D aastaid jälginud meie tõlkekirjandust ja kirjutanud ka ülevaateid ajakirjandusele ja nüüd on teil ka kas ilmumas või juba ilmunud Loomingus number viis möödunud aasta tõlkekirjanduse ülevaade. Pilt on muidugi viimaste aastatega väga kirjuks muutunud, seal on nii head kui halba. Ja mida siis leidsite teie selles tõlkekirjanduse pildis? Ma kardan, et mitte kellelgi ei ole praegu täit ülevaadet selle kohta, mida meil on ilmunud kas möödunud aastal või Hinud tänavu. Aga kuna ma seda ülevaadet kirjutama hakkasin, siis pidin milleski lähtuma. Ja ma püüdsin kokku lugeda mitmesugustest allikatest, esmajoones sirbi ning eesti aja uute raamatute tutvustustest. Veel veel mõningatest ajalehtedest. Ja sain kokku 132 teost, 27 kirjastuselt aktsiaseltsilt sihtasutuselt keskused kaasa Anvelt ja niinimetatud väljaandjalt. Joone tõmbamine, tõsi, see ajevita kirjanduse vahele on alati suvaline ja vaieldav. Ma siiski üritasin ja sain umbes järgmised protsendid. Kirjanduslikult enam-vähem arvestatav täiskasvanute romaan, novell, näidend, luulekogu moodustasid umbes 35 protsenti möödunud aasta tõlketoodangust lastekirjandus 12 protsenti, ajaviitelektüür 30 protsenti publitsistika laiemas tähenduses 25 protsenti. Aga kuidas teile nüüd tundub, massikultuur tungib igal pool peale. Mismoodi avaldub see tõlkekirjanduses? Massikultuur tungib loomulikult peale ja raamat on muutunud kaubandusartikliks ja kui keegi kirjastaja suudab konjunktuuri tabada, siis ta võiks selle raamatuga üsna head kasu lõigata iseenesest, et ma ei leia, et see oleks nüüd midagi eriti ohtliku meie kultuurile, sest teatud vajadus tõsise kirjanduse vastu jääb alati. Ja ja nagu möödunud aastalgi, nii on ka tänavu aasta ja loodetavasti ka igal järgmisel aastal ikkagi mingisugune osa Nendest raamatutest, mis, mis ilmuvad tõsiseltvõetavat raamatut, noh, ma mõtlen nii nii vanemat, maailmakirjanduse klassikat, tippteoseid ja loodan, loodan, et ka lähematel aegadel hakkab järjest rohkem ilmuma uuemat maailmakirjandust. Seda, seda väärtuslikumat poolt, mida, mida meist lääne ja ka ida pool on nüüd viimastel aastatel ilmunud. Nojah, kui me räägime, et raamat on muutunud kaubaartikliks, aga näiteks Norra õppejõud Eerik heegeberi kelle artikkel on akadeemias number kolm ära tõlgitud, ütleb, et kirjanduse jaoks ei eksisteeri üldse vaba turgu ja ta ütleb, et kunst pole tarbekaup. Kunst kätkeb midagi, mida majandusalaste terminitega väljendada ei saa. Nii et raamatu saatust ei otsusta turuseadused. Mis teie arvate sellest? Põhimõtteliselt on see muidugi õige, natukene natukene on ta liialdanud nagu igasugused üldistused. Nagu ma ennem ütlesin, tähendab väärtkirjandus kindlasti jääb ja ei kao kusagile, ei kadunud möödunud aastal ega ka tulevikus. Aga siin on muidugi see, see oluline asi tähendab väärtkirjanduse väljaandmist, eriti seda säärast värki, millel, millel ei ole kommertsväärtust ja mida meie olemasolev päevad või, või tekivad kirjastused ei ole huvitatud välja andma, sellepärast et paratamatult kannavad nad nende raamatute väljaandmisega kahjumit tähendab neid, maailmakirjanduse