Eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Masinate mässust on palju kirjutatud. Kogu teemaarendus kuulub ulme valdkonda ja pöörleb ümber ressursidefitsiidi. Peamiselt siis ümber energia, mida nad vajavad nagu inimesed toitu. Samas on aga inimesed masinate vastu mässanud. Kõige kuulsam juhtum paigutab masinate kasutuselevõtu aega, kui Inglismaal asusid rahulolematud töölised lõhkuma ketrus. Masinaid olukord oli väga ärev, sest ühed nägid sellises tegevuses puhast kuritegevust, kuna lõhuti ju eraomandit. Lõhkujad nägid aga masinates eksistentsiaalset ohtu, sest ilma palgata oli ju raske ellu jääda. Samas oli ka neid, kes otseseid kogu tehnoloogilise arengusuuna pärast. Ja selliseks võib kindlasti pidada briti alamad George Gordon Noel Vironit paremini tuntud kui Lord Bayronit, kuulsat romantilist luuletajat, keda iga haritud britt oskab peast tsiteerida. Ühtlasi väärib tänasest kontekstis meenutamist factice. Et poeedi tütar Ada Lavlessib peetakse maailma esimeseks programm. Meeriaks, keda kütkestas toona maailma esimene arvuti, mis aga kunagi valmis ei saanud. Ja ta kirjeldas siis, kuidas selle tööpõhimõtet saaks programmiliselt juhtida. Jutt käib mehaanilisest seadmest nimega analüütiline masin, mida püüdistena konsensuslikult kaasaegse arvutiza kujuks nimetatud Charlesi Päbits valmis ehitada. Põhjust. Tollele ajaloolisele kõrvale põikle tuleneb vajadusest osutada väga rikkale ajastule mille vilju tänagi tarbime. Ühtlasi on kõik see seotud ka masinate oodatava mässuga, mille juurde peagi jõuame. Jutt teiega pooleli Bayroni juures, kes vastavalt seisusele kuulus riiki juhtinud lordide kotta. Ajal, kui tööliseid hakati asendama. Trus masinatega seoses need masinate lõhkujatega karistamiseks loodava seaduse aruteluga esitas Lord Byron olukorra osas oma arvamuse, milles ta tõdes, et teatud seadmete abil saab üks mees nüüd ära teha seitsme mehe töö mistõttu kuus meest heidetakse tänavale. Samas aga võib märgata, et sel moel tehtud töö on kvaliteedilt palju madalam. Vaevu koduturul müüdav, lootes mõtlematult ekspordile. Minu hea eesistuja. Ükskõik kui palju me ka ei rõõmustaks oskuste arengule, millest võib inimkonnale kasu tulla ei tohime ohverdada inimkonda mehhanismide parandamisele. Vairam pidas selle kõne 27. veebruaril 1812 aga kõnest ei olnud suurt kasu. Tänaseni. Mehhanismide areng olnud ülemuslikum, müksides inimesi alluma nende kapriisidele või siis ukse taha töötute järjekorda. Paradoksaalselt langes surve headele oskustöölistele, sest nende kallist tööd tasus automatiseerida, jättes kehvema töö madalana. Palgalistele, kes osutusid masinatest odavamaks. Jaapanis tunti neid häid oskustöölised kamis. Samadena ehk jumalatena jaapani vabrikutes on täna ainukeseks jumalateks robotid keda teenindavad neile materjali ette söödavad ja tehnilise vea korral. Häirenuppu vajutavad lihttöölised. Paistab, et masinad on võitnud. Ka see võib olla ekslik. Toyota Ta pidi tehnilistel põhjustel äsja kuus miljonit sõiduautot tagasi kutsuma. On hakanud inimesi tööle võtma. Jutt käib just kõrge oskustasemega kamis samadest, kes asuvad nüüd kõigi üllatuseks masinate asemele. Autotööstuses. Aastaid automatiseerimise kultuuri eeskäijana on Toyota ilmselt hakanud mõistma tööstusrobotite nõrkuseid nagu näiteks suutmatust tööprotsessi parandada. Küündimatust olla leidlik võimetust lahendada olukordi parema auto ehitamiseks. Vanaisa poolt loodud ja täna ettevõtet juhtiv Akijot jooda tunnistas, et neid on huvitanud tootlikkuse efektiivsuse suurendamine millega paraku kaasnenud suure firma haigus. Haiguse sisuks on näha ainult tootlikkust, nägemata inimesi. Firma juht kardab, et sellega kaotavad nad oma auto ehitamise oskused. Kuna noored. Töötajad ei tea enam, kuidas asju tehakse eelmine aasta ja ilma sellise teadmiseta nad masinaosad ega oska ka tööprotsesse muuta. Ja need ongi siis viimase kolme aastaga Toyota loonud masinate asemel 100 inimtöökohta ja tänu nende nutikusele on nüüd ka oluliselt vähenenud juba materjalikulu ja tööprotsesside pikkus. Sajakonna inimese palkamine võib küll, paistab piskuna. Autotootmise protsessis, milles masinad teevad ära täna 96 protsenti töödest aga inimeste palkamine masinate asemele on märgiline sündmus ning selles on piisavalt ainest. Masinate mässuks.