Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Laupäev on ja 11 null viis on kell ja ikka meie aeg siin kolm ajakirjanikku vikerraadio stuudios rääkimas siis lõppeva nädala kõige tähtsamatest sündmustest ja Neeme Korv Postimehe arvamustoimetuse pealik Peeter Kaldre, rahvusringhäälingu teleköögiuudised ja mina, Aarne Rannamäe saatejuhina. Umbes täpselt sealtsamast kohast. Ilma igasuguse kahtluseta vist võib öelda, et selle nädala võtmesõna oli julgeolek kõige laiemas mõttes. Ukraina sündmused arenesid edasi. Läksid ärevamaks, moodsas keeles eskaleeruksid. Kui Ukraina alustas terroritõrje operatsiooni Europarlamendi valimistel ühe vähemalt üks meie parlamendierakondadest võttis julgeoleku ja sellega seonduva siis vene korruptsiooni oma nii-öelda. Hüüdlauseks või lipulaevaks, et sellega lähevad nad siis ka 25. mail Europarlamendi valimistele ja, ja, ja lõppude lõpuks ka meil siin kodus praegu on, on käimas siis Lennart Meri traditsiooniline niisugune aastakonverents, mis samuti keskendub julgeolekule. Olete väisanud Meri konverentsil? Jah, ma olen iga aasta tahtnud sinna sinna minna ja harvad aastad on see õnnestunud, kuna millegipärast krahh jookseb niimoodi, et olen sunnitud tööl olema. Aga noh, tagantjärgi on need materjalid kõik ju kättesaadavad interneti kaudu ja, ja loomulikult ka ka Eesti televisioon kajastab tavaliselt seal toimuvat, aga aga mindagi hakkas huvitama üks asi, sina neeme vist käisid seal ja ma mõtlesin selle teema peale, mis on see keskne teema. Lennart Meri seekordsel konverentsil on siis nagu Põhjala Põhjala küsimuse Põhjala julgeolekut, aga noh, selge on see, et kui Ukrainas toimuvad sellised asjad nagu toimuvad, siis siis kindlasti see fookus sellel konverentsil läheb Ukrainale ja julgeolekule, kuigi tegelikult on ju ka Põhjala julgeolek kõige otsesemalt seotud Ukrainaga ja, ja terve Euroopa julgeolekuga vistonni. Ju ikka jah, et Läänemeri, rahumeri mul tuli, tuli meelde selle sinu jutuga seoses, aga tõesti maile seal laevas käisingi. Ja et ma tõepoolest eile seal ka käisin ja ma olen seal päris mitmel aastal osalenud ja mitte mitte ainult jah, põhilised uudistekanalit, ehk siis telekanalit näiteks ei kajasta seda ja ajalehed vaid, vaid ka näiteks netiportaalid, et, et väga paljudest nendest debattidest on tegelikult võimalik osa saada ju netist riimide kaudu ehk siis niimoodi otse arvuti lahti teha ja klikkide lahti ja ja minu meelest, kas eilne avapaneel kus ka ju Ukraina teema kohe oli esimeses järjekorras ja julgeoleku teema, siis oli ju otse jälgitav seal visata isegi sellist nalja, et, et kui õhtused, sellised arutelud on seal rohkem sellises vabas vormis ja on sellised off the record, et ajakirjanikud ei saa otseselt tsiteerida siis keegi viskas nalja, et, et seal on nagu justkui, et kas seal otsestriim kas on otseülekanne, et jah, et väljapoole on otseülekanne, aga seespool need, kes istuvad saalis, nende jaoks on, on nii-öelda siis off the record mis seal omamoodi vastuoluline, aga, aga tõepoolest, eile eile see üritus algas ja, ja tulin osalesin selles õhtuses ukra Ukraina debatis, mitte et et seal oleks nagunii väga palju uut öeldud, aga, aga ma just jälgisin seda atmosfääri, seda, et ma ütleks selle atmosfääri kohta nii, et mitte niivõrd selline morbiidne ja masendav ja kuivõrd närvilik sellepärast et üllatavalt palju tegelikult visati nalja kõnelejate seas, kes seal õhtul üles astusid. Et, et sellist, aga, aga see oli selline. See oli selline nagu, nagu tõesti nagu mingisugune, ma kujutan ette, sellist asja, see, see võis tõepoolest nagu valitseda teispool raudset eesriiet sellist kogemust või ei ole, ei tea seda, aga, aga sellist taolistel üritustel, nii et nii et mingit sellist, et me võime seda nimetada külmaks, sõjaks või mitte nimetada, aga, aga mingit sellist nagu atmosfääri, nagu on kogu selles asjas Ja kahtlemata on. No ütleme, et külm sõda ei alga kohe sellega, et et keegi isoleeritakse mingite väga põhjalikult, majandussanktsioonid hakkavad kehtima vaid, vaid kõigepealt asi algab ikka ju alati retoorikas ja mis see konverents siis ka Lennart Meri konverents siis muud on kui, kui retoorika ja need sõnavõtud ja need, need mõtted, mis seal, mis seal kõlavad. Ja ega teine pool ehk siis teispool. No praegu on juba imelik või veel imelik nagu öelda, et teispool raudset eesriiet aga NATO riigina nagu me oleme, et, et see raudne eesriie siis on ja mitte siit väga kaugel. Meist natuke üle, üle üle 200 kilomeetri, eks ole. Et teispool raudset eesriiet loed sama samasugune külma sõja nagu õhkkond või, või hingus paiskub näkku, lugege kasvõi siin online'ist kremli politoloogidele, muidugi kõlab jube hästi. Kremli politoloog. Et politoloog on, kas ta on politoloog või ei ole politoloog, aga Kremli politoloog ei noh, see on niuke venelaste või, või siis nii-öelda asja lugemise hõlbustamiseks pandud, et on kohe ära öeldud, et mis, mis meelse inimesega on tegu. Selliseid tüüpe meil siin Lennart Meri konverentsil ei ole. Et koosseis on väga-väga esinduslik ja, ja ega see suuna muutmine või fookuse muutmine tegelikult ju ka väga-väga raske ei olnud, et põhjala põhjalaks, aga, aga kõik see on üldine meie, meie kontinendi ja miks mitte kogu maailma julge olla. Ei noh, selge on see, et ei eelmist külma sõda, aga, aga siis väidetavat praegust külma sõda ei ole kunagi ei ole alustanud lääs. Et mõlemal puhul on ikkagi algataja olnud Kremli poolt tegudes tegudes ja kui sa ütled, et, et mis on külma sõjatunnused, et see on üks nendest tunnustest on retoorika, viitasite politoloogidele siis teine, millele peaks kindlasti viitama, on, kui jälgida Venemaa ajakirjandust, mis on ka täielikult ju Kremli kontrolli all, siis no ei, ei ole sellist artiklit, mille kohta võiks öelda, et see ei ole kantud külma sõja vaimust. Et kõik need artiklid on sellest kantud. Pluss veel see, et kui me loeme näiteks ja kuuleme Venemaa poliitikute riigijuhtide avaldusi kas Putini avaldusi või välisminister