Vikerraadios algab mälestuste rääkimise aeg. Soome mereväes oli sõja lõpuks iga 10. mees eestlane. Neid teenis kõigil laevatüüpidel soomuslaevast torpeedo paatideni. Siis ma olin abilaeva kosmobja kaubalaev, mis oli võetud just selleks kuumaks ajaks, ühesõnaga selle no kuidas öelda moona veoks, ühesõnaga võtsime Need õhutõrjemürsud Helsingis laevale ja siis sõit kotkas seal sai muidugi maha pandud siis amines selle vara põgenikke tara peale ja Salosse. Ja sõit oli muidugi selleks, et laeval ei olnud rohkem ju relvastust kui kaks püssi. Mina olin mootori torpeedopaati. Ja siis sõja lõppedes siis hakkasin vaatama, et mis teha ja kuhu minna. Palju läks tagasi, palju otsi. Mina mõtlesin ja jäin Soone. Ja omal ajal Kalmre jäi sinna, aga tema siis anti välja, vaata tema vist seal tegi mingisugust doktoritööd ja tere. Ja aga mina olin siis ma käisin metsatöödel ja kas rongis palju ei võinud reisida? Tolliste dokumente seal tulin, see ketikoera tuise Juna pardio tuli ju siis nendel oli Iierr kahest 100-st oli see nimekiri seal oli palju muidki, hakati kohe sõrmega rida ajama, järge ajama, siis mul süda puperdab sees, et kas minu nimi ka ehk on seal minuni me ei olnud seal ja teist korda enam ei rongis sõitnud. Ei saanudki olla seal saia t r 200 seal ei olnud, aga seal palju muid seda võis küll on seal palju Mudnemis ka. Ja sedamoodi siis selles kohas, kus mina seal elasin, kirikuõpetaja mööda see nägi mind koordi, ütlesid, kuule, Neile tuli selline ringkiri kõik Ingerlased, eestlased, kes kohe teatada. Aga mina mõtlesin, mina sinu nime sinna. Ja mul on selline tunne, et ma olen oma käed verised. Ja nina enam siis palju ei nende ümbruskonnas liikunud. Aeg hakkas rahule. Aga enne seda, kui ma vaata, vabanesin sealt sõjaväest laevastikust siis ma mõtlesin kaua aega, et misasja ma hakkaksin tegema. Aga ma pulk. Pärimine sobilas piirist. Ma sain Soome kodakondsuspaberit. Teil puudub veel 31 päeva Soome kodanikku. Sõjaväeteenistusest davai sisse ja sakslaste vastu. Aga Lapi sõda? Lappi seda jah, aga ma venitasin seda asja nii palju. Ja küsiti, kas sul sõidukaarti on või ei ole ja ma pidin sõitma juba siis lapi torniusse, aga mina ei jõut juba sinna ja siis lõpus juba seda ära. Sinna selle koha pealt vedas, sellega alt vedasin äärde veel Soome, Soome, Soome keel, mida te ise? Mis sa räägid? Ma olin ikka aasta õppinud. Kaks tundi nädalas, Juhan Käosaar. Helmel. Theodor eestlane Soome tegi rividrilli õpetajast soove. Alveriga kahekestiga, kogugi rääkis samad puu keelt nagu. Misel seersandi nimi oli, käis meil ka rividrilli, tegid. Alati viha. Räägivad targem. Läks video, aga ta ikka tegi sigadus ka meiega. Vaata Vihman vihmane päev oli siis rividrilli tegi siis kurat leidis selle kuradi porilombid jäätmeid. Ma panen ka alati ja siis oli siis oli niimoodi, et pool tundi, aga parata, viidi, talgupuhtad garanteeritud ka siis pikkpoissi harjutada. Ja nii edasi ja mõlemad olid ikka tükk oli veel pikem, minul ei ole võimule. Aga, aga see, see seal natuke viisakam, haritum ja. Aga oli loo leitnant faili veel kompanii aordipoiss, juudipoiss, nii oli. Ta ise ütles juudipoiss ja ega ma pole meremees, ma olen Tügistumines. Mind toodisi pandi aga talli täitsa oota, aga, aga kes on meid laulma panna? Riigid