Teatris on aasta lõpu Päevakaja, mis kannab numbrit 12313. Aja jooksul heidame pilgu lõppevale aastale Eestis uudistetoimetuse pilguga. Ennoga tänase päevauudiseid. Vene pommid tabasid hommikul mitut hoonet Groznõi kesklinnas hulgast. Tshetsheeni presidendipaleed käib lakkamatult, vahetus seda juba pealinnas Groznõis. ÜRO vägede ülemjuhataja Bosnias usub, et Bosnia valitsuse mässulised serblased sõlmivad täna neljakuulise vaherahu. Neljakuulise vaherahu initsiaator on uuest ja ekspresident Jimmy Carter. Türgis avasid terroristid tuleb bussireisijate pihta ja viskasid nende sekka käsigranaadi. Kaks inimest sai surma ja 22 haavata. Eesti Need on sõidetav, kus on varasemast parem. Aastavahetusel on Eesti teed teede- ja sideministeeriumi andmetel peaagu aukude vabad. Aasta oli liiklusõnnetuste poolest masendav. Tänavu oli 212 õnnetust rohkem kui mullu. Olukorra peapõhjuseks peab liikluspolitsei distsipliini langemist. Saaremaa hobust ähvardab väljasuremine. Praeguses majandusolukorras ei ole talunikud suutelised hobuseid taastootma. Ilm on vihma ja lörtsiga. Puhub mõõdukas lõunakaarte tuul. Sooja on kuni kolm kraadi. Kõigist lõppema aasta sündmustest rääkida ei jõua ja eks igaühel ole ka pingerida erinev. Tuletame meelde vanemaid asju, mis päevakaja meelest ehk veidi ripakile jäänud. Aasta lõpu Theode tegemised tulevad nii ehk teisiti uuel aastal jutuks. Samas saates. Vene väed lahkusid Eestist aasta algul polnud sugugi kindel. Eesti tegi jõuda sammu lähemale euroopale. Kähmlus valitsuse sees ja pärast kestis peaaegu aasta aega. Lõpuks vahetati peaministrit. Hukkus reisipraam, Estonia. Juubeli laul kõlas kaare all nii Tartus kui Tallinnas esmakordselt taasiseseisvunud Eestis esmakordselt ilma Gustav Ernesaksa. Erastamine tekitas pingeid mitmesse väärisomandireformi. Korraldajad peavad aastat kordaläinuks. Meditsiin seisis silmitsi tühja, haigekassaga. Hääle ümber leegitsenud kired näitasid, et pressivabadus pole Eestis iseenesestmõistetav. Sisse varises Marja poe katus. Rahvas hakkas pelgama, nõukogude ajal ehitatud Aruküla veereostus pole lahendust leidnud. Jätab veetrassi, ei pruugi rahapuudusel ulatuda reostuskoldesse. Aastalõpupäevakaja toimetab Urmas Loit. Üheks peasündmuseks? Soli mööduval aastal vene vägede lahkumine Eestist kuigi tänaseni võib vaielda, kas nad ikka on lahkunud. Paldiskis demonteerivad erariides sõjaväelased reaktorit. Osa võõrväelasi asus reservi vahetult enne 30 esimest augustit. Läinud regulaarüksused aga on, kuigi aasta algul polnud põhjust selles kuigi kindel olla. Kuigi 31. august tähtajana oli juba aasta algul rahvusvaheliselt paigas, käis mäng selle ümber viimase hetkeni. 18. jaanuaril teatas Venemaa välisminister Andrei koos olev, et endistest Nõukogude liiduvabariikidest ei saa vägesid ära tuua, sest need on Venemaa eluliste huvide sfääris. Järgmine päev täpsustas Moskva küll, et Kozlov pidas silmas vaid SRÜ. Hilisem lubab arvata ka muud. Jaanuaris rääkis riigikogu väliskomisjoni esimees Vello Saatpalu vajadusest leida Eesti-Vene läbirääkimistel erapooletu vahendaja. Endine välisminister Trivimi Velliste arvas hommikulehes, et läbirääkimiste takerdamise peamiseks põhjuseks on maailmavaatelised erimeelsused eriti 1940. aasta sündmuste suhtes. Takerdunud oli ka Eesti-Vene tippkohtumise ettevalmistumine. Tõeline tagasilöök tuli aga teise märtsi läbirääkimisvoorus, kui Venemaa delegatsiooni juht Vassilis viirin teatas, et 31. august pole vägede väljaviimise tähtajana enam aktuaalne, sest Eesti ei täida oma lubadusi. Eelkõige peeti silmas raha, mida Venemaa tahtis Eestilt lahkujatele majade ehitamiseks samuti erusõjaväelaste lepet. Päev hiljem aga teatas Venemaa hoopis kõneluste katkestamisest. Välisminister Jüri Luik arvas põhjuse, miks Venemaa nii teeb. Järgmise olevat. Üks põhjus on võib-olla see, et vägede väljaviimise lõpptähtaeg oli saabumas ja ei leitud, et vägede väljaviimise eest on meil piisavalt palju igasuguseid asju vastu saadud ja soovitakse saada raha ja mingeid muid tingimusi välja kaubelda. Ja muidugi on ka teine ja kaugemale ulatuma võimalus, millele on viidanud ka Andrei osaleb oma esinemistes. Ei tahetagi vägesid Eestist välja viia. Mais siiski kõnelused jätkusid, oli ju Läti 30. aprillil Venemaaga lepingu sõlminud ja sama lepingut surus Venemaa peale ka Eestile. Riigikogu väliskomisjoni esimees Vello Saatpalu nägi Läti Vene lepingud aga suurriikidevahelist sobingut. Mina olen veendunud, et Jeltsin palus Clintonit panna Läti põlvili. See tehti. Ja Venemaa üritab nüüd otsida endale mõttekaaslasi. Mujalt et panna eesti põlvili Muuhulgas tahtis Venemaa oma erusõjaväelastele siin suuremaid õigusi kui Eesti kodanikel. Venemaalt hakkas laekuma eri tasanditel ähvardusi, et vägesid ei viidagi ära. Suuremaid ähvardusi tegi Venemaa kaitseminister Pavel kratšov, kes lubas vägesid isegi juurde tuua. Siseriiklik skandaal seal puhkes, kui president Lennart Meri lubas enamikku sõjaväepensionäridest Eestisse jätta. Samal ajal võõrvägi tasahilju ikkagi lahkus. Esimeseks juuniks oli vabastatud näiteks Naissaar. Nagu kinnitas üks Eesti piirivalvetöötaja, ei elanuks Vene väed Eestis enam talve üle. Juulis muutusega USA surve Venemaale vägede väljaviimise suhtes suureks. Senat otsustas peatada abi Venemaale, kui 31.