Lavrovi avaldusi või ükskõik kelle avaldusse parlamendi poolt, siis see on puhas külma sõja rk retoorikas on sajaprotsendiliselt nemad ja see, kui lääs umbes sama sõnadega püüab nagu vastu vastu öelda, siis me oleme need tähele pannud, kuidas need avaldused lähevad järjest nagu ka karmimaks või selles mõttes nagu retoorikat Venemaale järele. Ja kõige markantsem oli siin USA välisministri John Kerry eilne avaldus, mis oli selles mõttes nagu kõva sõna, et ta nimetas asju otseste nimedega ütles välja selle, mida ta Venemaa käitumisest arvab siiamaani. Me teame, noh, Ameerika Ühendriigid ja eriti Lääne-Euroopa liidrid on olnud oma avaldustes ikka suhteliselt ettevaatlikud võrreldes nüüd ütleme Kremli poliitikutega. No ja kes eile vaatas seda kerja avaldust, siis ma just rõhutaksin seda, et see viis kuidas kerjama avalduse tegi, kus olid pausid ja, ja kui täpselt ta seda sõnastas, et see oli ta luges seda küll maha, tõsi küll, puldist, aga, aga see, see viis oli, see oli tegelikult muljetavaldav, sest et niisugust suuri oraatori võimed võib-olla Kerry kui vana vana sõjamees ja, ja kunagine presidendikandidaat ei, ei ole just avaldanud, aga, aga see oli, see oli võimas ja see, see ei olnud väga pikk, see oli ainult mõni lause, aga, aga see oli niisugune väga, väga selge signaal muidugi. Jah, et ongi see aeg ju selles mõttes see oli ka omamoodi märk, et me loeme mingisuguseid signaale, et ajakirjandus ju teadupärast peaks ikkagi kaal nii-öelda jälgima, mis, millised on faktid ja võimalikult ise olema kohapeal ja nii edasi ja nii edasi. Aga praegu on ikkagi väga paljuski kogu selles protsessis on, on, on, taas on olnud selline asi nukk kriminoloogia, eks ju, et kus, kus siis tegelikult me ma vaatasingi vaatasin ka eile, kui ma jälgisin nii-öelda siis nende tegelikult tarkade ja kindlasti palju lugenud ja, ja osaliselt ka arvestades nii-öelda poliitilist positsiooni kindlasti väga informeeritud inimeste nii-öelda arutluskäike. Ega muidugi kõike kindlasti ei panda ka välja, aga, aga, aga väga palju selles on, on nii, et et me arvame, me usume, me otsime seda selle hästi, palju on sellist sellist abstraktset tegelikult ja, ja ma arvan seda, et, et ma ise arvan seda, et see asi asi veel veelgi nagu süveneb, et. Ja vaata, enam ei kasutata ju läänes ka niisugust mõistet nagu Kremloloog, mis omal ajal 80. no ütleme külmasõjast kuni 80.-te lõpul oli just nimelt täiesti olemas, seda ei kasutata, aga tundub, et tuleks tagasi. Keegi oli kunagi kaheksakümnendatel välja arvutanud, et maailmas noh, põhiliselt siis USAs ja, ja siis Lääne-Euroopa pealinnades oli umbes 2000 Remloloogi ehk siis inimest analüütikut, kes tegelesid ainult Nõukogude Liidu eliiti kuuluva sellise establishmendi mõtete äraarvamisega ja nii-öelda Venemaa tundmaõppimisega ja mitte ükski neist rõhutati just just see oli vist kas 89. 90. aastal et mitte mitte ükski neist ei ennustanud Nõukogude Liidu lagunemist. Nii palju teadmisi perestroika toolist, iga perestroika lõpud, millega, millega Perestroika lõpeb, nüüd ütlevad enamus neist tarkadest inimestest, et et mitte keegi ei tea tegelikult, mis seal toimuma hakkab. Mis toimub Putini peas või tema tema lähikondsete peas või millised on tema järgmised sammud ja miljonid need võivad viia, et vähemalt noh, nii palju on siis maailm edasi edasi arenenud. 1000 märke loeti, eks nii-öelda Pravdast ja siis sellest, et kes Brežnevi kõrval seisis Ja ridade vaheldus ja. Millised olid, oli aga, aga praegu täpselt samamoodi räägitakse seda, et toona ta ütles, sellise lause kasutas sellist miimikat, see midagi, midagi sellist. Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles siin mõni aeg tagasi lause, mida väga palju on tsiteeritud, on see, et Putin elab kuskil teises reaalsuses ta on siis nagu arutletud või tõlgendatud, nii et mine tea, äkki nagu nupust juba kergelt nikastanud. Aga tegelikult on see seesama asi, et lääneriikide inimestel ongi raske aru saada, mida nõukogude liit omal ajal, mida Venemaa ehk siis Putin praegu, mida nad plaanivad, ehk seesama jutt, et nagu sa ütlesid ka Lennart Meri konverentsil, et noh, et me arvame, me usume, me loodame. Me kardame, eks ju, aga mitte keegi ei suuda nagu kokku panna sellist loogilist mustrit, mida Putin järgmiseks, et võtab nagu siin paljud on öeldud, tegemist on, küsitakse, et kas lähevad Ida-Ukrainasse või mitte vene väe. Siis selle peale vastavad analüütikud sellise kavala muigega, et oi, aga see on miljoni dollari küsimus. Nojah, see oli Merkeli, mida sa mainisid. Väikene apsakas, isegi Ida-Saksa hariduse ja kogemusega, Euroopa tipp-poliitik võib-olla kõige tähtsam poliitik Euroopas see, see ootamatus, et, et kuidas nii võib. Aga me oleme kõiges juba kokku leppinud, meil on, millal uus maailmakord ja meil on piirid tõmmatud, et kuidas, kuidas nii võib, see oli nagu väikese tütarlapse ootamatused. Oi kuulge, aga tema elab hoopis teisel planeedil. Tegelikult sellele muidugi on ju seal lihtsalt kinniste kinniste silmade sündroom ega, ega muud mitte midagi. Ja nüüd on silmad lahti. Ma ei tea, kas nad on, on tänasel päeval juba pärani lahti. Et on jõudnud täis arusaamine, mis, mis tegelikult toimub või on vaja veel midagi, et need silmad ikka lõplikult lahti läheks. Vaata silmad võivad ju ollagi pärani lahti, aga iseasi on see, et, et kas oskad selle informatsiooniga, mida sa siis selle silmadega näed või seda informatsiooniga, mis, mis, mis seal siis talis faktidele tuginev, või see, mida, mida sulle ette manatakse, kas oskad sellega midagi nagu teha saad, on väga-väga suur küsimus, mida ka eile õhtul seal ju tegelikult arutati, on see, et milline peaks siis olema siis see, see Lääne strateegia. Mina ütlen ausalt, et, et näiteks mulle tundub, et see asi ongi praegu ikkagi sellise ikkagi selles selles faasis, et vaadatakse, silmad lähevad järjest suuremaks, vaadatakse, vaadatakse, vaadatakse, aga, aga ega tegelikult ei ole sellist, ma ma ei lähe või ma ei tunne, et oleks