50 aastat tagasi viis raadiomajja tulija tee Tallinna südames üles Stalini väljaku. Edasi võis valida, kas minna mööda Gogoli või Lomonossovi tänavat. Kreutzwaldi tänav, kus asus ja asub praegugi vana raadiomaja jäi kodanliku natsionalismi vastu võitlemise tuhinas ümber nimetamata. Eelmine nimi oli veelgi hullem. Tõsi, bolševike meelest kramanovski prospekt romaanovi prospekt. Nüüd näib see nii ammu ja uskumatu olevat, kui kedagi võis une pealt oma pereliikmete kõrvalt kinni rabada ja saata Venemaa avarustele. Aga just seda aega palub oma kirjas meelde tuletada raadiokuulaja Kaljo Mandre. Kirjutan teile Kiviõlist. Olen osalenud sunniviisiliselt sõna allakriipsutatud vene sõjaväe koosseisus aatomipommi katsetamisel, mis toimus 14. septembril 1954 uurenburgi oblastis dotski lähistel. Seda katsetati loomade ja tehnika peal, aga ka inimesed said selle tagajärjel kannatada. Õnneks olen mina veel elus. Ja nüüd ma kirjutasin vene kaitseministeeriumi ja nõudsin ühekordset kompensatsiooni selle seal olemise eest. Vastati, vastati niiviisi, noh, vene keeles, ma ei oska hästi lugeda ka kange ümber. Meie teiegi uva taevani Kaljo Johannese võitja. Nii kirja läbi vaadatud ja ta täiendavalt ja selle kohta on järgmised teatada ja nii vene seadusandlus On kus ta Noviana ja ma ei oska ta täpselt tekkida. Legia särave. Rassiskim hakanud atestumustanoolena aprideljon, hall kootad, Lea rassiski külastan. No siin on ühesõnaga öeldud, et Vene seadusandluse järgi on nähtud mingi tasu või kahjutasu Vene kodanikele. Ja nüüd tuleb välja, et ma ei ole enam ei vene kodanik ega ei ole ka Eesti kodanikest ühtedki kumbki volitatud must lugu ei pea selle selle koha pealt ma kirjutasin sotsiaalministeeriumi koosne dokumentidega, saatsin sinna omad kirjad, ka sealt tuli vastus tsitaate edasi kaitseministeeriumi. Ja nüüd on üle kolme aasta sellest möödas kuid ma pole säält vastust saanud. Kas see on siis õige inimene temast, kes on üle palju rohkem kui nemad, pole ta uneski näinud. Miks ta nii ongi? Ja? Nüüd on aetud selga ja, ja ongi kõik, venelane ei võta enam, mina olin siis nagu välismaalane tähendab, minu nahal katsetada seal. Ma ei oska ette kujutada, kui siis ma olin vajalik, aga nüüd enam pole kellelegi nagu teie teemandi käitel. Igor käis jälle Vene saatkonna ukse taga, sead. Ja väljavedu ei võetud, jutt oligi. No. Mina ei oska ette kujutada, miks see nii on. Ometi oleme selle läbi elanud kõik. Ja huvitaval kombel juba 50 aastat tagasi juhtisti lugu. 14. septembril 54. Ja üldse, kui palju neid mehi umbes elus on või läinud? Liiga vähe, võib-olla tuhatkond inimest, kui on teil ma. Aga neid oli seal oli üle 50000 vist oli üldiselt. Aga koheselt välja kargasin vaatama pealelööklainet siis muidugi kaugel polnud, hea, aga, aga nii ta oli. Juhuse tahtel ajame me jutud tänapäeval, mil saab täis 10 aastat vene vägede lahkumisest Eesti pinnalt. Millal ja kuidas teie vene vormi selga tõmbasite? 