-ks augustiks pole väed väljas. Samas Venemaa jätkas vägede väljaviimisest keelduvat avalduste tegemist. Sealhulgas tegi seda 10. juulil Napolis USA presidendi üllatuseks ka Venemaa president Boriss Jeltsin. Samas lubas Jeltsin tippkohtumist Lennart Meriga, mida jälle Eesti välisministeerium pidas puru silma ajamiseks. Veel 20. juulil. Ki olid eestivene kõnelused Helsingis asevälisministrite tasemel rasked ja peaaegu tulutud. Lisaks teatas Vene kaitseministeerium enne kõneluste algust. Vägesid ära ei viida, sest läbirääkimised on edutud. Eesti delegatsiooni liige Mart Helme iseloomustas Helsingi kõnelusi nii. Näib, et eelkõige Vene pool peab praegu pisut hinge tõmbama, sest nad olid üsna veendunud selles ilmselt, et seekord läbimurre saavutatakse ja ma ütleksin nii, et teatud lähenemine vaidlusalustes küsimustes meil on ja võib-olla, et kui me jõuame nüüd järgmise kohtumiseni, siis järgmine kohtumine võib olla otsustav. Pingetele vaatamata oli juba kuue päeva pärast president Meri Moskvas Jeltsini jutul ja valmis arutama vajadusel isegi alkeemia küsimusi. Pooleteise tunnine vestlus venis ligi viietunniseks ja lõppes isegi välisministeeriumi ametnike jaoks ootamatult vägede väljaviimise lepingu ja sõjaväepensionäride sotsiaalsete tagatiste leppega. Leppeid on kritiseeritud väga palju, kuid nii president, välisminister kui ka praegune järjest veealusest justiitsminister teevad neid poliitiliselt kasulik. Eks president Lennart Meri pärast lepingute sõlmimist. Leping ei ole mitte muinasjutuline aga ta on väga hea ja kasutasin praegu sõna muinasjutuline. Siis mõtlen ma sel ajal väga paljude inimeste lootust näha kunagi niisugust päeva, kus elu Eestis jätkub täpselt niisugusena, nagu ta Eesti Vabariigis katkes. Seitsmeteistkümnendal juunil 1940. Ka mina ei ole sellest vigasest vaba poliitikuna ja realisti ja me peame endale aru andma, et me ei saa mitte kunagi nagu muinasjutus minevikku uuesti elama panna. Nii et me vahepeal siis viitekümmet okupatsiooniaastat nagu ei märkagi. Erusõjaväelaste probleemi pidas president ajakirjanduse poolt üles puhutuks. Viiendast kolonnist rääkida juhul kui kõik asjaosalised on registreeritud ja saavad oma pensioni Eesti pankade kaudu on samuti põhjendamatu rääkida. Eestipoolsed lepingu sõlmijad on väitnud, et Eesti ei teinud ühtegi järeleandmist. Eesti oli need teinud varem. Nüüd pidi järeleandmisi tegema Venemaa. Ilmselt taandusid nii Venemaa kui ka Eesti-Venemaa loobus inimõiguste tagamise jutust. Seda tunnistab Jeltsini hädavale kohtumisel Venemaarahvaga. Et Venemaa sõlmis lepingu inimõiguste tagamise kohta eestiga, soostus peaminister Mart Laari korduvatele kinnitustele vaatamata sõjaväepensionäride leppega. Viimase artiklis kaheksa on üks kaheksarealine lause, mida annab tõlgendada nii, et sõjaväepensionärid saavad eesti kodanikega võrdsed õigused vastavalt Eesti seadustele, aga ka teisiti. Lepingute karmimaid kriitikuid Endel Lippmaa leidis, et lepingut muudavad Eesti-Venemaa lähivälismaast protektoraadiks. Tema sõnul jäävad Eestisse tuhanded mehed, kellelt ei nõuta üheski punktis isegi relvade äraandmist. Lippmaa arvates on ka Paldiski reaktorite demonteerijad, eelkõige vene sõjaväelased. Endine immigratsiooniameti peadirektor Andres Kollist avaldas hommikulehes arvamust, et lepe haarab koos pereliikmetega neljakümmet kahte tuhandet inimest, kellest sõjaväelasi on umbes 10000. Vastuoludele välismaalaste seadusega juhib ajakirjanduses tähelepanu kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Märt Piiskop. Tema sõnul ei tehta vahet enne ja pärast kahekümnendat augustit 1991 erru läinud vene sõjaväelaste vahel. Alla 10 aasta teeninud erusõjaväelased aga polegi pensionäridena arvel, nende kohta puudub arvestus. Justiitsministeeriumi ekspertkomisjon pidas mõnda lepete artiklit ebakorrektseks. Lepete jõustumisel võib tulla probleeme korterite müümisega sõjaväepensionäridele. Keerukaks võib osutuda tööstaaži arvestamine kollastel kaartidel. Fikseerimata on, kuidas mõõta ohtu Eesti julgeolekule ja määratleda, kes üldse on sõjaväepensionär. Viimased hinnangud kuuluvad justiitsminister Jüri Adamsiga. Ometigi on lepingud sõlmitud, kuigi nii Venemaal kui ka Eestis jõustamata. Vene väed on aga lahkunud. Tänasest ei ole enam võõrvägesid Eesti pinnal. Tänasest oleneb ainult meie enda arukuses üksmeelest ja kaines pilgust tulevikku. Et see jääks nõndaviisi igavesti. Välispoliitiliselt astus Eesti tõhusa sammu lähemale Euroopale. Vabakaubandusleping Euroopa Liiduga, NATO rahupartnerlusprogramm. Allatuuri plaan Madis Mikko intervjuu Brüsselist, kuhu Eestil üha enam asja on. Mõne arvates ehk liigagi palju asja. Eesti vabariigi suursaadik Euroopa Liidu juures Klaid kull, mida teie peate mööduva aasta kõige suuremaks saavutuseks Eesti vabariigi jaoks Euroopas? No loomulikult oli see meie peamine eesmärk, mis on praegu saavutatud see on lähenemisele Euroopa liidule, me oleme alla kirjutanud ja on ka jõustunud juba vabakaubandusleping Euroopa Liiduga ning teine asjaolu, et me oleme täiesti uuesti asetatud Euroopa poliitilise kaardile. Pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu on heaks kiitnud assotsiatsioonileppe mandaadi andmise Eestile ja kahele teisele Balti riigile. Ning see protsess on alanud. Kui aga nüüd samas ka, mis võiks olla kõige suurem ebaõnnestumine välispoliitilisel areenil Eesti jaoks Euroopas? Ma ei ütleks, et meil olekski selliseid suuri ebaõnnestumisi Euroopas olnud sel aastal. Loomulikult, mida oleks võinud paremini teha, see on võib-olla mitte välispoliitiline hinnang, see oleks välispoliitika elluviimise instrumentide küsimus rohkem ja ka julgeolekupoliitilise ütleme, nende instrumentide elluviimise küsimus, see on see, et kuidas me näiteks oleme praegu oma suhteid arendanud Natoga ja. Ma ütleks, et siin on muidugi veel väga palju meil ära teha ja just nimelt Eestis. Küsimus on praegu selles, et noh, minu isiklikku seisukohast meil on veel määratlemata, täiesti. Meie kindel. Kaitsepoliitiline areng, millised ma ei tahaks seda nimetatav asja politseis kontseptsiooniks, sellepärast et see mõiste iseenesest juba devalveerunud selle kahe-kolme aastaga, kui sellega on tegeletud Eestis. Aga meil on ära märgistamata praegu meie prioriteedid, kuidas kaitsepoliitika peaks olema üles ehitatud, mis selleks on tarvis teha, mis järjekorras seda ja seda tuleks teha ja milliste vahenditega. Ja seda oleme siin Brüsselist tunnetanud eriti teravalt, 94. aasta lõpuks on nüüd