon juba vanast ajast tema tuttav. Tema põhjustab alati positiivseid emotsioone, on korralik, aus ja religioosne inimene, tõsi, ülemäära natsionalistlik, kuid ta on normaalne inimene, ei ole absoluutselt kuri ja on Ukraina poolt, rääkis Lukašenka. Valgevene liidri sõnul ei ole Ukraina poole kartusel valgevenest ähvardava võimaliku sõjalise agressiooni osas mingit alust. Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsioon andis menetlusse eelnõu, et moodustada riigikogu probleemkomisjon Vene Föderatsiooni telekanalite propagandistlik mõjutustegevuse analüüsiks ja Kremli propaganda leviku tõkestamiseks. Fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ütles, et vene propaga on ta on Ukraina sündmuste taustal muutunud üha agressiivsemaks. Tegemist on julgeoleku küsimusega ja seda küsimust laiemalt analüüsida ka Eestis, märkis Reinsalu. Tema sõnul on mõistlik, et komisjon, eks seejuures koostööd ka Läti ja Leedu rahvaesindustega. TNS EMOR tutvustas ja Eesti elanike mulluse alkoholi tarbimise uuringu tulemusi. Samuti anti ülevaade koos Soome kolleegidega tehtud uuringust, mis käsitles Soome turistide alkoholi ost Eestis jätkab Janek Salme. TNS Emori uuringu andmeil on aga Eesti elanike üldine alkoholi tarbimine vähenenud ning mullu tarbiti Eestis elaniku kohta 10,14 liitrit alkoholi. 2011. aastal oli vastav näitaja 10,59 liitrit. Alkoholi tarbimise näidu leidmine tähendab mahukat analüüsi, selle juures lahutatakse sisemüügist turistide ostud, liidetakse salaalkoholi isevalmistamise ja välismaalt tehtud ostude näitajad ning lahutatakse Eesti elanike poolt välismaale viidud kogused. TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et suuremad muutused on ilmnenud tarbitud jookide struktuuris. Kangete jookide tarbimine on vähenenud, õlle tarbimine mõnevõrra vähenenud, kuid kasvanud on siis lahjema alkoholi tarbimine. Pikemas ajavahemikus võivad Eesti alkoholitarbimise osakaalud liikuda rohkem soome näitajate poole, arvas voog. Mullu oli Eestis kangete alkohoolsete jookide osakaal ligi 40 protsenti, Soomes 22 protsenti. Õllearvele langes Eestis 37 ja Soomes 47 protsenti. Praegu on soomlased ka Eesti alkoholiturul olulised ostjad. Soome turistide kaasaostud moodustavad 34 protsenti Eesti alkoholimüügist põhiosa ehk umbes 70 protsenti neist ostudest tehakse laevadel ja sadamaalapoodides, ütles voog. Nendes, kes Eestis on käinud 79 protsenti, on ostnud alkoholi. Keskmine Soome turist, kes ostis auku, oli siin, kulutab siis alkohoolsete jookide 122 eurot ja peale selle nad kulutavad ka kohapeal tarbimisseal 65 eurot poiste kohta. TNS Emori käitumisteaduste ekspert Kai-Riin Veroman tõi välja mullused arvud telekanalites näidatud alkoholireklaamide ja alkoholivastaste kampaaniate kohta. Ka näiteks reklaamid alkoholi kokku 13 päeva ja 15 tundi samas kui alkoholivastased kampaaniad said märksa vähem tähelepanu. Vahe on siin kusjuures rohkem kui seitsmekümnekordne. Veroman tõdes, et hirmu sõnumi kaasamine alkoholivastasesse kampaaniasse on riskantne, sest uuringute kohaselt sellised kampaaniad sageli ei toimi või mõjuvad isegi vastupidiselt oma eesmärgile. Samas võiksid tema sõnul edu tuua humoorikad ja meelelahutuslikud reklaamid ning seda eriti noorte seas. Alkoholi liigtarbimisega on seotud suur osa politsei väljakutsetest, rääkis Läänemaa näitel Haapsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma. Kui nüüd vaadata seda aastat, siis 2014 esimest kolme kuud, siis paistab välja, et alaealiste alkoholi tarbimine, kastaneid