52. aastal kutsuti sõjakomissariaati ja öeldi, et tuleb sõjaväkke minna, viidi komisjoni dismuma, võib-olla ma olen pärast järgi mõtled oma rumaluste pärast, et ma olen vist ka Kiviõlist Leland, palju venelasi ka ja pressisin mõnedena ikka vene keelt ka ja püüti mu käest algusest nii progatsioonilised vene keeles. Ja mahtusin kadel ja sellega oligi mu saatus määratud ja saadeti Venemaale teenima. Et noh, kuigi palju oskab ja, ja ülejäänud mehed, kes juhenedati Eesti korpusesse Tollal oli vist jah, veel Eesti diviis 56. aastani ja Eesti Eesti diviis, Nõukogude armee koosseis. Mul on tuttavaid, kes teenisid ja eks seal oli, teenistus on teistmoodi. Kultuursem kindlasti ja ja ma seda vene kultuuri seal sai Nikki raha küll. Ning igasugust no mis siis teie jaoks uut ja ootamatut oli selles teises kultuuris? Kõigepealt suur vandumine. See oleks juuksed peas olnud veel, tol ajal aeti küll juukseid maha, sellest küll püsti tõusnud, selle jutu peale see on pool nalja pärast räägitud. Aga teid polügooni ehitusplatsile viidi, oli teil aimu, mida te ehitama hakkad? Alguses ei olnud aga siis, kui juba hakkasin tegema neid, mis seal olid juba enne neid valmis punkrit ja siis Plidaadid põhiliselt. Ja siis olid ka niisugused suuremat, sügavamat sahtli moodi. Kalt lahtiga läks alla ja siis sinna kõrvale ehitati miski ruum ja sinna siis pandi need aparaadid isegi loomadest. Aga ma kahtlen küll, vaevalt et lihtsaldatile öeldi, mida te ehitate? Ei no alguses ei räägitud ja ka hiljem saame ise juba aru ja ekskomiteede kaudu imbus kaela üht-teist läbi. Juba siis me saime aru siis, kui iga päev Reet seal ka kaheksast 10-ni lennuk lendas seal midagi staadioni moodi ei tööd tehtud noh nagu see keediga ümberringi ääred ära ja siis tema loobisinaid mitte pomme, kanaleid, pankasid, vanni kolades, venelased rääkisid ja siis katsetas neid iga hommikul kaheksast 10-le, sinna keelatud minek puhub homme või proovi vaja ja proovib homme ja, ja siis siin näidati terve linnak isegi teater Moskvas käisid artistid esinemas, siis kutsuti sinna rahvademokraatiamaade esindajad ja, ja siis nende jaoks ehitati varjendid ja blindaažid ja siis me hakkasime taipama, et midagi hakkab toimuma siin suuremat, midagi väga suurt ja, ja, ja siis ehitati aerodroom sinna ja meid pandi pea jalast jala tallinna uued riided selga kas olid või eila saanud. Kõik algus anti millegipärast lekitatud pandlad nahkrihmadega, siis võeti ära ja pandiandi asemele Messik panna. Ei tea, miks see hea on, seda ma ei tea. No ja siis tekkiski niisugune olukord, et pandi kõik kasutusel valmis ja ja rahvas oli juba kohal. No sanitaarrongid ja ja kõik ter personal ja mis kõige hullem oli katseloomad, hobused, lambaid nägin ise enne ja pärast katetest. Koledamat vaatepilt ei saagi siin ette kujutada, mismoodi nad hoitlik seal hiljem muidugi, ja siis 14. septembril hommikul siis kästi, meil meil on 15 kilomeetrit eemal selt sellest kohast kästi kaota miskine trantseevee või ütleme kaevik siis panime present palaka või midagi sinna peale liiva riputasin ka peale ja gaasimaskid käski tähele panna ja siis seal istusime, ootasime täpselt miski tunne tekkis ka, et noh et äkki viskab mööda või midagi. Et kas jahetestid või näegi enam kodumaad ja, ja siis üks kelleltki täpselt kell 10 või kuskilt ringist. Äkki tundsin, et istusin seal nurgas või seal nurgas ja et nagu oleks hakanud Paave, et nagu oleks edasi-tagasi kõikunud ja siis alles käis miskine, nagu pikk see kärgatas. Ja siis kargasin välja, siis nägime, kui see suur seensammas tõusis ülespoole ja vajus kõik kuivusega linna