Tere kuulamast saadet isiklikud asjad stuudios Tõnu Karjatse ja psühholoog Ellu Eik. Meeldiv teid siin stuudios näha sellel reedesel päeval. Tänase saate teema on kooselu ja muidugi jäi veel lisamata, et saatetegijateks olete ka teie head kuulajad ja seda nimelt oma elektronkirjade, telefonikõnede ja intervjuudega intervjuusid kuulajatega siin tänases saates ja ka telefonikõnesid ja elektronkirjadele ütlen siinkohal veel kord aadressi, isiklik kätte r poee, nii et sinna saab saata oma ettepanekuid ja arvamusi saates käsitletud teemade kohta. Niisiis tänane teema kooselu ja olen võtnud selle teema lähtepunktiks sellel teema lahkamise lähtepunktiks. Küsimuse, kas kooselu üldse lahendab üksilduseprobleemi, mida eelmises saates käsitleti kuid tervist kõigepealt psühholoogile ellu Eigile, kes hakkab nendes saadetes siis omalt poolt neid asju valgustama nii-öelda professionaalne. Pilguga tere. Eks ma sekundeerin teile nii, kuidas mahlzin, arusaam asjadest. Kooselu on ikkagi ju selline eluetapp, et millega inimesed aeg-ajalt mille mõtestamisega inimesed aeg-ajalt ikka kokku puutuvad, et üks kooselu sõlmimise ajendeid ongi ju ka lõpuks üksilduseprobleemi lahendamine, inimene hakkab ennast mingisugusel eluetapil tundma üksikuna ja kellegiga koos on kõike seda ju kogu eelseisvat elu parem jagada oma probleeme lahata. On mul õigus, eks ta nii vist on jah, aga see on natukene rohkem, ma arvan, kui ainult see üksilduse probleem, sest kui me räägime kooselust et me võime koos olla, kellega me ei pruugi tingimata selle inimesega koos elada selles tähenduses, mida enamus inimesi praegu mõtled ikka kooselu all koos Elval tavaliselt mõeldakse partnerite koos elamist. Noh, inimene isegi kui tal ei ole partnerid, kellega ta koos elab, siis tal võib olla terve rida veel inimesi, kes talle on mingil moel lähedased, võib-olla ta ei elanud koos ja ennast tingimata üksildasena, eks ole, kes aitavad. Sõbrad-tuttavad, noh, ma ei tea, vanemad lapsed, kui need suhted on head, mis iganes, õed-vennad, noh, mis iganes lähedased on inimestel. Aga kooselu all me ju ikka tavaliselt mõtleme partneriga koos. Just elamist ja sellele me siin edaspidi ka rõhume, aga esmalt kuulame veidi muusikat teemasse sisse elamiseks Tiiu Varik ja Kalju Terasmaa. Seebile. Miks sulle leivast Lätis viidet mulle 100-ni? Nüüd on see, mis me iga päev käest liigiuusemad Ja kui nalja teeb mulle? Kõrvaltvaatajana jälgida, kui ta õppi Sest oled köit ja elusseinud võimul. Nende teele jäävad reas ja küllap. Kõrgelt sädelevad peakellad. See lugu rääkis küll tunnetest, täna otseselt tunne tõesti ei räägi, ehkki tunded on just tihti otsustuste ja tegude põhjuseks. Aga räägime sellest, kas ja kuidas oma elu jagada teise inimesega, kuidas elada koos ja milliseid probleeme võib selline kooselu kaasa tuua nagu ma seda ise oma mõttes näen siis sellisest üksildusest hakata kellelegagi teisega koos elama. Et see on, tähendab ikka päris korralikku muutust inimese elus. Otse loomulikult tähendab see muutuste ja eriti on see muutus ikka ka sellisel juhul, kui sellel inimesel üldse eriti ei ole kogemust, mida tähendab kellegagi koos elamine. See tähendab, et kui ta on ka eelneva elu jooksul olnudki suhteliselt üksi oma selles noh, ma ei tea oma ruumis nii-öelda, kus me kõik oleme, kes kellegagi koos rohkem vähem ja kes rohkem, vähem üksi. Nii et see, kas ta on noor või vana, kui ta oli ikkagi sellist teisegi arvestamise kogemust, ei ole sellist avatuse kogemust, mida tegelikult kooseluga eeldab. Et siis ei pruugi see esimene liit Püsida vaat selle püsimisega on lood hästi kummalised see minu arvates ei ole seotud otseselt sellega, kuivõrd inimene laseb teiste inimeste enda ellu sisse, kuivõrd mitte. Sest vaadake, siin võib juhtuda niimoodi, et see teine, kellega ollakse koos, võib olla samamoodi niisugune kelle, keda, nagu rahuldab ka selline kooselu vorm, kus teineteisega nagu väga jagata mälu. Sest inimene võib isegi sel juhul nagu täitavad seda ootust või seda vajadust, mis inimesel on, et siin on väga palju erinevaid kombinatsioone. Tihtipeale see küll on vastupidi, et see, kes seal suhteliselt üksi sellesama ruumis sattudest kokku inimesega, kes nii-öelda lööb segamini tema selle üksi olemise, et see on niisugune tore sõna, mida vahel kasutatakse nagu arenguülesanne. Et inimene kohtab oma eluteel varem või hiljem just seda, kelle olemus ja see viis, kuidas ta realiseerib, on selle arenguülesandega kuidagi seotud ja just täpselt see et siin on selline minu arvates otseseos ütlemisega, et abielud sõlmitakse taevas. Et midagi ei ole juhuslikku, inimene kohtab seda, kes, keda tal parasjagu vaja selleks, et saada iseendaks ja selleks, et kohaneda eluga ümberringi, et maailmaga sattuda otsekontakti, isegi kui ta seda ei taha. No see tähendab, et elu esitab lihtsalt inimesele kogu aeg väljakutseid ja tekitab siis ka probleem, et kas inimene saab nende väljakutsetega kuidagiviisi hakkama