Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Videomängud Tööstuse rahaline maht oli 2013. aastal umbes 65 miljardit dollarit. Seda on nii palju, et tõmmata ligi nii kiitjaid kui laikijaid mis teeb tavakodanikul aga üha raskemaks otsustada, kas tegemist on siis vägivallale õhutava ja kahjuliku nähtusega või hoopiski inimeste heas suunas arendava fenomeniga. Püüdke nüüd siis asjas selgusele jõuda. Võrreldes näiteks keerulise ja lihtsa koolis arvutimängu mängijaid leiti ühes uuringus, et populaarne sõjamängu žanr parandas arsti poolt diagnoositud nägemisprobleemiga mängijatel nägemist detailide, liikumiste ja madala kontrastsuse ka olukordades. Diagnoositud silmahaigused olid nägemist takistab hallkae ehk katarakti, mis oli eemaldatud ning nõndanimetatud laisa silma sündroom ehk amplioopia kui muidu normaalne silm lihtsalt ei näe kujutusi peamiselt tänu närvisüsteemiga seotud probleemidele. Võrreldes nüüd lihtsana pude liigutamise mänguga nõudis sõjamäng pingsalt ekraani jälgimist ja regulaarset sihtimist. Mis tänu emotsionaalsele olukorrale motiveeris tegevust jätkama? Uuringus mängiti 40 tundi nädalas ja kõige pikem seanss tohtis olla 10 tundi seni siis ühtejutti neli nädalat seitsmest uuritavast kuut iseloomustati enne katset kui tähtmängijaid. Kes aga kardab, et taoline mängukoormus kahjustab aju siis. Siia leiab populaarset arvamust ümberlükkava teadusliku positsiooni. Vähemalt puudutab see 60 kuni 85 aastaseid, kelle puhul näiteks auto juhtimise ajal liiklusmärkide märkamise võimekus võib olla langenud üle 60 protsendi. Vähemalt olid sellised samaaegse tegevuse suhtes langenud võimekusega uuritavad kaasatud California ülikoolis läbi viidud arvutimängu mõju uuringusse. Millest selgus, et mängijad muutusid nooremateks vähemalt tajumehhanismide lühi- ja pikaajalise mälu ja tähelepanu osas. Mõnel juhul isegi võrdlesid teadlased ühe kaheksakümneaastase vaatlusaluse võimeid 20 aastastega. Need mõlemad näited joonivad alla, et aju on elusast ainest. See tähendab plastilisust ehk kohanemisvõimet kogu elukaare jooksul kui vaid ei tuleks ette end kultuuri peitvaid piire, mis ei luba teatud vanuses inimene lastel inimeseks olla, eriti aga arvutimänge, mängida. Aga jätkakem. Kolm tundi actionmängud nädalas parandab tõestatult reaktsioonikiirust, ruumilist taju ja keskendumisvõimet. Kõiki neid võimeid on vaja kaasaegselt tööjõuturul. Muuhulgas kinnitavad uuringud, et arvutimänge mängivad kirurgia eriala tudengid. On paremad lapparoskoopiliste ehk minimaalset lõikust eelnevate nõndanimetatud lukuaugu operatsioonide ning head silma-käe koordinatsiooni nõudvate õmbluste teostamisel. Keda jätnud häirima populaarsete mängude vägivaldne sisu ja selle võimalik ülekandumine tavakäitumisse siis just äsja avaldatud uuringust selgus, et vägivaldne käitumine ja arvutimängud omavad seost. Aga erinevalt populaarsest arusaamast, nagu põhjustaks mängijates vägivald, on mängu sisu, pole sellel mängija hilisemale käitumisele praktiliselt mitte mingit mõju. Vägivalda põhjustab hoopiski mängu keerukus. Lihtsamalt öeldes mängija suutmatus mängu olukorda hallata. Maakeeli öeldes lähevad mängijad närvi, kui nad ei saa hakkama. Ja siin võib vihapurskeid põhjustada nii Detris kui mõni eriline veeretamise mäng. Uurijad märgivad, et halba käitumist põhjustavad halvasti disainitud mängud, milles mängija jääb hätta halva teostuse tõttu, mis provotseerib. Vihahoogusid kuna arvuti teleka konsool võimaldavad ilma protesteerimata Mängijal viha välja elada siis taolise olukorra kordumine ongi vägivalda soosiv. Mängu süžee on siin vaip peamiselt tegur, milleks mängu mängitakse. Video ja arvutimängude tööstus on kasvanud nii suureks, et sellesse peab suhtuma tõsisemalt kui eelarvamused või spekulatsioonid. Nähtuse ühekülgne. Kritiseerimine distanzeerib olulisem ja võib-olla isegi elukogemustega targema ühiskonna osa mängude maailmast ja samas võtab neilt võimaluse protsessi juhtimiseks. Me ei tohi unustada, et mäng on kultuuri osa. Ja kui uskuda Hollandi ajaloolased ning kultuuriuurijat Johan hoidsingat, on mäng esmane ja vajalik eeldus tuuriseniks. Aga ärge sellest Nüüd lastele rääkige.