Nõnda kõlab meie tavaline teadustes siin Tallinn, täpsemalt siin räägib tallinn ühes keeles, mida te ei tunne, mida ta ka kindlasti kuulnud olete. Ja milledest vaevalt keegi vast 1000-st üks õigesti ära arvas. Särasaate lehaar, mustlasparun, need me tunneme. Aga millal te kohtasite viimati silmast silma mustlast? Mida te teate sellest rahvast tema ajaloost? Olete tema vastu vähematki huvi tundnud? Me oleme sageli rääkinud eesti rahva rasketest kaotustest saksa okupatsiooni ajal. Me oleme korduvalt kuulnud juutide kannatustest ja sellest oleme kuulnud. Aga nendel vägivalla ja rassismihulluse aastatel kadus meie keskelt üks veelgi väiksem rändrahvas pea viimseni ei olnud neil mingit süüd. Nad olid mustlaseks sündinud. Saates Hei, mustlane, mängi, räägivad mustlastest akadeemik Paul Ariste ja ajakirjanik Elmo Ploom. Ja mustlaskeel on kaunisõnaline keel. Ja mustlaskeel on omapärane intonatsioon. Kuna mul täna on hääl arvas, ma usun, et mul on ehtne mustlasintonatsiooniga olemas. Natšo niis on mustlaskeeles tellitus, mida üldse kogu päeva jooksul. Kas kõik mustlased räägivad üht keelt, kõik maailma mustlased? Kõik maailma mustlased kõnelevad üht keelt, kuid on eri murdeid olenevalt sellest, millal ta on jõudnud kuskile alale missuguse rahva keskel nad elavad. Näiteks hispaania must lastele on väga palju Hispaanias sõnu ja selle tõttu meie mustastel on mõnevõrra raskem neist aru saada Nende mustlastega, kes elavad meie alal niinimetatud Läti mustlased ehk tsuh, nyyd nendel on ohtrasti taas lati lahenduse ja ka mõni Eesti lahendusele, aga üldiselt on keel grammatiliselt väga ühtlane ja peasõnavara on väga lähedale. Kas keel on raske või kerge? Keel mustlaskeel on keele grammatika on lihtne, väga lihtne ja häälduslikult väga lihtne anda mõningad sellised häälduslikult suhted, mida. Meil ei ole nõnda, mustlaskeeles on kolm t häälikud, kolm p, häälikud, kaashäälikud ja kaks see häälikud, millel on suur vahetähendus. Näiteks tee on Keer, aga maja on. Teistsugune. Ja kus elab mustlasi 20. sajandi 70. aastal? Mustlasi on kõikjal. Kõige rohkem on mustlasi tänapäeval kompaktselt koos Rumeenias, Bulgaarias, Jugoslaavias. Sellele järgneb loopas Ungari ja Slovakkia Tšehhi osa suuremas mustlase mõrvate nagu mujalgi, kus oli Saksa fašistlik okupatsioon võimutsemas. Sealhulgas ka Läti ja Eesti Meeles suurem osa Lätis ka väga palju siis mustas on tänapäeval väga ohtrasti. Lõuna-Aafrikas on Austraalias ja Ameerikas üksta aedas mustvastane keskasvuda laeval ühendreid. See on muidugi hilisem ränne. Peamiselt 20. sajandil on sinna osad juba 19. sajandi lõpul. Missugusele maailmakeelele on mustlaskeel kõige lähem. Ei missuguse keelega on kõige enam ühisjooni? Mustlase keel on üks Põhja-India keeli ja Põhja-Indias ei ole enam tema kõnelejad. Ta on meil Nõukogude liidus, son Tadžiki maal ja usbekimaal on keel, mida nimetatakse parraa keeleks. Sa räägi umbes kaks ja pool 1000 inimest. Puuvillakasvatajad ja see keel on kõige lähedal mustlaskeelele. Muidu Põhja-India keeldunud kaugemad, isegi indi Pindia ja urdu hinda tähtsamad ja Pakistani tähtsamad keelad. Süvemalt lähed sa teed, võib veel aru saada, mustan nendest. Kus on siis mustlaste alko? Põhja-India nad on tulnud, selle kohta on ka ajaloolisi dokumente olemas. Kõigepealt Pärsias ehk Iraani ja sealt siis jõudnud omaaegse Armeenias. Sinna on üks osa neid maha jäänud ja neid nimetatakse Vossadeks. Armeeniasse jõudsid nad Bütsantsi aspetsansist ainult kogu maailma