Täna siis kella 11-st alates on Virumaa Fondi nõukogu esindus kohtumas raadio valges saalis Eestis uue komitee looduskaitse ja metsamajanduse komitee esimehe Tiit noodiga ja Indrek Toomega. Ja Virumaa probleemid on väga teravad. Viimasel ajal tuleb ikka rohkem negatiivset infot Virumaa looduse seisukorra kohta. Virumaa fond lühikest aega tegutsenud on oma piirkonnas tuntuks saanud. Ja kui me hakkasime fondi pressigrupiga levitama seda mõtet, et meil on vaja raadios üks pikem saade, kus me tutvustame Virumaa teravaid ökoloogia probleeme, siis laekus väga hulgaliselt küsimusi. Nõnda palju, et mul oli kaks päeva tõsist tööd, et need küsimused süstematiseerida. Küsimused on nüüd välja jagatud, siin meie tänastele esinejatele. Kahjuks ei ole tulnud. Väga olulistel põhjustel kohale ühtmile vajalikku vastajat akadeemik Endel Lippmaad. Seepärast. Ma ise natukene tutvustan, mis on Virumaa ökoloogia probleemidest ehk kõige teravamad. Looduskahjust pilt on Virumaal selgem kui kusagil mujal Eestis ja selles mõttes võib Viru maakonda loobu jõest Narva jõeni Kirde-Eestit käsitleda kui ohumudelit kogu Eesti jaoks, seda nii keskkonnakaitse kui kultuuriökoloogia vaatenurgast. Põlevkivienergia keemiatööstuse koormus looduses on Narvas sondoni põhjustanud tagasipöördumatuid muutusi ökoloogide andmeil 150-ks aastaks. Tööstusreostus on inimeste elutingimused muutnud halvaks lühikese ajaga mõne aastakümne jooksul ja praegu toimub halvenemisest suurenev kiirendus, saasteainete ladestamine, tootmisjääkide kuhjumine põhjustab inimestele kroonilisi haigusi, allergiaid, Elujal ühenemist. Need on niisugused nähtused, mis olid minevikus iseloomulikud arengumaade kollen koloniaaltööstuse linnades. Ajakirjanduses on olnud andmeid Kirde-Eesti tööstusrajoonide elanike tervise kohta. Lisaksin siin, olles ühe hiljuti selgunud tõsiasja Kohtla-Järvelt, et linnas on üle 600 närvihaige lapse polikliinilises arvel. Arstide järelevalve all ja nende närvihaiguste põhjusena mainitakse õhujoogivee, toiduainete keemilist reostust. Lühidalt tööstuse stressi elanikkonnale, kes seal piirkonnas elavad. Selle piirkonna sotsiaalset foon iseloomustab mujalt saabunud kodutundetu ja elukeskkonna suhtes ohutajuta tööjõud. Kohtla-Järvel on tööstuse kasvuvõime ammendunud, tehnoloogiad aegunud ja sellest tulenevalt on vahendite eraldamine sotsiaalses infrastruktuuris vähenenud. Mittetootlike kapitaalmahutuste osa Kirde-Eestis on juba tunduvalt madalam Eesti keskmistest näitajatest. Kui me käsitleme Virumaafondiga kahte rajooni Rakvere ja Kohtla-Järve rajooni siis fondi nõukogu on jõudnud järeldusele, et ka Rakvere rajoon, suurim toiduainete tootja Eestis on mineraalväetist ja raskete masinatega rikkunud oma põllumaad. Taimekasvatuse ülekkimiseerimisega, loodusvaenuliku maaparandusega, eriti aga loomakasvatuse suurufarmidega, on rikutud põhjaveed. No Rakvere näiteid on negatiivseid mitmeid, aga praegu kahjuks kujuneb kõige negatiivsem pilt välja suures põllumajandusettevõttes, mida siiasaadik teistele eeskujuks seati. See on Pandivere agrofirma. Väga olukord on väga terav