Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku tänase veebruarikuu 24. päeva. Stuudios on toimetaja lauset. Täna on Eesti vabariigi 77. aastapäev, sel puhul algasid pidupäevased ettevõtmised juba varahommikul. Riigilipu heiskamisega Pika Hermanni torni jätkusid paraadi ning jumalateenistuste ja kontsertaktusega õhtul. Peaminister Andres Tarand andis esmakordselt iseseisvuspäeva, algatab vabariigi kultuuri- ja teaduspreemiad. Preemiaid jagas ka Eesti Taassünni auhind. Välismaalt lahingud Tšetšeenias ei vaibu. Venelased ründasid taas tšetšeenide positsioone Groznõi lähistel. Serbia välisminister lükkas lõplikult tagasi kolme endise Jugoslaavia riigi presidendi kohtumise idee. Ilm on homme lörtsine, kuid endiselt soe. Saadet alustame Urmas Loidi reportaažiga pidupäeva tähistamisest Tallinnas. Kell seitse, 34 tõusis Tallinnas Pika Hermanni tornis riigilipp juba seitsmendat korda pärast okupatsiooniaastaid Karola, teisel puhul pidulik tseremoonia. Laulsid meestelauluseltsi koorid ja mängis piirivalve puhkpilliorkester. Õnnistussõnad, ütles luteri kiriku peapiiskop Jaan kiivid. Kõne pidas riigikogu esimees Ülo Nugis. Täna on üle pika aja esimene kord kus 24. veebruaril Eesti vabariigi aastapäeval Pika Hermanni torni tõuseb. Sinimustvalge lipp on puhas ja puutumata võõrvägede kiimas pilgus. Et see nõnda igavesti jääks, peame turvalisema tuleviku nimel veel palju pingutama. Iga inimese oskused ja võimed ja tööpanus on see, mis kindlustab meie sõltumatuse. Ülo Nugis toonitas balti koostöö vajadust. Majandusprobleemidest pidas riigikogu esimees eriti oluliseks omandisuhteid. Kogu vara, mida on võimalik tagastada tuleb kiiresti, ilma bürokraatlike piiranguteta õigusjärgsetele omanikele või nende pärijatele tagasi anda. Ka sõjajärgselt külastajatel loodud uuest varast peab põhiosa minema erakätesse. Selle protsessi pikalevenimine ainult pidurdab meie majanduse arengut. Tallinnas Vabaduse väljakul oli kaitsejõudude rivistuse paraad, mille võttis vastu president Lennart Meri. Raja Eesti vabariigi president paraad Eesti vabariigi 77. aastapäeva tähistamiseks kandis hääletaja parajoada noormehed on neitsa. Kõne pidas kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln. On surra vaba mehena oma oma jalaga orjaajatel. Sorima S-i lauto ei tule mitte Ilo. Näljast sünnib uus hästi ja neile pean andma oma vaesuse neil avama oma südame. Need on meie lapsed ja meie. Küsisin kaitsejõududega ühises rivis seisvatelt noorkotkastele. Mis tunne on neil mundris rivis seista. Kihke mõnus. Talveriietes ma segan, Thierry küll, andke andeks, aga mis tähendus on teile vabariigi aastapäeval uhke tunne, nagu see on ikkagi enda kodu astuda siis ikka suur tähtsus on heaks. Paraadsammul marssisid tribüüni eest läbi kaitsejõud veteranid, Kalevi pataljon, vahipataljon, mereväerühm, riigikaitseakadeemia, piirivalve, sisekaitse, operatiivrügement, kaitseliit ja noorkotkad. Pärast marsihelide kõlamist sain tribüünil seisvatelt pärida paraadi järgseid muljeid. Vabariigi aastapäevast president Lennart Meri Kui päevast päeva jälgida meie riigi ülesehitustööd, siis need väiksed millimeetrid ei torka silma. Aga paraad ja vabariigi