laiali. Jõudsid juba enne, kui türklased vallutasid lõplikult Petsansis Euroopasse, mujale. Selle rännutee tõenduseks on ka laensõnad vastavad. Mustlaskeeles muuseas kreeka sõnu ohtuste pikemat aega peadiski kreeka mal näiteks tee on trumm, sama sõna, mida me tunneme nüüd hipodroomi na siis linn on fooros, siis isegi hobune, sellel on laen, nimetas Armeenias rai, on hobune. Ja teisisõnu, peale selle on ohtrasti Balkani Maildunud, eriti just slaavi keeltest, rumeenia keeles mustlaskeelde sõnu, mis on üldiselt tarvitse kõikjale. Euroopas, mõnd ajakirjandus peamiselt Lõuna-Euroopas, Hispaanias, Itaalias ja Itaalias, suurem osa mustlasi siirduses Kesk-Euroopasse, sealt põhja. Aga Hispaaniasse jäänudki väga palju mustlasi. Üks osa Hispaania mustlasi läks Inglismaale. Sealt jõudis Skandinaaviasse, Inglismaa kaudu Skandinaaviasse Soome ja meie maiuse mustlased, need on seda teed tulnud siis nendegi murrali lähedane hispaania mustust oli kõige lahedam Soome mustlaste murdel, aga ei ole ju täna meil seal oli jäänud maiuse, mustasin Need, sakslased, kiik mõrvasid, kes seda mulle rääkisid. Miks eestlane kutsub mustlast mustlaseks? Kindlasti sellepärast, et kui esimesed mustlased meile jõudsid siia nad tulid tumedamalt kui eestlased ja sellepärast siis nende mustema tõmbuma. Värvuse järgi nimetati neid mustusteks samuti soomlast nimetatud musta lain mustast huvitavat ja mujalt nilt saksa, nõnda nõnda mordvalased kutsuvadki mustusi mustadeks Rausat lausa Murstja Rausotons, mustad. Aga kuidas on mustlaskeeles mustlane? Mustlaskeeles on mustlane mustlase tähistuseks sama sõna, mis on inimese mehe kohta, son rumm, rammumees mustame rom, nii on naine, hammustas naene. Aga kui mustlased tahavad viisakalt rääkida, teineteise käigu viisakas mustlaste poole pöörduda, siis peab ütlema Romano tša mustlasnoormees mustas mees naist oleva poole, romanitšai son viisakas pöördnõnda poole tša on armees pois Sotšaien, tütarlaps. Ja sarnast olemas, aga seda võib öelda ka väga vanale must osale. Näiteks kui mõne mustlase poole olen pöördunud mustlaskeeles. Nad küsivad minu käest Sandu nin Romano tša. Saatke mustlaspoiss, tähendab, saad mustale seal viisakalt küsitud just. Millal jõudsid mustlased Eestisse? Esimene teade must lastest on meil Neljateistkümnenda sajandi lõpul uudis Saksamaalt, mõni mustlas perekond Tallinnasse peal läksid sealt tagasi. See on Tallinna raeprotokollides on registreeritud, tulime kaks mustlasperekonda, kel oli kaasas vasta turbe kini. Paluti talle nendele anda varjupaika, toetust, aga pidev mustlasasustus, mis meil on olnud see ampel 16-l sajandil tekkinud 16-l sajandil ja seitsmeteistkümnendal sajandil rootsimalt saanudki välja mustlasi, Baltimaile ja meie vajusse. Mustlased on ühelt osalt just nende, mõtlesin välja saatmast. Leisi Laiuse vald olin nende põhiline peatuspaik. Ja seal oli nad minema. Sajandi esimesel poolel koondati laiusse valda. Raadu verekülas oli mustlasküla. Kes on esimesena Eestis hakanud mustlaste vastu huvi tundma, kes nendest kirjutanud, kes on neid uurinud? Esimene, kes eestlane, kes on kirjutanud must lastest ja väga huvitav, alles kirjutanud, see on meie vanaajakirjanik ja kirjanik Otto Villem Maasing. Tema on pannud järjega hulka Laiuse mustlaste sõnavara. Aeglase jõudis Saksamaale mustlaskeelde muljet ta kätte ja on hiljem avaldatud jäli teostus tervikuna ei ole seni avaldanud teostatava tantsu sõna valamis. OrtoVillem masinkirja pannud. Masing on kirjutanud