selgelt märgib, et Eesti vabariigil kui ka kolme balti vabariigil tervikuna on tihenenud sidemed nii NATO kui Euroopa Liiduga, kuid millises kontekstis tuleks nüüd vaadata balla tüüriplaani? Paladuri pakt võttis üles kaks sellist väga delikaatset ja tundlikku küsimust, nagu on piirid ja rahvusvähemused ning loomulikult siin peeti silmas konkreetseid Maide konkreetseid regioone. Üks nendest oli Kesk-Euroopa, kus on üsna tugevalt probleemide Ungari rahvusvähemustega nii Rumeenias kui Slovakkias ning on tunda, et need maad nende maade poolt on väga tugev, eriti just Slovakkia, Rumeenia puutoneeriti, väga tugev vastuseis selliste küsimuste lahendamisel ja Ungari ei ole huvitatud, et need küsimused eraldada. Küsimus on ilmselt sellistes nüanssides ja kajastatuses, millal teatud probleemidele antakse teravust ja millal need proovitakse maha vaigistada ning praegu paistab Kesk-Euroopa riikide huvides ei ole vähemusrahvuste probleemide teravdamine ning neid proovitakse lahendada. Lokaalselt nagu te nimetasite, suursaadik, laid kull, esimesest jaanuarist 95 hakkab kehtima vabakaubandusleping Eesti vabariigi ja Euroopa liidu vahel. Kuid mida need väga konkreetselt Et Eesti peaks ette võtma, et Belgia või siis Beneluxi ärimehi Eestisse meelitada. Ärimehed on alati selliste, neid kättpidi kuhugi väga raske tuua. Üks kõige tähtsamaid tegevusi. Meil peakski olema selle poliitilise kliima loomine. Selleks ongi võib-olla kõige tähtsam vaid meie eesmärke. Integreerumine Euroopa Liiduga, sest Euroopa Liit on teatud turvalisuse märk ja, ja ärimehed lähevad tõesti sinna, kus nad teavad, et toimivad teatud seadused seaduspärasusega. Milline saab olema Eesti vabariigi asend 95. aastal Euroopas võib-olla isegi võrreldes siis ka teiste Euroopa Liitu pürgijatega, olgu need siis kuus Kesk-Ida-Euroopa riiki ja kaks balti vabariiki. Ma isiklikult arvan, et me peaksime hoiduma igasugusest sellisest gruppi poliitikast ja me ei peaks ennast identifitseerima, kui osa Kesk-Euroopast või osa Põhja-Euroopast peaks olema täiesti selline kindel Eesti identiteedi ja ma usun, et sellise poliitikaga, mida praegu on hakatud ka Euroopa liidus tajuma, et igale riigile on antud omad võimalused ja ta peab neid kasutama nii, kuidas ta on suuteline. 95. aastal Eesti-Vene-Eesti, Põhjamaade ja Eesti Baltitelg. Sisepoliitikast kipub mööduvast aastast enam meelde jääma erakondade kisklemist, lõhenemist ja liitumist. Võib-olla on see eestlase omapära, et igatsugu taplemised talle kangesti vastumeelsed on, samas ometigi tappeldakse täie hooga. Kommentaar on Peeter kaldelt. Kui öelda, et lõppevat aastat Eesti sisepoliitikas ilmestasid valitsus remondid ja valitsuskriisid ning igat sorti skandaalid siis ei ole see kogu tõde, kuid tõsiasi ometi. Juba eelmise aasta sügisest vindunud vastuolud valitsuses said uut hoogu kohe aasta alguses mil isamaa niinimetatud mässulise tiivad survel vabastati majandusministri kohalt Toomas Sildmäe. 18. mail andis peaminister Laar hundipassi tema peamiseks vastaliseks tõusnud kaitseminister Indrek kannikule endale. Koskannikuga lahkus ka justiitsminister Kaido Kama. Sellega oli Isamaa lõplikult lõhenenud. Erakonna suurkogu 11. juunil ainult vormistas selle olukorra, kuigi praegused Parempoolsed Ülo nugise ja Kaido Kamaga eesotsas püüdsid seisu kuni viimase võimaluseni enda kasuks käänata. Laar valiti ülivõimsalt erakonna esimeheks tagasi ning leppimiste oli lõpuni käidud. Suurkogu puhastas küll õhkkonda isamaas, kuid mitte riigikogus, kus süvenesid Laari vastased meeleolud. Opositsioon oli õppust võtnud varasemast Laari kukutamise plaanist, mis haledalt läbi kukkus ning valmistas sügisel ette uut rünnakut. 2006.-ks septembriks sai selgeks, et Laar võetakse maha. Kuigi asi oli otsustatud, ei soostunud Laar ise tagasi astuma. Niisiis, 26. septembril tehti Toompeal ajalugu, sest Laarist sai esimene Eesti vabariigi peaminister, kellele parlament umbusaldust avaldas. 13. oktoobril proovis kätt Eesti Panga president Siim Kallas, keda toetasid president Lennart Meri ja isamaa. Vastuoluline ja liigselt isamaale orienteeritud kallas aga läbi ei läinud. Kompromiss kandidaatidest peeti kõige sobivamaks senist keskkonnaministrit Mõõdukad Andres Tarandit. 27. oktoobril sai tarand ülivõimsalt riigikogu heakskiidu. Tarandi kompromiss seisnes selles, et ta võltsis valitsusse parempoolsed, siseministriks sai Kaido Kama. See võimaldas säilitada senise valitsus põhja ja senise poliitika. Seega ei olnud rahulolematus suunatud mitte valitsuse poliitika, vaid eelkõige Mart Laari isiku vastu. Laar oli algusest saati ajanud üsna põikpäised poliitikat. Niikaua, kuni Isamaa oli ühtne, sõideti parlamendis opositsioonist lihtsalt teerulliga üle ning suruti läbi kõik seadused ja otsused, mida vajalikuks peeti. Paraku ajas Laar ja temale lähedal seisvad tegelased põikpäised poliitikat ka Isamaa endas. Nimetatud tagatoa seltskond. Laari populaarsus oli aga jõudnud suurde madalseisu ning ambitsioonikamad Isamaalased kartsid koos temaga nii-öelda põhja minna. Mida kuu edasi, seda rohkem terendasid kõikide silme ees tuleva aasta märtsivalimised. Paljud valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sammud on hästi seletatavad just lähenevate valimistega. Skandaalid, millest kommentaari alguses juttu oli. Kõik need Lekto laenud, panga ja laenukriisid ning kurikuulus rublatehing ei kistud ju päevavalgele mitte sellepärast, et Eesti riigi areng oleks sattunud ohtu. Peamine eesmärk oli ikkagi laarile ära tegemine. Klassikaline näide on siin 26. juuli eesti vene lepped, mille tulemusena Vene vägi 31.