aastapäeva tervikuna on iga aasta olnud veenvam, jõulisem, sõbralikum ja annab minu meelest päris häid lootusi. Kas te pannud tähele, et isegi poisid olid täna palju enesekindlamad? Nende samm oli palju rohkem vanas sõjaväe samamoodi. Mul on väga hea meel, et aeglaselt, aga kindlalt me liigume edasi. Rain Shell, kas tohib teie kiirmuljet tänasest päevast pärast paraadi? Noh, ma usun, et see oli märgatavalt parem, ütleme välimuselt ja igatepidi, mis ta oli aasta aega tagasi, härra Nugis Mul on olnud au näha kõike paraade ka neid, mis olid enne 90 esimest aastat ja loomulikult torkab silma see, et iga korraga aga läheb asi paremaks. Muidugi ei taotlegi meie mingeid preisi rühti, see pole meile omane. Kui Felton parem näod on enesekindlamad. Härra peaminister Teie kirju mulje pärast paraadi. No midagi on iga aasta seeski natuke paremini ja rohkem. Peaminister Andres Tarand jagas täna kätega eelmise aasta teadusega. Tuuri preemiad kultuuri ja haridusminister Peeter Olesk mõtestab nende tähendust Eesti riigile. Tänud selle kohta. Et Eesti riik hindab. Konste kultuuri teadust kõige laiemas tähenduses muide ka selle tõttu, et eesti riik võrdleb oma sünnieesti kultuurile. Ja nagu öeldud tänavuste preemia saajate hulgas on vähemasti üks, kes on umbkaudu sama vana kui Eesti riik ise, professor Hugo Lepnorm, veelgi vanem Peavad oma tööd jätkama, et see oleks produktiivne, sealhulgas ka rahvusvahelist tähelepanu uudist. Täna premeeritud tööde hulgas on selliseid meile rahvusvaheline kõlapind on küllalt suur, terve hulk, ma mõtlen eeskätt arstiteadust, aga mitte ainult. Ingrid Maaroos, palju õnne astronoomia puhul, aitäh. Öelge, mida tähendab nüüd siis Helico bakter Küloori infektsiooni sageduse Eestis? Lihtsa inimese jaoks on kaunikesti raske vest. Küllap vist, see on sellel erialal kasvanud arheoloogia erialal selle sajandi teine suur avastus, Helico bakter, piilari ja see, et me Eestis oleme suutnud Helico Bagdan Pühlari 10 eluaasta jooksul saada ka senised tulemused. Uuringutes on tegelikult väga-väga tähtis meile ja see võimaldab edaspidi maohaigustest ja kaksteistsõrmiksoole haigustesse suhtuda teisiti, neid paremini ravida ja ka ära hoida ainsat bakter meile nagu liiga enamus maahaigusi on sellega seotud. See kollektiiv, mis seda tööd tegi, oli kaunikesti suur. Kui palju teid oli ja kui palju võttis aega ja pingutusi, et see kõik nii-öelda avastada? Praegune kollektiiv oli suur, kuid tegelikult Eliko bakteriga tegelev veelgi suurem kollektiivne võiks veel pooled juurde panna, nii et peaaegu oli Eestis 20 rohkem inimest isegi ja teine pool. Tegelikult on see ka veelgi pikem aeg on Helico bakteri enda eluiga. See selle tänase tööfoon on alates 70.-te aastate alguses, kui professor Villak alustas maohaiguste epidemioloogiliste uuringutega Eestis. 