mingit sellist asja, et keegi teaks täpselt, mida. Ei, seda küll, aga minu meelest on väga positiivne praegu see, et lääs ei ole ka Euroopa liit nii hajali, nagu ta on mõnedes küsimustes koos USAga ei ole hakanud venelastega vaidlema pisiasjade üle, et kas on rohelised mehikesed või ole või keda nad esindavad või kustutad, tulevad või või mis relvad neil oli või kust nad need said ja ühesõnaga niuksed, niuksed mõttetut jama ei ole hakatud ajama, vaid öeldakse väga, väga selgelt, et, et kõik see te võite nagu oma kodumaal seda nii-öelda siseriiklikuks tarbimiseks propagandat teha. Ja võib-olla võib-olla Läänes ka veel keegi kõigub, kindlasti kõigub, aga, aga põhimõtteliselt me, me oleme aru saanud, et me tegutseme vastavalt faktidele, faktid on need, et, et Genfi keldrilepped on täitmata ja, ja nüüd siis praegu teadaolevalt esmaspäeval peaksid tulema uued sanktsioonid. Nii et nendes olevat siis G seitse juba kokku leppinud Euroopale Euroopa pealinnade tipp-poliitikud ja, ja USA administratsioon ja, ja esmaspäeval siis tõenäoliselt nad kuulutatakse välja ja nagu Obama on, Obama esindaja on öelnud, et väga lühikese etteteatamisajaga ja tõenäoliselt puudutavad need kõigepealt Vene pankade no mitte muidugi kõigi, vaid, vaid siis mingite olulisemat, et tõenäoliselt Gazpromi panga ja VEB panga USA asuvate varade külmutamist ja, ja, ja ka mingisugust lööklööki nii-öelda Venemaa finantside siis masinaehituse, kaitsetööstuse ja energeetika pihta. Nii et ootame ära, et mida, mida need endaga kaasa toovad ja mida nad, mida nad konkreetselt kujutavad? Nojah, need sanktsioonid peavad olema muidugi väga valusad ja suunatud väga-väga õigesti ja kõige ilusamates kohtades, sellepärast et paljud analüütikud on öelnud, et tegelikult kõik need viisakeelud ja, ja siis arvete külmutamise Vene ärimeestele, et see on tegelikult nagu olnud võib-olla isegi vesi Putini veskile. Sellepärast et Putini režiimi jaoks on kasulik, kui Vene ärimehed ei võlgu mööda välismaad ringi ega koolitusel oma lapsi, vaid istuvad ilusti kodus, hoiad oma raha Vene pankades, loodetavasti hakkavad ostma vene autosid, eks ole, siis et siis on nad nagu, nagu, nagu paremini kontrollitavad, et noh, see on nagu nagu kahe otsaga asi nüüd. Et nagu siin nende saadetki siin näeme, ka, sai räägitud, et no mida me teeme näiteks nende lääne ettevõtetega, kes tõepoolest on käppapidi sees Venemaa majanduses ja teenivad seal hiigelkasumeid sellega, et panevad seal kokku oma autosid või kaevandavad aitavad pumbata naftat, eks ole. Loovad esialgu muidugi nii kaugele ei minda, tähendab selliste lausvaip sanktsioone nagu on kehtestatud Iraani puhul selliseid algselt kindlasti ei tule, aga ma arvan, et tehakse nii-öelda täppislööke. Et see oleks võimalikult valus Putinile ja veidi sõjas, eks ole, ja ja põhimõtteliselt nii-öelda majanduslike täppislööke Putinile, tema lähikondsete leia nendele korruptsioonist saadud meeletutele parandustele, mis ja mida mida kindlasti ei ole, ei ole paigutatud ju ainult vene pankadesse. No mis puutub finantsasutustesse, siis ju on tulnud ka nüüd sel nädalal uudiseid selle kohta, et raha ja muid vahendeid, eks ju on tõmmatud juba kodumaale tagasi läänest, et juba ennetamaks mingisuguseid selliseid sanktsioone. Aga muidugi üks selline suhteliselt selline valus teema on kindlasti Venemaa jaoks, on, on nafta, sellepärast et Venemaa on muutunud ikkagi tegelikult nagu tänases, ma võin siin, kasutan juhust, ei reklaaminud ennast Postimehe arvamuskultuuri ei saa, kus Tõnis Oja on teinud päris huvitava ülevaadata. Reklaami me lõikame välja. Kuigi otsesaates Ta on kirjutanud sellest sellest Venemaa naftaorjusest, sellepärast et kui ta on toonud välja seal näiteks sellised asjad ka aastal 2011 52 protsenti Venemaa eksporditulust kuulus naftale gaasi gaasi juurde 12 protsenti, need on ja, ja see on kasvanud meeletult. Ja samal ajal on, on see majandusharu ise väga tugevasti tsiltraliseerunud. Ja samas on nii, et Venemaal on naftat väga palju. Mis ta on praegu kas maailmas teine liik varudelt või mis iganes, aga samal ajal on nii, et seda, see nafta hakkab tulema neile kätte Ühest kallimalt, mis tähendab seda, et nad vajavad investeeringuid, nad vajavad tehnoloogiat ja nii edasi ja nii edasi, mida veel endale ja mida neil endal ei ole, see on see ja, ja, ja see on, see on üks koht, kus tegelikult asi hakkab pigistama, vaatasin täna hommikul ka naftahinnad New Yorgis, Londonis olid odavnenud. Taas, nii et see on üks seal üks, üks koht. No igal juhul nii või teisiti, kui me nüüd Ukraina asju vaatame, siis see kriitiline aeg on kindlasti praegu kuni 25. maini. Kuid Ukrainas peavad toimuma presidendivalimised ja, ja mida, mida kindlasti Moskva tahab ära hoida või kõigutada kõvasti selle selle kaudu, et kui Ukraina saaks endale nüüd tõesti seaduslikult valitud presidendi, kui valimised toimuksid enam-vähem normaalselt sellepärast et öelda, et nad, või loota, et nad, et nad toimuvad täiesti normaalselt, see on vist palju tahetud ida idapiirkondades. Pean silmas siis. Aga siis on juba hoopis teised jutud, et, et praegu nii-öelda see legitiimsuse või, või mitte legitiimsuse küsimus, mis siis väidetavalt Ukraina juhtidel, presidendil ja, ja valitsusele on või ei ole, oleneb siis vaatenurgast. Et siis siis siis siis on nendel juttudel tõepõhimõtteliselt. Nii et, et tegelikult Mosul on, on umbes täpselt kuu aega. Arvestades seda, et täna on siis 20 ja kuues Ütleme nii, et vähemalt kaks nädalat saavad olema ikka äärmiselt kriitilise tähtsusega ja ka ja see, ja see on ka tegelikult omaette küsimus, et milliseid samme nüüd lähiajal võtab ette ikkagi kiir just nimelt seal seal seal seal idapiirkonnas. No nii palju tuleb Moskvaga kindlasti nõus olla, et asju praegu ei orkestreeri ainult Kiiev, kõik, mis puudutab Ukrainas ja ma arvan, et see, need otsused langetatakse tihedas koostöös lääneriikidega, eeskätt Washingtoniga, ega siia ei ole luuraja, neile antakse ka rumalad