või mitte, et vot see ongi see põhiülesanne. Ja see on ka see põhipunkt, et kuskohast hakkavad need probleemid tekkima kahe inimese koos sellises suhtes? Jah, minu arvates siin on üks selline väga üldine põhifaktor, mis tekitab probleeme. Ja noh, ma ütleks veel siia juurde nimelt ääremärkusena, et probleemid on nagunii kõikides suhetes. Kui inimeste suhetes ei ole probleeme, siis see tähendab, et inimesed tegelikult elu jaga tähendab teineteist nad eriti endale sisselase, siis võib elada küll nii et ei ole mingeid probleeme. Kui minul oli oma elu ja sinul on ka enam-vähem sama elu, tähendab kui meie kokkupuutepunkte maga, ahas, kahtake vot siis, kui nagu ei ole erilist probleemi, niimoodi elatakse, inimesed elavad koos aastaid ilma eriliste pinget deta ja kõrval paistab, et kõik on suurepärane. Aga mis on siis see põhiprobleem, millest ma tahtsin rääkida, minu arvates on see seed kummalisel kombel meil on selline peas võtete kujutus. Aga me koos oleme, on kohustatud vastavalt meie ootustele ja meie kujutlustele. Ja proovigu ta vaid seda mitte teha. Siis me oleme kohutavalt õnnetud, tigedad, meil on tunne, et me oleme elu käest petta saanud. Et see suhe on ammendunud, see meile midagi anna, see tuleb ära lõpetada, sest ta ei olegi selline, nagu ma arvasin. Aga millal selline arusaamine tekib? No see on muidugi väga isiklik ka, kuidas inimene on üles kasvatatud, kuidas ta on arenenud kui suureks ta seda probleemi paisutab, kas, kas võib ka mingisuguse perioodi näiteks välja tuua, et millal selline esimesed kriitiline punkt? Tekib kriitilisi punkte, laias laastus on arvatud, et pika-pika kooselu jooksul on kolm, et tal nagu kolm sellist suurt kriisi. Esimene kriis tulebki siis, kui kui ilmnevad sellised detailid, millega inimesed ei saa tuttavaks selle aja jooksul, kui need alles on nii-öelda armunud või kui vanarahvas ütles kurameerimise aeg. See on see, kui asi on noh, selline pea veel käib õnnest ringi, et siis me ju näeme ainult seda, mida me näha tahame ja ei näe või kuidas öelda, asja huvides oleme valmis nagu silmad sulgema. Ei siis ütleme mitte vaatama nende asjade poole, mis seda üldist roosat pilti ära rikuvad ja seda algul ei näe ju ja noh, nagu mulle väga meeldib see väljend ei peagi põnest ringi. Et siis nagu tundub kõik väga ilus, aga kui me hakkame olema koos rohkem, siis me hakkame nägema, paratamatult ei saa lõpmatuseni silmi sulgeda, paratamatult hakkame nägema ka teisi külgi ja need võivad olla mõnikord üsna ehmatavad ja siis mõnikord nende käest küsida, kuidas ometi võimalik on, et me seda ei pannud tähele ja kellega ma olen ennast sidunud see võimalik. Ja siis võib tekkida esimene niisugune niisugune suur kriis, et vot see on see nüüd, mis, millest ma nagu algul rääkisime, et see esimene noh, nagu selline pahvak, vot selle pettumusepahvak ei olegi tegemist selle inimesega Et kas, kas siis nagu peaksid mõlemad pooled sellise kriisi puhkedes astuma tagasi enda sellistest seisukohtadest ja neid ümber vaatama, et seal võib ju lihtsalt puhkeda selline vastastikune süüdistamine? No küll ta kipub puhkenähtuse vastastikune süüdistamine, sellepärast et noh, teatavasti alati teiste inimeste, nii on kergem süüdistada ikka ega iseennast peeglist vaadata ikka niimoodi täiesti ausalt ei ole kerge. Olgem ausad, see niimoodi on. Ja noh, põhiküsimus alati on ikkagi see, et kas mina ei meie eks ju, et kui kui ma kui ma tahan seda meiet siis peab natuke mina tagasi tõmbama, tähendab, korraga kahte head asja ikka kunagise ja kõikide nende kriiside lahenduse võti on tegelikult seesama, kas mina või meie. Aga tihtipeale hakkab tunduma, et noh, et miks meie noh, see meie on täiesti vale meie. Et on vaja tekitada kohe ruttaks uus meieni reegel. Et see meie nagu ei oleks õige meie, et need on need suhted, mis esimese kriisiga kohe lagunevad, kas tundub, et noh, see meie, mis on, on vormunud need neist välja, et on täiesti vale, seda ei ole vaja, see ei anna midagi, see on ahistav, see on, see on, üldse tuleb ära lõpetada. Noored inimesed, kes hakkavad võib-olla koos elama kuskil võib-olla juba pärast keskkooli lõppu või miks mitte juba keskkooli ajal. Ülikool on selline aeg, kus kohas ühiselamutes näiteks juba hakatakse koos elama. Et, et kas, kas on see küpsemise periood, äkki peaks selle kuidagi üksi läbi tegema ja alles siis mõtlema kooselu peale või ei saa selliseid hitte kirjutas jällegi teha, on ka muidugi vastupidiseid näiteid, et on selliseid liite, kes tõepoolest esimesest armastusest elavad kõrge elu, elu, jaanikoos. Jah vot praegu siin saates võiksid olla mõned sellised inimesed, kes on elanud väga noorest east alates 30 45 aastat koos, vot nemad oskaksid väga hästi öelda, aga mina arvan, et et päris üksi seda küpsemist nii-öelda teostada ei ole hästi võimalik. Et inimene on vastu reaalsust ikka siis, kui ta on kontaktis teiste inimestega, midagi pole teha. Iseasi, kas selle küpsemise ajal pead sõlmima