suuremaks muutunud on, aga politsei on neid juhtumeid rohkem avastanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui nüüd vaadata politseile laekunud väljakutseid Läänemaa lõikes, siis täpset statistikat teinud ei ole, et kui suur osa sellest on seotud alkoholi liigtarbimisega, aga niuke majanduslik olukord on selline, et umbes 70 protsenti võib olla seotud alkoholi liigtarbimisega ja need olukorrad on siis erinevad, et teatatakse võimalikest joobunud juhtidest liikluses avaliku korra rikkumisena, tänavatel, korterites pidutsemised, lärmamised, rahu häirimised, ka perevägivalla juhtumeid tihtipeale on seotud, enamalt jaolt ongi seotud alkoholi liigtarbimisega tegelikult alkohol justkui põhjustab meile hästi palju probleeme ja noh, politseile lisatööd. Tartus vanas anatoomikumis avati haridusuuenduste keskus. Seal saavad tulevased õpetajad põhjaliku kogemuse uusimas tehnoloogiast, mida koolides kasutada võiks. Mirko ojakivi lugu. Aipäädi taifuunid, arvutid, puutetundlikud, tahvlid ja veel paljud teised tehnoloogilised uuendused on muutnud koolides õpetamise viisi. Tartu ülikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste ütles, et kool muutub kogu aeg. Õpetaja haridus peaks kaasas käima ja uuendusi mitte pelgama. Et tulevased õpetajad oleks parimal viisil ette valmistatud selleks loodigi Tartu Ülikoolis haridusuuenduste keskus. Margus Pedaste. See keskus ongi selleks, et eelkõige tuua kaasaegseid meetodeid igapäevaellu õpetajatega. Koostöös ülikooli tarkade õppejõudude ja õpetajate arenduses võiksid kaasaegsed tehnilised võimalused saada tõhusa kasutuse. Igapäevases koolitöös, kes praegu aktiivselt käivad, on üliõpilased, kes õpivad õpetajaks seal koht, kus nad näevad, millised õppevahendid sealhulgas siis tehnilised lahendused võiksid koolis rakendust leida ja kuidas. Just sisu, mida ja kuidas Aipäädi või arvutiga õpetada Pedaste sõnul see, mis haridusuuenduste keskuses kõige tähtsamal kohal on, seda püütakse jagada jõudumööda ka juba töötavate õpetajate koolidega. Näiteks loodab haridusuuenduste keskuse koordinaator Piret Pungas KOV, et kui mõnel õpetajal on haridusuuenduslik idee, siis selle elluviimiseks leiab koostööpartneri just uuest rajatud keskusest. Piret Pungas. Kohv. Selles mõttes on keskuse uksed absoluutselt kõigile avatud, kui kellelgi on kas mingi projekti idee või on mingi mure või lihtsalt haridusega seotud mingi mõte ja ta tahaks seda kellelegi nagu jagada või et ta tahaks näiteks organiseerida minu pärast lauamängudega näevad noh siis see ongi see koht, kus saaks Tartus seda kindlasti teha ja kus mina oma tegevusega püüan nagu kõigest väest seda toetada, sellele kaasa aidata. Keskus soovib aegamööda saada endale ka kogemust, et nõustada koolega tulevaste investeeringute tegemisel näiteks juhul, kui kooli omanik viib koolis läbi kapitaalremonti ja mõtleb erinevatele õppeuuendusvõimalustele. Piret Pungas, kov. Ma väga loodan, et, et me sellise kompetentsi tasemeni jõuame, vähemalt me oskame leida need inimesed mingisuguses detailsemaks küsimuses, kes oskavad veel kaasa aidata. Mirko Ojakivi, Tartu. Riigikogu lahtiste uste päevadel oli täna palju huvilisi, nende seas ka Indrek Kiisler. Parlamendi kohvikus istusid prouad, kellelt ühe käest küsisin, mis teda riigikogusse tõi. Mul on täna tütre sünnipäev ja mina olen riigikogus, sellepärast olete riigikogu tööga rahul. Mina tahaks ühte asja küsida, kui Eesti rahvaarv kogu aeg kahaneb. Miks on riigikogus 101 inimest, millele vastate niimoodi? Tee