siis oma Ta kirjutab pühapäeva vahel lugemist, seal kihutavad mustlast väga sümpaatsed ja õigustada haigi pillanud Indiast tulnud ja et mis rahvas Kas teil on sõpru mustlaste hulgas on olnud? Päris nad on olnud näiteks need mustlased omal ajal panin kirja mustlasmuinasmustlaslaule mustlaskeelt kõik kahjuks mõrvatud 31. aastal märgati fašistide, kuna Tartus seal liival, mis on Kalevi Kalevi-Liival seal mõrvata? Üks kõige parem neist sõpradest oli noormees ortoBurgeevitš Tartu mustlane. Kellelt ma olen pannud mitu-mitukümmend õige pikka lugu kirja, mustlaselust. See on täiesti uus, mõnikord juhus, annab nii häid tulemusi. Kord ma hakkasin juurdlema ja mõtlema, kust võiks meie eesti sõna Anguma pärit alla, see on peamiselt mustlaste kohta mängub, aga ta esimesega tõi anuma püsivalt küsima, midagi paluma. Ja meie kuskilt ei leidnud vastust sellele, kas oli üliõpilaspäevil? Ei, ma olin juba ülikooli lõpetanud ja ma läksin pööda, nüüdsed Ülikooli tänavalt tuli kaks mustast naistmasta, teadsin neid. Küsisin, kuidas on mustlaskeelas? Ma palun, teine neist oli alla Burgevičusse nato Brodyyvitš ema seltsis, ütlete tookord eesti keeles söötsmi man ka, oli kindel, et see on siis, sealt on pärit ja siis hakkasin huvi tundma selle vastu, esimene keeli juhtmel oligi Alme Burgeevitš, kes on ka mõrvatud ja täitsa temal on suur pere, vähem aega on, aga ta saadab oma poja sel ajal. Nii 16 aastane oli seeoto. Ja siis Otto oli, käis pidevalt keel arhiivis seal kipaningivile. Oota ise küsis minu käest nõu, kas ta kaotas seitsmeteistkümne aastased naistvalt. Ma kas maksab võtta Ihasta kannatab, ma soovitasin ühe aasta veel kannatada, said sa oma naise ja me saime väga hästi läbi? Mustlaskeele õppimine käis teel siis juba Burgevitši kaudu ja täna oli teie õpetajaks Jaan Burgeetioni perekond olid esimesed, hiljem on õied hiljem teisedki. Kas te olete liikunud ka mustlaste peatuspaikades, nende laagrites? Laiuse mustast juures on olnud raatori, kõlas slaiusse, mustlast oli natuke umbusklikumad, kui need suht nii mustlased, teised mustlased valgete vastu nimetamast valgeks mustlasnimetatud mind käpparnorom, valge mustlane. Juhtus ja asjalugu 1000 926. aasta suvel pärast jaanipäeva sattusin Räpinasse, jäin haigeks, jäin, muide, ma töötasin ajalehtede nii-öelda randava reporterina. Jäin haiglasse, viibisid ühes tarus, tulid mustlast ja kuidagiviisi tekkis nendega jutuajamine, rääkisid, noh, et ma olen nii üliõpilane, loogitad nende elust. Paari päeva pärast nad hakkasid liikuma kanepit Otepää suunas läksid nendega ühes. Ja muidugi tagamõte oli see lähemalt tutvuvad nende eluga ja sellest siiski harjutada ajalehtedele. Mitu päeva ühes laagris elati tavaliselt üle paari päeva, tavaliselt ei elatud, kui juttu oli ka nii suurt laagrit, kus viibida ainult. Noh, tihti oli laagris. Tädi mõne talu peremehe maa-ala või noh, seal hobuse tarvis sööta nii, kust siis aeti enne õiget aega aeti minema, aga korra tegid nendega ühe laada, tegid kaasa, täpselt ei mäleta, kas ta oli Põltsamaa, aga mis ta näoliste viiel kõval laad suvel oli, laat? Hästi oli, võrdlemisi vähe oli noh, ja seda nad nagunii kogu aeg kurtsid seda vaatada vaesust. Sest meestel oli peaaegu ainukeseks tegevuseks oli ju hobuste müümine vahetamine? Jaa, jaa, laagrite eelne laagris olles neid hobuseid, remonditi neid saeti tammid rohitseti sõnaga, et järgmisel laadal nad jälle mängu läheksid. Igatahes kiindumus hobustesse, no see oli kuidagi niisugune haruldane