mingeid selliseid, aga ühetähenduslikke ja kindlalt seotud omavahel, noh vot vot selliseid suhteid, kus inimesed on kuidagi väga kindlalt seotud, et kas, kas seda ja kuivõrd on vaja noh, väga noores eas sõlmida, aga siin ei saa anda soovitusi, soovituste andmine on väga kahtlane asi alati. Sest inimeste vajadused on erinevad ja väga sageli noortel inimestel on seda teiste inimeste tihedalt koosolemist. No neil on eluliselt seda, ma ei saa ennast maailmas suhtestada üldse, ta ei saa ennast muidu paika, kui tal ei ole seda teise inimesega koos olemise kogemust. Ja selleks, et tekitada enesesse, tunned mõndagi, tähendan, et ma olen teiste inimeste silmis ka midagi, mitte lihtsalt abstraktset maailma silmis. Et jah, see on küll see teadmine, eks ole, et iga inimene on ainukordne, aga ma olen ka ühe konkreetse inimese jaoks ikkagi äärmiselt vajalik. See on mõnikord eluliselt tähtis, nagu ma ütlen, et inimene nagu ei leia ennast muidu, kui tal ei teki seda tunnet, et ma olen tähtis, oluline, teine tähtis, oluline teadmine on see, et ma tulen toime, vot selle partneriks olemisega ma suudan, ma saan. Sest väga palju, väga palju noori inimesi praegusel hetkel on ja minu arust tuleb kogu aeg juurde. On niisugused, kellel täiesti puuduvad need kaks teadmist ta on kuidagimoodi jõudnud siuksesse norg ikka nooremast vanemasse nurk, ikka et ja ta on omadega täiesti kaosest, ta ei tea, kes ta on, kas teda üldse maja ja väga paljudel on niisugune teadmine, et maailmas ei muutu mitte midagi, kui, kui mind ei ole üldse võib-olla kõige kergem, kui mind ei oleks. Kriis jällegi, mis vägagi tihti esineb just noorest peast, aga ka hiljem, kui inimene on, leiab end ära tõugatud olevat kuskil vanemast peast, et isegi siin ei saa mingit ealist. Ei, minu arvates ei saa tõmmata ealist piiri tõesti sest tal on väga hästi teada, et kuidas nüüd ütelda, vot näiteks kui me räägime sellisest asjast nagu suitsiid, kuigi see ei ole tänase päeva teema saate teema siis noh, seda esineb kõikides gruppides muidugi on loomulikult on raskem haavatava diagrupid, eks ole, üks haavatavaid, Jaagup on just niisuguste küpsete vanemate inimeste grupp, et seal seal on ka suhteliselt noh, et võiks nagu inimene, noh, kuidas öelda, kui me arvame, niimoodi, võiks inimene olla küpsi alla maailmaga leidnud tasakaalu, aga, aga see on mõnigi kord ikkagi kaob küllalt kergesti ära. Et siin tõesti ei saa. Jah, siin on muidugi väga paljude osaselisel tunnete prevoleerimisel, millest millest ikkagi lähtutakse. Aga kui nüüd selle kooselu juurde tagasi tulla, siis ei saagi siis öelda järelikult millal alustada seda kooselu ja kas seda üldse peaks lõpetama, vot see on nüüd see küsimus. Äkki oleks mõtet seda kooselu ikkagi edasi koos hoida, ehkki need esimesed kriisi ilmingud näivad olevat vägagi tõsised ja ükski kolmas osapool ka võib-olla sinna mingisugust lahendust. Paistab, et ei too, et. Kolmas osapool saab lahendust tuua siis, kui ta ärgitab neid koosel osalisi asjale, vaatame veidi kõrgemalt ja veidi teise nurga alt ja kuidas ta ärgitab neid osapooli rohkem mõtlema, rohkem panna, panema ennast teise koha peal, vaat siin saab aidata niiviisi kolmas inimene, kolmas inimene, aidata nõuannetega, vahel aitavad. On küll jah, kedagi mingil hetkel nõuanded, mis on kooskõlas just selle hetke ajal, on niisuguse vajadusega, mis seal on? Et ütleme, kui nõuanne on niisugune, millele inimene oleks noh, mingitel tingimustel võib-olla isegi jõudnud, kui inimesel tekib sisemine kooskõla äratundmine siis sellisel juhul see nõuanne toimib, aga kui inimene ei ole selleks 1000-ks valmis, ei ole sees seda ära tundnud, siis ei ole, sest noh, ütleme ja kasu. Ja noh, nagu tihtipeale on niiviisi, et kui ise nõuandeid nõuan, ei toimi, siis pärast on hirmu, sea ennast oma nördimust ja pettumust välja välja elada selle Nomandi peale. Millal siis on leitud mega see, kellele kogu see süü veeretada ja kusjuures see võib olla ka ühendav faktor nendele kahele osapoolele absoluutselt mõningaid jumalast hästi aidata ja liita neid, eks, aga kas on üldse mõtet siis sellist kooselu lõpetada? On ka selline hinnang ju elule, mida me siin hiljemgi kuuleme tänavaintervjuudest, et tänapäeval polegi mingisugune pikemaajaline kooselu võimalik, sellepärast et tänapäeval on inimesed lihtsalt sellised, et nad lähevad ühest suhtest teise ja see on väga normaalne. Et noh, kus, kas vot siin on nüüd see kaasaja ja siis sellise traditsioonilise ellusuhtumise kerge vastandama. Jajah no see on hästi mõnus, väidavad tänapäeval ongi inimesed sellised, et see on suurepärane õigustust sellele, miks mina olen selline selle parim, õigustas, tähendab, ongi, ongi nii, see ongi normaalne. Aga ma olen sellega nõus, et järjest rohkem on küll sedalaadi elusid, kui vaadata ümberringi, et kas tõepoolest vahetatakse seda kooselu partnerite ruttu. Minu arvates tähendab see seda, et inimesed lõpetavad oma suhtega, tuleks esimene