ei tulnud välja ja sina oled kamandasid seal kurat vasakule vasakul paremal poisid vaid kõik otse kvarate. Ja see oli, see oli, ütleme kumb see tuli, ma ei mäleta, tee sai maruvihaseks, tuleb sealt igavese suure pika sammuga kasarmust välja teadja. Kõrgele pojad, nüüd kaikid nii hoonest on möönnud nüüd laulma sinna mäe pääle. Kallis õde laulma, tead, õigudeni Põhjaka poisid, vot need üks poistest isegi. Lihtsalt luunime jaajaa, see mängi CD või kogu tsirkus. Vainio valisin välja, kui ta tahtis neid hästi stepis soleeri raamat, jah. Ja, ja siis Eli Vaino nime nimekaim. Need Arnis välja need läksime, aga need olid ju kah niuksed, et kaks korda nüüd vaatame, kui nad uksest sisse tulid, kas mees tuli või tuld, ei olnud ju nii õhukesed. Nii meremehe meremehed on pulli teinud küll seal Turu linnas ja see püük oli veel niisugune mees. Kui kellelegi läks nii, ei läinud rivisse ja siis seal oli suur kiviaja mured, siis käsutas sinna kivi otsa aasa poisina olen mina Eto siis tuli öelda, karjuda talle, endal mina, Edward aasale. Sedakorda küll me ela, olen halb, hea ja. Mis selle, mis selle väävlinimi oli, kes meil töödi kankis seda mäletad? Me käisime, käisime suhkrut laadimas ja marmelaadi ja kellele käia, Sa ei käinud raha teenimise, me käime seal siis ei olnud. Aa, need olid ju nemad olid kõige esimesed, nemad oli siis lahingumeie tuli aja, aga ei alustaja hiljem Päeval töötasid seal ju hingele, kes tahtsid. Ja siis, kui need olid töö lõpetanud, siis oli jälle tööjõudu vaja ja siis auto tuli sinna ja võttis peale ja ega kõiki, ega kõike ei võetud ka. Ükskord me käisime ainult päev sõitsime välja, see oli see, mulle ei meeldi selle kapteni nime. Selle kodutalus käisime siis töö, meil oli ikka kõva rividrill siis kaks naise kuradi jah, kaks kuud. Aga seal oli meil ka selle peale, milles Michal selle Augusse tämber korrad kaks kuud oli igavest kõva drill. Rivi ei olnud, meil oli ju ikka teoreetiline õppus ja kõik me hoidsime ikka mul ei ole ju jälle selle vanamehe nimi meelde, talvesõjas oli tükistumees olid kahurväemees ja oli meil ju selle õhutõrjekahuriõpetaja kurat laskis seda vanad 1887, et vana, igavene rusude seda laskis vändata, nii et peopesa oli rakkus. Me käisime ikka vahest niiviisi kui 10 kilomeetrit ja 25 oli ükskord ja ikka igavene pauk oli seljas. Kalmercad jah, ei, seda ei saa. Rännakuid Meil meil rännakuid ja kas te käisite seal kirikus seda mudilas, vala laula lauluga lauluga läbi linna siis terve turu linn seisid tee ääres ja kuulas kõik, kui läksime. Viisakas lauludega. Laulude kõigi laul ei tohi laulda kõvasti ja jah, aga ikka ilusaid Ra aatasid. Jaa, jaa. Me käisime vähemalt selle aja jooksul, mis mina seal olin natuke üle kahe kuu, mis. Siis või vähemalt kolm korda kirikus lauluga. Läbi linna sai tuli, siis olid lause, oli teada, juba mutid olid väljasid, lehvitasid. Plikad jooksid järgi. Suur pahandus terve Turu linna peal. Üldse ega soomlased ise ikka pahased. Need alukad olid ju pahasid, meie Melid, pikad juuksed, seal neil võeti ära sellepärast suur pahandus seal pärast nendele juuksed, sellest oleks peaaegu maailmasõda tulnud. Et selles jal Vaino jooksis edasi-tagasi tabahtumi tapaht hotell täitub tukka lõigata, tuka lõigata. Aga nüüd vist hakkab