poole, sinna tuule, sinnapoole parajasti. No oli teil vaja välja karata. Aga kus meiegi teadsin, aga meil olid ülemusetama tol korral sama tumedad tumedad jah, kui meiegi olime ja. Me ei osanud ta midagi sellist. Enne oli võimas suurtükituli ja kanonaad ja siis valmistunud nagu ette, nagu, nagu sõjaolukorras imiteeriti lahingut ja need, need kõik telgiseinad ja nüüd kohe liikusid niidu, tohutu võimas kanonaad oli, te olite siis telgis eino, tähendab te selle? Alguses olime, aga siis hiljem need tehti, mitu katsetust seal augus tehti, proovisid ka seal, aga see ei olnud esimene kordiselt, nüüd kohe seal mitu korda imiteeriti seda värki. Ahaa, seda Eelmäe eelmängule. Ja siis peale seda plahvatust läks nagu ma meie ise ei läinud lihtsalt üle, aga räägiti ternitiseeritud tankides ja siis läks seal, oleks võetakse pealetungile üle selle saastatud maa või ütleme selle. Ja see Bomblokist helistama maapinnast kõrgemal. Ma olen seda epitsentrit näinud kagus, hiljem käisime kohal, siis nägin, kui palju aega hiljem ma ei tea täpselt öelda. Me käisime mitmel korral, aga see oli esimest korda, kui esimesel kolmandal päeval. Kolmandal päeval ja see oli vist liiga vara sinna jalaga lüüa. Aga meie, ega meie otseselt meie ülemused olid väga huvitatud sellest, nemad tahtsid minna ja kas nad kelleltki luba küsida, küsinud, aga mees läksime. Ja siis seal oli korralik niisugune, kuidas öelda, Samaara jõe äärne ala. Ja siis üks kaks rubla kilomeeter-poolteist niiviisi sellest Samara jõest oligi see katlakujuline org, kus oli kolmest küljest oli kinni ja ühest küljest lahti, kui valetati katsetamisele kõik need tehnika ja, ja värgid ja siis hiljem siis muidugi viidi need loomad ja kõik, mis seal olid pandud ravilemis tillukesse elust jäävad Helja. Sünge Veltsi sünge pilt ja ja ma nägin isiklikult neid surnud loomi. Seal oli septembrikuus, oli küllaltki soe ja siis ühesõnaga valged mingisid, tõugude ussid, jumalad ja vaglad olid sibulaid täis, need. Mis seal tehnikast või hoonetest järele jäänud? Nojah, tehnikast sinna pandi näiteks üks tank seisis, lennukid olid ja pandud isegi veel saksa tehnika, tulin, ma mäletan seal soomustandlikulteerida ja siis üks tank, mis seisvateks epitsentri kohastiks 300 meetri kaugusel, võib-olla siis sellele värvi peal ei olnud riskitunne oleks Nigulast tasandi ränga hoobi. Mingisuguse pool Lemakile oli teine, siis lennukeid juba läksid või hiljem olid läinud põlema kahe kilomeetri kaugusel veel sellest teha, et 13 ruutkilomeetrit või niiviisi selliste epitsentrist või nagu öeldakse, oli täielik purustus, seal ei olnud, alguses oli liiva liivapall kihvt, nagu oleks klaasikiht olnud kaniskine, õrn. Ja siis edasi hakkasime pilpad ja asju ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis hiljem me saime teada kaks külaliselt evakueeritud ära. Ja muidugi raske pole teada saanudki, aga siis neid saati neid maju ehitama Buzuluki linna lähedale puhkus lubati puhkust anda, muuseas aga saeti pudruku linna lähedale, neid 153 maja terve ehituspäevas on seal, meid suunati ka sinna selle päeva koosseisu ja ehitasid terve terve jumala talve. Tohutu külm oli, isegi üks mees hukkus seal lumepõhjus ära EKi säraja. Ja magasime kahe meetri sügavustes aukudes, kus oli telkriidega kaevuselt