medalitest, tihti räägivad nood puutavataksed, keda paar aastat tagasi nägime või rohkem aastat, kus ja kuidas ta elab, mis sa teed, vat niimoodi need mehed just võis tundide kaupa rääkida hoovustest pidanud kohal kusagil laadul, mis oli nende käest libisenud või millal nad saanud nii-öelda jutumärkides mehele panna tulenevaid niisuguseid asju meelde ja ümber hobuste keerles nende jutud nüüd tõepoolest tundide kaupa mäletasid nimepidi ja nimepidi isegi huvitav oli, et no nende hobuste avalika paljatest ja Ma tahtsin kõik nii, seal aga inimest seoses hobusega, mitte vastupidi, ei vist ja inimene neid nii väga ei huvita tühist, kui hobu. Missugune kord selles laagris valitses, laagrikoha valis nüüd üks vanematest üldse austus vanemate vastu, nendele alluti nüüd vähemalt seesmiselt mustlaskollektiiv allus nüüd vastuvaidlemata ja, ja seal olid kõik nii-öelda autoriteetsema isiksuseks oli üks vana mustlasnaine, selle eide käes oli ka, kõik, oli nii-öelda suures enamus oli seal raha, seal raamis, neid hobustega seal õiendamisega saadi ja mida lapsed ja need naised kokku tassist. Mardikad, see anti, kui oli midagi suurem, tuli antinati eide kätte. See siis kamandas selle kollektiivi üldise kassaga. Jaa jaa, pähemiselt no jooksvad sissetulekud, need laekuski naiste kaudu, sest narkarist külades käisid, käisid ennustavuse ennustamas, käisid ennustavas säält saeti nüüd rahaga saali toiduained seal leib oli piima igasuguste asjade toodi kaasaga aga õhtul tihti pimedas või hommikul, õige õige vara tuli nüüd päris viisakaid soliidse valimistaluperenaisi, teisi naisi ja noori tüdrukuid tuli laagrisse. No võib-olla päeva nüüd mustlassamast alust neil kuidagi piinlik või tahtnud ja no need olid nii, mustlaste jutu järgi need kõige helgemad kunded olid, kes tahtsid oma saatust. Saatus tahtis teada, 20 muidugi käis, asi käskis ümber nende arvu asjadega is. Huvitav on, need sai nüüd jälgitud, pealt kuulatud ja tilk aja pärast, nagu hakkas see asi ka selgeks saama, tõepoolest psühholoogia teadmise tähendab aga psühholoogid Napolit nüüd haruldased sest ainult väikene viibe Vaikene ütelus inimesel, et millelegi vihjata, mis tal südamel On hakati kohe seda hakati, keerutab Kerdum laiendama, laiendama ja paha tihtaks, esimesi ise tyhi poodi tõid, oma saladusi hakkas avaldama musta, seal ei jää muud üle, kui nüüd anda nendel mingisugune üldine pilt ja muidugi kõik. Ära jahikaga lootusi nüüd ja, ja nii selgelt päämiselt tulite, vähemalt need, kes tulid öösse tilli olid ikka esimestest Ultuva suur, tõsise murega tulid väga murelik inimene, sööb asjad ju alati paistab välja ja, ja no muidugi seal oli näiteks kõige rohkem oli neil sekeldusi nende lastega oli, mitte sellepärast, et tahtnud, et meie mõistes oleksid hääd lapsed, aga taheti juust, et nad oleksid nüüd nii võrdlemisi ettevõtlikud, just ikka igasugusel norimise ja nurumise päälsesse naine, keda eel, kelle lennused ja kui ta ära pääsema, 10 sammu sai selles laagris kaugemale, see lapsekari on seal veel omakorda ümber ja see oli enne sisse tulles öelda talle ümber. Nii et jaa, kuulsin mitu korda koolsingu põrrele poisile väiksele plikale Öeldi, et ah, et sina tantsis seal halvasti, naeti tulla, ei antud mitte midagi, see tants paremini. Ja et sellel anti nüüd palju selgemalt ja see tundus see ütlemine ja et sinust ei saa mustlast Nende lapsel hullemad karistuse nagu võib-olla teisele mõistes korralik keretäis, nii et nad pidasid oma rahvusest ja oma elu vist