tippteoseid, tuleb kas välja anda tingimata ja kindlasti ikka mingisuguse dotatsiooniga milleks on kaks võimalust. Kas, kas riik ise ise toetab nende raamatut väljaandmist või, või leitakse kusagilt erafondidelt või, või ka erafirmadelt kompaniidelt sponsorluse korras toetust. Ja üks võimalus muidugi, mis eriti meie eestlaste kui väikerahva puhul tuleb ka arvesse on, on otsene pöördumine suurte maailma riikide poole. Nad ise aitaksid toetaksid mingil määral tõlkimist ja kirjastamist nende raamatute osas, tähendab mis, mis on nende meelest olulised, et need peaksid olema igas skulptuuris. Samal ajal on loomulikult ka meil väga-väga oluline, et ka eesti kultuuris need raamatud oleksid, sest et meie ilus loosung tagasi Euroopasse tagasi maailma kultuuri integreerumine kogu maailmaga saab toimuda ikkagi ainult sel juhul, kui meil on emakeeles olemas need kõige olulisemad maailmakirjanduse teosed, mis on nagu kohustuslikud igas igas grafe skulptuuris. See tähendab, et, et meie kooli õpilased või või üliõpilased või, või ka iga lugemishuviline eestlane saaks nendega tutvuda, et mitte ainult originaalis, vaid, vaid ka vahendatud kujul tähendab ka emakeeles. Jah, aga võib-olla oleks ka hea, kui saaks ikka võimalikult ruttu tutvuda, kui ma nüüd vaatasin kasvõi neid teiegi tõlkeid, tõlkisid Scott Fitzgeraldi. Suure Gatsby, mis ilmus 1966. Originaal ilmus 25. aastal ja Hemingway, kellele lüüakse hingekella. See ilmus 30 aastat originaalist, nii et mismoodi saavad need teosed näiteks mõjustada meie oma kirjanduse arengut? Nendega kahe teosega ilmusid kuuekümnendatel aastatel selle sellepärast jäiming või isegi 70.-te algul neid lihtsalt ei olnud võimalik meil varem avaldada. Eraldi ka oli see lugu, et kahekümnendatel aastatel oli, oli väga popp kirja kirjanikega siis ta kolmekümnendatel aastatel langes unarusse ja nähtavasti tol ajal ütleme kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel ei märgatud teda Eestis neljakümnendatel, viiekümnendatel aastatel, aga loomulikult ei olnud meil meil võimalik teda toda avaldada. Mis Hemingway, kellele lüüakse, hingekella puutub, siis see oleks võinud küll natukene varem ilmuda, kui ta ilmus. Aga telekal olid omad omad probleemid ja see probleem oli, seisnes selles, et see raamat räägib hispaania kodusõjas ja Hemingway on seal mitmeid ütlemisi nii Franco vastu võitlejate suhtes kui ka venelaste segamise suhtes sinna Hispaania kodusõtta ja see oli kaua aega Moskvas keelatud raamat, mida ei olnud võimalik vene keeles välja anda ja ja see tähendus, seda, et seda ei olnud võimalik ka eesti keeles välja anda. Ja kuidas siis lõpuks seda teksti 70970 ilmus ja vene keeles ilmus, oli vist aasta või kaks varem. Aga kahjuks juhtus sellega nüüd, niisugune on lugu, mina andsin kirjastuse küll täieliku tõlke käsikirja, aga seal on üks, 60 või 70 maha kriipsutust. Vastavalt sellele venekeelsele tõlkele. Väljajätud on vahest poolikut lauset kahes tervet lauset, mõned mõned lõigutki ja just puudutavad seda ei tohi mängu, ütles ütles venelaste kohta Hispaania kodusõjas ja mida Ta arvas? No niimoodi kriitiliselt negatiivselt