juhtuma see ja siin hakkab libud loodud kohale. Neljandal septembril avati Eesti meremuuseumis mälestustahvel teise maailmasõja ajal Soome merejõududes teeninud Eesti vabatahtlikele Soome vabariigi suursaadiku ja kõrgete mereväelaste osavõtul. Kate tahvlilt eemaldasid Soome mereväe juhataja kontradmiral Hans Holstre ja Helsingi laevastiku Gildi esimees Lars eklenud Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts. Kõneldes Eesti ja Soome merejõudude koostööst esimese iseseisvuse ajal, ütles, teame, et Soome veteranid, Soome riik ja Soome merevägi ei ole kunagi eesti relvavendi unustanud. Veteranid Domery ja Soome merevägi ei ole oma kunagisi eeter, elab end unustanud ja mul on täna au osaleda selle suurepärasuse üritusel, siin. Ka tänapäevase eesti vene väe koostöö kolleegidega Soomes on tihe. Mitu, mitmed Eesti mereväe ohvitseri on saanud oma hariduse Soomes ja taoline koostöö jätkub ka praegu. Korraldame palju ühiseid õppusi. Sel nädalal viisime läbi ühise ühisõppuse Soome saarestikus, kus osales Eesti mereväe alus Vaindloo. Usun kindlalt. Soome ja Eesti mereväevaheline. Edeneb ka edaspidi. Lugupeetud härrad admirali ära, suursaadik. Lugupeetud daamid ja härrad, austatud relvavennad ja veteranid. Täna 60 aastat tagasi pääsesid kodumaad kaitsma ka Soome mereväes teeninud mees. Jalaväe rügement 200 saabus paar nädalat varem kodumaale jõudis Tartu rindele koju heina tegema tulnud mereväelased jäiki kodumaale ja hiljem mõnigi neist jõudis kodumaa rindele. Suurem osa mereväelastest võitles vaenlase vastu Narva rindel kuni sakslaste poolt rindelõigu maha jätmiseni ja taganesid ülivõimsa vaenlase pealetungi tagajärjel. Hiljem sain eskas metsavennad või saadeti kohe Siberisse. Aga kui saatus tahtis, siis pääsesid nii mõnigi kannatustest ning võisid jätkata poolelijäänud haridusteed ja töötada purustatud koduma ülesehitamisel. Siberist tulid vähesed tagasi ja õnn oli nende poolel, kes sealt tagasi pääsesid. Meenutades neid 60 aasta taguseid päevi Soomemaal oleme tänulikud Soome rahvale, kes usaldas meid, põgenikke ja Saksa sõjaväest ära karanud mehi võttes meid kaitsta kaitseväkke samadel tingimustel kui oma mehi. Täname Soome rahvas ele usalduse eest. Täname selle kauni mälestustahvli eest kõiki, kes on andnud oma parima ja jäägu see tahvel jutustama tulevastele põlvedele. Kahe vennasrahva suurest sõprusest ja ühtekuuluvusest. Suurt tänukummardus teile kõigile meie soome vere väes teeninud veteranide poolt. Soome mereväes teeninud eestlaste gildi nimel kõneles gildi esimees Ants Vahtre eemaldugemaga nüüd pidulikest sõnavõttudest, et kuulda, kuidas tegelikult teostus üks paljudest Eesti noormeeste sõjaaegsetest paadiretkedest üle Soome lahe. Esimene katse ebaõnnestus, esimene katse oli organiseeritud väga hästi. Sellepärast et, et kõik asjad olid mõeldud läbi liiga hästi ja ärasõit pidi toimub raekoja platsilt siis, kui õhtul jõudis auto raekoja platsile. Me ei jõudnud veel autosse minna, kui üle raekoja platsi kahelt poolt Harju tänava poolt ja siis sealt teiselt poolt raekoda, Parsisid seal tarverii meie auto poole saksa välisada saksa valisanbermit marssisid auto poole, siis me vaatasime, et asi on natuke kahtlane ja jäime sinna apteeki seisma. Ja tulidki auto juurde, hakkas