25 aastat. Palju õnne, Veljo Tormis. Tänan. Te. Ütlesite, et teile toi tänase päeva puhul esitada filosoofilistega pateetilist küsimust, miks nii? See ei ole minu elustiil käia sellist, kus peab rääkima pateetilisi, võib sõnu ja filosoofilisi mõtteid. Minu elukutse on nii-öelda praktiline, ma kirjutan oma noodi ja selle kaudu väljendan oma kõiki oma mõtteid ja ja, ja arvamisi, nii et ma annan sõna väga raske kokku seada. Ma olen kõik oma ütlemised ära ütlenud kas avalikult või või ridade vahel oma loomingus. Ja seda juba ammu paljude aastate jooksul. Oma aastapäeva kõnes meenutas president Lennart Meri diplomaatiliselt piinlikku olukorda, et presidendi ametiraha on endiselt Moskvas luku taga eesti riiki, võrdles president. Aga avamerel seilab laev aga ennekõike. Eesti rahvas, aga ka teised rahvad teab, et meie laevasillal käib 24 tundi päevas seitse päeva nädalas ja keegi ei kao nädala lõpuks õllesaali. Üksnes neil tingimustel toetub Eesti vabariik rahvusvahelisele usaldusele. Üksnes neil tingimustel usaldab eesti rahvas oma riiki ja tunnistab selle riigi omaks. Praeguse valitsuse tegevuse kohta lausus president kiitvaid sõnu. Eesti vabariigi julgeolekupoliitika, välispoliitika ja sisepoliitika on lahutamatu tervik. Selles seoses pean vajalikuks korrata peaminister Andres Tarandi 27. oktoobril sõnastatud valitsuse keskset eesmärki. Eesti praegusest sisepoliitikast tähendab võõrdumist efektist, jagusaamine, valitsuse püüdlust mitte lasta suureneda Toompea ja valijaskonna vahel selle veel. Kui seda lõhet õnnestuks mõnevõrra vähendada, oleks tulemus juba hea saavutus. Nii lühiajaliselt. Valitsuselt. Ma hindan kõrgelt seda riigimeheliku otsekohesust, millega peaminister osutas Eesti ühiskonnas maad võtnud umbusaldusele rahva ja Toompea vahel. Ja veelgi kõrgemalt tõsiasja, et see tendents on peatunud ja hakanud vastassuunas liikuma suurema usalduse poole. See on äärmiselt oluline eelseisvate parlamendivalimiste eel. Oma kõnes pühendaski president Lennart Meri suure osa tõigale, et rahvas ei tohi valimistest kõrvale jääda. Riigikogu valides kujundab Eesti rahvas samaaegselt omavalitsust, kelle määrused ja otsused vormivad vahetult tema igapäevast elu. Ning riigikogu valides valib rahvas kava tulevast presidenti. President taunis noorte eemaldumist riigitööst ja pühendumist vaid ärile. Ta leidis, et Eesti tuleviku peavad kujundama noored. Oleme lihtsalt väga väikese rahvaga väga väike riik, kus kõik peavad käised üles keerama. Eriti noored. Noorenev eesti võiski olla meie, seitsmenda riigikogu valimiste üldnimetus. Ja siinjuures ei pea ma silmas sünniaastat, vaid õppimisvõimet õppimine. Riigi kui lahutatud võimude tasakaalustatud koostoimet tundmaõppimine jääb veel pikkadeks aegadeks Eesti kodaniku koduseks ülesandeks. See käib eriti meie riigiametnike kohta. Rahvas ei puutu just iga päev kokku oma parlamendisaadikuga. Ja veel harvemini juhtub ta kokku valitsusliikmega. Kuid ametimehega puutub ta kokku iga päev. Riigiametnik esindab riiki. Ametniku järgi loob valija endale kujutuse riigist tema kaudu ta suhtleb oma riigiga. Ebakompetentse, bürokraatlikku või ülbe ametniku kaudu võib ta oma riigist mürgituse saada. Valitsusametnike enneolematut hulka tuleb vähendada ja luua isereguleeriv motivatsioon nende kohustuste ja õiguste tasakaalustatud suurendamisega. Riigikogu seadused ja valitsuse määrused jäävad surnud sõnaks, kui õigusriik ei toetu oma igapäevases töös riigiametnikule, kes esindab riiki ega mitte oma kirjutuslauda ametkonda või ministeeriumit. Ometi