kriis, tähendab, nad ei lähegi edasi. Nad ei lähe sealt sealt nagu järgmisele sellele nii-öelda siis suht arengutasemele, nad ei jõuagi sinna sellepärast, et hakkab tunduma et see suhe on ammendunud. Armastus on otsa saanud, see suhe on ammendunud. Ja nüüd ma lähen järgmise juurde. Selline tarbijakeskne suhtumine, paistab, et see produkt on ära söödud ja lihtsalt ära. Endal elu keeruliseks ja vaat siin on nüüd see asi, et kui me ei süvene oma partnerisse kui mei proovi üles ehitada midagi tõsisemat, noh ütleme siis minna nagu järgmisele ringile nii-öelda peale selle esimese kriisi nii-öelda möödumist üles ehitada juba uues tasakaalus Suhat uutel alustel. Et et siis me ju tähendab paneme enese jaoks ka enda hinges kinni selle võime süveneda teise inimesse. Me võtame vastu fakti või tõsiasja, et elu ongi selline ja ei peagi minema edasi, ei peagi, proovime, tähendab eneseilma. Sellest 50 protsenti võimalusest, et äkki siiski midagi tuleb välja, vaat see on see, et alati kui me oleme milleski veendunud, et see nagunii ei õnnestu ja ei ole mõtet proovida, siis võib-olla 100 protsenti kindel see tõepoolest õnnestub kui proovi. Aga kui me proovime, siis seal on mingi võimalus, et aga äkki õnnestub. Ja siis me saame teada, kui me proovime, siis me saame teada, kas see õnnestub või ei õnnestu. Aga kui ei proovi, siis ei saagi teada, kas õnnestub ennast ja siis meil ongi võimalik endale öelda, et aga see nii käibki. Noh, need asjad need asjad nagunii ei õnnestu, see asi on meil nüüd ammendunud, nüüd tulebki võtta ette uus see tähendab, me koostame endale sellest niisuguse elumudeli ja, ja niimoodi ongi ja selliseid suhted on ju suhteliselt kergem lõpetada. Selline tsükkel hakkabki korduma, nii et kui jalgu algab järgmine suhe sisse võib lõppeda samamoodi pärast siis kas kahte-kolme aastat või nelja kuud. Nojah, enamasti on, nojah, ei saa vist öelda, enamasti, aga on üsna palju inimesi, kelle jaoks need see tsükkel kestab ikka niimoodi just mõned aastad. Senikaua, kuni see, see niisugune äge äge periood või see esimene kooseluperiood, mis on seotud suures osas armumisega, mitte armastusega, eks ju. Armumisega, mida me tänapäeval kõik nimetame armastuseks Me ju enam ei teagi õieti. Me oleme, hakkame ära unustama, mis asi see päris armastus on, me ju kõik tahame ikka seda. Seda niisugust suurt kirge tahame olla kuhugi erutusseisundis, me tahame, et me ei peagi, eks natuke ringi ja me tahame, et meil oleks biokeemia, meie kehas kolm möllaks südame nimetame armastuseks, eks ju, kus on kõik meie vajadused eeskätt rahuldatud, just. Aga sealt edasi me enam ei oska ette kujutadagi ja vot siit tulevad mina, ütlesin ütlemised, et tänapäeval ongi nii ja tähendab inimesed ongi sellised ja. Ma ei tea, aga ilmselt jah, on üsna palju tänapäeval, aga mina väga muidu kahtlen, kas ainult tänapäeval niimoodi, ma arvan, et neid on ikka olnud varasematel aegadel ka, aga siis on lihtsalt need formaalsed abielud püsinud, aga on, on olnud väga palju inimesi, on katoliiklikus maades olnud, neid on praegu ka kus seesama katoliiklik abil on, on hästi hea vari selleks, et mitte võtta mingites suhetes üldse mingit kohustuse. Kuna ma ei ole abielus, see tähendab, võin täiesti karistamatult karistamatult, tähendab ka ma ei tekita endale üldse mingit probleemi, magoogilen õielt õiele, sidumata ennast või mul ei ole isegi vajadus siduda ennast ühe köiega isegi võimalusse. Ta teha ja kusjuures kirik annab ju ka võimaluse ennast nii-öelda sisemiselt puhastada, psüühiliselt puhastada pihi kaudu. Aga meil on jällegi see asi, et kui meil seda võimalust ei ole, kui see institutsioon ei toimi siis kaugenetakse kogu sellest formaalsusest alates abiellumisest, noh, see on täiesti mittevajalik asi, eks, et kas pole mittevajalik. Nii ainukene asi, miks ta nii-öelda vajalikum kui pragmaatiliselt võtan need pärimisküsimused, aga noh, siin on ka ilmselt ma ei ole täpselt kursis küll, kuidas seadused on, et siin vist on mingid muutused. Noh, tegelikult abielu ja kooselu paistab, et on selline teema ka siin mitmetest jutuajamistest inimestega on välja tulnud, et, et mis vägagi paljusid huvitab ja selle vahe üle mõtlemine, nii et sellele võiks edaspidi pühene pühendada, täitsa ühe tervikliku saada, et ja sinna juurde siis võtta ka juristi arvamusi, näiteks mida nende praksis näitab. Aga kui rääkida sellistest pikaajalistest koos elavatest staaridest veel siis üks oht, et mis, mis neid nagu painab, on just sellesama sellise esialgse võlu ja särtsu kadumine näiteks kui on ikkagi jõutud juba sellise suhteni, kus on lapsed suureks kasvanud. Ja mõlemal on töö või mõlemal on oma tegevus ja lihtsalt elatakse koos. Meie kooselu muutub kuidagi pinnapealseks, muutub koosolemiseks, õhtul saadakse televiisori ees kokku ja sealsamas tukastatakse ja hommikul siis minnakse jälle kuhugi oma tegemistesse. Et vot see on see oht jällegi mis, mis painab pikaajalisi On küll ja see on üsnagi