ta autojuhi käest paper'it küsima ja kaks meest ronisid auto kasti, kuid seal ei olnud mitte kedagi õnneks veel. Ja nii, et meil tuli sealt lahkuda, nii asi sellega jäänud ja asi sellega jäänud. Pool kuud hiljem sai istutud taas Tallinnast auto peale mööda Narva maanteelt välja sõidetud Irust natuke mööda teepealselt. Sander Meri. Me teadsime, et autojuhil dokumente, aga see ei olnud, olgugi, et meil olid kõik tööriistad kaasas ja läksime metsa puid tegema ja mõnel määral isegi ankrud ja, ja, ja kõik kaasas ja aga autojuht kinni pidanud, andis autole gaasi ja siis läks laskmiseks, lasti autol deli kummid tühjaks ja meil polnud muud midagi, kui põhjustesse Tallinna poolt tagasi mehi püüdma ei hakatud. Noh, seal oli neid liiga vähe, nad olid kahe autoga Faltsandermeri ja need olid need maastikuautod. No mis neist võis olla umbes 10 10 meest, nad jooksid rohkem küll autole järgi, kui meestel enam pold aega mehi taga ajada, nad tahtsid autojuhti kätte, vis saad, tulite koju tagasi, tulite Tallinna mees, mina olen Tallinna mees, jah, ma olen siin sündinud ja kasvanud ja koolis käinud ja ja, ja noh, ega siis midagi, jah, tulime tagasi Tallinnasse mööda Kose panime sealt mäest alla kõik ja ja siis tulime üle kose ja sealt tagasi, et ei satuks jälle Faltarsandarmeerige. Vaat ja see oli siis teist korda kolmas kord, see oli Tartu maanteel, siis oli kinomodernsel ja leppisime kokku, et õhtu saame seal ilusti kokku kangi alla. Aga kellega te läbirääkimisi pidasid ja kus need läbirääkimised toimusid, läbirääkimised on kõik tainas, ikka Hinnulite omad, korterid olid olemas ja nagu meie olime koolipoiste vahel käis see asi kõik. No mitte nii, et igale mehele sai nüüd käidud rääkimas, et muudkui tule ja lähme ja sõber sõbraga ja niimoodi rahulikult käissis. Aga need korterid, mis olid, mida mina teadsin, neid oli mitu tükki, mida mina teadsin, aga need suurem osa olid kõik, kes tahtsid ikka raha saada. Ja, ja see oli hirmus raha, mida siin tol ajal ei olnud ju inimestel nii palju seda Saksa marka ega midagi, siis ma tean tööd, koolivennad isegi viisid oma viimased nii-ütelda varandused sinna nendele ära. Aga minul oli lihtsalt juus saada kokku ess. Vanasti koolipoistel oli väike, Kulkas oli tilluks, kutsuti, koolipoisid käisid seal ikka vahest kohvi joomas nii-öelda, mis kohvi seal. Ja, ja siis, vaat siis ükskord me istusime seal hel kooli tunnidelt läbi, istusin peale, sinna tuli soomlane, niukene noormees oli, hakkas soome keelt, ma natukene juba siis oskasin mõne sõna, seda sellepärast, et omal ajal sai isaga käidud Soomes palju ja ja, ja sai sellega hakatud rääkima, seal tema istusime lauda ja nii see jutt läks ja siis lõpuks tuli tuli välja, et see mees tegeles selle asjaga. Ja vot niimoodi siis need suhted tekkisidki. Ja siis, kui omal ajal ta käes oli siis Balbuutmete midagi läks jutuks lahti, sellepärast et mina elasin kadriorust natuke väljas Pirita teel ja meil oli niisugune hea maja, kus kus sai öösel ka käia, et ei olnud tarvis Feltsandar virila Austria esinäidata ja kui see soomepoisid Auschwitzi võttiski, olgugi, et tal olid taskus Kahaga Need olid tehtud. No ja, ja siis nii see sõprus oli. Ja siis kolmas kord, kui hakkasime minema, siis olime seal moderni kangi all