väga lukku. Ja sealjuures nüüd puutus silma üks asi, nad oskasid kuidagiviisi samuti armastada ja hinnata hooldust teen mingisugust erilist rüüstamist, näiteks ma ütleksin praegu tõepoolest meie, nüüd need vigasest pühapäevaekskursioonide korraldajad teevad palju rohkem kurja kui nemad. Ega need platsitlejaid võrdlemis korralik kõik puhastati Sõet kõik kokku ja, ja kuidagi Viisnar armastajast väga seda loodust räägiti, suhtuti see pillimäng nende kuidagiviisi neist algeliste pillidele. Kandlemoodi riistad olid Aia tähised ööd ja kuidagiviisi see nende nukravõitu laul sulas kuidagi kokku ühtlaseks meheli haaravaks meloodiaga võib üldiselt peaaegu kontserdiks ja sealjuures muutusid nad ise ka kuidagiviisi kogu see argipäeva päevane rahmeldamine, see jaht inimestele sena karuse härra. Ja siis tundus tõepoolest mingisugust niisugust inimestena nuhkelast, tavalist, oopereid, operette ja nii edasi. Niiviisi mööda. Liini toona rooge Tammakate eras vaatleja. Kui vana te olite, siis olin siis olin 19 aastane, olin redelid head aastat ka ja noh, nüüd on aastakümneid, et ma seda sellest tipparis Abiraatidega oli nendega kaasas, üks tüdruk oli, ta oli nooruk, kolm võib-olla mu van hulka 18 20 aasta. Aga ta oli nii väliselt väga tore tüdruk, nähtavast ta oli saanud, teatud haridust oli, saad vot selle tüdrukuga siis tekkis, noh, ajapikku täitis nagu sooja vahekord. Jaa, alul muidugi huvisestage seal rohkem teada, oli ära poolikumistest mustlasnaat nüüd nii kuidagi võõrastast ikkagi mind ja saratsest asja rääkis avameelselt ja, ja lõpus tekkis juba ees on asi, et paganad praegu südames hakkas liikuma ja hulkur asi sest paljud vist peaaegu saba Suvuses puhutud, palju teistsugune ma ei olnudki. Sest hulkur ikka kaasa hulkade nende riiete välimus on muidugi isegi olid nad nii, kuidas nad olid ja selle aja jooksul veel Carlatest päid, Käia tuulise kõik tegi oma töö ja selle pesemine ja on ka nüüd nii vaga aku, Farnamparjali paabukarud ja, ja lõpuks ma nüüd nii välimuselt oli ka väga mustlase moodi kangesti-kangesti mustavereline ja õiget rõõmuksil rändamisega muutunud ja see oleks nüüd huvitav, võib-olla tuleks seda meelde tuletada ja kui ma olin sündinud lollidest samal päeval tallu tulnud mustlast säädmes pärli, email jaajaa, tollast saadik tihtedwani hirmuste, mu laps oli, siis räägiti, mustlast olevat mara vahetanud ja kui see ka nii oleks, ega majandust alista elased ei kahetse, sest vähemalt see rännulusti arma kootav armastus looduse vastu. Noh, see on senini verre jääd ja vaatama seda, et praegu ta on otsese hall jalgades juba teda aga näe, ei saa, kuid kuidagi sellest hulkumis maaniast ja loodusarmastusla. Missugune on ja missugune peaks olema meie rahva suhtumine? Võrdlasse Ma arvan, et meie rahval on, on üldiselt ebaõige suhtumine must lastesse on tekkinud seal eelarvamine. Et mustlane on, kuda juba must, ta peab olema siis kuidagi erinev ebaaus. Nii palju, kui mina olen mustlase kokku puutunud. Ma olen leidnud, nad on minu vastu kõik väga ausad olnud ja ma ei saa öelda, et nad oleksidki, et eestimaalaste ebaausad nagu meie eneste hulgas on inimesi, kes on kriminaalse kalduvusega, nii on ka muuseas hullasid olemas iga rahva hulgas. Ja ühte asja pead meeles pidama mustlaste moraal, teistsugune ka meie inimeste moraal. Ja iga muuseas, kollektiiv on koos, peab mustusel lähtuma nende moraali seisukohalt. Neil on väga range omavaheline moraal. Nad on õige ausad inimeste omavahel ega teiste suhtes