tahaksin osutada, et ühes lõigus, mis meid kõiki puudutab on jää hakanud liikuma. Pean silmas eesti politsei. Välispoliitikas pidas president pikema peatumiseväärseks Eesti eurolepingu peatset parafeerimist. Eesti ühineb Euroopal liiduga ilma üleminekuperioodid. Ja see, mu daamid ja härrad on Euroopa Liidu ainulaadne tunnustus Eesti kiirele arengule kõigis meie elusfäärides. Teist niisugust lepingut ei ole olnud. Aga ühtlasi kohustus halamise aeg on möödas. Langetades sügavalt ja nende kõigi ees, kes on oma elu ohverdanud Eesti vabariigi iseseisvuse nimel. Peame sammas, pilgud minevikust, nüüd tulevikku suunama. Oleme minevikku kasvatanud enda haletsemiseks 50 aastat okupatsiooni 700 aastat orja ööd, 10000 aastat kiviaega. Selle orja meelsama sohhismiga ei ole Euroopas palju peale hakata. Mu daamid ja härrad, tänane vabariigi aastapäev kannab endal uue riigikogu valimise ja Eesti Euroopasse integreerimise pitserit. Nii see kui teine on stabiilse demokraatia märk. Ma arvan, et see on hea hinnang, et see on parim hinnang aastasele tööd, mida rahvas riigikogu ja valitsus on korda saatnud. Raskemad ajad on nüüd tõepoolest selja taga. Aare Laine vahendusel kuuleme aga, kuidas saarlased iseseisvuspäeva pidasid. Kuressaares algas tänase iseseisvuspäeva tähistamine juba hommikul jumalateenistustega. Keskpäevaks kogunesid saarlased Kuressaare vabadussõja ausamba juurde, kus mängis puhkpilliorkester ja siin toimub ka aktust. Arvukad võitlused erinevate väelastega kasvatasid eestlastes vaprust ja kangelaslikkust. Ka kõige raskemal hetkel leidus neid, kes söötsid rahva hinges oleva vabaduse sädeme kasvatada leegiks et üheskoos tõustaja võitluseks vaenlase vastu. Ajalugu on näidanud, et rahva iseseisvuse ja vabaduse ülimaks saavutuseks ja kindlamaks garantiiks on riiklik iseseisvus. Kuressaare linnapea ülaVeeber Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu esimees Peeter õunpuu. Mida tänane päev tähendab vabadusvõitlejaid? Mäletan nüüd aegu. Õnnelik, kui nüüd lugesin ajalehest, et keegi läheb tänasel päeval puid saagima. Keegi läheb merele kala püüdma. Vanasti seda ei olnud. Hallipäiste Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu meestega koos asetas jalamile lilled. Rema rahvariietes Saaremaa nahine Kuressaarlanna rippaloel Saaremaakodukaitsest. Ütle, mida tänane päev tähendab sulle naiskodukaitse müüakse, on ta üks Eesti rahva suurim püha. Selleks peab olema lihtsalt eestlane seda tunnetada. Pärast aktust jätkus iseseisvuspäeva tähistamine Kuressaares kultuurikeskuses Saaremäe ühendatud meeskoori ja naiskoori Piret kontserdiga. Eesti vabariigi aastapäeva tähistati ka Pariisis. Pariisi Eesti saatkonna töötajad kinnitavad, et Prantsusmaal elab ehk kokku 200 250 Eesti kodanikku. Peatselt olevateks valimisteks nimekirjas umbes 200 inimest, siis näiteks pikaajalise viisaga tudengid kaasa arvatud ja Pariisis elab ehk 50 kuni 80 eestlast. Põhiline aastapäeva üritus oli tegelikult juba üleeile pidulik vastuvõtt Pariisi üheksanda linna ja linnavalitsuse saalis. Üleeile sellepärast, et rahvuspühasid on sel nädalal teistelgi riikidel, nii et teatud kooskõlastamatus Alan mõtte sees. Suursaadik