Virumaa omavalitsused on häiritud valitsuse kavast anda koolihoonete renoveerimise ehitamise ja haldamise raha riigi kinnisvara aktsiaseltsi käsutusse. Valitsus kavandab programmi 21. sajandi haridus raames suurendada riikliku kinnisvarafirma aktsiakapitali 600 miljoni krooni võrra. Raha tuleks eelmise aasta riigi arve ülejäägist. Eile võttis Lääne-Viru Omavalitsuste Liit vastu pöördumise, milles toonitatakse, et haridusinvesteeringute süsteemi ei tohi muuta. Liidu üldkoosolek on seisukohal, et üldhariduse andmine on eelkõige kohaliku elu küsimus, mida ei tohi panna sõltuvusse riigi kinnisvara aktsiaseltsi äriplaanidest. Üldkoosolek palub riigikogu, fraktsioonidel, ministritel ja valitsusel kaaluda kavandatavate muudatuste regionaalpoliitilist mõju ning leiab, et kavandatav muudatus, mille kohaselt omavalitsused saaksid investeeringuraha koolihoonete müümisest või pantimisest on vastuolus eesmärgiga tagada kõigile õpilastele kvaliteetne hariduselukohast ja sotsiaalsest taustast sõltumata. Samal seisukohal on ka Ida-Viru omavalitsused. Ida-Viru maavalitsusliidu tegevdirektor Urve Erikson. Te ütlesite, et kui omavalitsused peaksid nagu praegu kavas on müüma oma koolihoonet riigi kinnisvara aktsiaseltsile siis igasugune haridus areng kaob avalikkuse kontrolli alt ära. Otseselt. Nii hull või nad ei pea, vaid nad annavad vabatahtlikult. Sellepärast et 21. sajandi kooliprogrammis on vastavad meetmed kavandatud, kus riik annab omapoolsed investeeringurahad, mis seni liikunud kas siis riiklike investeeringute programmi või siis teiste programmide alusel antakse kõik riigi kinnisvara aktsiaseltsile ja isegi kohalikul omavalitsusel muud üle, et kui tal on vaja renoveerida kooli või, või saada investeeringuid. Ta peab tegema selle liigutuse, et müüb oma koolimaja selle kinnisvara aktsiaseltsile ja hakkab siis rentima riigi kinnisvara, aktsiaseltsi kooliruume oma kooli jaoks, kusjuures riigi kinnisvara aktsiaseltsile jääb õigus ka ise võtta sisse teisi rentnikke koolimajaks või võib muutuda, nii et alumisel korrusel restorani üleval klassid. Jah, ka nii võib juhtuda, sest, et kohalik omavalitsus, kohalikud volikogud, tänan kaasa, rääkida kooli arenguprotsessid, kas asi oli küll hull või tundub, et kuulume praegu ta tundub sellepärast, et seadust ei ole vastu võetud ja, ja me omavalitsuste liiduga tegime pöördumise kõigi riigikogu fraktsioonide poole. Palun tõsiselt kaaluda seda. Omavalitsused ei ole praegu minu arvates ei riigikontrolli ega ega valitsuse silmis heas kirjas, sest raha on aeg-ajalt liikunud nende institutsioonide arvates valesti. Rahakulutus ei ole alati efektiivne, eriti siis, kui tegemist on väikeste koolidega, mida on palju. Ja siis see tundub sellise raha külvina üle Eestimaa, kust kasu on vähe. Võib-olla võimaldab see siiski efektiivsemalt raha kasutada, kui see. Monopol, mis muutub kontrollimatuks? Kumb võimalus siin teie arvates tõenäolisemalt, kui me vaatame ainult majanduslikenumbreid, siis võib-olla tõesti, et tuleme toime odavamalt ja paremini. Kuid koolimajadel ei ole ainult hariduse andmise funktsioon. Koolimaja on ka kohaliku elu arengumootor ja eriti väikekoolid, sest et kaob ära kool, siis kaovad ära ka inimesed lähevad otsima töökohti sinna, kus lähedal on kool. Ühesõnaga riigi kinnisvara aktsiaseltsile koolihoonete müümine või üleandmine kiirendab külade väljasuremist. See kiirendab väikekoolide ka linnas, väikelinnades, väikekoolide väljasuremist. Regionaalpoliitilised aspektid on täielikult läbi uurimata, selle programmiga. Vallo Reimaa on ühtaegu Jõhvi linnavolikogu esimees ja gümnaasiumi direktor. Ka tema meelest on haridusministeeriumi kava läbimõtlemata ja toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Praegu on selles protsessis päris suur kala sees kuni tinglikult ütelda, sellepärast et see 600 miljonit millest praegu on jutt, et septembris otsus anda juba kiirendatud korras see riigi kinnisvarale tähendaks ette rutamist. Riigi üldise haridusmudelit oli väljakujundamisest, sest kuigi praegu on 21. sajandi kooliprogrammis see võimalus sees siis ei ole seda programmi ju veel päris poliitilise mudelina vastu võetud. Selle ümber käivad päris suured vaidlused, omavalitsuste roll. Haridusmaastikul on vaja tõsiselt läbi mõtelda, aga nüüd jõuame olukorra juurde, kui niivõrd suur raha töökorras ja veel vastu võtmata mudeli järgi eraldatakse, siis see just nagu