niisugune situatsioon, mis nüüd ei leia õiget sõna. Sellist suhet võiks nimetada noh, niisuguseks seisakuliseks või stagneerunud suhteks, et et miski on mingi rutiin on välja kujunenud ja inimesed ei saa sealt enam välja. Sest tõepoolest, elu on kuidagi valmis. Tähendab, on kindel, töökoht on, kõik on nagu tehtud ja kõik on juba välja kujunenud kindel töökoht, kindel, abikaasa, kodu on valmis, lapsed on suureks kasvatatud. No mida veel. Et nagu on lihtsalt õige nagu rahulolu lihtsalt tunda ja niimoodi nagu nautida, see on tegelikult see, mille poole noored inimesed püüavad. Eks nord inimesed tahavad, kui noh, ehitada üles midagi sellist. Ja nüüd on see koht, kus on üles ehitatud ja peaks nagu olema rahulolu. Aga ei ole ju, inimhing tahab kogu aeg midagi uut ja tahaks nagu mingit ergutust ei tahaks, et oleks tore. Miks ma ütlen, seisakuline vot sellepärast, et, et nii mõnigi kord on selline kummaline olukord, et et üks tahab, et oleks tore, teine nagu tahaks, et oleks tore. Aga üks on valmis selle heaks midagi tegema, et oleks tore. Teine ei ole valmis üldse midagi tegema, sest tal on niisamagi hea, ta on, ta aeg-ajalt tahaks natukene, et oleks tore, aga, aga noh, kui ei ole väga tore, no ei ole ka väga midagi. Mis sa rabeled kogu aeg, et noh, umbes nii, et ühesõnaga, siin on minu arvates jälle variante nagu üldse inimeste elus on erinevaid variante. Kui juhtunud kokku kaks inimest, keda rahuldab selline loorberitel puhkamine nii-öelda, siis on ju kõik hästi ja neid, neid inimesi me näeme ka üsna palju. Aga mis tekitab probleeme, on see, et kui nüüd ütleme, üks tahaks, et oleks tore ja teine eriti ei taha noh, tähendab teha mida, mingeid muutusi ma pean selle nii-öelda, et oleks tore tegemiseni all silmas just seda, et, et me teeme midagi teistmoodi, teeme noh, toome mingeid uusi elemente sisse, teeme midagi, mida poleks enne teinud või pöörduma tagasi mingite vanade asjade juurde, mis nõud, mis olid võib-olla tülikad, natuke, nõudsid füüsilist pingutust, rivi nõudsid mingit rutiinist väljaastumist. Ja, ja teine ei taha. Vaat siis on probleem. Ja, ja see üks ja teine võib olla kes iganes mõnes abielus mees või kooselus mõnes näina kuidas kunagi, aga mis on ka veel väga sageli mõlemad tahaksid, et oleks tore. Aga kumbki ootab seda kaaslase käest, et vot see on nüüd natuke sellest ooperist, millest ma siin algul rääkisime, et et ma nagu tahaksin, et ja isegi arvan, et see peab nii olema. Et nagu elu lähebki ja ongi ja minu partner on vot selline, nagu ma olen ette kujutanud ja et nagu minu partner peaks nagu mulle garanteerima. Et kui ma, kui ma nagu temaga abiellusin, siis peaks mul olema garanteeritud. See, et mul on noh, need ja need ja need, ma ei tea, sündmused, elustandard. Et mul oleks tore, noh, ütleme nii, eks ju. Ja just nagu partner peaks selle garanteerima. Ja, ja kui minu partan, nagu seda ei garanteeri, siis mulle tundub, et, et, et noh, siis on midagi väga valesti ja väga palju inimesi isegi üldsegi selle peale, see mõte on neil isegi täiesti ehmatav, et nad ise läksid midagi tegema, et see tundub nagu nagu tohutult selline, üllatav ja isegi nagu ülekohtune, kuidas siis mina tean, ma olen ju kõik oma kohustused täitnud, ma olen olnud, ma olen, ma olen kõik teinud õigesti, kuidas siis nüüd äkki mina pean hakkama tegema midagi teistmoodi, kas see võimalik on, see ei ole võimalik esitleda mulle sellist nõudmist. Ja huvitav on see, et, et isegi kui on nii kaua koos elatud, kui on kõik see maailm nii-öelda üles ehitatud siis tullakse ikkagi tagasi sellise nooruse uisapäisa elluastumise ellusuhtumise juurde. No enam-vähem ja jätkuvalt ja jätkuvalt, et tegelikult on kõik need kolm kriisi, millest siin oli ma niimoodi lühidalt nimetasin enne, kõik need on seotud tegelikult selle sama asjaga. Meil on pidevalt oma kaaslasele pretensioone, kogu aeg. Meil on, meil on pidevalt niisugune tunne, et miski muutuma kuidagi teiseks ja muutuste tulemast partnerilt, mitte meilt. Jah, ja tegelikult on see just seesama väljakutse, mis ühe inimese kaudu teisele taas kõneleb. Et see esitab ülesande, millega tuleb. Hakkama saada ja, ja vot vot mind alati imestab see, et miks see, miks nagu jätkuvalt inimesed ootavad ootavad just teise käest järvedes teinud. Ja siis on noh ja alati küsida, et aga kes on öelnud, et teine päev, aga sina, sina oled seal, oli ta iseenda elus praegu sa räägid sellest, mida sina tunned ja mida sina vajad. Aga kus sina siis oled? Kes sa oled, oled sa väike pisike imik, kellele peavad teised tegema, või oled sa muide vastutusvõimetu süüdimatu teised, tahtsin vale, korraldame tegema sulle. Noh, kus sa ise oled ja väga paljudele inimestele, see on äärmiselt üllatav, et need võib üldse niiviisi seal lahendada. Pärast väikest muusikapala kuulame, millised on arvamused inimestelt tänavalt ja noh, siin on väga mitme poolt neid arvamusi on väga erinevaid heagruppe, keda ma küsitlesin ja ka mitmes