ausad, kui nendesse suhtutakse õiglaselt. Kas teil on mõni näide käega? Raske? Ma toon teile mõned näited, võin küll tuua omal ajal Tartu arestimaja juhataja oli mul tuttav palju palju aastaga, siis ma palusin teda, et kui tuleb mõni musta lühemaks ajaks arestimajja ja ma teataks mulle, et ma saaksin sealt kiirkirja panna, räägida. Telefoonis mulle siis juhatajad üks mustuse Loormas on sinna tulnud, ütles nime. Osa nime ei tundnud. Ma läksin temaga isale, juhata juurealise mustas normis kutse juhataja kabinetti. Ja kui ta sinna tuli, oli see minu tuttavate burgerid ta kohe, kuidas, kuidas see lugu, mis situatsioon tale on, ütles mulle mustlaskeeles nagu tervituseks tikkimis son, ära ütle, kes ma olen. Ja siis ma ei öelnudki muidugi. Ja pärast siis, kui me 880 juurdleja toast tuli valla mustlaskeeles mustlaskeelaski võsal et tema sõber oli laadal läinud, kaklema mõistetud kuueks nädalaks kinni aresti ja aga see on just see oli pulmaajal, on pulmajärgne. Kaklus oli, kui peigmees ei tahtnud kuidagi minna nüüd otse pulmamajast kinni ja arvasid, et küllap meie politseil on üksik, kes mustlased on. Puerto võttis selle oma sõbra passi ja tulistas sõbra ees vabatahtlikult kuus nädalat ära. Sõber istus sõbras sõbra perse oma noore abikaasaga, siis olla kahekesi. Minu arvates kõige ateistlikumad inimesed, keda ma kunagi kohanud, need on mustlased. Mind ei huvita üldse mingi religioon, religioossed, riitused, juurita on mõned tavad, mis on seotud nüüd kombestikuga vaevalt salsa religiooniks nimetada. Nüüd usuvad mustalt mingisse kõrgemasse võimu, mis millest tulenevad ja sellel asjal olevat siis pahavõimus, see dualism, mis juba Iraanist Indiast lähtanson olemas näinud. Aga nad ei püüa kuidagi hüvita täis, aga head vaimu ega paha vaim altkäemaksu jumalale või ei, seda ei ole ainult kui majast välja minna, eks harjunud mustlane toetub eriti muuseas, naised, Toetavad, uksepiidad panevad käe ukse piidjale, ütlevad Nossannaku Nordee. Laman pahtesse. Bänne Muu kuldne jumal, anna mulle õnne ja tervist ka välja minnakse ja see on kindlasti Indiast pärit, kus olidki empledas kuldse kullad, kullatud jumalakujud. Mitmenda kombestikus on reaalse eluga seotud näiteks enda abiellumine, see siin ei ole neil tarvis mingisugust tiirustasituaaladelmiseks, vaid noormees ja tütarlaps lepivad kokku, astuvad, abiellus ja peetakse Bulmani Songic. Lendas, mida mees peab oskama, või oma enne, kui ta julgeb naise kätt paluda. Enne sõda oli hobune ja vanker oli iga mustlasperekonnaelu aluseks. Kui noormees oli enesele isa poolt saanud kingiks või isa hankinud omale hobuse ja siis vankri Suistenson naisele. Ja mida nõuti naiselt selleks, et alustada perekonnaelu? Naiiv mustlasnaised nõue oli see, nad pidid olema täitsa Kärskydegi ained enne abielu. See oli neljanõue. Ja siis nad pidid olema oskama keelt Ta õmmelda ja perekonnaelu üleval pidada. Mustlasnaine oli seen, sel ajal oli perekonnakeskus. Ja peale selle olid nad piid, oskame ennustada. Seda õpid õige noorelt, jub, istuti emade kõrval körval jäädvustati. See on meil ka juba vanavanaema ja mets on Indias kaasa toodud. Kas teiega on juhtunud, et teile tundmatu mustlane tahtnud teil kätt vaadata? Ma räägin teile ühe loo. Soli. Suwemi elasime suviti Karepal kunstnik Richard Sagnitsa vanemate juures, seal natuke eemal läks üle suur külge, sildab ülaselja jõe. Ja mõnikord me istume seal mitmed suvitajad, sagits, õues näeme kaks mustlast naist seisavad silla seal selja jõe