-ks augustiks Eestist välja viidi. Leppe seda osa, mis puudutab sõjaväepensionäre, püüti ja püütakse kindlasti edaspidigi tõlgendada kui Eesti huvide mahamüümist Venemaale. Fakt, et Eesti on nüüd lõpuks ometi Vene sõjaväest vaba, ei näi kritiseerijaid eriti huvitavat. Kes ütleb, et Vene sõjavägi ei kujuta kellelegi erilist ohtu, vaadaku sündmusi Tšetšeenias ning mängigu mõttes läbi samalaadse olukorra kordumine Eestis. Eks muidugi, ajaloo kirjutajad, ütle, milline oli Eesti jaoks aasta 1994. Mõnda ka tõdeda, juba praegu, 95. aasta künnisel lõppeval aastal arenes meie elu ikkagi väga kiirelt edasi. Novembris saavutas Eesti väliskaubanduse käive rekordilise taseme ning tähtsal kombel sugugi mitte ainult Venemaa arvel. Maailmapanga andmeil on Eesti kõige jõukam endine liiduvabariik muidugi kajastuse veel otseselt inimeste rahakotis. Kuid kui uskuda prognoose, peaks teatud murrang toimuma juba tuleval aastal. Lisage siia Eesti lähenemise Euroopa liidule ning NATOle ning mööngem, et aasta oli Eestile suhteliselt edukas, kui Estonia katastroof välja arvata. Algava aasta ülesanne number üks on kahtlemata kuritegevuse ohjeldamine, sest selles vallas on asi jõudnud kriitilise piirini. Palju tuleb teha selleks, et suureneks inimeste usaldus riigi, parlamendi, valitsuse, riigiametite ja riigiametnike vastu. Ühesõnaga rahvas peab oma riigi ning riik oma rahva omaks. Seni ei ole see päris hästi õnnestunud. Kuni viienda märtsini määravad Eesti elu kindlasti parlamendivalimised, kus praeguste ennustuste järgi saadab edu seni opositsioonis olnud jõude. Riigi arengu seisukohast võib see olla isegi hea. Eeldatavad valimistulemused võiksid tõestada seda, et ükskõik milline poliitiline jõud parajasti riigitüüri juures on valitud teelt tagasipöördumist ei tule. Ida Läänemerelt tulnud appihüüdu ei suutnud keegi uskuda. Keegi ei suutnud uskuda, et ka nii suured laevad võivad uppuda. Seda kinnitasid isegi kogenud meremehed. Ometigi läks Eesti lipulaev kiiresti põhja, levis kaasa üle 800 reisija. Versioone huku põhjuste kohta on olnud lõputult. Kahtlustatud on vene allveelaeva, meeskonna Mannetust ja mida kõike veel. Asjaga on ikka veel selgusetu. Kaldub põhjus olema ikkagi laeva konstruktsiooniviga, mida Läänemere kohta sugugi mitte väga torm võimendas. Vööriramp oli paigaldatud rahvusvaheliste nõuete vastaselt, kuid seda oli vastuvõetavaks pidanud rahvusvaheline klassifikatsiooni firma, mis laevade tehnilise ülevaatuse eest vastutab. Praegu Tallinna ja Stockholmi vahel, kursseerib Mare. Baltikum on varem üle elanud täpselt samasuguse õnnetuse samade vigastustega. Kuid vaev jäi toona vee peale ja omanikud vaikisid asja maha. Võib-olla oleks Estonia katastroof muidu olemata. Hukkunute omakseid need tagantjärgi tarkused ei lohuta. 800 inimest on leidnud märja haua. Seniste arusaamade kohaselt jäävadki puhkama 80 meetri sügavusele Läänemere põhja. Mälestaguneid lainetes õitsevad lilleõied ja ülevete kaiku laevavile. Suvel rükkas üle Eestimaa juubelilaulupeo laul. Rahvas hõiskas nii Tartu kui ka Tallinna laulukaare all. Laulda esmakordselt taasiseseisvunud Eestis. Lauldi viimast korda võõrväelastele. Lauldi esmakordselt ilma Gustav Ernesaksa. Mõtiskleb Indrek Treufeldt. Inimene armastab mõõta pikkust, laiust, kõrgust, sügavust. Kuidas mõõta laulupidu lauljaid ja rahvast lugedes? Laulupidu number üks ja laulupidu number kaks. Ei sobi lugeda. Juubelilaulupidu Tartus ja Tallinnas. Või Tallinnas ja Tartus. Kui vaadata kaugemalt näiteks Lasnamäe veerult ei märka laulukaarel üksikuid lauljaid, vaid mitmevärvilist inimmerd, toonitud rahvariietest ja kooriv Nendest. Millal, kui öelda, et kuhi on kuhi. Et lauljaid on laulupeo jaagu? Peame tunnistama, et nõnda oleme nüüd küsima hakanud koorilaul polevadki enam väga populaarne. Jälgin reportaaži tehes Tallinna lauluväljaku raadiotornist, laulupeoliste rongkäiku. Linnad ja maakonnad, vallad ja külad. Tunnetan oma geograafiaalaste teadmiste puudulikkust, märkan kohanimesid, mis mulle midagi ei ütle. Ent avastan, et nõnda on laulupidu ikkagi laotanud üle Eestimaa kandunud väikestesse maa kohakestesse. Läbi tahtmise ja rõõmu. Inimene armastab mõõta. Inimene arvab, et mõõta saab rahaga kui palju miski maksab. Nüüd kantakse aukohal kuld ja hõbesponsorite, puust ja papist plakateid. Ilma ei saavat hakkama. Lauluväljaku juurdehindlus toob mõnele firmale isegi sisse. Nüüd avastame, et kõik maksab. Raha peab oskama lugeda. Raha ei saa enam küsida. Kellelt küsida? Väidetavalt on siiski asja, mille väärtus on hindamatu ehk mille väärtust ei ole võimalik rahasse panna. Mõõta võib mälestustega. Mis meelde tuleb? Laulupidudest üldse? Kunagi ei saadud lauljaid laulukaare alt alla. Siis pole see probleem enam aktuaalne. On laule, mida me enam mitu korda ei laula. On vähem pooltoone ja varjatud tagamõttega emotsioone. Läbi lillede ütlemiste kuulmist, läbi laulu, arusaamist ja lootusetut unistamist. Mõõta võib kohusetundega miks ja kuidas on tundud ehk lihtsalt kokkusaamiseks, sest pole ju paremat paika oma sugulaste ja sõpradega. Trehvamiseks tullakse niikuinii, sõltumata sellest, mida lauldakse. Inimene armastab mõõta. Mõõtmise nimel peab olema mõõdetavaid asju ja sündmusi. Ja ka mõõdetamatuid, asju ja sündmusi. Inimene armastab mõõta. Inimene. Hellkuuli. Et loomi kõik looduga võll sünnile luues Omandireform näib olevat kuritegevuse kõrval enim pingeid tekitav allikas. Kuidas erastamine? Mööduval aastal läks tuuris anne Osvet. Vastuoludest hoolimata kiirenes privatiseerimisprotsessi viimase aasta jooksul siiski oluliselt lohisema on jäänud maareform. Eesti omavalitsustele on detsembrikuu seisuga esitatud enam kui 200000 kinnisvara õigusjärgsele omanikule tagastamise avaldust. Maakatastrisse on aga kantud üksnes üle 6100 maaüksuse, millest omakorda kinnistusraamatusse on jõudnud ligi 3200. Paremini on see töö läinud Saare ja Hiiu maakonnas, muret teeb aga Tallinn. Aasta lõpu eel, omandireformist kõneldes rõhutas reformiminister Liia Hänni, et 94. aasta olulisim joon oli see, et käivitusid reformid kõigis valdkondades, kus omandisuhted korrastamist vajavad. Kõige kaugemale on jõutud ettevõtete erastamisega. Hiljuti