oleni rahvaarvu ja see pidi mingi protsent või vanem olema. Pärast pannakse 101 riigikogulane, kogu aeg, eestlaste arv väheneb, aga 101 on kombeks, miks neid on nii palju, kui palju neid võiks olla siis 51, aitab meie väikese käputäie Eesti kohta. Tehku tööd, igaveses räägitakse, ain, sinna ta, mis tulevikus tuleb, rääkige, mida te olete teinud konkreetsed. Ning teine proua tornide ionile siis Ansipiga hüvasti jätta antingtonist. Bändi Koit. Samal ajal kõndis riigikogu koridoris vastu riigikogu eelmise koosseisu liige Jaan Kundla, kes oli teatavasti möödunud riigikogu koosseisu kaalukeeleks olulistel hääletustel. Kuidas paistab praegune parlamendikoosseis kõrvalt vaadates? Iga inimene eksib, müüakse parlament väga suures koosseisus ei võetakse vastu seadusi, mis on ilmselt põhiseadusega mille president tagasi saatma, siis on terve riigikogu suur viga, aga pole ka inimest, kes ei ole eksinud või ei jääks. Riigikogu suures saalis toimus aga istung, kus esines ka ajakirja akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Kiho rõhutas, et päevapoliitilistest tülidest hoolimata on tegemist Eesti saatust määrava saaliga. Terve maa tulevik ei sõltu millestki muust sedavõrd kui otsustest mis on langetatud siin saalis või jäetud langetamata. Et just nimelt siin otsustatakse näiteks nii-öelda sõja ja rahu üle otsustatakse olulisemad rahvusvaheliste lepingute üle riigi, tulevikusuuruse või väiksuse üle meie perede ja laste üle. Siin saalis otsustatakse maa, rahva ja kultuuri saatus. Enamik uudistajatest olid tulnud aga nautima ilusat ilma ajaloolist Toompea lossi ning pikk saba lookles Pika Hermanni torni all. Torni tippu pääsemist tuli kaua oodata ning kell seitse õhtul esineb Toompea lossihoovis Tõnis Mägi. Küsisin kohvikus istunud prouadele, kas nad kontserdile ka jäävad. Ei jäälehemaal. Meil on väga palju, seal, ei ole ka natuke ekskursiooni. Masendus. Eesti Kontsert tegi teatavaks suure osa järgmise hooaja kontsertidest sarjadest. Riina Eentalu räägib lähemalt. Tere kõigile, neile laulis kuninglik mind, et mul on siin olles natukene selline sügise tunne, sest alati on see sündmus toimunud sügise algusega praeguni tore mõelda, et kogu suvi on veel ees ja saame juba kontserdisarjade piletit kätte. Tõepoolest, Eesti Kontsert tavapärasest pool aastat varem teatavaks oma järgmise hooaja kontserdisarjad ning 22. ja 23. aprillil kassade juurdetulijad leiavad ka soodsad hinnad. Eesti kontserdikommunikatsioonijuht. Lauri Aav juhatas kõiki võtma brošüüri, kus kõik sarjad seis on ja kokku on neid üheksa. Nende hulgas ka teie enda ehk siis minu sari. Lauri peab inimene võib kõikide sarjades olevates üksik kontserdite sest endale kokku panna kogu hooaja jooksul meelepärase kontserdisarja just nendest kontsertidest, mis talle kõige rohkem meeldivad ja tekib küttima enne kontserdisari. Aga nagu öeldud, on valida üheksa sarja vahel. Kasvõi kontserdisari oratooria, kus on vokaalsümfoonilised suurteosed, eliitkontserdid, mis on tõeliselt tõsise kammermuusikasõbra kontserdisari uue sarjana ma tooks esile Kadrioru kontserdisarja, mille nimi on helisevad šedöövrid Kadriorus, kus toimuvad Kadrioru lossis kontserdid koostöös Kadrioru Kunstimuuseumiga millest iga kontsert on pühendatud ühele Kadrioru kunstimuuseumi kollektsioonist pärit teosele ja loomulikult lõunamuusika kõige armastatuim publik meie enda jaoks on just lõunamuusika kontserdipublik, mis koosneb eakamatest, inimestest. Sinna järjekorra juurde, siis suundubki küsima, kas valik on tehtud? Ma