Väike-Maarjas, sealt on viimastel päevadel pöördutud raadio poole. EPT töötajal, kes kasvatas broilerid, suri näiteks terve linnukari nitraadi mürgitustesse. Mees küsib, kes maksab kahju? Tamsalust on teada, millised lood on seal põhjaveega. Kuusa, Vinni sovhoosi külades surevad lambad, põhjus ikkagi nitraadid talu kaevudes. Niisugusi üksikuid näiteid võiks tuua väga hulgaliselt, aga. Süsteemi viies Peame tunnistama, et me oleme ka põllumajandusliku tootmisega Virumaa Fondi regioonis üsna kriitilises seisundis. Suur mure on näiteks Kundal linna ja Kunda tsemenditööstuse pärast kus see väga keskkonnakahjulik tehnoloogia. Seda ei õnnestu asendada põlevkivi kütterneteks gaasiküttega mitte kuidagi ja meil on täna siin hulk küsimusi Kunda kohta. Ja kui nüüd rääkida selle suurtööstuse reostusest kokkuvõtlikult, siis see, mis toimub Kirde-Eestis, on seadnud väljasuremisohtu ka rannikumere. Sest kogu looduse isepuhastusvõime Kirde-Eestis on palju kordi ületatud ja sealset olukorda võib kahtluseta nimetada ökoloogiliseks kriisiks. Täna räägime ainult keskkonnakaitse ja ökoloogia teemadel, homme on alates kella 13-st loominguliste liitude kultuurinõukogu tund, kus me käsitleme Virumaa kultuuriprobleeme tunni aja jooksul. Nii nagu reedeti ikka on olnud kultuurinõukogu saates, kuid seekord käsitlemine kitsalt Virumaa kultuuriprobleeme. Nii, ja nüüd ongi siis aeg minna küsimuste juurde. Küsimustele vastamas Virumaa Fondi kaks esimeest, meil on demokraatlikud fondis kaks esimest Kohtla-Järve poole pealt Urmas majajas. Kohtla-Järve ATK esimees, Rakvere poole pealt, EKP Rakvere rajoonikomitee teine sekretär Mart Maidla. Nõukogu liikmetest on siin veel Lembit Kaljuvee. Saalis istub Elsa Gretskina. Ma vabandan, kui ma kõiki praegu silmaga ei haara. Ja looduskaitse komitee poolt on fondi vastajana külalisena siin Tiit Nuudi. Hakkame peale siis küsimustega seni laekunud küsimustest. Arvan, et palusime vastama Tiit Nuudi, teeme siis temaga jutu lahti. Ma loen küsimuse ära ja kuivõrd te saite pisut sellega tutvuda juba siis ootame teie vastust. Küsimus on niisugune, seltsimees Tiit Nuudi, ajakirjanikel on teada raadio Päevakaja kaudu, et terve päeva sõitsite mööda Virumaad. Ja teile kui vastsele looduskaitsekomitee esimehele näidati mõningaid Jüri reostunud maakohti. Palun võtke lühidalt kokku oma selle päeva muljed ja seisukoht nähtule. Kas teie nägemus reostusest ühtub rahvarinde asutava kongressi seisukohaga katastroofist Ida-Eestis? Ringsõit Virumaal võttis mind tõepoolest tõsiseks sest mul meeles meelde tuli see, kui palju Virumaast räägitud ja sai ka selgeks see veelkordselt, et kõige pingelisem koht keskkonnakaitseliste probleemide osas ongi Virumaa. Virumaa on see koht, kuhu on koondunud vabariigi tööstuse põhirõhk. Virumaa on see koht, kus vabariigi põllumajandus annab ligi 17 protsenti vabariigi põllumajandustoodangust. Kuid need kaks aru, need on ka Virumaa tõsised vaenlased just keskkonnakaitselistes küsimustes. Ja need kohad, kus ma Virumaal viibisin, näitasid selgelt kätte, kuidas meie tööstus ei tohi areneda. Kuidas meie põllumajandusedasi