presidendi poolt välja kuulutatud seadus võimaldab Hänni sõnul ka maade erastamist tagastamist lihtsustada. Esimesel detsembril sai teadupärast täisseadusega kehtestatud eluruumi eesostu tähtaega üürnike jaoks. Riigikogu soovis aga nimetatud tähtaega esimese märtsini pikendada. Tänaseks on president ja sellega seaduse välja kuulutanud minister Liia Hänni. Kõik inimesed, kes praegu veel ei ole otsustanud, mida oma korteriga peale hakata, peaksid pingutama, et esimeseks märtsiks selle otsuseni jõuda on muret tuntud selle üle, et vahepeal tekkis nagu mingi õiguslik tühimik. Nii see siiski ei ole, sest seadus ütleb üsna kindlalt, et need avaldused, mis on esitatud esimeseks märtsiks, tulevad rahuldamisele eelkõige just üürnike poolt esitatud. Ja isegi kui on esitatud teiste isikute poolt avaldusi, juhul kui samal ajal on ka üürnik avaldas juba olemas siis teiste isikute avaldusi ei rahuldata, nii et inimestel, kes oma korterid testi tahavad erastada praegu põhjust enam muretsemiseks ei ole. Et kõik toimuks tõepoolest seadusetähe järgi, selle eest peavad Hänni arvates head seisma eelkõige omavalitsused. Kuidas aga edasi? Kuidas me jätkame elamureformi peale esimest märtsi, sest kindlasti jääb väga palju selliseid kortereid, mida ei erastada, kas on otstarbekas jätagi neid riigile või omavalitsusele või ikkagi erastamisega edasi minna andes siis võimaluse ka kõigile teistele neid kortereid erastada. Me oleme praegu ja nende kavade väljatöötamisel lähtunud sellest, et erastamine peaks jätkuma. Sest see olukord, kus niivõrd palju kortereid on, on riigi või omavalitsuse omandis, ei ole normaalne. Siin peab era osalus tunduvalt kasvama ja praegu me valmistame ette seaduseelnõu selle kohta ette reguleerida täiendavalt eluruumide erastamine peale seda, kui üürnike ostu eesõigus otsa saab. Lõppeval aastal suudeti luua riiklik institutsioon eluasemefond, mis tegeleb elamupoliitika ja krediteerimisega. Liia Hänni sõnutsi on üürnikud ja omanikud puhtpoliitilistel põhjustel liiga käredamalt riidu aetud. Seetõttu on sootuks tähelepanuta jäänud aastaid all üürnikuna elanud inimeste probleemid. Ringiga taas ettevõtete erastamise juurde jõudnud, mainis minister, et aasta lõpu eellahenduse leidnud Kreenholmi manufaktuuri erastamise kokkulepet peata üheks õnnestunuks tehinguks. Reforme ei saa ka pärast riigikogu valimisi enam tagasi kerida, selles on Hänni kindel. Nende jätkumisest on huvitatud liialt palju inimesi. Mida tähendas lõppeva aasta Eestile ja erastamisprotsessile tervikuna. Tõsisin Erastamisagentuuri peadirektorilt, Väino Sarnet tilt. Erastamise seisukohast on kõige tähtsam siiski see, et need ülesanded, mis erastamisagentuurile said peale erastamisseaduse vastuvõtmist ja Erastamisagentuuri moodustamisest pandud, on ikkagi täidetud. See ei olnud mitte aasta tagasi nii selge, et sellega toime tullakse ka erastamisega tegeleva organisatsiooni ühendamine. Ja siis need plaanid, millised said võetud erastamisprogrammis ja need plaanid, mida me oleme ise võtnud erastamisnimekirja ettevõtteid taudeldes lootusega, et mõnel õnnestub nende erastamisega toime tulla, on siis suures plaanis täide läinud. Missugune oli kõige skandaalsem või ebameeldivam erastamise juhtum? Vaidlus Tallinna vineerimööblikombinaadi erastamise üle, kus isiklik arvamus ütleme, on selline, et kohust võttis siin arvesse ainult osa argumente, võttis arvesse põhiliselt formaalsed näitajad, ei arvestanud meie poolt esitatud argumente ja ei arvestanud küsimuse sisulist poolt. Mis puutub Viru hotelli erastamise, siis oli Sarneti sõnul mõru pill see, et viimasel hetkel loobus osalemast Indrek Toome firma konkurent. Loobumise põhjusi Edia erastamisagentuur tänini. Tuleval aastal tahetakse alustada infrastruktuuri kuuluvate ettevõtete nagu Eesti raudtee, Eesti merelaevandus, Estonian Air erastamisega. Kas aga Väino Sarnet on see mees, kes siis veel samal ametikohal on? No see sõltu otseselt valitsusest, praegu sõltub erastamise seaduse ja meie põhikirja järgi minu töötame sellel kohal või mittetöötav Erastamisagentuuri nõukogust, kuna nõukogu määrab valitsus, siis kaudselt kindlasti juhul kui tuleb hakata tegema sellist tööd, mis enda seisukohtadega enam üldse kokku ei lähe, siis võib-olla ka ei tahagi seda töödelda. Ja kui tulevane valitsus ei pea vajalikuks luua reformiministri kohta, jääb erastamist koordineerima ikkagi erastamisagentuur. Ükskõik siis, kelle juhtimisel. Üllatusi pakkus meditsiin. Märtsis muutis riigikogu ravikindlustusseadust, aprillis aga oli juba haigekassa tühi. Manipuki teemades. Olid ajad, jah, mitte ammu. Kui nõukogulik statistika loendas arstide arvu 1000 elaniku kohta ning tahes hulga suurema numbri kui mujal maailmas endale tunnustavalt õlale patsutas, jättes nüüd Eestis tasapisi selja taha nõukoguliku minevikku, peame suure hulga reformide seas läbi tegema ka tervishoiu reformi. Et see valutult ei lähe, selgus täie teravusega lõppeva aasta aprillikuus, kui heausksed, maksumaksjad, haigekassakaardi omanikud, said teada, et ravikindlustuse kassa on tühjaks saanud ja meditsiinisfääris on kõik kõigile võlgu. Tuli teadmiseks võtta, et senine tasuta arstiabi on teenus nagu iga teine selle peale kulutatakse ja selle eest peab maksma. Tartus Maarjamõisa haiglas kuulutati välja eriolukord, pooled voodikohtadest suleti, töötajate koormust vähendati 40 protsendi võrra. Vastu hakati võtma vaid ägedaid haigeid. Kuidas on olukord praegu Maarjamõisa haigla peaarst Urmo Kööbi. Kõige suurem muutus on see 1000-st 100-st, voodist on järgi jäänud 800. Ja ega see arv nii väike ei olegi, sest selle raha eest, millega meil kõikide Eestis tegutsevate haigekassaga lepingu kogumaht sõlmitud, on, rohkem neid avatuid hoida ei lasegi. Korrastamata on veel personali suurus, ma arvan. Meid on natukene palju selle 800 voodi jaoks ja see on väga tõsine ja vastutusrikas ülesanne, aga