selle vabariiklaste sõjakampaania kohta. Ja ma vaatasin, et üks huvitav asi oli veel, tavaliselt te olete ise kirjutanud väga põhjalikud järelsõnad oma tõlkeraamatutele aga siin on siis tõlgitud vene keelest, tähendab ta ise vist tõlkisite siis selle Siimon, Konstantin Simonovi järeldusena venekeelsele väljaandele ja seal olnud nüüd huvitav oli praegu lugeda? No muidugi, ütleme varasematel aastatel me mingil määral olime niisuguse stiiliga harjunud neid lugeda näiteks niisugune asi, et ta räägib sellest, et Hemingway armastab hispaania rahvast ja siis nüüd ma tsiteerin. Hemingway armastus on suure ja ausa inimese suur, tõeline, kuigi eksimustest mitte vaba armastus suure ja toreda rahva vastu. Ja peaasi, et jah, eksimused, mida leidub Hemingway romaanis, on kohati päris suured. See on huvitav asi, et, et et ikkagi sealt Moskvast ikka nähti kõige paremini, mismoodi oleks pidanud Hemingway kirjutama ja mismoodi ka teised suured kirjanikud oleksid pidanud kirjutama, need eksimused olid neil nii selged. Näiteks sirged eksimused tomati suures osas maad, antud juhul kirjastus Eesti Raamat leidis, et, et igal juhul on neil ohutum, kui nad lasevad tõlkida sele Simonovi järelsõna, et see oleks siis ka nagu mingisuguseks garantiiks sellele raamatule, mis võis, võis siiski veel võib-olla mõnda mõnda inimest ka, kasvõi siin Eestis ärritada. Nojah, nii et lugejat siis hoiti nende eksimuste eest lugeja ei saanudki teid siis. Nojah, tähendab siiamaani on need 60 või 70 kärbet, seal on siiamaani taastamata neist eestikeelses tõlkes. Noh, siis tuleks uuesti välja anda. Nojah, miks mitte see oleks, oleks, väga-väga, meeldib ja ma hea meelega teeksin need need parandused sinna sisse tagasi, mis, mis, mis seal puuduvad tegelikult seal lehekülgede arvult maatõmbamine nii väga suur ei ole, ma tol ajal, kui see päevakorral oli, kui seal kirjastusest maha tõmmati, vaatasin, et need on kokku on võib-olla ainult paar lehekülge. Nii et suurem osa skeemid või suhtumisest sellesse Hispaania kodusõjas ja siin on ikkagi olemas, aga, aga muidugi on ebameeldiv, et niisugune niisugune asi juhtus. Minu tõlkepraktikas on see kahte raamatut, on niimoodi tsenseeritud. Üks oli siis Hemingway, kellele lüüakse hingekella ja teine kust on ka maha tõmmatud, aga hoopis vähem oli sool, pela härdsok Saktorilist kas 33 või neli lauset maha tõmmatud, mida tolleaegne eesti raamatu juhtkond leidis, et selle ilmumine on noatera peal, parem on siis, kui mõned väga kahtlased kohad saaksid maha tõmmatud. Aga muus osas ma pean küll ütlema, et kõik kõik muud raamatut, mis ma olen ameerika kirjandusest või ka mujalt tõlkinud on kõik ilmunud ilma kärbeteta. Kas te olete tõlkinud veegaks Hemingway teost, mis varem olid ka eesti keeles olemas nende vanamees ja meri ja hüvasti relvad. Mis oli põhjuseks, et vanamees ja meri uuesti? Postitatud kaks põhjust on, tähendab üks üks on, kui on, kui on väga vanad tõlked, siis lihtsalt keel muutub sedavõrd, et see vana keel, mida, mida on kasutatud seal mitukümmend aastat tagasi tundub praeguse lugejale nagu vananenud või kohmakas. Ja teine põhjus