keeles, nii et eks ma siis tõlgin nii palju, kui jaksan. Niisiis, kooselu on see teema, mida püüaks lahata. Mis te arvate, kas kooselu võib üldse lahendada sellist probleemi, nagu on üksik? Mingis mõttes küll kindlasti, aga kui inimene jääb ka koos elades end üksildasena tunda et üksindust ta võib nagu sellega parandada, aga üksildasena või pitatunde. Seda sellist üksioleku negatiivset poolt siiski see kooselu ei pruugi lahendada. Muidugi väga palju sõltub partnerist. Ei pruugi, aga ikka suurem protsent nagu, nagu on, see ikka õnnestub lahendada. Aga see oleneb mõlemast osapoolest tegelikult, et mis põhjustel nad koos elavad? Kõige parem sellist kooselamist, alustada maid, hädasid, villased lähevad ülikoolis, alustavad iseseisvat elu, et äkki siis ülikooli teisel kursusel umbes nii, et äkki kuskil 21 kaks, äkki oleneb ka inimesest. Aga kaua selline kooselu võib püsida? Esimene noor armastus? Mina ei tea, äkki varastas. Aga võib ka rohkem kesta, oleneb ka, millesse sõltub usaldusest vastaspoolt. Ma arvan kogemusest, et kes tahab veel vabadust nautida rohkem ja. Vaba koos olla ei saa. Saab on ka siukseid vabasuhteid, et elavad koos, aga samas näed, nendel on oma eraelu ja samas nad väljendavad üksteisele tundeid, armastust, aga samas on igaühel oma salajane, sihuke elu. Teie enda kogemus kooselust või teie enda ootused, et kas ideaal on võimalik? Praegu see, et koos elanud ei ole ühegi vastassooga, aga ideaalid on ikka nii. Loodame, et esimene kooselu lõppeb ka vanaduspõlvega esimese mehega abieluga. Tahan teada seda, et mis te arvate, kas selline ideaalne kooselu on võimalik. Mida ütleb teie elukogemust? Ideaalne tegelikult ei tea, mis see tähendab, koostöö te arvate naise ja Meie vahel ainult abielu ütleme nii, abielu või kooselu ja kooselu, no see vajab muidugi tööd, koostööd ja siis. Kui inimene saab nautida kooselu, ta peab selle nimel muidugi ütelda eeskätt aktsepteerida teist isikut tema perekonna vanemate perekonnatraditsioonid, väärtusite. Muidugi mitte võtta neid nii lihtsalt on vaja kuidagi koos liikida need kõik Ko kokkupuutepunkti ja siis võib. Selle, mis võiks nimetada ideaal kooselu aga see on vaevarikas töö oma, aga muidugi lõppude lõpuks tasub siis, kui see õnnestub, siis inimene naudib seda kooselu. Kõik kas siin on mingid piirid, et kui vara nagu võib sellist alustada või peaks inimene küpsema, enne kui midagi sellist ette võtta? Jälle üsna raske küsimus. Keha ja vaim peab olla valmis selleks, et koos elada noored kipuvad. Näen seda proovida muidugi. Mul ei ole nagu valmis, pigem seda võib nimetada mänguks, noored alles olid, väiksed olid harinud mängida isad ja emad nutt, nemad tahavad täiskasvanu elu proovida ja siis kuidagi mudelile veerivad seda protsessi. Aga tegelikult ma ütleks, et ise olin küps ost, austada teist inimest, kellega ma elan kuskil aastas 33 34 siin Ma sai aru, sain aru, et kui ma taan koos elada, siis ma pean austada teiste inimeste aktsepteerida. Jah, see on võimalik, räägib vanem härrasmees. Põhiküsimuseks on siin üksteise erinevuste talumine. See on see, mille kallal abielus olles töötada ja üksteise pealt pidevalt. Et jälgida, kuidas see toimib. Võimalik noorest peast kohtudes elada kellelegi väga kõrge vanaduseni. Jah, eriti noorte abielude puhul sõltub siin palju ümbritsevast. Kas noortel on piisavalt toetust oma pereliikmete poolt, kas neil on mingisuguseid majanduslikke pingeid. Kui noorperel tuleb liiga ruttu järeltulijaid ja raha puudud, tekitab see lisapingeid, mis võivad viia ka suhete katkemiseni. Nii rääkis vanem inglane. Härrasmees rääkis veel, et on abielus olnud 35 aastat, tal on kaks last. Ja mõlemad on praegu kahekümnendates eluaastates ja ise on ta kuuekümneaastane. Samuti loodab ta elada veel oma paarkümmend aastat oma abikaasaga. Mis te arvate, kas ideaalne kooselu on võimalik ja kui kaua? Võimalik ma arvan, et ideaalne kooselu tänapäeval eriti ei ole võimalik isegi kui on võimalik, siis on nagu väga lühikeseks ajaks, sellepärast et tänapäeval inimesed sellised kes petavad ja nagu Kogemused ka niimoodi, et ei ole eriti kaua võimalik. Tänapäeval olen kuulnud palju niimoodi juhtumeid. Kas sõltub kas ega sellest, et võib-olla liiga vara sai ta kellelegi kokku või või on siin mingid muud põhjused? Venelanna arvates on suur vahe abielule kooselul või on tegemist abieluga, siis on tagatud ka teatud õigused, on materiaalselt tagatised ja see tähendab ka laste tuleviku kindlustamist. Armastus tuleb ja läheb aga austust üksteise vastu tuleb säilida. Nooruses on kõik kuumalt armunud, räägib venelanna. Aeg läheb mööda, tunded jahtuvad ja inimesed muutuvad ettevaatlikumaks ja üha harvemini astuvad mingitesse suhetesse. Usku abielusse ja ühte kauakestvast suhtesse annab tema arvates aga kodune kasvatus. Mis te arvate, kas üldse kooselu on võimalik, on, kui satuvad kokku vastavalt vastavale õigel ajal sellist ideaali järgida ikkagi võiks, ju, võiks olekski minu