ja kuigi ei absoluutselt ega siis Delfi oraakli vist ei ole kusagil praegu silmapiiril, aga aga kui internet on luure keskagentuuri väljamõeldis, siis nagu ütles Putin, eks ole, mis oli, mis oli selgelt siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud uudis, et, et nii-öelda õhutada veel seda lääne viha. Aga, aga ega siis luure keskagentuuri direktor isiklikult ei lenda Kiievisse mitte asju oma agentuuri kaudu, vaid, vaid vaid isiklikult ja, ja see on selge, et, et see on nüüd nii lääne, selle poole huvides. Et ei tehta mõtlematuid samme ja olukorras just kus, kus iga vale automaadi tärin võib, võib valla päästa mingisuguse kohutava lõkke. Et siin lugesime Moskva poolt, et kui Venemaa elanikud on jõudnud sellele äratundmisele, et nende kaasmaalastele, kui suurem osa neist on jõudnud äratundmisele nende kaasmaalastele, siis rahvale, Ukrainas elavatele venelastele tehakse liiga, siis on, on igati õigustatud nii-öelda vene vägede sisseviimine. Et see, see aeg saab kindlasti olema väga-väga kriitiline. See on olnud tegelikult päris päris hämmastav, kuidas ei ole veel varem varem Krimmis ja nüüd siis Ida-Ukrainas puhkenud sellist suuremat verevalamist seal oleks nagu jumala ime, sellepärast et noh, tõepoolest no lihtsalt me kujutame ette, et kaks poolt istuvad kumbki püssirohutünni otsas, et täiesti juhuslik tiku tõmbamine võib selle plahvatama panna. Nüüd, kui me kogu aeg arutlesime selle üle, et miks ukrainlased midagi ette ei võta, eksis Kiiev Ida-Ukrainas, siis nüüd võeti ette ja alustati seda terroritõrje, organised operatsiooni, aga, aga see on ju see on ju, see on väga suur riskifaktor, armee, kopterid, lennukid, kahurid, tankid, kõik on kohal. Ainult midagi võib juhtuda siiamaani. Õnneks ei ole veel midagi. No ma ei tea, kas õnneks või, või on väga targalt tegutsetud, et, et kasvõi vaatame seda, mis toimub Slovjanski ümber, eks ole, väed ei ole sisse läinud, kuigi nad võiksid selle, selle väikse linna või küla suure küla maa pealt ära pühkida, eks ole, vaid vaid nad on lihtsalt linna ümber piiranud ja varem, varem või hiljem saavad seal mingid varud otsa ja siis ongi kööga ja, ja siis on juba hoopis teine jutt. Sest see ongi see, et ühest küljest peab, Peab justkui nagu näitama, et noh, me oleme nagu tõsiseltvõetavad ja, ja meil on olemas mingisugune jõud ja teisest küljest peab olema sellega noh, tõesti ülimalt ettevaatlik, et eile seal kaasel jälle tulen Eltoni konverentsi juurde, et koridori peal rääkisid päris mitme inimesega, kes on tulnud hiljuti Ukrainast, on, need on kõik, igasugused Nad on sattunud sinna erinevatel põhjustel ja need on kõik väga erinevad lood käinud ka Ida-Ukrainas. Ja siis ma mõtlesin lihtsalt puhtalt sellise inimliku empaatiapinnal, et, et selle, selle tavalise Ida-Ukraina elanikku nagu nagu pähe, et kui sealsamas kui sealsamas Slovjanskist on praegu ikkagi juba selline olukord, et näiteks, et lapsed ei käi koolis mis on, mis on, mis on ühe inimese väitel, kes seal tuli tõsi siis me ja need, need pinged on inimeste sees nii suured ja nende üks nende esimene mõte ei ole muide see üldse, et ilmtingimata, et tuleks Venemaa võtaks oma tiiva alla vaid esimene mõte on see, et noh, saaks nagu see jama läbi. Peaasi, et seda ei tuleks, just et rahu, nagu meil siin Tallinnas on plakatid, et rahulolu võiks olla Läänemeri rahumeri, eks ole, ja meil oli kunagi rahufond ka, kus, kuhu võisid raha annetada ja see selle raha eest vorbiti, uusi tanke ja suurtükke, eks ole, tollel ajal? Jah, veel kord natuke Moskvast, et. Ma ei tea, kumb teist ütles, et et Putinile meeldibki, et vene inimesed praegu on ju antud nii-öelda reisisoovitus mitte minna 150-sse riiki ja, ja, ja raha välismaalt ära tuua, aga see on, see on teostamatu ülesanne. Sest et kuigi siin väga huvitav intervjuu oli äsja vist ükskõik, kus ta oli, Jaanus Piirsalu tegi ühesõnaga Levada keskuse juhiga intervjuu ja selle selle, selle mehe andmetel siis umbes 18 kuni 20 protsenti Venemaa elanikest omab välispassi. Seal on endiselt vaja niisugust asja nagu, nagu välispass, et saaks üle piiri sõita. Muidugi neid, kes üle piiri käivad, reaalselt neid on, neid on veel vähem. Ja aga see arv võib tunduda väga väike, mis see 18 või 20 protsenti on suure Venemaa juures, eks, 140 miljoni juures. Aga aga tegelikult see on ju see eliit kes ongi, ongi harjunud käima, kes ongi harjunud oma lapsi koolitama. See on see, noh, ma ei räägi päris rikastest multimiljonärist, aga ma räägin sihukesest, jõukast, keskklassist, kes on harjunud käima, me oleme neid, seda Jukut kestlasse sind. Meie võõrustame siin aastavahetusel eriti surres Iisraelis elavad inimesed. See rahulolematus, teatud hetkeni võib seda vedru muidugi kokku suruda, aga, aga, aga see see ja igavesti kestma. Nii et, et ma arvan, et kreml peab sellega kindlasti arvestama. Rahadest rääkimata, mis on siis pandud nii-öelda Venemaa ebastabiilsuse hirmus lääne pankadesse. Ma tuleks siiski veel kord tagasi selle Ukraina sõjaväekäitumise juurde, see on tegelikult selles mõttes märgiline, et no kõik, kes natukenegi ütleme siis Kremli võimumeeste käitumist teavad läbi võiks selle läbi sajandite isegi teavad, et seal mõistetakse ühte asja kõige paremini ja see on jõud. Ehk siis, kui nähakse, et vastas on jõud, kes on ka valmis reageerima, siis ollakse ettevaatlik. Kui nähakse, vastas on lambad, siis ei ole mingit probleemi teha üks, null või kaks, null kolm, null ükskõik kuidas. Ja nüüd Ukraina armee käitumine Ukraina armee kohta on öelnud, et tegemist on paberarmeega. Et ta on nagu relvastuse niivõrd maha jäänud ja alafinantseeritud, aga no meil on muljetavaldav kogus ka sõjatehnika ja on olemas ka ka sõdurid, kes, kes ei hüppa enam Vene poolele üle, eks ole seal armees. Ja nüüd kas, kas sulle eile õhtul või kui üks armeejuhte teatas, et nii kui Venemaa tuleb üle piiri, nii läheb madinaks? Ühesõnaga selged ähvardused on antud, aga ka Vene poolele, kuigi noh, vene sõjatehnika, mis on koondatud