ja, ja no siis me ehmatasime külla ära, sõitis Saksa sõjaväe auto ette Feltzatärmeri. Noh, või nii, nagu me neid kutsume, ketikoerad hüppasid sealt välja Padinal kohe kaks tükki kastist ja üks ohvitser sealt kabiinist ja tulid sinna kangi alla, me vaatasime, et sooh, nüüd on kõik kogu lugu nüüd viijaks kohe ära, et enam. Aga meil oli tagavara teada ja hakkasime sinnapoole vaikselt astuma. Poiss, guuglate rong ruttu autosse, mis autas, tahtsite ju soovib minna. Siis me vaatasime, et see oli hoopis tuttav mees, see oli omale pannud Feltsanthermeri riided selga ja teised poisid olid ka eestlased ja need olid ka kõik saksa mundris ilusti ja need suured. Sellesse NIMI ketikoer, jah, sellesse nimi ketikoer tuligi neil kettidega nendel kaelas ja siis ronisime autosse, kähku, meid oli umbes 24 vist või 26, mis meil oli, see oli paar peret kaholi veel juures ja kuradist autosse ja hakkasime minema Narva maantee poole. Ja, ja siis, kui me jõudsime üles Narva maanteele, umbes selle vana lennuvälja kohale, sealt Feltsanderme riiuli teinud otsimisi ja nippidest meid kinnimaadest, oh omad poisid, see härra ohvitser rääkis nendega juttu ka ja need lõid käega ja karjuti Heil Hitler. Autolex taas edasi, ikka sinna Loksa poole. Aga siis tuli niisugune asi, et kui sinna Loksale jõudsime heidulceežipaat ja, ja me vaatasime, et ilm oli päris ilus, et patt oleks võinud tulla ka ei tea, mis, mis seal siis juhtus või mida seal oli ja siis me olime seal hajusime laiali küünides ja lakkadesse ja kus keegi läks, perenaist, tegid meil seal süüa ja olime siis need, selle öö olime ära. Järgmise päeva olime ära, aga siis käis sakslasest vahepeal seal midagi jälle tuhnimas, ei tea, kas nende laisnias või mis nüüd. Meie oma kaitsemeestega käisid mööda rannaäärt, aga sinna meie juurde Esku juhtunud. Me olime küünis seal põllu peal ja perenaine käis kutsumas sööma, käisime söömas rahulikult ja ja see oli umbes siis kella 10 ajal õhtul siis tuli, oli paat tulnud juba peremees tuli ütlema, et poisid, võtke kompsud ja lähen minema. Aga need paadimehed olite omanud paadi nii tagurpidi käiguga või kuidas nad sinna olid sattunud, olid randa nii kaua kinni tõmmanud, et kui see meeskond läksis ära Mäeleid tähendab, istus kõvasti liivas kinni siis kavandati see meeskond ikka sinna nina poole rohkem ja suurte kaigastega siis aitasime lükata, siis saime sealt minema. Alguses oli päris viisakas ilm, pold häda, mitte midagi. Aga kui jõudsime sealt lahesopist välja, siis tõusis kõva tuul ja torm, meri hakkas tormama. Mootor käis vaikse käiguga, me küll rääkisime pekal, et pane üks oli Beck, teine oli armu, et et Beckett Annani pauhti pääl, et saaks siit rannast kiirem minema. Muidu laine lükkab tagasi ja ei tea, mida nad seal omavahel siis rääkisid ja läksime ikka sealt edasi. Ja siis tõusis maru nii suureks, et võttis loksuma paarikesi nagu pähklikoorel naised seal oli neli naist oli kaasas ka veel väikse lastega, need ei pidanud vastu, siis need lassid üle parda, seal. Jaja ja laine lõi üle parda ja siis meloopisime vett sealt välja ja nii nagu ikka seal mere peal olemine on ikka, keegi pole paremini pääsenudki, isegi igaüks oma vatti saanud seal mere peal. No siis lõpuks hakkas paadikene natukene kiiremini minema. Kella 