on lihtsalt, et tõlge on, on vilets olnud. Ja ma arvan, et tähendab see hüvasti relvad 37. aastal see ilmus pealkirja all jumalaga relvad. Et see oli omal ajal, oli ta nii, tõenäoliselt keskpärane tõlge. Aga kuna aeg on edasi läinud, siis oli, oli lihtsalt vaja tõlget. Mis Vanameeste märtsi puutub, siis see oli, see oli lihtsalt ebaõnnestunud tõlge. Seal oli tohutult palju ka puhttõlkevigu. Te mainite hüvasti relvalt järelsõnas et Hemingway kirjutas selle lõpu üle 30 korra ümber, 34 varianti on sellest viimasest leheküljest olemas. Ja seal on põhiliselt dialoog, on tema dialoogi raske tõlkida, mis on temal endal nii lihvitud. Tema dialoogi ei ole väga raske tõlkida, aga seal on muidugi mitmeid salas karid tähendab, tema dialoog peab olema voolav ühelt poolt ja teiselt poolt. Ta tahab anda väga lühikest lauset ja tihtipeale ka üksikute sõnadega. Ja nii edasi ja selles mõttes on, on tõlkijal väga oluline, et ta leiaks ka eesti keeles vastavad sõnad, millel oleks kas võrdne või ligilähedaselt võrdväärne Nendele sõnadele või fraaside või lausetele, mis, mis on originaalis olemas. Te olete tõlkinud Hemingway noorpõlveteost, hüvasti, relvad. Ja ka pidu sinus eneses, mis on hoopis hilisem. On seal ka mingi vahe? No m-i puhul on, võiks seda ütelda, ta leidis oma oma stiili, selle nõndanimetatud Hemingway liku stiilist üsna varakult juba esimestes raamatutes ja mida aeg edasi, seda, seda rohkem ta hakkas iseennast imiteerima. Ja mõned raamatud tunduvad isegi natukene koomilistena, tähendab lõiming v plageerimas Hemingway, ma mõtlen näiteks romaane, mida eesti keelde ei ole tõlgitud. Rõivaren intodifees, selle puhul on, on ka mitmed kirjandusteadlased muianud ja lugeja võib muiata, tähendab, Hemingway jäljendab Hemingway. Aga mis sellesse pidu sinus eneses puutub, siis minu meelest see on, on nagu vanamees merigi tema viimase perioodi kahtlemata huvitavamaid ja paremaid asju ja ja seal loomulikult ta jäljendab ja meenutab seda oma noorusaega ja räägib ka sellest, Moody ta oma selle nõndanimetatud Emingvi ütliku stiili leidis. Ja seal on väga huvitavalt loodud jälle see atmosfäär. Ometi ju mitukümmend aastat hiljem ta kirjutas. Ja ta kirjutas selle kusagil viiekümnendatel aastatel ja, ja tegevus toimub 20.-te aastate alguses Pariisis. Nii et seal on distants on pikk umbes samale viiekümnendatel aastatel, ta kirjutas ka teise raamatu mille pealkiri on eedeni aed ja mis tal jäi tegelikult lõpetamata, aga mis, mis küll pärast surma on välja antud seal ta meenutab ka need kahekümnendaid aastaid. Aga kuna raamatu ise jääb pooleli siis ta on MB seisukohast päris huvitavalt kirjutatud, aga tähendab siiski vanamees ja merega või, või ka pidasinusenesega ta päris võrdlust välja ei kannata. Nii Hemingway võiks muidugi väga palju rääkida, aga ma arvan, et väga oluline autor teie kui tõlkija töös on ka Ameerika tippkirjanik William Faulkner, keda te olete tõlkinud koos Jaak Rähesoo sooga ja Fowler on küll üks üks ameerika autoreid, keda on nüüd vast kõige rohkem tõlgitud. Tähendab tiitlite osas on ilmselt Hemingway siiski rohkem tõlgitud kõhefaaknerit