kaetud, keskel oli see raudahi, et äärmised magasid, siis olid täitsa seljatõmmised. Ja nii nagu olime vildikud jalas ja vatijoped seljas ja Niinega seal olime. Nii et ega see pilt küll ja Joldega tervisele kavist mõnus ei olnud, ma arvan. Vot nii on lood Ah, te ehitasite siis nendele küla inimestele sinna tähendab kortereid? Therdo vajumas tol ajal nelja kandsid maja moodi, ehituslikke oli, on keskel, oli suur vene aia. Ja siis meie meie siis tähendab 20 meest ehitasime kaks maja ja see ehitamine oli ka niisugune, et noh, mis see sõdursid iki oskava ehitusele. Neljakandilised ja 100 millimeetrit prussid, need olid klaas kõvad, külmunud, lõime raudpulkadega kokku, ma võin ette kujutada, mis seal kevadel oli, siis oli nagu riiul vist kui ära kuivada. Ja siis üks koolimaja veel ehitab sinna saun ja ja siis saime sealt kevadel tulema. Nii kui see suur kärakas oli käinud, kas pärast seda teil siiski öeldi? Me juba siis teadsin enne juba seda toimuks seal ja seal sel ajal olid siis sõjaminister pulgaanil isiklikult seal kohal. Ja, ja siis ühesõnaga väga palju oli neid kõrgemaid sõjaväelasi ja ülemusi, seal rahvademokraatiamaade esindajaid. Ja sellele lenduril oli omastatud peale selle kohe Lenini orden, seda me kuulsime ka. Lennukeid nägite üle lendamas varem, kui kõrgelt nad lendasid. See lennuk oli üheksa kilomeetri lõbuslikest, viskas teil pommi igatahes seda me teame, aga nad treenimata on, vaevalt, et me silmaga siis üheksa kilomeetrit on küllaltki kõrgele. Ja seal on punkt lihtsalt ja valge lint järel. Ja inimesed seal olid, ümberringi olid arbuusiväljad ja põllud ja, ja mina ei tea, kõhkled niikuinii kasutati pärast hiljem kõik need ära seal. Ja kuuldavasti nagu ma olen kuulnud, väga palju sai kannatada inimesi selle tagajärjel. Üks alampolkovnik kirjutas, et seal oli väga palju inimesi selja taga. Ära koliti ainult kaks küla, aga mis veidi kaugemal. Nojah, aga ma ei ole kursis sellega täpselt, aga, aga kõige hullem olevat see olnud, et need inimesed olid hiljem sinna kohale tagasi tulnud. Koju tagasi nii nagu Tšernobõlis Jah, ja sel ajal veel oli see Azyniski netega, siis vili, öeldi, et keskmise suurusega pomm ja kõik. Ja kõige hullem oli see, et neil käisime kohapeal ka kolmandal päeval hiljem hakkasin mõtlema, ma jäin just kuutõbiseks, jäingi sõjaväest ära, tulin, hakkasin rääkima siin arstidele, et vaat mis kindlasti asi oli, et võib-olla selle tagajärjel need kellel sa tuled rääkima, et miks ei saa üldse võimalik olla, et kuda kudamoodi, see inimene või, või mis teise kohapeal saab olla ja üldse olla, et see pole õige. Keegi ei uskunud, kid asja. Vaatad. Ja ma olen paljudega rääkinud seda ja mõnedki ei ole uskunud tõesti. Alguses muidugi, aga, aga nüüd nüüd muidugi. Kas teil on mingeid kaitsevahendeid jagada? Tol korral lehtiskumeesi plahvatus toimus, siis oli ainult gaasimaskid peas ja siis, aga siis, kui me seal kohapeal käisime, siis oli neil kummeeritud, ülikonnad olid seljas, kuni kaelast saadik gaasimaskid tihti ei olnud, ei olnud ja ei pannud siis meetrite andmete järgi ei olevat olnud seda keevitust nende juurte järgi midagi. Aga noh, eks, No ega te ise meetri näitu ei näinud muidugi ja kui ma mäletan, oli ju nii, et ainult ohvitser võis iseenda näitu