minna ei tohiks. Sain selgeks selle, et Virumaaküsimuste lahendamisel on esmajärjekorras vajalik lahendada tööstuda seotud probleemid. Et Virumaa on see koht, kus tööstust ei tohi täna laiendada sest on kätte jõudnud ökoloogilise kriisiaeg. Sai ka selgeks see, et Virumaa on see koht, kus paisatakse Eestimaal 72 protsenti kõikidest õhusaastest õhku. Ja on see koht, kus on kätte jõudnud tõeline kriis v ressursikoha pealt. See on selline tõsine signaal meile kõigile. Ja see näitab kätte seda, et meil on viimane aeg võtta kätte kõik need ettevõtted ja asutused, kes Virumaal paiknevad. Ja iga ettevõte, tööstuse juht, peab endale ütlema, et ma elan Virumaad ja ma pean tegema nüüd kõik selleks et keskkonnakaitse küsimused ära saaks lahendada. Selles sõidult jäi meelde ka mõned toredad suhtumised. Teame, et Virumaal on Kunda ja kui Kundas käisin, siis tekkis küll mulje, et olen sattunud ikkagi niisuguse linna, kus ei ole midagi tõelist hingata, ümberringi on kõik hall. Kuid tore on see, et vähemalt ettevõtte juht Enn raud on optimist. Ja tahab mõelda Kunda tuleviku peale. Ja siin kohe alguses tahaks öelda, et väga palju oleneb sellest, kuidas inimesed suhtuvad omaettevõtete perspektiividesse ja kuidas nad mõtlevad tuleviku peale. Ehk Virumaaküsimused on Virumaa enda küsimused ühelt poolt, kuid Virumaaküsimused on ka kogu vabariigiküsimused ja ka meie looduskaitsekomitee küsimused. Ehk mõte on selles, et Virumaale tuleb luua ja Me loomega niisuguse potentsiaali oma looduskaitsesüsteemis, kes saaks kontrollida täielikult Keskkonnakaitseseisundit, kes oskaks anda nõu kohalikele võimudele, kes oskaks öelda ettevõttele, kuhu suunda minna ja kes ütleks ka vajadusel, et lihtsalt see tootmine tuleb lõpetada. Ja nii edasi minna ei saa. See oli minu ühi nägemus. Antud päeva kokkuvõtteks. Teeme vahepeal nüüd ära tutvustuse, mida see virumaafond endast kujutab. Me oleme juba inimeste käest saanud hulga raha selle programmi rakendamiseks, mis Virumaafondil on. Ja ma palun, Virumaa Fondi esimees Mart Maidla kokkuvõtlikult mida me selle fondiga tahame saavutada. Ametlikult moodustati Virumaa fond kaheksandal aprillil 1988. aastal Rakvere rajooni täitevkomitee juurde aga loomulikult hõlvamaks kõiki neid probleeme, mis puudutavad kogu Virumaad. See on siis Rakvere, Kohtla-Järve rajoon, Kohtla-Järve linn, Sillamäe, Narva ka fondi nõukogu. See kuuluvad kõikide nende esindajad, kusjuures fondi nõukogus ei ole mitte nii palju ametikohtade järgi, kui on tõepoolest need inimesed, kes valutavad südant Virumaa pärast. Meie Eestimaa pärast. Näiteks võib nimetada siin Rakverest taimi Parve, Ilme Post, Erich erilt, Narvast, Efendijev murd ja veel mitmed-mitmed, teised. Kokku on praegu fondi nõukogus 28 inimest. Arengufond, Virumaa on ellu kutsutud sotsiaalse ja majandusliku arengu tasakaalustamiseks Virumaal. Fondi vahendeid kasutatakse teaduslike uurimistööde tellimiseks, samuti vajalike spetsialistide koolitamiseks, keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamise stimuleerimiseks mitmesuguste kultuuriürituste korraldamiseks ja üleüldse