võtan lõunakontsert, mille järele lähete, ta laulab rusikapassi järgi ja, ja sõbrannale ka. Me oleme koos juba palju aastaid käinud. Nüüd aga ilmast, sünoptik Eva-Maria Sula. Eesti ilma kujundab eeloleval ööl homme ja ka järgnevatel päevadel kõrgrõhkkond, mis on Skandinaaviast tell kagusse. Taevas on pilvi vähe ning päevad päikeselised. Homme veel oleme antitsükloni kaguservas ning põhja-kirdetuule puhangud ulatuvad rannikul 14 meetrini sekundis. Homme õhtul tuul nõrgeneb. Sooja tuleb eeloleval ööl kaks kuni seitse kraadi. Homme kannab valitsev õhuvool meieni põhjalaiuste külmemaks ning termomeetri näit piirdub seitsme kuni 12 plusskraadiga. Rahulik ilme suhteliselt selge taevas jäävad päevi sisustama töönädala lõpuni, kuid õhutemperatuur langeb öösiti kohati kuni kolm kraadi miinuspoolele. Päeviti tuleb sooja seitse kuni 11, reedel kuni 14 kraadi. Ja spordist ka Joosep Susi Kaia Kanepi alistas Stuttgardis alanud tenniseturniiri avaringis eelvõistluste kaudu põhiturniirile pääsenud briti Johanna konta kahes setis seitse. Kuus, kuus. Neli. Kanepi on maailma edetabelis 23. vastane teise 100 alguses. Esialgu pidi Kanepi kohtuma Taani esindaja Caroline Wozniacki skega, kes loobus turniirist randmevigastuse tõttu. Kristjan Kanguri meeskond Milano kaotas korvpalli euroliiga veerandfinaalseeria kolmandas kohtumises võõrsil Tel Avivi Maccabi-le 63 75 13 minutit mänginud Kangur isiklikku punktiarvet ei avanud. Kolme võiduni peetavas seerias on Milano nüüd kaotusseisus üks. Kaks, homme mängitakse taas Tel Avivis. Täna algab naiste korvpalli meistrivõistluste finaalseeria, kell seitse on Audentese spordihallis avamängus vastamisi Eclex ja Tallinna Ülikool. Mängitakse kolme võiduni. Homme algavad Kaasanis sulgpalli Euroopa meistrivõistlused, kus eestlastest teevad üksikmängudes kaasa Raul Must ja Laura vana. Kuigi suve lõpus toimuvad ka maailmameistrivõistlused, peab Raul Must hooaja peaeesmärgiks just nimelt algavat EM-i. Tänavune peamine ülesanne on teha korralik ettevalmistus enne olümpia katsevõistlusi tuleval aastal. Raul Must. Tähendab eesmärgid on loomulikult kõik mängud võita, sõit annavad ja, ja mul on nagu lood olnud, et soodne, et, et esimesed kaks ringi paigutusega ma kokku asetusega nagu kokku ei lähe, see tähendab, et olen vastustega kokku. Ma sellel hooajal on juba korra vähemalt võitnud, et lootus on vähemalt jõuda on üheksa kuni 16 ringi ja siis seal mängida pääsu eest veerandfinaali. Aga, aga loomulikult ka jõuda poolfinaali jõuda veerandfinaali ei ole üldse nagu utoopia. Et kõik on minu kätes nagu periood, kus tuleb palju trenni teha ja natuke vähem olen võistelnud, et neil on küll Euroopa istungit, kuhu on nagu vormi nagu kajastatud, aga aga üldiselt peale seda nagu läheb nagu trenniliinist, nagu edasi. Jalgpalli meistrite liiga on jõudnud pool finaalideni. Täna õhtul toimub avakohtumine Madridis kohaliku Atletico ja Londoni Chelsea vahel. Kodumeeskond Atletico liigub Hispaanias esimese meistritiitli suunas aastast 1996. Celsi hoiab Inglismaale teist kohta. Homme võõrustab Real Madriid tiitlikaitsjat Müncheni Bayernile. Inglismaa meistrivõistlustel viimaste kümnendite halvimaid esitusi tegev Manchester United vallandas rootslasest peatreeneri David Moisi pärast 26 aastat ametis olnud Alex Fergusoni lahkumist. Manchesteri etteotsa tulnud Moisi asemel juhendab meeskonda hooaja lõpuni 40 aastane. Kõndiv treener vaiendiks. Aitäh, Joosep, selline sai tänane Päevakaja saate toimetaja Smart paberil Grauberg ilusat õhtut.