kontrollida, aga sõduritele anti sellised pimedad muidugi, mis spetsseadmes näitas, võib olla küll, meil ei olnud neidki. Sõduritel ei olnud ja ja see oli kindlasti meie oma ohvitserid seal kaks ohvitseri, kolm oma huvi oli, need võib-olla ei olekski lubatud sinna minna, aga agarad siis meie juhtisime kasina minema, seal. Ja kui kaua te olite sellel saastatud? Tooriumilt noh, ma ei oska öelda, võib-olla paar tundi. Ja siis hiljem käisime noh, kästi seda risu metsa veel maha võtta, seal taheti muuseas, seal töötas 20 saeraami, töötas ööd ja päevad mis kõik läks selle kadeduse tarbeks sinna ehitatud blindaažide ja ja nende ehituste tarbeks katsetamisel läks juurde ja siis me kästi meil veel neid puid maha võtta, sealt midagi pärast plahvatust ja hiljem, aga mitte päristelt, sealt epitajatelisel tsentrisse ja seal ei olnud enam midagi. Aga epitsenter, koht oli niisugune. Pärast hiljem käisin vaatamas, siis seal olid üks laugul kahemeetrised ja, ja lihtsalt puujupid olid veel näha. Tavaline niiviisi tehti selgeks meil, et justiitspommi algust kutsutakse epitsentriks, siis seal nagu jääb tervemaks. Kahemeetrise tüve no ja ega seal suuri puid ei ole seal üldse, metsa on vähe ja neid rohkemgi Noormets või niisugune olija Ja kuhu see risumets läks, siis mida ta koristama saati? No osaliselt tassisime saekaatrite juurde sinna, aga noh, sinna nad jäid, neist jäävadki ei tea, kuhu nad hiljem viidi sinna minna? No mis mõttega risu metsa? Ei no loodeti vist midagi ehitada nendest, võib-olla ma ei tea. Tervemad muidugi ka need, mis olid päris puru, ega neid keegi hiljem leidis tehnika, muidugi Erada loomat viidi ravile, mis hirmus hoidja. Te ütlesite, et kõige sandim tunne oli või ebamugav tunne oli sellel plahvatuse hetkel. Jah, oli küll sellised, nii moraalset, kui, kui mõtlesid, et võib-olla, et mis see 15 kilomeetrit tsüklon, viska pakime. Kujutage ette, see, see raudteejaam oli kavidis sama kaugel kui kõik see oli see värk, dotsk, jaam. Ja, ja see, me oleme täpselt seal, Samara jõe servas oli meie laager oli. Ei olnud kuigi lainel. Juba nii kaua aastaid läinud mööda kaela, siin kõiki ei jõuagi meelde tuletada. Aga noh, see muidugi elu lõpuni. Jääb kõik. Enesetunne oli hea või hakkas kuidagiviisi hiljem tasapisi tunda andma. Noh, oligi, et hakkas magu hakkas valutama, vahet peaaegu pool aastat, võib-olla, või kui sõjalast lahti sain ja siis ma hakkasingi ravima, käin palju aega, olin siin. Muid sümptoome veel ei oska öelda, esimene poeg suri mul ka ära. Mõtlesin, et võib-olla tõesti hakkab mõjuma see asi. Aga noh, keegi muidugi seda midagi nad ei leinud või? Siiamaani olen elanud, ei tea. Juba see pill nõudis niivõrd kõrgele, et tõesti nendes mujale sat olla siis saadab. Kuskil ei ole sinnapoole, see pilv hakkas ujuma. Kes hommikul kell 10 hommikul näha kõike, mis värvipilv oli tumehall niisugune ja kuskil me olime seal kuigi palju seda metsakest vahel ka päris maapinnalt. Ja olite tõesti seenekujuline? Ja täielikult. Kas ta liikus maapinnaga rööbiti või tõusis? See poole ja siis hakkas justkui vajuma kõrvale tuulega arvatavast tuulega. Kas teid hoiatati ka, et tegemist on tohutu suure saladusega selliste sõlmite kellelegi rääkida, kus te olite, mida nägid? No nii palju, kui ma tean, kirjad käisid