ma arvan, et see tuleb järgmise aasta esimese poole jooksul ära teha, kuulutada konkurss kohtadele, ma arvan, et ega haiget ei ole siiski midagi kaotanud, sest tunduvalt vähem on voodipäevi, see tähendab neid rahasid, mida me oleme saanud kasutada, on kasutatud otstarbekalt. Aprillis ilmnes, et riiklikult haigekassa rahade liikumist ei kontrollita kaugeltki mõistlik ei olnud ka haigekassade ja meditsiiniasutustevaheliste lepingute sõlmimise kord. See võimaldas haiglal polikliinikut osutada teenuseid nõude, siis juba tehtu tasustamist juhtusid tööd tehti rohkem kui ravikindlustussüsteemis raha üldse liikus. Ka paigutati haigekassade kaudu raha meditsiinist väljapoole anti laenu, firmadele toetati erameditsiini ja nii edasi. Kuidas on haigekassade seis praegu aasta lõpul sotsiaal ja tervishoiuminister Toomas Vilosius. Nüüd on olemas. Eelarve nüüd olemas aruandluskohustus, mis töötab ja toimib ja, või on muidugi öelda, et, et haigekassa, teil ei ole piisavalt raha osta tervishoiuteenus, seda on turul praegu selgelt rohkem, kui on võimalus seda osta, see on ilmselge, see raha hulk, mis seadusandja on ette näinud, see 13 protsenti see on üsna kindel ja selle piires saame toimida, sest riigieelarvest nähakse küll vähem täiendavaid kulutusi, et aga see on ka kõik, kuidas maksumaksja oma kohust täidab, need on ainult oletused, palju täna ei laeku ravikindlustusmaksu või sotsiaalmaks, me võime oletada ka mingisuguseid kindlaid numbreid ei ole, aga see, et teatud osa maksu jääb laekumata, on ka selge. Lõppevat aastat jääb Eesti meditsiiniajaloos märkima Arnold Seppo nimelise ortopeedia ja traumatoloogia kliiniku likvideerimine. Seppo kliiniku hoone Tõnis Mägi viisaa tühjendati tähelepanu väärse kiirusega augusti lõpuks. Haiged ja arstid leidsid endale ulualuse või töö teistes Tallinna haiglates ja Keila haiglas. Seni on aga tuule peale teaduslabor ja töökoda. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Matti Kallase kinnitusel soovitakse kliiniku labor üksikuna erastada. Praeguse seisuga ootab Seppo kliiniku laborid üleandmine Tallinna linna munitsipaalomandisse järel. Ta ilmselt erastatakse salapärasele aktsiaseltsile Termeston, kus ametlikult kinnitamata andmetel on osaline ka sõjatehase Arsenal. On ebaselge, mis saab ühepoolsest lepingu katkestamisest ühe Saksamaafirmaga. Selline on lühidalt lugu Seppo nimelise kliinikuga praeguse seisuga. Kas kära ei millestki, kuidas seda seletab riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees doktor Jaak Herodes. Küsimus on püüdes kas teadlikkus või teadmatus püüdes lõpetada ühe koolkonna eksisteerimine. Aga koolkond meditsiinis on midagi hoopis rohkemat kui üks või kaks teadlast või isegi üks või kaks ülikooli, see on üks selline asi, mis tegelikult võimaldab ültse meditsiinil kui sellisel edasi areneda. Ja jätkata ühte koolkonda, seal ma ütleks, rahvuslik rikkus ja selle jätkamine on tunduvalt olulisem kui ainult küsimus, kas Seppo kliinik peab eksisteerima või mitte. Seppo kliinikuga oli loodud pretsedent novembrikuus jõudis ajakirjandusse teade veel ühe arstiteadusliku koolkonna likvideerimise plaanist Eesti kardioloogia instituudi reorganiseerimisest. Üksikasjadesse laskumata teatame, et teadusnõukogu otsuse kohaselt töötab kardioloogia instituut edasi. Loetud tundide pärast on käes uus aasta uus tervishoiu reformi aasta. Lahkuval aastal saime kogeda, et ajakirjandusvabadus ei ole Eestis iseenesest mõistetav nähtus. Ühest küljest on ajakirjanduse kontrollimisest huvitatud valitsus. Konnad, teisalt on selle mõtteviisi pooldajaid päris palju ka valijate seas. Eriti kirkalt torkas see kõik silma. Märtsikuise Rahva hääle kriisi ajal, kui hammas hamba vastu palgati turvamehed. Riigi aktsiaseltsi Rahva hääl, juhatuse esimees laskis ajakirjandusmaja viiendal korrusel välja lülitada telefonid. Ja praeguse Eesti sõnumite toimetus oli füüsilise väljaviskamise ääre peal. Tollane kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo kiitis rakendatud meetmed heaks. Eesti Ekspressi vastutav väljaandja Hans H. Luik nimetas seda kõike riiklikuks terroriks. Minu meelest see on riikliku tervele jätk ühe toimetuse kollektiivi suhtes, mis on väga ühtne ja meelesooviks on välja anda oma eraajalehte Eesti sõnumi riiklik terror. Tundub, et tipneb sellega, et riigiametnikud tungivad jõuga sisseruumidesse, mida neil reaalselt vaja ei ole. Asjaosalised on hiljem väitnud, et mingit ajakirjandusvabaduse piiramist Rahva Hääle kaasuses polnud. Peatoimetaja Toomas Leito laskis lehe põhja ja pälvis seetõttu omaniku usaldamatuse. Rahva häälekriis näitas klassikaliselt, kuidas demagoogia abil põhjuse-tagajärg segamini ajada. Faktid jäävad aga faktideks ja eriti kangekaelsed on dokumenteeritud faktid. Seetõttu meenutagem RAS Rahva hääle juhatuse esimehe Veiko Jürisson sõnadega, millest kõik algas ja miks Rahva hääle peatoimetaja koht isegi eelneva märkuseta koondati ja asemele asutati vastutava väljaandja koht. Seesama küsimus selle lehe tasakaalustatuse eest, mis ei ole olnud selline probleem veel praegusel hetkel selline, et oleks ta karjunud taevani, aga, aga nähes ette ja me teame, milline oli meie eelmine poliitilise arengujärk ja, ja milline on ta praegu, me teame, et, et sellistel sellistel puhkudel, kus väljaanne on nii-öelda riiklik, ühest küljest, aga, aga noh, võib, võib ka täiesti olemasoleva mitte ainult valitsuse, parlamendi ja, ja teiste võimul olevate poliitiliste parteide suhtes täiesti võtta tendentsliku hoiaku, see oleks halb näide sellest, et ja, ja kahtlemata ei saaks vältida neid probleeme sügisel ja, ja ma arvan, et eelkõige muidugi praegusel juhul on selle sellest. Või tunnevad selle pärast muret need poliitilised jõud, kes on praegu praegu võimul, eks. Nende huvi on sellepärast et leht ei kalduks ühe tähendab, ainult opositsiooni puhul on sellega yld. Kuuldud lause kuulub ilmselt