Andres Toomas Berg oli aastapäeval vastuvõtja rollis, siis teist korda ja saatkonna konsul Ivo Parmas kinnitab, et tulijaid umbes 200 inimest oli tänavu rohkem kui mullu ka saadikute või saatkondade või välisministeeriumite tippametnike tasemel. Mitte ainult samuti äsja iseseisvunud Ida-Euroopa maadest või arenguriikidest vaid ka Rootsist, Belgiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Maltalt, Euroopa nõukogust. Ja muidugi oli kohal enamik Pariisi ja Pariisi ümbruse eestlasi, võtmeisikuid ja kuulsuseist. Mainin eesti seltsi esimeest ja laulukoori, hinge Aleksander siianid, seltsielu juhtfiguuri Eva kut, liivi mainekad arhitekti, Paula Ilves, elase riid kavandite autorina eriti põhjust kurvastada sõjaeelse Eesti saatkonna hävimise pärast kunstnik Maire männikud ja Eestis ehk kõige enam tuntuina järja, Rämmeldit ja fännide Siiversid. Kaali õhtul hulk Prantsusmaal õppivaid tudengeid staažikamatena kunstiüliõpilane Oraus, muusikaõppurid Helena ja Jaan-Eik Tulve filmindust õppiv Ilmar Raag. Ja oli korraks Prantsusmaale sattunuid näiteks rühm fennougrist professor Ago Künnapi eestvedamisel ja oma tuleku just vabariigi aastapäevaks ajastanud filmigrupp kohalike tudengite ning kogenud Eestist tulnud professionaalide Peaks jutustama eestlase Pariisis on aga veel nii algusjärgus, et ära sõnumise vältimiseks vadast pikemalt ei kõnele. Siinseid eestlasi aktiviseeris ja aktiviseerib ta aga igal juhul üsnagi tõhusalt tänaga, oldi Aleksander siiani juures võtteid ja küllap kogunes sinna mitmeid eesti seltsi aktiivsemaid tegelasi. Pariisi põhjaraamatukogus on aga vaadata aastapäevaks üles pandud näitus muidugi panide Siiversi aktiivsel osalusel. Toomas Irjaada Eesti Raadio Pariisist. Nüüd on aeg kokkuvõtte olulisematest välisuudistest. Moskva linnapea Juri Loscow kohtus täna valimisliidu Meie kodu on Eestimaa delegatsiooniga, mida juhib Tallinna aselinnapea ja Eestimaa ühendatud Rahvapartei esimees Viktor Andrejev. Valimisliidu Meie kodu on Eestimaadelegatsioone, kõneles Moskva linnapeale Eesti poliitilisest olukorrast ning tutvustas oma erakonna valimisplatvormi põhialuseid. Arutati ka vastastikku kasuliku majanduskoostöö küsimusi. Delegatsioon kohtus veel Vene asepeaministri Sergei šahraiga. Temaga arutati Eesti noorte õppimisvõimalusi Moskva kõrgkoolides, samuti abi osutamist mõnedele venekeelsetele elanikerühmadele ning humanitaarkontaktide laiendamist riikidevahelisel tasandil. Puudutati ka vene televisiooni jaostankino saadete Eestisse trei transleerimiseks taasalustamise võimalust. Uudise on edastanud Baltic News Service. Tšetšeenias ei vaibu lahingud venelased ründasid täna taas tšetšeenide positsioone Groznõi lähistel. Tšetšeeni sõjaväe juhtkonna teatele püüavad nad takistada tšetšeeni võitlejatel pealinna tagasi pöördumast. Moskva ametlikel andmetel on Tšetšeenias sõja algusest peale surma saanud 1146 ja haavata ligemale 5000 Vene sõjaväelast. Teadmata kadunuks on jäänud 374 sõdurit. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon on teinud Venemaale ettepaneku, et viimane lubaks tal jälgida pidevalt olukorda Tšetšeenias. Organisatsioon soovib, et Tšetšeenias korraldatakse vabad valimised, sest enne ei suuda OSCE arvates keegi konfliktile piiri panna. Venemaa Riigiduumafraktsiooni Venemaa valik liider Jegor Kaidaar on seisukohal, et sõda tšetšeeni maal on mõttetu. Parem pidada terve aasta läbirääkimisi, kui jätkata võitlust. Nii ütles Kaidaar Narzanis Venemaa rahvuspoliitika kriisi käsitlenud konverentsil. Serbia välisminister Vladislav Ivanovitš lükkas täna lõplikult tagasi Serbia, Bosnia-Hertsegoviina ja Horvaatia presidendi tippkohtumise idee. France Pressi teatel oli rahvusvaheline kontaktgrupp pakkunud tippkohtumist, kus kolm endise Jugoslaavia riiki oleksid tunnustanud vastastikku omavahelisi piire. Vastuseks sellele oleks tühistatud endise Jugoslaavia vastased sanktsioonid. Ja taas Eestimaale tagasi ja pidupäevaste sündmuste juurde. Täna selgusid järjekordsed Eesti Taassünni auhinna laureaadid. Teemat arendab Margit visak. Eesti Taassünni auhind on nüüd juba kolmeaastane asutaja parun Jakofon üks küll pidas selle auhinna loomise põhjusteks eelkõige poliitiliselt veel mitte turvalist tulevikku, suutmatust kaitsta looduskeskkonda ning oma laste põhiliste vajaduste kaitsetust. Tänavust Eesti Taassünni auhinna laureaatide puhul rõhutas härra üks küll just seda. Tegemist on väga erinevatel elualadel tehtud silmapaistvate töödega. Väärtustatud on ühiskonna ja kodaniku suhted, teaduspärandi edasiarendamine ning looduskorraldus. Ent tänavustest laureaatidest veidike hiljem uurisin Eesti Taassünni auhinnaasepresidendilt Riina lõhmuselt, milline on see protsess enne, kui auhinnasaajad teatavaks tehakse. Proua Lõhmuse sõnul kutsutakse kõigepealt kokku zürii, kes teeb saadetud projektidest esimese valiku. Tavaliselt jääb sellest valikus sõelale umbes pooled tööd. Järgneb ekspertiisi periood, kuhu on kaasatud inimesi erinevatest valdkondadest. Järgneb hääletamine, kusjuures see protsess ei toimu enamuse ja vähemuse põhimõttel. Kui ka ainult üks žürii liige on mingile tööle põhimõtteliselt vastu, algab kõik jälle otsast peale. Ent nüüd veidi ühest aspektist, mille peale inimesed ise võib-olla ei tulegi, räägib proua Lõhmus. Kui on esitatud kord töö ja see pole saanud auhinda millegipärast, siis võib seda esitada ka järgmisel aastal, nii et see ei ole mingiks takistuseks. Aga meie oleme eilse pidanud sellest põhimõttest kinni, et me kunagi ei räägi nendest töödest, mida Me ei valinud auhinna saajateks, nii et ma kunagi me ei väljasta seda informatsiooni, mis tööd meile täpselt esitati, just selle mõttega, et see töö läheb edasi. Ja järgmisel aastal võib-olla on ta juba väga oluline kandidaat. Ja nii on ka juhtunud. Millised on aga auhinna asutaja parun Jakofon, ükski ülifunktsioonid proua Lõhmus Kuivõrd see on tema auhind ikkagi, žürii on ka tema poolt kokku pandud. Ja kuigi ta näiteks sel aastal selle esimese süli vooru ajal oli isegi Tallinnas ei tulnud ta žürii istungile, sest ta isegi meile suureks üllatuseks tahab sellest distantseeruda, sellest arutelust lasta züriil teha otsus, aga loomulikult on temal see viimase astme õigus. Ja nüüd siis tänavustest Eesti Taassünni auhinnasaajatest 50000 krooni annesoterile, karistusasutustest vabanenud noorte ühiskonnaga kohaneda