kõik läbi Moskva sensorit või läbi, tähendab, meie sattusime augu täiteks meili, meid ei, nii ei võetud läbi. Aga need mehed, kes enne olid seal Nad, rääkisid nende, kes tulevad allkirjaga öeldud. Et ei tohi rääkida. Kaua teie teenistus kestis? Kuni 55. aasta oktoobrikuuni issandale vaatamata valudele ja Eno ega siis eriti veel, aga justkui ma ära tulin sõjaväest, siis hakkasin ennast tundma tunda vigastatuna. Olgugi et siis oli kõrge vererõhk, on mul peale selle neid olnud. Pidevalt. Kui sõjaväkke minna, siis justkui ei olnud või et see aeg, aga neil on juba viimasel ajal on juba all ligineb 200 piiririba, ülemine ja alumine on 103 40 juba. Aga see võib olla ka mitte sellest tingitud juba vanust ka juba midagi ja. Sest vähemalt siis toideti hästi küll, sel ajal, kui see proovib, võtame nüüd oli, aga hiljem kui ära lõppes, siis, siis läks jälle vana lobi veel tagasi, nagu öeldakse. Imetled riiudki veel ära ei võetud seilata tagasi, aga siis oli priskem ninaesine Jaanus ise toideti ja et võib-olla välismaalaste pärast välismaalaste olla ka ja iga õhtu oli kino seal ja, ja siis isegi äradele seltsimees, nagu öelda oli, siis teatrid käisid esinemas, seal ei kasuta trupid ja nende vali väliteater ehitatud sinna korralikud Soome majad ja kokku pandud. Nii et ilus elu, ilus elu nendel vähemalt oli. Üldiselt sel ajal oli jah. Nii ta käiski, kui suur oli soldati, kuupalk, mäletad? 30 rubla? Vanas rahas vanas vääringus ja seal siis selles Kolme hilisemat rubla ja sellest võeti veel riigile laen maha ja. Proovisin mitte anda siis. Mida sa ei oska, 30 Rules? Ma ei oska öelda, ei mäleta, hästi, aga noh, pakk suitsu, mina suitsu ei ole teinud eluaeg. Ainult moe pärast sai teha siis, kui tööle ei pandud. Et esimene asi, kes tegi suitsu, siis seda ei puudutatud seal kuleerikas istusega, kes suitsu teinud siselöödi tööle löödi, kohe tööle. Ma ei mäleta enam täpselt aga see raha seal all ka kuigi suure väärtusega ei olnud, said vaest osta valget leiba, nagu öeldakse, toidule lisaks. Ega seal toideti ka tähendab, kuus korda nädalas oli kas värske või hapukapsasupp see üks kord nädalas, esmaspäeviti oli, siis kutsuti Dorjanskidend millegi millegipärast Itaalia päev jahe sisul hernesupp tavaliselt. Aga mis, miks Itaalia päevast, kus seda ma ei tea. Seal erilist midagi. See oli siis tavaline. Teine sõjaväe jah, aga siis seal jah, toideti, paistlike rasvasem oli see kõik see lugu ja anti seal ikke liha ja ega seal midagi head ei olnud ja hommikul oli poolteist tükki suhkurt ja õhtuli, kaks tükki, aga see oli ja T ja T-d vesi ja siis noh muidugi seal midagi mingi pudru kaakas. Peamiselt see. Hirss ja kirss vesise tatrapuder, tatrapuder ja sealkandis, kui oli palju neid tomatit ja kurki, siis siis see uputus oli sügiseti ka siis need peamised nende peale elasime kaeti ennast korjamas, rekonoonilise, käis seal ja niisugune oli siis elu Vene sõjaväes ega ääre peatselt kinni pandud. Seal oli ühe korranis, kius oli meeliks, kui Marianne oli Tallinnast, ma ei tea, kas ta praegu on elus, ei ole, tal saadeti kodunt saati mingi juturaamat, oli vanast ajalehtedest välja lõigatud, poogitud raamat ja eesti keeles eestikeelne ja mina istusin kasarmusse, lugesin ja samboliit selja tagant ligi ja aga seal oli