mööduva aasta tobedamate hulka annab aga kindla toe väitele, et rahva hääl taheti kallutada valitsusmeelsemaks. Lisaks valitsusmeelsele vastutavale väljaandjale taheti ametisse kinnitada kolleegium niinimetatud miniparlament kus lehe sisu hakanuks suunama poliitikud. Kui aga mais hakkas Isamaa lõhenema, pidi Mart Laar oma seisukohti ikkagi Eesti sõnumites avaldama. Märtsikuus aga rääkis valitsus lõpuks hoopis rahva hääle vara ärastamisest, pidades silmas toimetuse liikmeid. Veiko Jürisson polnud ilmselt kaugel pärisorjuse ideest, pidades töötajaid toimetuse vara hulka kuuluvaiks. Parandus nad muidugi on, kuid mitte asjad ja nendega tekkinud vaidlusi ei lahenda kultuur riik toimunud moel. RAS Rahva Hääle juhatus pööras kogu sündmuse skandaaliks, kaotas täielikult võimaluse meelitada mõnda endise Rahva hääle ajakirjaniku uude toimetusse. RAS Rahva Hääle juhatus pööras oma ajalehe vastuga avalikkuse endisest EKP keskkomitee töötajast, leitost oleks vabanetud ehk märksa viisakamalt. Nüüd tehti dastaga märter. Ilmselt sai nii mõnelegi Eestimaal ka selgeks, et ajalehe toimetus pole siiski naelavabrik. Kunagise rahva hääle tegemiseks ei piisanud arvutivõrgust ajakirjandusmaja viiendast korrusest ajalehe päis tiitlist ega graafikujärgsest trükiajast trükikojas. Peeter Tali. Rahva hääl võib küll olla huvitav leht, kuid ta pole see, mida tellisid lugejad 1994.-ks aastaks. Seetõttu oli ka üsna mõttetu sundida inimesi rahva häält vastu tahtmist lugema ja trükkida üle poole tiraažist kanadele allapanuks. Tagantjärgi tundub üha kummalisem ka hommikulehe tegevus, mis igasugust kollegiaalsus eirates hakkas välja andma konkureerivat ajalehte ning tõi Jürissoni eest kastaneid tulest välja. Sest mõne päevanegi ilmumiskatkestus oleks võinud olla Rahva Häälele surmahoop. Nüüd puhkab hommikulehe ponnistustel aktsiaselts maag, mis valitsusasutuste räpast mängu kerge muigega eemalt vaatas. Ja ega sõda endise ja praeguse Rahva hääle vahel pole kadunud tänaseni. Vastastikku avaldatakse ebameeldivusi teineteise kohta, mille peale 11 siis avaliku sõna nõukogusse kaevatakse. Rahva hääl tahab eesti sõnumit kinni panna, sest see kutsus üles rahva hääletellimused Eesti sõnumite omadeks ümber vormistama. Eesti sõnumite väljaandja tahab agaras rahva häälelt valuraha neile märtsis-aprillis tekitatud kahju eest. Ja selgub, et Rahva hääle väljaandjat polegi olemas. Sel aastal oli rohkem kui tavaliselt probleeme hoonete kvaliteediga. Kõige raskem õnnetus juhtus 12. veebruaril Tallinnas, kui varises kokku osa marja poest. Õnnetuse tagajärjel sai surma mitu inimest. Samas läheduses sõstra tänaval oli elamul mitu paneeli veidi välja vajunud. Teeme oli Tartu Ülikooli raamatukoguga ning näiteid võiks tuua veelgi. Erik Sammel räägib asjast lähemalt. Suurpaneelelamute nõukogudeaegseks. Ehituskvaliteedist räägiti mõni aasta tagasi seoses Armeenia maavärinaga. Eestis pole suuri maavärinaid karta ning nagu näitavad seni tehtud uurimused, on ka ehituste kvaliteet küllalt korralik. Marja poe õnnetus aga näitas, et eksimusi juhtub ka Eesti projekteerijatel ja ehitajatel. Nagu kinnitas Mustamäe haldusnõukogu esimees Ülo Tärno, kes on ühtlasi ka Tallinna tehnikaülikooli ruum. Konstruktsioonide professor, oli marja poe puhul siiski tegemist üksikjuhtumiga, kus peamine osa oli insenerieetika rikkumisel. Kui poe kokkuvarisemise päeval räägiti eelkõige ehitajate praagist ja ilmatsemendita tehtud detailidest, siis hilisem ekspertiis näitas, et betoon oli korraliku kvaliteediga. Küll aga oli projekteerija teinud esialgu vea, jätnud ühe kandetala toetuse ebapiisavaks. Hiljem projektis viga parandati, kuid projekteerija ei kontrollinud, kas ka ehitaja kõik õigesti teeb. Nagu paraku selgus ei teinud. Ehitusspetsialistidele on seniajani selgusetu, kuidas pood nii kaua üldse püsti püsis. Kuna tegemist oli ainuprojektiga, siis vähemasti seda tüüpi õnnetus enam juhtuda ei tohiks. Praeguseks on marja pood erastatud, kogu varisemisohtlik osa on lammutatud ning on ka tellitud projekt uue kaupluse ehitamiseks. Nüüd aga pikemalt suurpaneelelamutest. Kõige rohkem oli sel sügisel juttu arvatavasti Tallinnas sõstra tänava majast number kolm, kus mitu paneeli oli väljapoole nihkunud. Nagu ütles Tallinna Kristiine linnaosa vanem Peeter Lepp, on selle maja elanike jutu järgi probleemid alanud juba 1987. aastal. Kristiine linnaosa uued juhid võtsid küsimust tõsiselt ning selle aasta kevadel telliti kommunaalprojektilt ametlik uuring. Suvel saadi uurimuse tulemused teada ning selgus, et maja välispaneele oleks vaja kindlustada. Probleem tekkis seejärel töövõtjaga, kuna nii mõnigi soliidne firma ei soovinud nii kahtlast tööd teha. Kokkuleppele jõuti lõpuks aktsiaseltsiga Hokri, mille tööga on linnaosa juhid rahul. Tööd algasid 14. novembril ning peatselt algasid kah suured segadused. Keegi teatas nimelt, et ööl vastu kuueteistkümnendat novembrit oli majja tekkinud suur pragu. Hinged paneelid olid veelgi tunduvalt väljapoole vajunud. Nagu kinnitab Kristiine linnaosa vanem Peeter Lepp, oli tegemist täiesti võhiklik infoga. Tema sõnul varisemisohtu polnud ning ajavahemikul juunist kuni novembrini nihkusid otsaseinapaneelid kokku vaid 10 kuni 15 millimeetrit. Tänaseks on Peeter Lepa sõnul kõik tööd sõstra tänava majad paneelide kindlustamisel lõpetatud. Kuna aga polnud teada, kui paljudel elamutele võib veel taolisi ehitusvigu olla, tellis näiteks Mustamäe linnaosa oma suurelamutele lauskontrolli koostöös tehnikaülikooli professori Karl Õigeriga uuritini paneel kui ka Telliskivimajade seisukorda. Uurimise tulemustest räägib lähemalt Mustamäe halduskogu esimees Ülo Tärno. Need tulemused kinnitasid meie arvamust, et majad on mustamäel suhteliselt heas olukorras. Kas on mõningaid lahtisi vuuke, on katuseid, mis jooksevad läbi, seda me teadsime, juba varem on mõningat armatuuri korrudeerumist. Varikatuste osas on