Te ütlesite, et kuna me oleme tõlkinud koos Jaak raja sõnaga, tähendab see päris täpselt paika ei pea, sest et me oleme mina jääk rahas, oleme tõlkinud nii-öelda paralleelselt, tähendab Jaak Rähesoo on tõlkinud osa osa fakt teoseid ja mina olen tõlkinud osa. Mina niimoodi mõtlesingi, aga ma lihtsalt väljendasin ennast valesti. Me ei ole isegi teineteise käsikirju eelnevalt lugenud, kuigi me tähendab osa sõnade või osade fraaside puhul oleme kokku leppinud, et kuidas mida tõlkida. Aga muidu on nad ikkagi nii-öelda kahe mehe erinevat tööd. Valiku tegite koos, avalikku tegime, tegime koos. Oli plaanis kusagil soli teistkümnendate aastate lõpul. Kirjastus tegi meile ettepaneku, et välja anda Meri valitud teosed kas kaheksas või 10. köites. Nüüd on neli köidet on ilmunud Jaak Rähesoo lon, viienda köite käsikiri ka olemas, tule välja antud. Ma loodan, et see ilmub ka kui mitte lähemal ajal, siis ehk ehk aasta või või, või paari pärast. Aga mis Fognerist edasi saab? Seda ma praegu küll ei oska ütelda, sest meie praegune aeg kahjuks Ooknerit küll mingil moel ei soosi. Jah, kas me ei peaks vahepeal siiski tegema komplimendi eesti raamatule, kes siiski püüab väärtkirjandust välja anda meie praegustes tingimustes? Ristiraamatule tuleb tingimata komplimente teha ja kui me alguses rääkisime möödunud aasta tõlkeraamatutest, siis Eesti raamat paistab oma tõsise poolega teiste kirjastuste hulgast täitsa meeldivalt silma. Sest Eesti raamatut pooled raamatut vähemast saab pidada sääraseks tõsisteks väärtuslikeks raamatuteks, mida igast skulptuurist vaja. Tuleb muidugi kiita ka Europe'i hat, eks ole. RB J ja Loomingu Raamatukogu need on eesti raamatu kõrval kaks väljaannet, mis, mis on suutnud kõigist hoolimata säilitada oma taset. Nii, aga kui veel tulla Fogneri juurde tagasi, mis olid kõige suuremad või mis on tema tõlkimisel kõige suuremad raskused, kuidas näiteks slängi tõlkimine valmistas teile raskusi? Fokneril slängi niisukest ärriti ei ole, tähendab slängi tõlkimisega erilisi probleeme. Küll on aga probleeme tal tegelaste otsese kõne edasiandmisega, sest fookner eristab mitte ühes, vaid vaid kõikides oma teostes kolme elanike gruppi, kes kõik räägivad teatud mõttes erinevat inglise keelt. Esimene on linnainimesed ja või haridust saanud inimesed, kes räägivad seda samast normaalselt Ameerika inglise keelt. Teine grupp on nõndanimetatud vaesed valged farmerid, talumehed, kelle otseses kõnes või kõne kõnekeeles on, on päris märgatavaid hälbeid tavalisest Inglise või, või siis tähendab Ameerika keelest ja kolmas grupp on, on lõunaneegrid, kelle puhul on, on need hälbed normeeritud keelest on eriti suured ja kuna fookner neid pidevalt rõhutab, siis on muidugi vajalik, et nad ka eesti keeles kuidagimoodi oleksid markeeritud. Te olete põhiliselt tõlkinud Ameerika kirjandust. Mis te arvate, kuidas Ameerika kirjandus on meil esindatud? Tõlgetes? Ütleme, viimasel 50-l 50 65. aastal on ilmunud eesti keeles ligi 200 ameeriklast ka kirjaniku teost, need on mul seal enam-vähem, kõik on riiulis ja kui nüüd sinna pilku heita, siis me näeme, et me oleme