meelest. Aga kas on seal ka selline oht, et kooselu muutub lihtsalt selliseks millegiks formaalseks ja väga igavaks? No mina olen näinud ema üheksateistaastast kooselu kaasaelamisega kuuendast eluaastast ja jääb tõesti väga formaalseks ja võib isegi väga kurjaks minna. Sinu korrusel on kindlasti oma roll. Nojah, esimene armastus on, ma ei tea, see on esimene mälestus jääb eluks ajaks, nagu võib-olla kui ta ikka on esimene noorus, lammas aus ja tõsine. Palju öeldakse ka seda, et mitte esimese armastuse peale ei tohi järgi joosta, vaid et oodata ära see järgmine, et siis on nägemine, küpseb. See on väga õige muidugi selles mõttes küll ütleme pikemaks kooseluks, kõik arvestada nii et laps on 18-l ikka nagu laps, eks ole, siis salvestab ka juba nii väga kauaaegset ja väga head läbisaamist eeskujuks lastele. Hoone kooselu on võimalik ja mis mitte. Kui kaua see on võimalik, see kuni suve igavaks ei muutu või lihtsalt ei lähe enam kõik hästi. Miks koos olla piinelda? Mis te arvate, kas ideaalne kooselu on võimalik? Ma arvan küll, et on jah. Aga kas see sõltub ka kuidagiviisi vanusest või kui kaua see võib olla võimalik või kas siin võivad esimesed pettumused lüüa mõra sellesse ideaali, millesse ma arvan, et vanus, millal? Kas on see oht on olemas, et kooselu muutub lihtsalt selliseks igavaks oluks mitte millegi nimel. Ja siis asi läheb lõhki küljele, äget varjamiseks millesse võib alaneda. Ma ei tea, tarn inimesi koos olema, aga armastus kaob ära, aga midagi nagu ainult harjumis nagu ei oskagi muuta, nagu mingist materiaalsest loodus. Telefonil on meil nüüd üks helistaja ei hakka küsima, nimi ei ole siin oluline, oluline on see, et kuidas inimesed ise neid probleeme näevad ja lahendavad. Mis ütleb nüüd teie elukogemus, kas kooselu on lahendanud selle üksilduseprobleemi? Muidugi üksilduseprobleemi ei pruugi olla just sellest lähtepunktiks, miks kooselu alustada, aga siiski. Eino lahendavate keskut, üksinkilla kui sa ennast seestpoolt üksinda üksikuna tunnen, siis siis need välised tegurid tegelikult ei lahenda seda. No aga kui kõrval on teine inimene oma teise maailmaga, ehk ta pakub mingeid selliseid uusi vaatepunkte elule, pakub tuge näiteks, et kas selles ei ole siis midagi positiivset? Kindlasti on positiivsed positiivsed savi endasse sisse lasta ja on võimalus seda ka mitte endasse lasta. Ja seega siis, kui sa nagu tahaksid saada midagi positiivset, siis, siis sa ootad seda ja siis minuni jõuab. Aga kui sa tegelikult nagu ei, ei oota ja ei taha seda, siis sa ei võta seda vastu. Kas peab tegema enda suhtes väga palju selliseid taganemisi, et endast taganema, siis saavutada rohkem sellist avatust ja siirust, teise suhteliselt seda teist paremini taluda või? Kindlasti ise endale need need asjad nagu enne kuidagi. Kas just ennem, ennem ei saa lahti mõelda, et iseendale nagu oma elu käigus mingid asjad lahti mõelda, et mis mida kuidas jagada? No kas kooselu õnnestumine võib olla seotud ka selliste ealiste külgedega, et kui alustada seda liiga noorelt või vanemas eas või kas see kuidagiviisi mängib mingit rolli? Jah, ma arvan, ma arvan, minut mängib. Et hästi noorelt on ootused hästi kõrged. Ja aated ja kõik nagu hing on nii puhas ja avali. Ja rohkem täiskasvanuna. Oled täpsemalt maa peal. Ja tead, mida oodata ja tead, tead, millised vastulöögid võivad tulla? Nagu reaalseks eluks rohkem valmis. Aga teie ise praegu siis nagu mainisite, et ikkagi see kooselu pole seda üksilduseprobleemi lahendanud. Kas see on seal see oht, et see kooselu muutub lihtsalt seniseks koosoluks, et sa elad mingisuguse inimesega koos ja mõlemad tunnete ennast siiski küllaltki üksikuna ja ei aita see suurt või? Aitab külm. Ma arvan, et minu puhul, see on vist nii, et et ma mingit mingit osa niigi mingi osa on selline, mida me ei tahagi enam jagada. Mis on minu, see on, millist veo väike üksindust siis. Aga see, mida ma nagu tahan, jagada seda selle koha pealt, ma olen nagu avali. Et seda ma siis jagaks hea meelega ja ootan nagu teise poolt positiivselt ja annan enda poolt positiivselt vastu. Aga see, mingi mingi tagatuba miinus või niimoodi, et. Ja see on samamoodi ka ju teisel poolel, et see vist ongi mõnes mõttes selline reaalne ideaal, mis igapäevasest, mis igapäevane elu, seda kinnitage. Ma arvan, ma ei tahaks loota küll jah. Et, et see on nii, et teisel pool ka on nii selline selline mõte või selline või et võib-olla et et inimene on nii suur egoist, sest et tahaks nagu omas mõttes või niimoodi tahaks mõelda, et et tema on ju nagu avatud raamatut, aga minul, onju. Ma olen nagu rahul selliselt selliselt temaga ka, kui ma teaksin, et tal oleks. See ei tea, tagatuba. Noh, igatahes kooselu ja koosolu ei, ei tuleks karta, et see on kindlasti see asi, mis aitab elus edasi. Jah, kindlasti ma arvan, et saite, pole seda. Aitäh teile, jutud nüüd kuulatud nii tänava pealt kui, siis ka telefonist ja Ellu Eik. Mida ütlete kommentaariks? Siin viimases