sinna Ida-Ukrainasse, on muidugi tunduvalt parem, kui on Ukrainasse oma. Tegemist on ikkagi ukrainlaste maaga, kuhu võidakse tungida. Kuulge, me ei ole sõnagi poetanud selle kohta, et et kohe-kohe siis meie oma Ämari lennuväljale maanduvad ja jäävad neli Taani hävitajat ja uue, sama väe maaväed. No vot seal. Ja ma tahtsingi USA maaväed jutuks võtta, sellepärast et noh, mina olen see, kes seal on läbi aastate aastate rääkinud sellest, et USA baasid võiksid, sa oled nagu Reinsalu aastal võiks, aga ma ju rääkisin, et tegelikult oli see lõppeva nädala üks kõige kõvemaid julgeolekusõnumeid meile, et ameeriklased otsustasid siia, noh, 150 ei ole küll väga palju sõdurit, aga nad on siinkohal püsivalt Nad roteeruvad ja nad on kohal vähemalt aasta lõpuni. Vähemalt kui ma ei eksi, siis hakkavad nad paiknema Paldiskis, sest tuli tuli tuli teada ka selle kohta Scoutspataljoni. Ühel eks ole, see, et väga paljud NATO riigid on teatanud, et nad on valmis panustama ja õhuturbesse sakslased saadavad siia varsti laevu Läänemerele kontrollima, nii et noh, meie seisukohast on seda ei ole küll. Nüüd tore öelda, et Ukraina sündmused on, on meile olnud kasulikud, aga vähemalt nagu me siin rääkisime silmade avanemisest, siis vähemalt NATO poole pealt on mingisugused luugid. Nüüd lahti, jah, ja need ei ole lihtsalt ju mitte nii-öelda USA mundris ameeriklased vaid ärme ikkagi unustame seda, et tegu on dessantväelastega. Ehk see, see hoiatus, mille me saime kõik Krimmis ja ka siis Ida-Ukrainas nii-öelda roheliste mehikeste näol, kes siis võivad hakata imbuma, need on, need on tegelikult need mehed, kes kes on võimelised koos siis Eesti üksustega vot selliste selliste operatsioonide vastu võitlema, nagu nagu on, on kasutatud praegu viimaste kuude jooksul Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi kompanii just samasugused tulevad Lätti, Leetu ja on juba Poolas. Nii et kõik see on väga tore kodusest poliitikast, ma ei tea, kas me täna tahame ja jõuame rääkida europarlamendi valimisi. See debatt nüüd hakkab tegelikult alles tuure üles võtma. Isamaa ja Res Publica liit on öelnud seda, et nemad on teinud oma valimiskampaania pearatsu siis julgeolekust ja korruptsioonist, Venemaa, mida siis ka, mida siis ka ilmestas Eerik-Niiles Krossi ja, ja Samosti Anvar Samosti operatsioon ehk. Kaunis füüsilises kontaktis olevat Tallinna linnapea ja Venemaa president. Ja küllap selliseid operatsioone tuleb veel, ma ei tea, tähendab, kas see, kas see nii-öelda kas selline valimistaktika jõuab päris päris hästi nüüd nagu nagu valijate, nii et Savisaare Putini suudlus loomulikult, aga mis on täiesti üheselt mõistetav, aga aga, aga kas, kas ikka rohkem peaks rääkima nagu Euroopa ja Euroopa Liidu tulevikust, sest et me ikkagi loodame ja seda, et otseselt sõjalist konflikti ei tule ja et, et see, see konflikt või see, see asi, mis nüüd on toimunud Ukrainas, et see annaks, annaks tõukega nendele eurooplastele, kes seni on näpp suus imenud ja vaadanud, et küll on tore partnerriik, meil suur ja võimas ja hiiglaslik turg ja nii edasi tarbijaid palju ava, et, et see mõistus jõuaks koju, et et kõik asjad ei ole nii ilusad nagu, nagu pealt paistavad. Ühesõnaga Euroopa tugevamaks tegemine, kas föderaliseerumine või, või mitte noh, kaitsekulutused sealhulgas, eks ole, tegelikult praegu NATO-s, kui me ei räägi mitte Euroopa liitlased NATO-s, siis ainult neljal liikmesriigil ulatuvad kaitsekulud kahe protsendini SKT-st. No vot, aga Eesti on nende hulgast. Aga see nagu ongi, et me oleme siin ju ka juba eelmiste europarlamendi valimiste ajal näinud ja nüüd ka arvanud, et selles valimiskampaanias nagu ei, ei suuda välja mõelda sellist noh, selgelt nagu vaidlusteemat või mille, mille ümber siis debatt käima läheb, millised arvamused võitlevad. Hüva, Euroopa Liidu tulevik on, on nagu üks selline teema ja föderaliseerumine ja mitte, aga see on selline suhteliselt valija jaoks ikkagi kauge teema. Aga julgeolek ja, ja julgeolekupoliitiline olukord nii Eestis kui ka mujal Euroopa liidus on ju just see, mis võiks olla Europarlamendi teema. Sealhulgas ka need kaitsekulutused Euroopa liidu NATO riikide seas, mis on häbematult madalad ja see, see, see on nagu koht, kus võiks nagu tekkida päris päris elavaid debatid, et noh, kui kui sa mainisid siin seda plakatit suudlusega, siis kui IRL on tõstnud kilbile julgeoleku teema ja just eriti Venemaa nurga alt, siis minu meelest oli see ka lõppeval nädalal vist tuli uudised, et Keskerakond otsustas mitte arutada koostööleppe tühistamist ühtse Venemaaga. Aer peidab kuna aega ja kuna on tähtsamat teha On tähtsamat teha muidugi on. Et no siin on ju siin on ju ka, et Keskerakonnal on siin nii-öelda siis vastand vastanud loosung, et ta püüab siis seda nii-öelda julgeoleku teemat näidata nagu nagu sõjateemana ja siis tema on siis nii-öelda nagu rohupoolel, eks, et et eks ta sihuke kummaline, kummaline retoorikale, aga ma arvan seda, et see ikkagi seal need europarlamendi valimised on, on. Siin on, mängus on, mängus on põhiliselt nagu nagu erakondade selline laiem mõjujõud Eesti poliitilises pildis ja ja kes ikkagi siin nüüd näiteks oma kaks kohta ära võtab, see on, on kindlasti kindlasti tegija ja ikkagi väga suuresti on need asjad nii-öelda pika perspektiiviga siis ja mitte väga pika perspektiiviga siis aasta pärast toimuvate riigikogu valimiste peale suunatud meelest kogu see kogu see käitumine on kõik nagu sedamoodi ja noh, praegu muidugi on ka see, et mingisuguste, selliste muidugi ühtse põllumajanduspoliitika arutelusid ja selliseid asju on nagu praeguses kontekstis suhteliselt raske raske läbi viia, et et ma ei tea, võib-olla nendes nendes euro debattides tuleb kuskilt nurga alt tuleb sellest juttu, aga ka kindlasti nad ei ole niuksed kesksed seesama kanal. Praegu eetris oleme minu meelest päris tänuväärset tööd siin argipäeviti uudis pluss siis võetakse, võetakse vaatluse alla erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid ja, ja uuritakse kas siis kohapealsete korrespondentide või siis ka siitpoolselt, et analüüsida ka seda, et mis võiks olla ühes või teises riigis keskne teema. Seoses europarlamendi valimistega jah, joonistub välja küll see, not ega eriti debatte kuskil nagu ei käi, aga üks teema, mis väga paljudes nõndanimetatud vana Euroopa riikides on kesksel kohal, on see võõrtööjõudu. Ja eriti just nagu Ida-Euroopas sisse tulevad, see on selline põletav teema, see on teema, mis ju tegelikult meie debattides minu meelest null kajastus. Ootame debatid ära, nad alles ju algavad ETV-s eeloleval kolmapäeval ja Eesti raadios ka, nii et Eesti raadios vikerraadios ka. Kuidas ma võisin niimoodi eksida? Et ootame ja tegelikult nad toimuvad, aga, aga nende nende kajastus ei jõua eriti kaugele. Toimuvad küla kultuurimajades, raamatukogudes ja inimesed käivad kohapeal kandidaadid, ma mõtlen, käivad kohapeal ja räägivad inimestega ja nad toimuvad, aga niuksed suur massiivne nii-öelda arutelu on, on ju alles ees, kuigi alla kuu on siis nüüd ju ka jäänud. Kuulge, aga see kõik, mis me praegu siin oleme rääkinud, meil on saate lõpuni paarkümmend minutit aega isegi vähem. On ju tegelikult tühi-tähi võrreldes sellega, mis praegu Eesti ühiskonda lõhestab ja hirmsasti lõhestab ja kära on palju ja, ja ma kujutan ette, et kui kui need dokumendid nüüd meil parlamenti siis lõpuks jõuavad ja seal algavad arutelud ja siis läheb ühiskond ikka täitsa hulluks. Ma pean just silmas seda kooseluseadust, mis mis praegu siis nüüd 40 riigikogu liikme võetud ja, ja tagasi võetud ja antud ja tagasi antud allkirjadega lõpuks on siis jõudnud, on Riigikokku jõudnud ja see eelnõu muidugi on aastaid juba valmis, seda on Braavitatud ja parandatud ja osaliselt muudetud ja ja nii edasi, aga, aga nüüd on siis see see variant, mida siis justiitsministeerium peab nagu kohaseks antud parlamendi ette. Ja see on päris naljakas vaadata, kuidas, kuidas meie poliitikutel see, see seadus, see nõu näppe kõrvetab juba enne kui asjaks läinud? Jah, neeme. Ma väga lootsin, et see vaikus tekib mis mõttes, et kuidas see, kuidas seda vaikust siis lõhkuda. Et see on üks väga iseäralik iseäralik seaduseelnõu kahtlemata, mis on sinna jõudmas, et kui kasvõi mõelda selle peale, kuidas see, kuidas see kuidas see, kuidas see sinna menetlusse jõuab, et erinevate fraktsioonide siis erinevate liikmete kaudu. Ja, ja tõepoolest, et, et ega siis ükski asi ei teki nagu tühja koha pealt, et minu meelest on siin olnud ju juba ikka väga-väga pika aja jooksul, tegelikult on olnud neid, neid, neid arutelusid, et midagi sellist oleks vaja ja siis on toimunud niipea, kui on, siis niipea kui on siis toimunud arutelu, et midagi sellist oleks vaja, et noh, näiteks siis siis kui otse öelda, et noh, luua samasoolistele nii-öelda nüüd räägitakse õiguslikust kaitsest, aga, aga noh, ütleme niimoodi, et rahvalikult öeldakse paari heitmisest. Et niipea, kui on mingit sõnumit hullud, on tekkinud tohutu avalik arutelu. Minu meelest ka need kõnelejad on valdavalt kõik ühed ja samad on räägitud jälle on, on asi nagu vaikseks tõmmanud. Pulli pea peamiselt on niisugused valve esinejad, kes kes sel teemal tahavad ja, ja ma ütleksin isegi, et julgevad sõna võtta. Jah, et poliitikud leia nagu, nagu kuidagi noh, ma ütleks näiteks puhtalt näiteks omaenda isikliku kogemuse põhjal jälgides seda avalikku debatti siin nende nende aastate jooksul neid erinevaid nii-öelda laineid ja asju, et et noh, minu arvamus selles osas on, on, on ka ma ütleks, et arenenud. Et kui, kui noh, me oleme kõik pärit ühest sellisest ühiskonnast, kus öeldi, et, et ju noh mitte mitte, mitte mingeid, mitte mingeid erisusi ei ole olemas, et see samal ajal nad on olemas absoluutselt igas ühiskonnas, eks. Ja, ja, ja nüüd olles siin viimastel aegadel ka rääkinud inimestega, kui tõepoolest tõepoolest nad ise ütlevad seda, et, et see on neile tähtis ja, ja see on meile vajalik ja ja mina küll ei näe, et selle asja vastuvõtmine noh, see võib ju ütleme nii-öelda põhimõtte alati on nagu raske aru saada, kui alati on hea kritiseerida seda, millest sa aru ei saa. Aga, ja, ja see võib, võib või hip, võib hirmutada, aga ma arvan seda, et ühiskond selliseks nii-öelda minu meelest suhteliselt jookseks nagu pehmeks ja samal ajal juriidiliselt pädevaks lahenduseks on küll nagu valmis. Neeme rääkisin ära väga pikka juttu ja see jutt meenutas mulle täpselt nende poliitikute sõnavõttu selle, selle seaduse teemal, tähendab et neemel on šanssi olla seal edukal minu meelest sa kasutasid vaid üks kord sõnana omasooliste omasooliste kooselu, aga tegelikult olgem ausad, siin on püütud küll kõike seda seaduseelnõu serveerivad, et Ahtzee puudub. Ta ei olnud homoabielu, seda, mis me räägime sellest, et see puudutab üldse kooselu, et ka näiteks vabaabielusid ja nõnda edasi. Ja, ja kui me alustasime, alustasime juttu sellest, et see lõhestab ühiskonda, no siis andke andeks, vabaabielude mehe ja naise vahelise vabaabielu legaliseerimine või selle seaduse vastuvõtmine nüüd küll kedagi väga ei eruta. Aga teema on ikkagi see, et kas, kas Eesti ühiskond on valmis tolereerima homoabielusid või mitte. Sinu keskne teema? No esimene pool, ma olen täiesti nõus see häma, mis seal toimunud ja seal nii-öelda sisuliselt kaks erinevat asja on kokku pandud ja ühega püütakse varjata teist just, või teha mingeid suitsukatet, see on tobe. Ja, ja võib-olla muidugi need omavahel seotud selle jutu teise poolega, et kas Eesti ühiskond on valmis? Tähendab, see on niisugune tore käibeväljend, et ühiskond, kuulge, ühiskond ei ole valmis, sest tähendab Meil on meie ühiskond on liikunud 20 aasta jooksul nullpunktist seitsmepenikoormasaabastega edasi. Meie ühiskond on olnud absoluutselt kõigeks valmis. Miks see küsimus on, on nüüd niisugune, mis tegelikult ju, kui me hakkame mõtlema? See puudutab ju nii vähe inimesi. Et see on, see on minu arust täiesti ülepaisutatud ja, ja mõttetult üles haibitud teema. No