seinte niiskumist kuid majad täidavad seda funktsiooni võtmaks vastu kõiki neid koormusi, milliseid nad peavad vastu võtma ja karta, et majad elanike kohal variseksid. Ei ole vaja. Lisaks mustamäele on sellised kontrollid kavas teha ka teistes Tallinna linnaosades ning ilmselt tuleks seda teha kogu Eestis. Puhta keskkonna säilimiseks ei piisagi ainult vene vägede lahkumisest. Aruküla veereostus näitas, et me oskame ka ise põhjavete nii palju petrooli lasta. Et kaevul saab igavest tuld korraldada juba mullu tehtud tegu tuli päevavalgele alles tänavu ja muresid jätkub järgmisesse sajandisse. Ki. Terve Sarapuu räägib lähemalt. Reostus keskmes elav viieliikmeline perekond saab päevas 40 liitrit vett mida veetakse spetsiaalselt tsisternautoga. Kaebus tuleb endiselt puhast kütust, õli tase, kaebus on aga 80 sentimeetrit. Tööd uue v art ehitamiseks on alanud. Nüüd talvel on alustatud ka trassi kaevamisega paepinnasesse. Kevad, suvi ja sügis möödusid konkursi korraldamise ja ehitaja leidmisega, selgitab vallavanem Toivo Veenre. Ehituspõhiliselt ühelt poolt seisis vahendite taga, kui vahendit saime, siis oli võimalik kamkonkurssi korraldada. Paljuski on alus siiski väita, et venimise taga on ka kohalike intriig kes saab õiguse ehitustöid teha endale. Seni on valitsuse reservfondist töödeks eraldatud kaks miljonit krooni. Kuidas on seda kasutatud? Kahest miljonist üks miljon on kulutatud ja teine läheb kulutamisele. Iga maja kohale paigutatakse kaev, kust siis väljuvad sisendused majadeni. Kuigi miljon on veel alles, ei piisa sellest veetrassi täispikkuses väljaehitamiseks. Arvestan taotletud lisaraha, milleta eetris reostuskoldesse julatugi süüdi pole kohus veel kedagi tunnistanud. Nii pole ka süüdlastelt nii raha loota. Kohtuprotsess toimub aga kunagi määramatus tulevikus. Millal lõppevad ehitustööd? Vallavanem Toivo Veenre? Pumbamaja ehitustööd peavad lõppema jaanuari keskpaigaks. Trassi ehitus jätkub, kui tuleb täiendav ressurss. Mina ei või seda seda päeva küll öelda, millal need pumbavahed ühendatud saab, sest see kõik selgub töö käigus. Kuidas kirjeldab olukorda keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Voldemar Tassa? Ega ega ta paremaks ei ole põhimõtteliselt momendil läinud. Millegipärast reostajad püüdsid seda varjata maksimaalselt ennem kui need kohalik rahvas ise kõvasti lärmi hakkas tegema, aga kui ta oleks õigeaegselt võtnud ette meetmeid, siis oleks need tagajärjed olnud tükk maad väiksemad. Infosulus on süüdistatud ka vallavalitsust, kuhu viidud veeproovid salapäraselt kadusid. Vallavanemalt sai päritud, miks probleemist arukülas kohe täie häälega rääkima ei hakatud. Ühelt poolt muidugi firma, kus reostus alguse sai, ilmselt mehed endale ei teinud asja selgeks, kuna ei olnud ju selge, milline kütte arvati, et oh see tavaline nafta ja küll see kaob. Keegi ei osanud arvata, et see kütus sisaldab aromaatseid ühendeid, mis välgukiiruselt levivad. Aga teiselt poolt ega ei ole meie ju ka täna valmis selliste reostustega siin kohapeal äkki võitlema. Paraku oli aktsiaseltsitapp projektita katlamaja ehitatud otse veehaarde peale, mistõttu reostuse levik eriti kiire reostuse kadumine võtab aga väga pikka aega. Voldemar Tassa. Raevu Vetnud kasutama hakata nüüd lähema 10 15 aasta jooksul ei saa kindlasti. Hiljaks tehtud Arukülaelanikud kahtlustavad, et ka praegu joogiks pakutavas vees mürgiseid ühendeid tulueeni Eksüleeni. Nii oli rahvakoosolekul väitnud akadeemik Endel Lippmaa, kuidas kommenteerib vallavanem Toivo Veenre? Teeme niimoodi, et mina olen lihtsalt valla mees, mina ei ole laboratooriumi mees. Ma sellele küsimusele ei ole pädev vastama. Keskkonnauuringud väidavad, et vesi on puhas. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Voldemar Tassa. See on ju keskveevarustuseks seal olemasolevate sügavate puurkaevude vesi, mis vastab kõikidele vee kvaliteedinõuetele. Aruküla reostus pole jäänud viimaseks omataoliseks. Hädas ollakse reostusega Rakveres ja Kärdlas, kus samuti on rajamisel uus veehaare Neil eilne uudistevoog täpsemaid teateid tapal raudteevagunist maha voolanud 27-st tonnist põlevkiviõlist samuti Elva, hoia valgunud marsruudist, mis tappis sinikaelparte. Palusime peaminister Andres Tarandi kommentaari. Pöördusin keskkonnaministrina omavalitsuste poole, et nad teeksid tõsise inventuuri katlamajades kõigepealt ja sellele reageeriti aga suhteliselt loiult. Selle saab sellest vabaks muidugi üldises survega, kui ikkagi inimesed enam ei ürita maha mätsida, vaid Poolast ise tähele panevat ja see tähendab võitlusse asumist maffiaga loomulikult, mis üksikul inimesel on lootusetu. Aga andmete ja sellist andmist ikkagi eeldab, et õigel ajal ka riigi organit jaole saaks. Kui kõik hästi läheb ja Petrool esimesest põhjaveekihist teise kimbu siis saavad inimesed ehk ka kunagi kergemalt hingata. Aga Aruküla juhtumil on ka keerulisemat tagamaad, nii et asjasse puutuvad isikud sellest vaid poole suuga räägivad. Saladuslikel asjaoludel peksti läbi reostust uurinud uurija ning kõrvaldati ta juurdlusest. Peksjad polnud kindlasti mingid pätid. Väidetavalt juhtus kõik siis, kui uurija huvitus ka agressiivse kütuse päritolust. Peaminister Andres Tarandi kommentaar. Kui see tõele vastab, siis ilmselt on siis tegemist nende nafta Krakkimise jääkide importjatega, mis on algusest peale kriminaalaga. Mul ei ole mingeid andmeid, et oleks aadressi, kust neid tabada, praeguse selle peaks igal juhul andma siis siseministeeriumi kompetents. Selline oli aasta 1994 päevakajas. Ilm uue aasta esimesel päeval on pilves selgimistega, aeg-ajalt sajab vihma või lörtsi. See öötundidel on teed mõnel pool libedad. Puhub lõunakaarte tuul öösel viis kuni kaheksa, päeval kolm kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on kuni kolm kraadi kraadi. Öösel on Ida-Eestis kuni kraad külma. Uudistetoimetus lõpetab õdusat vana-aasta õhtut.