kriminaalromaan oli, kas oli manadeks mees, revolvriga kedagi seal või? Ja, ja see kur rabasse raamatu mugalland käest tagant ära ja hooldaja ta kollane kirjandus ja kohe kutsus seal ei jagu, kes oskasid teiste poistega, need ei oskand midagi rääkida, et mis, mis raamatutega. Ja siis oli jah, igavene tegemine vaadet. Teeme veel ühe korra mu käest, et poliitilised no et räägitakse eesti ajal sõite kartulikoorija, mina, mina veel mõtlemata, kes need kartulid sääraseid kui mehe koori pidime sööma, et mina ütlesin, mina küll ei mäleta, et minu isa oli lihtne Postimees külas ja et me oleks kunagi kartulikoori söönud. Aga vot öeldi, et vot ei valetanud ja kõik peab nemad, nendel on üldised andmed ja me saime ja kõik tuli uskuda, head, ma ei oska teha endaga. Ja ega sa ei ole jah. Ühesõnaga siis oli meil veel niisugune juhus, võeti, ma olen valve komando ülem, seal meil olid need lõhkeainelaod olid seal, neid valvasime ja võeti, saab virutati või mõõdukas mahti, kontserdi varastati ära sel ajal ja siis oli Äärbatvat panud kinni. Aga õnneks sai nii kaugele see asi, et ei varastatud kuskilt laost, vaid tuli enne seda ära varastatud juba hiljemgi. Lihtsalt alguses kutsuti staapia nagu tuppa, läksingi antliku ribide vahele täis ja hakka rääkima. Ah nii. Ja, ja seal ei olnud mitte mingisugust asja, kes lööja oli ohvitser ja aga ma täpselt ei mäleta enam, kes seal, kes nimelektori. Muuseas, neil oli ülem, oli Nõukogude Liidu kangelane. Kõik olid ohvitserid, olid linde aegsed, sõjaaegsed, Ahja territoorium on öelnud ka voolik ja jõuliselt, iga teine sõna matja ma tõusid, juuksed peas püsti, kuulasid vandumisse. Kunagi kuulnud niisugust kultuuri tasa, seal on igasuguseid sõltuda. Roodu komandörilt sündis poja asemel detaris, jõi ennast täis ja tuli, kukkus seal räuskama ja püstol pihus. Lasi seal samas minul põrand põrandatele paugu ja üks leedukas oli nii kange poistsima, kas voodisi selle voodi juures lai põrandasse pauguga ei teinud väljagi? Hirmuga mul oli juba riskitunnet ja siis võttis roobi, vihkas, lõi kella seina pealt maha. Isa oli, mis ta oli, vanemleitnant oli jah. Ja kujutage ettepoole, aasta pärast antigi, kapten ka mulle midagi ei tehta. Niisugused mehed ei jää kunagi. Ma juba korra mõtlesin, et seisi mulle see bussi moodi asi ka sinki, tääk nojah. Et kui on viimase, tahtsid, teab, hakkan vastamist, kun läheb maha ka äkki. Aga ei, õnneks ei lasknud. Panin paugu sealsamas koridoris kohe vast seina sisse, kirikusse ettekäändeks, et teisel pool seina. Ja imet ise ei kartnud oma juua täis mees vajutas rohkem kui kord päästiku lahti ja siis puhastaks kasarmusse ja, ja meid oli, Me oleme jäetud talvekorterit valvama, tähendab 25 meestri noderlase modelleenia jagu jagu. Jah. Meie rühm ja õigemini rühm on lood, aga jagu oli hotelliaalingi esimese rühma esimene skoodi, esimene mees ka pikkuselt kaevu kõige pikem mees nurgast, jah, enam-vähem. Ei tohikski, võiks esimese rühma esimese jao esimene vee siia. Lühidalt oli aga ma ütlengi, et üks on kõik, ülejäänud olid ta ajas, et tänaval kuskil seal või, või taga teisi. Aga siis meie olime siis ainult mina olen valves sel korral vot nii vall nagu kutsuti päevik, päevik ja, ja siis see aga siis Saara oli üks leedulane, see magas. Ja siis, kas ta