vot ma küsiks, milleks seda seadust vaja üldse on? No seda seadust on vaja selleks, et need teised, eks ole, millelaadne meil siin kogemus puudub, saaksid oma juriidilisi asju, oma pärandiasju, oma kinnisvaraasju ajada minu jaoks rohkem, mitte midagi, aga kõik ülejäänud on puhas retoorika. No aga kõik saab notari juures ära teha nii nagu praegused vabaabielupaarid on näiteks vara varalepingut ei ole siiamaani ka teha. See seadus sätestab ka selle, et et see paar saab minna notari juurde ka minna, aga see, see, et on mindud lausa lausa rusika viibutamine Steni ja ähvardamisteni ja nii maailmanimesid nimetamata, seda ei ole vaja teha, lugege lehti ja vaadake Online artikleid, eks ole, kes, kes, kes sellega tegelevad, see on, see on täiesti täiesti jabur. Kusjuures minu meelest üks selliseid põhiargumente on, on see, et, et me, me kaitseme konservatiivseid väärtusi ja ja muid selliseid asju, vabandust, aga mis asjad, need konservatiivsed väärtused on või, või kuhu me selle ajajoone siis tõmbame oma oma väärtuste nii-öelda hindamisel. Kui, kui meie, meie Peetriga sündisime, siis vabaabielus heteropaar oli no üliharv nähtus, rääkimata sellest, et, et neil oleks lapsed olnud, oli, oli juhtumeid, aga, aga üldiselt me Donald tollases ühiskonnas oli, oli, oli täiesti täiesti noh, sihuke välistatud asi põhimõtteliselt see oli mingi 0,0 protsenti 100 aastat tagasi, kui naine sai väljaspool, mitte oma mehe käest või, või vallaline naine sai abielu mehe käest lapse, siis ta hüppas ojasse, eks ole, mis asjad, need, mis asjad, need konservatiivsed väärtused on, mida, mida, mille üle me praegu siin vaidlema? Ata Aarne siin ongi seesama koht, et miks ma ikkagi räägin seda, et ühiskond peab saama nii-öelda valmis või ühiskond. Tegelikult kogu aeg areneb ja kõik kõigis nendes kas või nendesse avaliku arvamuse protsessides, mida teaduslikult on uuritud ja mida, mida Tartu Ülikoolis ma usun, siiamaani õpetatakse, kuidas, kuidas avalik arvamus nagu kujuneb ja kas või kas või seeläbi, et inimesed saavad rohkem infot, mingisugused hirmud võetakse maha mis iganes, eks ju. Aga aga vaata, vot. Ma tahtsin, ma tahtsin muidugi öelda ka seda, et inimesed, kes kaitsevad traditsioone võiksid mul on väga hea meel, kui kaitsvaks traditsioone, ma olen ise suhteliselt konservatiivne, konservatiivne inimene, aga võiks sellisel juhul jääda ka viisaka argumentatsiooni piiridest. Absoluutselt, vaat see on, see on asi, mis, mis mind kohutavalt häirib selle juures, et kui selle juures ja paljude teiste asjadega Ei, mind häirib isegi see, et, et nüüd, kui meil on uus koalitsioon, et nüüd sai lõpuks võimalikuks, teeme selle asja kähku ära, teeme selle selle kahe kuuga ära, mis sa, mis sa sellega kiirustad põhimõtteliselt seaduseelnõu on laua peal, see on valmis, on nii-öelda parlamendi küps ja mis sa sellega kiirustad, teine teine pool ütleb, et teeme referendumi kunagi tegu on mingi tohutult erineva seadusega siin isegi juristid räägivad, et 92. aastal, kui me saime uue põhiseaduse uue vana põhiseaduse küll et tol ajal perekonna all mõisteti ainult heteropaare, et, et nii-öelda ka põhiseaduse kommentaarides on, on kirjas, et abielu on mehe ja naise vaheline suhe. Ja nii edasi, noh see ei ole ju tegu nii tähtsa küsimusega, et, et selle üle peaks korraldama Eesti vabariigi uue Eesti vabariigi esimese referendumi. Tähtsustame seda asjadest. Mina näiteks mina näiteks olen abielus, mul on päris palju selliseid tuttavaid kaaslasi, kes, kellel on kodus samamoodi lapsed ja, ja kes ei ole abielus ametlikult. Ja mina ütlen seda selles suhtes, ma ütlen seda, et selle seaduse alusel ma arvan, et ei lähe keegi nendest, kes, kes on elanud 20 aastat 60 protsenti Eesti lastest sünnib väljaspool ametlikku abielu, eks ole. Puhas patuelu juurde. Et tehniliselt võttes vanade kaanoni järgi on, on tegu sohilastega. Kas me, kas me peamegi nihukest jama jääma siin ajama? No ei ole ju nii, inimesed teevad, mis nad tahavad, inimesed ei taha, et riik sekkuks nende ellu, igaüks teeb, teeb, mis tahab ja elab kokku sellega, kellega tahab. Nojah, aga samal ajal no ma ei tea, noh mina olen ka konservatiivne inimene ja ma tähendab üteldud konservatiivne eemia, siis pannakse sulle kohe võrdusmärk taha, öeldakse tagurlane, järelikult. Aga, aga seletav sõnaraamat annab, et kes on konservatiivse, on vanade väärtuste alalhoidja siiski arvavad mingisugused väärtused peavad inimestel ja ühiskondade olema, et nad, see, see lõpsin, beeta ainult kui vanade, see, see lõputud tolerants, kõike lubavus, me oleme näinud näiteks, mis on juhtunud Lääne-Euroopa riikidega, kus kus näiteks on tulnud sadu ja tuhandeid immigrante, siis oma kommetega. Neil ei julgeta vastu hakata, sellepärast et tegemist on ikkagi Meie külalistega, eks ole, keda me kellele anname kõik õigused ja kõik võimalused, hoolimata sellest, et nad meie kombeid ei austa, eks ole. Et noh, kuskil peab see piir nagu ka olema, et varsti no mis me siis rahvusriiki siis hoiame, laseme selle ka, nagu öeldakse, nelja tuule poole, et me oleme kõik suurud, ühine pere, eks ole, siin Euroopas. Aga ma olen näinud ka Amsterdamis kohta või hoonet, kuhu tehti mošee ja millest sai pärast hiljem restoran, kuna see mošee muutus ebapopulaarseks. Mis ei ole mingi ime Euroopasse kirikutes, küllalt on kohvikuid, baare ja lõbustusasutusi ja kooskäimise koht. Et see, see ei ole mingi mingi imega, Eestis on räägitud, et lagunevate kirikute sisse võiks võiks ehitada midagi ja väga, väga ilusad ja isegi minu teada luterlik kirik selle vastu, kui sakraalehitustesse tuleb midagi sellist, mis mis ma ei tea. 50 aastat tagasi tundus veel täieliku pühaduse rüvetamisena. Ei, aga ikkagi, kui lapsed on omaette küsimus, kuskil peab anne ikka piir olema, sellepärast et ma ütlen veel kord, et võib-olla 20 aasta pärast me oleme siin, oli korduvalt külas, nii et oi, ma olen niimoodi arenenud. Me oleme arenenud aastakümnetega, noh, niivõrd kiiresti, et vaata, kus me tulime, eks