sillale, vaatajad. Ja Maariksin kõva häälega. Rom, jää, vendaarid. Mustlase naised, tulge siia. Pole. Kuula, tulevad, sinna jäävad seisma, vanem küsib mustas kildis Kessi mustlaskeeles, õiges mõtlen mina lihtsalt aeda saada simine hulka, rahvast koos lähevad inimesed ennustaksite. Ja siis Musta sõna Ena hakkas ennustama, seal üks noor abielupaar, kes vist esimest korda oma abieluaja jooksul kisklevad omavahel, samal päeval ma üldse eestlased eestlast ja ma ütlesin, mustlasnaersin ainult ühe lause. Esimene kord visklesid mustlaskeeles mustlasolekski, kuulnud missugune pistan selle mehena loeta. Ta oli muidugi nii p, nii tümaks tehtud. Nõudelt oma noort naist peab, armastan mitte kunagi ütleme mitte halb naise vast olemas. Birma näen salatseda oma naisel all polnud meel olnud peaaegu pisarad silmas ka muu sõna enemistega ühest sõnast aitas. Ja siis, kui jõudis minu abikaasa, istus seal tema kätekord. Ja siis ma ütlesin mustlasoled, mingi ajalisi, minu abikaasa ja siis Toyotas. Proua, teil on nii hea elu ja nii hea mees, et ma teil üldse jäänuste Oskavad situatsiooni ära kasutada. Mustlasrahvaluule on äärmiselt rikas ja omapärane. Ma olen kirja pannud õige mitukümmend mustlasjuttu mõnedki avaldanud. Nüüd mul peaks ülikool toimelisest tulema tuleva aasta üks kogu mustlasjutt saksa keelest tõlkida kommentaaridega. Muuseas hullu, kus on muidu üldse päris palju avaldanud eri keeltes. Siis mitmed mustlased on kirjanikud olemas, mustuse algu peale kirjaniga kenad on enamasti kirjutanud siis teiste rahvaste kirjanduse huvidest sadavast huvides mustlaste tähelepanu pööranud, aga viimasel ajal on olukord täiesti muutunud. Nõnda liidus oli kirjanik Bankov, kes on surnud kirjanik ja muuseas geneetik, mustlaskeeles avaldas oma teoseid ja vene keeles, aga mustlaselust siis praegu Rootsis on omapärane mustlasnaine Katariina taikaan, kes on mitu raamatut avaldanud mustlaselu kohta, kes oli ühtlasi poliitiline võitleja mustlaste õiguste ees Rootsis. Ja Ta on 13 aastased, alles lugemist õppima ja ei ole vana naine, aga tunnustaterja kirjalik ja siis kõige huvitan kirjanik riiumaalt, seal ta on ilmunud mitu teost, ma käis üks kaks teost ise läbi lugenud, pumpavad Die, põleta tee, viri kihvad eri tihlus, mustas elus, mustlase seisukohalt mustlase kirjeldatud siis momendile leiu Paltseri piltigi näidata. Vaata, ta on nii väga sümpaatne. Mustlase noor noormees ehk roomanud Tšavina omanud saama. Ma mõtlesin, et tema on temal romanud seal Aladžadesse Tarlomanotšaava väga sümpaatne ja siis haaval tark, kus ta sulle olles. Aga mis puutub nüüd mustas ajakirjandus, on mitmeid olemas soome silmuse džunglilinnukene siis on Bulgaarias ilm Jugoslaavias ja mujal nõukogude liidus nõukogude liidus omal ajal ilmus aken, vahepeal ei olnud ja nüüd on hakanud jälle Moldaavias ilmuma mustlaskeelsed teosed, mõned nagu minuni jõudnud. Siis on terve rida mustlase rahvast õpetasi. Kõigepealt mainiksin teile äärmiselt huvitavat mustlast. Jan kohanovski kohanovski on Läti mustlane, Daugapilsist oli Riia ülikoolis üliõpilane. Kui sakslased tulid siis nõukogude ajal 40 saidaüliõpilaseks sakslase tarretist tõeliselt tema nagu paljud teisi mustlasmehi saad Saksamaale tööle. Tema sattus kuidagi tõesti mõne teise mustlastega prantsuse territooriumi sund. Sinna territooriumis saksid okupeerinud olid ja seal tema õnnestus teise mustusega põgeneda. Tantse mustlaste juurde saada Lõuna-Prantsusmaale, oliivi Prantsusmaalt ja, ja oli siis