12-st poole ühe ajal, umbes nii öösel see igatahes oli, ma vaatasin veel kellade laine tõusis üha suuremaks ja torm läks üha hullemaks, aga kella kahe või kolme ajal olime nii sel ajal umbes nagu mu mälestuses on. Ühelt poolt tuli üks valvepaat ja teiselt poolt teenine valvepaat Neeme kahe valvepaadi tule vahele. Ja need kahekesti prožektoritega tõmbasid meil tule peale. Seega, kes tuli nüüd Tallinna poolt, see valvepaat pani oma kahurist kohe meile tule pääle, aga õnneks suur laine päästis meid ära ja soomlast võtsid, tõmbasid selle selle laeva Esku laine kokku. Ja, ja niimoodi saime ja siis vot siis pekalakas ärkas üles, nagu on see asi ja siis ta tõmbas täiskäigu peale ja siis hakkas paat minema laine vaos. Soome ranna poole. Sellest retkest ja kõigest järgnenust tuli aga Ants laadril pärast sõda aru anda kurikuulsas pagari tänava majas, kust vaba mehena enam välja ei tuldud. Ja nii ma kolm päeva töllerdasin seal koridori peal, siis ühel see oli siis kolmapäeva öösel vastu neljandat päeva tuli üks mees tuli alla ja küsib, mis nimi on? Madre. Lähme üles ja vot siis viidi mind ülesse ja kõige kurioossem juhus oli see, et viidi ühte kabinetti ja. Seal kabinetis istus üks tuttava näoga mees. Huko tervist. Ma ütlesin jah, tervist, mõtlesin, et te olete nii tuttava näoga, et teie olete seesama mees, kes minu izaveteeris ära tunned või ma ütlesin ära, tunnen jah, et nutinägu jääb ju, igalühel ei meeldi. Kes niukse teoga hakkama saab. No vot, saame tuttavaks. Minu nimi on Vassiljev, ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli. Ma tean seda. Jaa, jaa. Siis tuli sealt teisest uksest tuli üks noorem mees, tuli ja käerauad ja pandi käed raudu ja ja keset põrandat tabureti peal istuma ja siis hakkas nii-ütelda laulupidu pihta. Ehk sellistki soomepoiste makstud hinda püüab korvata nüüd meremuuseumis üle antud kinkekiri. Pingegi ele kirjega kingime Eesti meremuuseumil täna avatum Arv tahvli kuhu kirjutatud järgimiste mälestus on. Teise maailmasõja ajal Soome mereväes teeninud meestele auks. Suomen, meri, Volmistat, oi, see on maailmas oran. Haikonna palvele heidan virmaliste kunni, aksid. Avaldus neile vapratele, väärikatele, sõjaväelaste, kes vahepeal lihtsalt oma elu ja nooruse teenides Raska peol Soljana aastal Soome mereväes. Käesolevat tahvliga tahame järgimist poolamekondade jälle näidata. Et seda ohvrus unustan. Lars eklendile Helsingi laevastiku Gildi esimehele vastab Tallinna meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Eesti meremuuseumil on hea meel, et meie fassaadile on jõudnud üks kivi mälestustahvel, mis väärib oma paika. Ja kui siin on räägitud väga palju sellest, mis juhtus 60 aastat tagasi siis mina räägin siin sellest, mis juhtus mõni aasta tagasi. Ehk läheksin aastasse 91, kus nimelt 91. aasta talvel selles majas kogunesid esimest korda Eesti meremuuseumi kutse peale eestlased mereväes teeninud ja nende hulgas ka need mehed, kes teenisid Soome mereväes, et võiks öelda see paikseid. 