ameerika kirjandust suhteliselt hästi eestlastele pakkunud. Alates nendest möödunud sajandi suurtest nimedest põu kooper, Meelvil, Horton, fain. Aga samal ajal on muidugi ka mitmeid lünki, võiks ühe näite tuua, näiteks. Meil ennem oli juttu Figheraldist ja Emingvist nöörist 20. sajandil oli ameerika roosas romaanis oli eriti suur läbimurre maailmakirjandusse ja Ameerika kirjandus muutus eks sõna otseses mõttes maailma juhtivaks kirjanduseks. Ja tavaliselt nimetatakse neid, kes kahekümnendatel aastatel Ameerika proosaliste kirjandusse tulid, nimetatakse neid, ütleme kuute nime fookner Hemingway, Fitzgerald, Vaidla Tospassas ja Thomas Polf. Neli esimest on veel mingil moel eestikeelne eesti keeles esindatud ka näiteks täiesti puuduvad siiamaani Tospassose Toomas vool. Ja täpselt samamoodi leiame kuga ajas edasi läheme kas või 40.-te viiekümnendatel aastatel kirjandusse tulnute hulgas, siis näeme jällegi, et meil on olemas neli sool, Bellat on olemas kaks apteeki ja veel seal mõned kirjanikud, aga näiteks puudub täiesti meeler siis Joseph Hellerit on ainult üks üks näitemäng. Ja neid kirjanikke peaksid olema eesti lugejale tuttavad kas või ühe või kahe teosega. See nimekiri on, on siiski väga-väga pikk ja eriti kurb on asi, et viimase kahe aastakümne autoritest on meil sõna otseses mõttes ainult ühe või kahe käe näppudel üles lugeda teoseid. Ja see muidugi ei puuduta ameerika kirjandust, vaid kõiki Lääne-Euroopaga, kirjanduse, kus just sellest jooksvast või, või kaasaegsest kirjandusest on, on pilt eriti nigel. Peaaegu peaaegu ei, ei tekigi mingit pilti sellest, mida just nüüd viimasel paaril aastakümnel on, on läänes kirjutatud ja mismoodi on kirjutatud ja mis, mis asjadest on kirjutatud ja ja ma arvan, et see peaks olema küll meie lähiaastate üks, üks tõsisemaid probleeme. Et eesti lugejatele tutvustada neid, neid moodsaid, tänapäeva kirjanikke. Nii et tõlkida oleks palju, aga tegelikult arvestatakse jah, lugejat, aga lugeja ei ole. Ei ole ühesugune. Lugeja on väga mitmekihiline. Vot selles asi ongi, tähendab et praegu need tekkinud väikekirjastused on orienteerunud väga sellele mingisugusele yks lugejale, kellest arvatakse ta, teda huvitab ainult ajaviide põnevusromaanid, spiooniromaanid, kriminullid ulmekas. Aga mina ja, ja loomulikult tee ja ja, ja ka teised, meie kolleegid, me tahaksime küll, et ilmuks eesti keeles ka säärast raamatut, mis ei ole mõeldud mitte ainult ajaviiteks, vaid millel on ikkagi hoopis laiem tähendus maailma mastaabis kui ka meie kultuurile. Ja selleks aitatega teie isiklikult kaasa minu arvates ka oma kirjastustegevusega. Te mõtlete nähtavasti sihtasutus tortusliteraariumit? Ma tahaks rõhutada, et see ei ole mitte kirjastus, vaid see on sõna otseses mõttes sihtasutus ja lähtub oma tegevuses sellistest eesmärkidest nagu toetada maailmakirjanduse tippteoste süstemaatilist tõlkimist ja väljaandmist eesti keeles. Teha kirjandushuvilistele võimalikuks eriti silmas pidades ülikoolide ja keskkoolide vajadusi, lugeda maailmakirjanduse paremikku emakeeles ja parandada tõsisel kirjanduse tõlkijate töötingimusi ja