intervjuus tuli just välja see kooselu ja koos olu vastandas, et äkki peakski neid veel kord defineerima neid mõisteid. Jah, mingil määral tuli tõesti välja viimases intervjuus. Tsineerime midagi niisugust lai ja, ja inimeste inimeste olemist kuidagimoodi ma ei tea iseloomustavaid või inimeste elus olevaid nähtusi ise on päris keeruline, ma arvan aga aga muidugist külmunud mõtted, et kui ta rääkis sellest, et inimesel on tagatuba. Et tõepoolest see tagatuba tagatoa kujund on hea kujund minu arvates. Ja see ei tähenda, et kooselu inimeste vahel ei võiks olla niisugune, kuidas öelda, intensiivne ja teineteist sisse laskem. Kooselu minu arvates küll tähendab koos elamist ehk siis koos kogemist kõikvõimalike sündmuste tunnete haiget saamiste, nendest terveks saamiste muutumiste kõige sellekohast kogemust. Isegi kui mõelda lapsepõlve peale, siis igalühel on lapsepõlvest olemas mingi oma pisike varalaegas. Ja seda tagatuba võib võrrelda ka selle varalaekaga, et aeg-ajalt on seda huvitav teistele tutvustada. Aga ega kellelegi ei meeldi ja selles varalaekas isegi elada. Ja kui seda aeg-ajalt niimoodi jagada, sealt mingisuguseid pärleid vahetada, võib-olla see loobki selle suhte. Jah sellega muidugi, see on niiviisi, et vaata, kellel on nüüd tagatuba hästi suur. Siin võiks nüüd mõtet arendada sellel teemal edasi, et kui lapsepõlvest kaasa saadud, see taga tubavi varalaegas on hästi suur ja, ja see on hästi suur, on nagu põhjustatud sageli ju sellest, et et see keskkond, milles see lapsepõlv möödub, ei ole väga toetav, ei anna võimalust olla ütleme siis turvaliselt avatud ja vastuvõttev vaid vastupidi, et kui sa oled niimoodi avatud ja vastuvõttev, siis see keskkond võib sulle väga haiget teha ja korduvalt ja sa võid olla korduvalt pettunud. Ja siis tekib inimesel vajadus tõesti tikitud eneselase oma isiklik tagatuba kuhu teised ei tule, kus testi käi ja kus ma saan olla vaikselt iseendaga ja kus ma ei saa haiget ja ma ei saa petta ja kus ma olla turvaline. Ma mõtlen, et selles varjundis, nagu teie seda ütlesite, on sellist nendel inimestel, kes on võinud lapsepõlves olla turvaliselt avatud, kellel ei ole seal olnud nii palju ohtusid saada haiget ja ta saadab ettunuks mingil määral haiged, me saame, kõik, see on absoluutselt paratamatu, aga aga kuskil on kriitiline piir, et kus see haiget saamine ületab meie reservid, võimed, selle talu sõime ja kui see nüüd on ohtlikud selle piiri lähedal, vot siis me oleme sunnitud endale tekitama, selle turvalisust tagada. Ja kui kokku saavad kaks inimest, kellel mõlemal on see tagatuba üsna suur ja ja kes kumbki ei ole väga valmis sest neil on vastavad kogemused valmis lasknud sisse, et siis võib küll juhtuda niiviisi, et ta on, see kooselu elatakse aga küllaltki suur tagatuba, kuhu testi lasta sisse ja kord, mina arvan küll, et sedavõrd on see, see koos saadav elukogemus, noh, võib-olla vähem intensiivne sellepärast et suur osa elud ainult tagatoas psühholoogilises mõttes elu just siseelu. Aga näe, koosolemine on iseenesest üks tore asi sellises olukorras, kus inimene vajabki teatavas mõttes sulgumist oma sinna tahatuppa, vot need on niisugused olukorrad, kus me oleme parasjagu kuidagi pingelistes suhetes iseenda ja maailmaga. Kui meie maailma seal olnud mingi suur vapustus, siis me peame, hakkame korrastama oma maailma ja miks mitte korrastama seda tava tahad või tagatuba mõnikord ka meie tagatuba saab niisuguseid noh, piltlikult oskavad Mertsatused käed vastu seina ja mõnikord paiskub uks lahti ja, ja no mis iganes kujundeid kasutada. Vot selles olukorras mõnikord on hästi hea, kui, kui on keegi lähedal, keegi lihtsalt on minuga koos. Ja see on hästi oluline sõnum maailmalt minu suunas, et tegelikult maailm eksisteerib edasi, elu läheb edasi. Kõik kõik jätkub, kõik püsib edasi, inimesed on endiselt olemas ja, ja endiselt on võimalik niimoodi rahulikult olla koos ja, ja vaadata, kuidas maailm kulgeb, et keegi on kõrval, kes annab mulle sellest märku lihtsalt sellega, et on tungimata minu tahatuppa ja tahtmata sinna niimoodi naftataktikaid nina pista ja hakata seal mind õpetama ja korrigeerima ja oma tahtis ess ümber tõstma, nagu tihtipeale meil on. Sellises olukorras on niisugused inimesed ümber, kes kipuvad neile meie eest seda vaipa koristama, see on äärmiselt ebameeldiv. Sellises olukorras on hästi hea, kui keegi. Just ja ausus, avatus ja siirus on need asjad, mis aitavad igat suhet hoida. Jah, see on, see on valus teemas aususe teema. Lähisuhetes on hästi valus. Sellele tuleb pühendada eraldi saada, mõnikord on hästi raske olla. Ega midagi, selline oli saade, isiklikud asjad, aitäh tulemast stuudiosse. Ellu Eik. Kordame veelkord meie meiliaadressi, see on isiklik käti Erboee sinna saata siis kirjutada oma ettepanekuid ja arvamusi saata ja selle teemade kohta tuleval reedel ajab isiklikke asju taas Haldi Normet-Saarna jälle kuulmiseni. Suuren keel, mis mossi, sekstreenerid.