siis muidugi ta ei maganud, kuhu ta hirmuga pikkalisel. Ja siis juhtusin solin saali surma ka seal. Siis kui nädal aega väeosas oli leinamuusika toodi jälle laevadel Italia vii tagasi toodi jälle välja, jälle riivides rivistus otsa ja nii terve nädal aega kuse kalisaka suri. Peale selle siis ka meestel oli, siis toodi need poisikest vangis, olid, toodi meile teenima sealt vanglast välja saivad näguripäevi Sainaalsusele. Ja seal kindlasti tuli keel hammaste taga hoida ega ei tohtinud kõigest rääkida, mis sa mõtlesid või nägid? Kus sa sellega, ainuke asi, mis seal minu, mind, minule õieti miski rohkem kuidas öelda, tööd mäe oskan teha ja ühte, teist ja kolmandat ja ja selle selle Lanalmannastike vedasin seal läbi ja sain ka kergemini hakkama, kui, kui mõni teine seal võib olla. Oskustööline oskustööline jah, ja sellepärast ma tean lauda. Nii et jah, aga vehkisin hommikust õhtuni seal vahest pikalt. Ütleme, üks varjad, oli 12 meetrit sügav kaldtahtiga läks alla diskõrvale talle siis kaev oli väljapääsuks mõeldud nakatega, siis sinna liivakotid olid pandud. Et siis selle mõttega, et siis, kui sa jäid sinna kinni, siis Cartnyclivobot ükshaaval ära tassima, siis lõpuks kuulsaid välja. Kui kaugel see epitsentris tasus? See ei olnud, kui kaugele see oli? Üks võib-olla kolm, 400 meetrit. Aga kas seal mehed olid sees või ei ole? Meedia minu teada küll ei olnud, loomi oli kindlasti pandud, need pandi ja inimestega kohta mul andmeid ei ole. Kas hiljem keegi seda saastatud ala koristas ka või jäi see kõik nii? Veidi ruttu ära, sealt me olime seal kümmekond päeva või kaks nädalat hiljem veidi kohe ehitamine, mis seal pärast toimus, seda ma tõesti ei oska. See oli teie õnn ära ja ära viidi ja võib-olla küll tõesti kiiresti lahkusid. Linna lähedal läheks seitse kilomeetrites, ulukitele heideti uus kolhoos mingisugune, ma ei mäleta, kas taanovi nimeline või midagi oli seal ja siis meid pandi sinna siis see oli tänu selleks. Et selle katsetuse läbi tegime, lubati uhkustada. Ma sain jefreitor paelad selle puhkuse asemel pidama. Banki peale. Tuli lõpuni. Reituri paelad aatomipommi katsetamiseks. Jah, jah, jah, täpselt nii. See on tõesti niisugune lugu. Nende puhul On need ja need. Nüüd on ta Ta. Ta ei pidanud Itaaliat Hispaaniat. No. Üldse kolm aastat olin armees. Tollal jalaväes teenistus kestis kolm aastat, mereväes oli ja 45, neli aastat ja neli ja pool ja kui tahad ikka olid, oli see mahavisatud aeg. Täiesti see oli, no võib võrrelda vangis olemisega minu minule küll. Et see kolm aastat on täiesti mahavisatud aeg. Kas teil on nüüd olnud võimalus pilku heita sellele, kuidas tänane Eesti kaitseväe keelab, milline teenistus? Oma tütrepoeg oli alles lõpetas jõhvis teenistuse ja me teame väga hästi, kuidas neid õieti ja mittekäigulised lõunate söögid olid ja saivad iga nädala lõpus käisid koju kodus ja vaatamas oma ja sinna said minna, missal. Panevad tahtid kokkuma pojaga vä? Aga mina ei saanud kolme aasta jooksul mitte ühtegi korda puhkusele. Need on väike, vähe olla vene soldat või eesti sõdur. Ja ikka suur vahe siis tol ajal oli ikke, tulid tervise kahjustatakse sealt tagasi, aga mina oma tütrepojalt vaatasin küll, et ta tuli meelikumane ja palju parema valimistega välja, kui, kui ta sinna läks.