elatustaset. Sihtasutus kasvas välja Kirjanike Liidu tõlkekomisjonist. Me käisime koos tõlkekomisjon ja siis meil tekkis niisugune mõte, et eriti nüüd praegusel ajal, kus kommertskirjandus levib järjest enam, oleks vaja sellele mingisugust tasakaalu leida. Ja siis umbes poolteist aastat tagasi. Üheksa Elukutseliste tõlkijate kirjanduskriitikut tähendab Eesti Kirjanike Liidust siis otsustasid moodustada säärase sihtasutuse. Leida võimalusi, eriti finantsilisi võimalusi niisuguste raamatute väljaandmiseks, mille vastu tavalised kirjastused huvi ei tunne, kuna Need meile midagi kasu ei too. Ja nüüd me oleme poolteist aastat selle asjaga tegelenud. 1992. aasta jaanuaris sai otsusliter aroom Eesti Rahvuskultuuri fondilt olulise. Toetussumma oma tegevuse alustamiseks. On meie sees niimoodi et meil on kaks raamatut või õieti kolm on juba kaante vahel. Need on Ortusliteraadiumi märgi all ilmus ka Viivi Luige ja Epp-Maria kokamäe. Meie aabitsa lugemiku ehk isegi ministrilt tõlkeraamat ei ole, aga tõlkeraamatutest on olemas meil anglosaksi kroonikad ja poeemid. Ja siis, kui valmis on Verkeeriuse karjaselaulud ja Hainis siis kaks käsikirja on meil olemas ja ootavad võimalust trüki minna, see on veel siin ja pulsiesseed Jäpuleerijasse kuldmees seal. Paar nädalat tagasi saime tõlke käsikirja Ameerika möödunud sajandi filosoofilt Doraal pooldeni. Siis on mitmete teiste teostega on läbirääkimisi tõlkijatega ja tõlkijate käest on saanud põhimõttelise nõusolekut, et neid tõlkida. Kes tõlkis Verkiiliust? Percy ilusas me kasutasime Ants orase tõlkeid. Ants orase pärijad andsid meile kopi, Raidi või loa neid eesti keeles avaldada. Ja, ja tähendab siis Jaan Unt Tartu ülikoolist, vaatas selle käsikirja läbi ja kirjutas kommentaarid ja järelsõnad. Ja seal on ka Ants orase omad eessõnad olemas. Teie enda seni viimane ilmunud tõlge on Ameerika kirjaniku sool Bello lühiromaan vargus. Kui varem oli juttu sellest, et jäävad pikad vahed originaali ilmumise ja eestikeelse tõlke ilmumise vahel siis siin on see vahe. Neli aastat ei ole eriti pikk. Jah, see oli viimane raamat, mida, mida Loomingu Raamatukogu sai veel pappi vahendusel kopi Raidi. See on ilmunud 89. aastal, nii et Dello kirjutas ta siis ilmselt eelmisel aastal, kui ta oli juba üle 70 aasta vana ja väga meeldiv on selle selle raamatu juures see, et kirjanik ei ole mitte vanaks jäänud, vaid, vaid on endiselt kirjutamise koos ja ja, ja elujõus Aga mida te tahaksite veel tõlkida ikka ameerika kirjandust ja. Ja Ameerika kirjandus on, on ikka mu lemmik olnud ja ma tahaksin-tahaksin Ameerikagi kirjanike kindlasti veel veel tõlkida. Olen mõtelnud näiteks John aptaidki, tema rapiti seeriat, kas seal neli neli paksu raamatut, kas nüüd neid kõiki on võimalik tõlkida, aga võib-olla võib-olla kahte neist. Ja siis doktori viimane romaan on ka päris päris huvitav, võiks, võiks pakkuda ka meie lugejatele huvi. Aga siin on nüüd muidugi need copyraadi probleemid. Kui neid kopraid ja probleemid saavad lahendatud positiivselt, siis ma loodan, et emba-kumba neist ma ehk selle aasta teisel teisel poolel hakkan tõlkima.