91. aasta talvel oli üks esimesi kohti, kus need mehed avalikult kokku said. Ja meremuuseumil on veel üks suur ja sügav tähendus. Ja suhtes just Soome mereväes teeninud restoranidesse. Sest mõni aeg hiljem ehk täpsemalt 92. aasta märtsis oli üsna terav küsimus sellest, kas allveelaev Lembit läheb ära sind koos punavägedega Kaliningradi lähe tegelikult. Lugupeetud härra Ants aadre toel piiril ja veel paljude teiste olid oli see jõud, mis tegelikult kannustas meremuuseumi ja teda saatvat jõudu ka selles suunas, et et mäe aprillikuus lõpus laev võeti Eesti mereväehaldusesse ja on ta siiamaani. Ja mõni aeg hiljem, 24. aastal heisati allveelaeva Lembit ka mereväe lipp. Et see on see märk sellest, et küsimus ei ole ainult ajaloos 60 aastat tagasi märk sellest, et need mehed ja nende vaim ja hing on ka olnud nii Eesti mereväega kui ka meremuuseumiga ka nüüd ja seda me hindame kõrgelt ja täname neid sügavasti sellest. Kõneleja mainis Eestile kuulunud allveelaeva Lembit ülevõtmist märtsist 1992 tollal veel Tallinnast lahkumata balti puna laevastikult. Kuidas see tegelikult toimus, kantsvaade? Ei, no ega see, see võtme need juba käis ammu niisugune jutt, et võtame ära sellepärast et Eesti rahval ütelda rahadega ehitatud laev ja nüüd järsku võõra meeste käes ja võrrelikul ja võõra lipu all ja need töllerdavad seal, et aitab küll, et see peaks ikka meile kuuluma. Käisime selle jutuga, esinesime, see oli vist 89. aastal ja läks see asi nii-ütelda natuke laiemasse ringkonda. Meil ei olnud kedagi takka, see oli ainult ajaloolased, meremuuseumimehed ja veevanad Eesti mere ääres merega kogu mehed. No ja Soome poisid. Aga, aga valitsus ei tulnud ju taha, me kirjutasime vist kolm või neli kirja, kirjutasime valitsusele, et seal veelaev lõppude lõpuks peab kuuluma Eesti rahvale, aga mitte me oleme saanud juba andmeid, et neli admirali, kes tahtis ära viia siis me lõppude lõpuks räne siis, peaminister jah, ikka Vähi oli tookord peaminister siis tema käest selle loa üle võtta ja nii-öelda üle võtta, kas võtate, mis võimuga ja mis väega kaikaga ei lähe sinna, seal oli kuus mees peale, eks ole. Võib-olla nendel hambuni relvastatud, sa oled, sina ütled, et kuule, kallis Ivanned, mine nüüd sellel laeva pealt ära, et ma tulen ise asemel ja siis läheks, vaat siis oleks asi kriitiliseks. Ühel ilusal õhtul helistab üks daam, ütleb, et kahe päeva pärast bokser on siin ja kahe päever, süüakse allveelaev minema. Vaat siis läks jooksuks lahti oma keelt, sadavus, nõmme sadamas oli nende abil, nendel oli agendid ja meil olid agendid ja, ja ega muidu ei saagi elada. No ja, ja siis tuli ei niimoodi välja, et, et läks kiireks, istusime muuseumis koos ja, ja, ja jutt käis seal igatpidi ja ma ütlesin, et ega nüüd pole muud mitte midagi, kui Laaneots oli siis ülemjuhataja? Jaa, jaa. Laanesoo juurde läheme, küsime lähi- sellel samal päeval jah, peale lõunat läksime sinna, rääkisime asja ära, mis asi on ja oligi niimoodi, et, et saime tema kest kaksistest järgmise hommiku kella kaheksaks. Juba korvis, mehed, löödud relvast kaikaga, et need olid vormis mehed ja need olid ikka ikka ohvitser kaasas ja eelmine päev meie luure tegi kindlaks, et mehel peal. Ja, ja noh, seal oli meil peaaegu nii, et üle päeva või kolme päeva takka käis meil luure kogu aeg, et mida nad seal sebivad seal peal. Et kas on näha, et hakkavad juba pakkima ja hakkavad ära kolima laeva pealt või hakkavad üleüldse selle laevaga koos ära minema? Läksime siis hommikul sinna ja ja rääkisime seal ohvitserile