ole. No ma ei tea, millal areng lõpeb ja muutub taandarenguks, näiteks, eks ole. Aitäh sulle selle peale, et piire tõmmatakse ja piire nihutada. Aga miks on vaja eesti keelt riigikeelena näiteks kolmekümneaastane, sellepärast? Mis juhtub 30 aasta pärast Postimehes rääkis üks päev üks inimene iide ja valdkonnavaldkonna inimene, et 30 aasta pärast ei ole enam suurt osa nendest töökohtadest, mida, mis meil on olemas 30 aasta pärast. Ei, no peale muidugi me oleme väike rahvas ja meile meeldib kõik asjad uuesti leiutada, jalgratas tuleb tingimata leiutada. Jalgratast saabki uuesti leiutada, sellepärast et kui me vaatame, milliseid vahvaid jalgrattaid on viimasel ajal siin tekkinud, eks ole, kokkupandavaid ja igasuguseid muid elektriga elektriga, et see on, see on väga vahva, aga aga, aga teisest küljest jälle noh, see jalgratas on nagu ära leiutatud juba, et vaadake seda nimekirja, kus on siis samasooliste abielud seadustatud, kooselu seadustatud ja kui te vaatate nendele riikidele otsa, siis järelikult vanad katoliiklikud maad, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Malta ja, ja siis Põhjala sinna hulka, eks ole. Et, et kõik, need vaidlused on tegelikult ju vaieldud, et kui me vaataksime nagu natukene seda asja distantsilt, siis noh, me väga tore vaielda, noh, vaidlemine on üldse tore asi ise vaidlemine iseenesest on tore asi, aga vaidlemine on asi, mis viib edasi, aga mõnikord, aga noh, need asjad on nagu, nagu vaieldud, et see, see, et me teeme seda siin eesti keeles ei muuda ju asjade olemust, sest et ega, ega, mis meie ühiskond siis nüüd nii väga erinevad nendest. Ma ütlen veel kord, lapsed on, on teine asi, see vajab mõtlemist, see vajab uurimist ja kuidas nii-öelda nende psüühika ja kõik see muutub, kuigi ma ütlen, ma ei ole selle asjaga spetsiaalselt tegelenud, aga ma usun, et ka need uuringud on, on juba tehtud, et et ülejäänud Euroopa või suur osa Euroopast on tegelikult meist ju kaugel ees, et et noh, rohkem rohkem seda, seda teavet ja, ja, ja vähem kohalike käratsejaid, kelle, kelle argumendid on tegelikult ammu juba ju otsa saanud, nii ühelt kui teiselt Nojah, aga keegi peab olema kanaarilind kaevanduses, kes ära sureb, kes kutsub aeg-ajalt ka mõistusele. Hüva, ma olen nõus sellega, et need argumendid tohi olla sellised lahmivad ja teisi ründavad, aga no palun väga, võtame siis ma olen sageli tsiteerinud sellist Soome professorilt nagu Timo Vihavainenilt kes on suurepärane Venemaa asjatundjaga siia selleks tema hiljuti paar aastat tagasi õigemini ilmunud raamat äratuskell õhtumaadele räägib just sellest, mis ohud varitsevad lääne ühiskonda siis, kui see lõputu kõikelubatavus ja tolerants vohama pääsenud, nii et seal on argumendid väga intelligentse inimese poolt kirja pandud, aga haritud inimese poolt soovitan lugeda. No igal juhul tegu ei ole niisuguse maailma tähtsa asjaga, mis, mis peaks nüüd teisi asju nagu varjutama ja, ja kui me paneme kaalukausile kõik selle, mis me rääkisime meie saate alguses ja paneme selle asja, siis noh Nihutatud. Mul tuli nüüd meelde minu meelest, kas oli lausa ühe ajalehe juhtkiri alles hiljuti, kes või oli see mingi repliik, ma tõesti võin eksida. Kus oli öeldud niimoodi, et me peame selle seaduse kiiresti vastu võtma, sellepärast et vaadake, milline on praegu julgeolekupoliitiline olukord Euroopas ja, ja ja me ei tohi tekitada selliseid lõhesid erinevate ühiskonnakihtide vahel, oli võimalus uuesti, oli see pikalt? See oli täitsamehe juhtkiri, see pidi olema väga meeleheitel inimene, kes, kes nihukest asja ütles. Kuulge, aga esimesest juulist ei tohi koerad haukuda. Loodan, et kõik meie kuulajad teavad ka seda. Väga paljud neist on koeraomanikud. Ja sul Neeme on, ei ole. Nonii siis peetega rõhuvas enamuses. Aga mul ei ole mul tütardel koerad. Jah, ei, minul on koeraga, ta haugub siis, kui tohib. Ma olen kuulnud, et Lääne-Euroopas kuulamist üldse koera haukumist, sest kõik ei koera jaoks on ära hävitatud, adresseeritud. Ei, mis hävitatud, aga see, see nõue, et koer ei tohi lõuata ilmaasjata ja, ja see, see on ammu sees ja see, see paneb koera omanikule ikka väga-väga tõsised piirangud ja ta peab väga palju vaeva nägema ja koeraga trenni tegema, et et see kaunis imeline olevus ei nõuaks, seisab niisama. Küsimus on ju selles, et kui seda hakata sellel hakata niimoodi lähenema, et umbes koera suu tuleb sulgeda, siis lõpp on tahes-tahtmata kuidagipidi väga dramaatiline. Kuule, me libastasime praegu siin sama reha otsa nagu see kooseluseadus, eks ole, et me hakkasime rääkima nüüd koera seadusest, aga tegelikult see seadus, mis korrakaitseseadus on korrakaitseseaduses, ei ole üldse mitte ainult koera seadus vaid see on seadus selle kohta, et kui sul mingisugune rullnokk paneb aknal tümaka mängima, eks ole. Kohutava võimsusega kell 10 õhtul, et siiamaani ei saanud teda korrale kutsuda, sellepärast et öörahu ei olnud veel linnas käes. Et nüüd on sul võimalik või tulevikus on sul võimalik korrakaitsekohale kutsuda ja selle minema. Regulatsioon hakkab kehtima nagu ühtlaselt üle Eesti. Seda küll, see on väga tore, aga see annab ka väga paljusid tõlgendamisvõimalusi. Kui mu naaber mängib suurepäraselt klaveril Beethovenit, aga ta teeb seda lakkamatult, siis see läheb selle paragrahvi alla. Ta häirib mind võib-olla. Või sulle meeldib naabrile meeldima? Näiteks, ja nii, et see ongi see põhimõte, meeldib, meeldib, ei meeldi, et kõik on väga-väga. Suveaeg tuleb ja igasugused muru niitmised ja kõik asjad ja see türa tuleb varsti-varsti päevakorda. Ojamuru kasvab juba jubedalt. Kuulge, aga sellega on tore lõpetada, ilusilm on väljas, päike paistab ja ja öökülm on ka läinud, nii et väljas on kindlasti juba üle Eesti plusskraadid ja ja ilus nädalavahetus on seega ees, nii et nautige seda. Meie igal juhul täname teid, Peeter Kaldre, Neeme Korv, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios meiereid, täname kuulamast ja, ja olge mõnusad ja nautige ilusat nädalavahetust.