vastupanuliikumises, oli aktiivne pärast lõpetanud sor Bonni ülikoolis professor Martini juures, doktoreerus, soni, esimene mustlane, kes doktori eeldus mustlaskeele kohta. Tema väitekiri on must Euroopa mustlaste murde jaotlus. Mõnda aega ta oli veel soli õppejõul Branskel õppejõu Delfis, et seal India keeli õppida. Nüüd on jälle Pariisis professor, esimene mustlaskeele professor maailmas. Läti mustlane. Kas ka varasem aeg on mustlaste keskelt suuri nimesid esile tõstnud? On need on tulnud mitmed, näiteks mustlane, on see ungari operetihelilooja lehaar ja siis on teisigi olemas meil Eestist pool mustlasi saadav Grenzsteini ja tema vend Tõnis 10.-st nemad veel pool mustlasnende ema oli Mustla alla. Ja mitmed teised suukonnad on need, kas mustlasverd seal Moskvas on terve rida haritud mustlasi korkmanni Moskvas, kus linna ääres elava mustlase juurde, kelle suulaid oli kogunenud üle 30 moskva haritud mustlase, kellega oli väga huvitav seltskonnas olla, mustlaskeeles rääkida aga juba muuseas rääkimast, kellelt tuleks sõda. Kõige keerulisem juht, kus ma muuseas keeldun tarvitanud, oli Oslos 1960 57. Saloja laevus vaheline lingvistide kongress, kaheksas rahvusvaheline kongress. Ja siis oli Muugale saatkonna sõja suur vastuvõtt sel puhul ka oli üks rumeenia akadeemik Laur kes rääkis väga hästi prantsuse keelt, aga mina seda ei oska, hästi vägalaste tema saksakeelsele osanud ja siis tuli meil mõlemal meeldetulev mustlaskeelt arvustanud. Istusime kauase õhtuga. Meie akadeemiad ja teine rumeenia akadeemik kuugi olnud mustlane. Kas teil on teada, kui palju praegu võiks olla Eestis mustlasi täpselt ei tea, neid. Aga need on Valgas, Viljandis, Ambla sond talinas neid väga palju joone. 30 põlised Johni mustlasi, näite mustlase jäi alles. Ja nüüd on tulnud mujalgi mõni nende juure läti poolt liitunud keelsena abielude kaudu aneid. Teisse täpsemalt jaga on paarkümmend perekonda. Et tuhanded ei ole, ei ole mõnikümmend perekonda, mis on nüüd need kolm okupatsiooniaastad olid must lastele äärmuslastele väga trahv. Meil oli umbes 1000, oli mustlasi ja siis üksikuid jäid alles, keda Eesti naabrid tuttavad varjus varjasid, peitsid ära ja siis üks osa lapsi, keda üks mustlasnaine siis sai laagrist ära päästa ja neid hoida end terve rida lapsi. Ma räägin teile ilusa loo veel, kui, kui ausad mustlased on. Ma läksin vadjalaste juurde, kahe üliõpilasistusin Kingissepa linnas bussijaama soodsamine buss minema nitsema vadja alale ja seal oli ka üks vana mustlasnaine pal noorem, naisrida lapsi. Ja vajutan mustlaskeeles lastele, tulge siia, ma annan teile kommi. Nii et vaatad minule otsa ja siis see kõige vanem musta sõnani ütleb, sul kuluvad endale ära need vaat leed, ma annan siiski tulgu, ütlevad lapsed, tulevad, lapsed vaatasid vanaemale otsa, siis tulid juurde. Vanaema ütles, et mingu nad, sest ma rääkisin, mustlaskeeles on elus, teine suhtumine. Ei olnud mitte 10 päevaga, vaid oli miskine oma ühiskonda kuuluv suhtumine. Minusse. Ma tulin sinna, on see igale. Kõigepealt viid antivanaema kõik vanaema kätte ja siis vanema jagas igalühel ära. Ja vanaemal oli väga ilus põll ees maitsen. Et sul on väga ilus põll, paneme vaata uhkest otsa, ütles salajasele mustlase noorika õmmelnud. Ja siis ta ei küsinud mitte, miks ma oskan nüüd mustlaskeelt räägid nähes, et ma ei ole mitte mustlane. Ja siis ta ütles mulle pärast bussi läheks Aleksei teisele bussile. Et ma näen, sa oled aus inimene, ma küsin, miks sa räägid mustlaskeelt.