ära, milles asi seisneb ja kuidas see asi peaks toimuma, aga vaata öösel luuret ei teinud ja ei tea nüüd kas, kas on valve peal või ole valve peal. Ja seal üks esimese järgu kapten oli sir komandöriks veel nendel selle ja, ja noh, ilusti Meetleksid peale ja ja ei olnud, ei tuldud sealt laevast, ei kippu ega kõppu. Kõik oli jumala vaikus. No ja, ja aga ei saanud neid neid luuke lahti. Et saaksime laeva minna, et vaadata, mis seal on. Ja siis me ikka natuke juhendasime, lõbus, see tuli, Vällik kaitsetorniluuk oli lahti ja, ja, ja võib öelda niimoodi, et noh, justkui oleks teada olnud, et mahorkaving ainult oli järgi jäänud nendest meestest ja seal peal ei olnud mitte kedagi ja ja me võtsime laeva rahulikult üle. No aga, ega sellega pealse pidu lõppenud meil hea meel. Ja, ja Eesti lippu olime varunud ja niiet Kerdaks teiste ees käisime Eesti lipulaevale. Jaa, jaa peale seda oli siis kohe Kadõrov politseikomissar Kosovo komandoga. Nelja Žiguliga olid seal paugu uksed laiali lahti ja ja ma küsisin siis selle mehe käest ühe esimese automehe käest, et mis te siit soovid, et härrasid, aga kahjuks need härrased ei osanud mitte seda eestimaa keelt ja nemad rääkis seda suurt raudteekeeltel, nemad isand minust tuhkagi aru. Ja siis lõppude lõpuks me tegime selle suure raudtee asja selgeks nendele, et nendel pole siin mitte midagi teha. Nendele keegi oli helistanud, et seal allveelaeva juures huligaanid see, et nemad tulid huligaane laiali ajama. Me ütlesime, et vabandused, te olete aadressiga eksinud, et kusagil mujal võidetakse huligaanitseda ka mitte siin allveelaeva juures ja, ja siis lõppude lõpuks Nad tahtsid minna laeva peale, aga meie meie andsime nihukese komando sellele meie sõjameestele, et kui keegi tuleb, autod tulevad kusagilt siis varjuga ära, nii et ei tule üldse näha ei olnud, et muidu noh, võib pahandust tulla, et mõni mees tuleb järsku torkima või midagi niukest, et et kui mõni auto sealtpoolt hakkab tulema, et siis noh juba näha, et siis olge rahulikult ja poisid olid ka vaikselt seal mere pool küljes ja tornis olid ja ja siis. Aga pealegi, siis me saime laevaluugid lahti ja siis me käisime vaatamas, seal, ma ütlen nii, Umbrised, mahorka ise oli veel järgi jäänud ja aga kõik see, mis seal sees oli, see oli alles sõda hakkas alles järgmisel päeval või õieti seal sama õhtul, sellepärast et me jätsime valve peale. Nii nagu me kokku leppisime, härra Laaneotsaga nädalaks ajaks valve peale vähemalt ja siis vaatame, mis edasi saab, sellepärast et tont teab, mis öösel juhtub päeval seina võid seal hõisata küll, aga õhtul tehakse lükkadeksin merre poisi teedki siis peale ja ja samma õhtu hilja tuli see selle laeva, see peavalvemees ikka kapitanderrorankovist seal. Ja, ja siis üks muuseumimees ja siis me tegime neile selgeks, et näete, kirde malla kapital Et laeva õileja laeva meie ju tegelikult meie rahva rahadega korjandustega ehitatud jah, nüüd siin võimelised. Ja siis üks üks läbi hambaarstid ütlesid, et oodake te küll teie veresete laeva näete, meil siis me näeme küll, näe, ilusti seisab vee peal, pole ta midagi. Nali oli selle laevaga lühidalt rääkida, aga, aga temast peaks saama ikka sümbolg meie laevastikust ja ta vist praegu nii nagu ta kirjas on kah laev number üks.