ennetab strateegia vastuvõtmist. Soliidses riigis nii ei tehta ja praegu on tõusmas väga tõsiselt päevakorda üldse omavalitsuste roll ja tähendus Eesti liikluses, sest praegu peitub just nagu küsimus mingi haridus leimi taha, mis tundub suhteliselt väike, teisejärguline, aga tuletame meelde, et haridus on omavalitsuse probleemistikus üks kõige suuremaid ja tähendusrikkamaid osasid. Kui selle võtame nendelt ära, siis sisuliselt muutub Eesti liikluses kui tervikus omavalitsuste positsioon sootuks teiseks. See on absoluutselt teine riigi mudel. Palju muid asju tuleb läbi mõelda, läbi arutada ja konsensust saavutada. Näiliselt mingi suvalise haridus otsustusega. Tegelikult on juba ette otsustamisel Eesti riikluse mudelit ja nii ei tehta kaste. Vaata siin antud juhul Jõhvi linnavolikogu seisukohta või Jõhvi Gümnaasiumi direktori seisukohta teid puudutab see mudel siis ilmselt kahelt poolt. Paraku kõige vähem võiks selle mudeli vastu protestida linna ja linnakooli esindajana, sest linna, et kui suured, väga suured ja väga tugevad omavalitsused on natuke eelisolukorras, aga väga pikaaegse omavalitsustöötajana väga pikaaegse haridusjuhina, ma ürita mõtelda sellest mudelist tervikuna, Eesti kui terviksüsteemi vaadeldes ja ja siin ei saa praegu istuda ühe ühe tooli peal ja vaadata selle pilguga, sest siis lähevad asjad viltu, see ei ole mingi ühe kooli või, või, või ühe linna pilguga lahendatelega otsustatav ja ka vähegi mõtlev omavalitsusjuhi positsioon ei tohiks lähtuda siin oma oma toolist. Haridus-Teadusministeeriumi asekantsler Riho Raave omavalitsused ei ole eriti vaimustatud mõttest. Vähemalt paljud omavalitsused ei ole eriti vaimustatud sellest mõttest, et anda koolihooned riigi kinnisvara aktsiaseltsile selle nimel, et saada riiklikke investeeringuid selle maja korda tegemiseks sest nii kaob ära selle omavalitsuse oluline võimalus mõjutada hariduse arengut. Kas see on ainus võimalus siis omavalitsustel tulevikus saada koolimajade kordategemiseks riigikassasse, kui ta annab oma koolihoone pandiks või müüb siis riigi kinnisvara aktsiaseltsile? No esiteks mingisuguse kinnisvara, on see siis koolihoone või ükskõik, mis hoone üleandmine või, või kokkuleppimine riigi kinnisvaraga selleks, et see nii-öelda erakapitali või laenurahaga korda teha. See on täiesti vabatahtlik küsimus ja mitte keegi ei sunni ühtegi omavalitsust kuule riigi kinnisvarale ei täna ega ka tulevikus üle andma, küllaga on see täiendav võimalus selleks, et riik loob võimaluse. Kui tõesti kohalikul omavalitsusel endal piisavalt hetkel raha ei ole, tema eelarve ei võimalda pangast tänu saada. Samas on see cool, mida tahetakse korda teha, siiski nii-öelda jätkusuutlik, arenguvõimeline või poliitiliselt oluline selles kohas asuma peab korda saama selleks et nendele lastele haridust pakkuda, sellele täiendav võimalus selleks kokku leppida riigi kinnisvaral, aga et hoone korda tehtaks ja see, kuidas see täpselt toimub, see on juba lepingu küsimus, neid võimalusi ja variante on, on üpris palju alates sellest, et hoone müüakse riigi kinnisvarale või ka selles, et, et tehakse nii-öelda järelmaksuga hoone korda ja hoone jääb kui järelmaks tasutud nii-öelda sellele kohalikule omavalitsusele, selleks et ta saaks edaspidi hariduselu seal korraldada. Valitsus on jah, mitte tekitada fondi, vaid suurendada riigi kinnisvara aktsiakapitali 600 miljonit. Selleks, et tal tekiks huvi ja võimalused nii-öelda koostööks kohalike omavalitsuste ja teiste koolipidajatega selleks et koolikorda. See tähendab, et see on taktikaline kõike meediaväljatöötamist, kuna tegelikult ei ole ju veel olemas Eesti riikliku üleriigilist hariduskava ja suur raha pannakse mängu enne seda, kui on teada lõplikud eesmärgid. See ilmselt on natukene äraspidine rahakasutamismoodus. Loomulikult otsustab selle raha andmise ikkagi riigikogu ja mis puudutab arengukavasid, siis tõepoolest sellist üleriikliku arengukava. Aga samas tuleb ka öelda seda, et ega üldharidussüsteemis vaevalt et sellist üleriikliku koolivõrgu arengukava üldse võimalik ongi tekitada. Pigem mina näeksin siin ikkagi seda, et võttes aluseks uuringuid igasuguseid regionaalpoliitilisi aspekte, demograafilisi situatsioone, tuleb selliseid arengukavad koostada igal maakonnal ja need arengukavad läbi arutada, kooskõlastada kõikide omavalitsustega, nii nagu on paljudes maakondades, näiteks Pärnumaalt on aga tehtud.