aitamise eest Tartu kristliku kodu rajamise juhatamise eest sama palju 50000 krooni ann Maltsile Jubavskisel joovale ja Peeter Toropile Juri Lotmani töö jätkamise Tartu semiootika koolkonna edasiarendamise eest. Aukirjaga otsustas žürii ära märkida Eerik Leibak ja Rein Kuresootegevuse looduskaitsesüsteemi väljatöötamisel ja täiustamisel Eestimaa looduse fondis. Ent töö läheb edasi, oodatakse projekte ja programme juba järgmise aasta taassünniauhinnale kandideerimiseks. Neid töid oodatakse aadressil Tallinn null null 90, peapostkontor postkast number kolm, neli, nelikul. Eesti muusika on hea ja see pakub huvi üle ilma, nii tõdes Tallinna esmakordselt saabunud Robert fon paar. Täna Eesti vabariigi aastapäeval kõlab Eduard Tubina muusika kahes kohas Ameerika mandril New Yorgi Filharmoonikute ettekandes Neeme Järvi juhatusel ja Clevelandis Eri Klasi dirigeerimisel. Eesti muusika on maailmas populaarne ja seda suuresti tänu meie nimekatele dirigentidele, ent mitte ainult. Ka muusika peab seda väärt olema, et suured plaadifirmad üle ilma selle salvestamisest ja müümisest huvitatud oleksid. Eile keskpäeval jõudis Eesti kontserdikutsel esmakordselt Tallinna mees, kes siin käimata ometi väga palju eesti muusika tutvustamise heaks on korda saatnud. Ja see mees on Põhjamaade suurima heliplaadifirma piss tegevdirektor ning omanik Robert Fonbaar. Tema nime taga on hiljuti välja lastud laserplaat suur projekt Gustav Mahleri kaheksanda sümfoonia plaadistusega ja sedagi Neeme Järvi dirigendipuldis. Tallinna raekojas võitis Robert fon vaari vastu linnapea Jaak Tamm. Tänuks meeldiva koostöö eest andis linnapea härra fon paarile Tallinna lipu. Oma tegemistest kõneles Robert fon paar nõnda. Pean ütlema, et terves Rootsis peetakse seda edukaks projektiks. Keegi pole oma abist ära öelnud ja nad teevad seda heal meelel. Kogu töö seevastu pakkus mulle suurt naudingut. Plaadimüügist on sellesse fondi kogunenud juba 1,3 miljonit Rootsi krooni ja raha tuleb üha juurde. Neeme Järvi on teinud Robertson paarile ettepaneku tegeleda ka edaspidi eesti muusikaga. Fon vaar on plaadistanud kõik Eduard Tubina klaveriteosed, Lepo Sumera sümfooniad. Huvi on ärgitanud Erkki-Sven Tüüri teosed ja loomulikult arvud. Märt suurim projekt, millega praegu tegeldakse, on Rudolf Tobiase oratoorium Joonase lähetamine. Kui Mahleri kaheksanda sümfooniaplaadi tulud on mõeldud ennekõike eestlastest laps orbude toetamiseks. Systegi Neeme Järvi ettepaneku, et Tobiase oratooriumi plaadimüügituludest võiks osa raha üle kanda Rootsi orgudeks jäänud laste arvele. Samasse fondi. Tänaselgi pidulikul kontserdil Estonia kontserdisaalis esitati teiste teoste hulgas viis osa Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine kuulajate seas enesestmõistetavalt ka Robert fon paar. Ta on lubanud korraldada Joonase lähetamise plaadistamise oratooriumi ettekande järel 23. ja 25. juunil. Ja jääb üle rääkida ilmast. Eestis kujundab ilma madalrõhuala kaguserv. Homme on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub lõunakaartetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on üks kuni neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Ilusat õhtut.