loomingulise tegevuse ergutamiseks. Loomulikult ka looduskaitsepropaganda kodupaiga tunde süvendamine. Nähtavasti on kohane küsida, kuidas on kasutatud seda raha, mis on senini laekunud. Laekunud on üle 30000. Siis praegu on välja kuulutatud konkursid meie stipendiaat idele alates kolmandast kursusest, epast mullastiku uurijad, maastikuhooldajad, ülikoolist, hüdrogeoloogid ja majandusgeograafidest Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, eesti keele õpetajad eeskätt vene õppekeelega koolis, aga samuti ka Eesti koolis ja Tallinna polütehnilisest instituudist ökonoomika mäed, teaduse ehitus, igast kõrgkoolist üks stipendiaat kahjuks täna ma ei saa teile veel öelda nimesid. Läbirääkimised on peetud ja järgmisel fondi nõukogu istungil me kinnitame need ning siis teadvustame ka teile need nimed, kes on Virumaa Fondi stipendiaadid. Ühelt poolt meres koos tõstame üles probleeme, aga teiselt püüame leida ka neile lahendusi, sest me juhindume põhimõttest. Kaitstes-Virumaad kaitseme Eestimaad. Järgmine küsimus oleks Lembit Kaljuvee Rakvere rajooni täitevkomitee esimehel. Siin on küsimus Kunda, vabandust, kuni esimese keskkoläbitooriumilt. Kuidas teiega vaatasite oma rahvasaadikud tööstuse majandusjuhte suunata ökoloogilisele mõtteviisile. Kas te peate vajalikuks Virumaa koolidesse sisse viia süvendatud õppeainena, keskkonnakaitse, loodushoiuõpetuse, kas või mõnes kooliski et kindlustada ülikoole välja kujunenud huviga üliõpilaskandidaatidega. Kas peate õigeks, et Virumaa vajab rohkem agronoomi, kes tunnevad vihmaussielu vajadusi? Kui fosforiidi, akronoome, plaanide, täitjaid? No kuidas me kasvatame oma rahvasaadikuid, tööstus, majandusjuhte rahvasaadikud peavad kasvatama täitevkomiteed ja tegema täitevkomiteele ettepanekud ja määrama nende täitevkomitee töösuunad ühes või teises küsimuses. Mis nüüd rajooni juhtkond teeb. Selleks, et meie majandusjuhid oleksid tõesti targemad ja suhtuksid nii nagu tänane Virumaa vajab meie ees olevatesse probleemidesse nimelt ökonoomika alal müüd ökonoomika vaid ökoloogia alal, siis me oleme. Majandusjuhtidega igakordsel Agro kohaliku ATK nõukogu kokkutulekutel räägitud nendest probleemidest ja tuleb öelda, et jää on hakanud liikuma. Ja edaspidine töö saab olema ikka nii, nagu Eestimaal on käinud, et armu ja hirmuga selles küsimuses ma mõtlen, tuleb kasutada ka stratiivseid meetodit, kui see on vajalik, kuid siiski selgitustöö kõikidel tasanditel. Muidugi aitavad siin rohelised ja loodud Virumaa looduskaitse valitsus, mis ühtepidi nagu on seotud vabariigi looduskaitsekomiteega peavad selle töö koos täitevkomiteega ära tegema. Kas peate vajalikuks Virumaa koolidesse sisse viia süvendatud õppeainena, keskkonnakaitse loodushoid? Jah, see on tõesti väärt mõte ja seda on vaja teha, sellepärast et seda haridust ja teadmisi ökoloogia alased on väga vaja. Muidu ju ei saa seda tööd teha. Me võtame selle asja koos loodud koolide koondisega päevakorrale ja ma arvan, et lahendama nii nagu on ettepanek tulnud vihmaussielu vajadusi. Teadvad agronoomid, fosforiidiagronoom isiklikult tahaks ma ikka ja ma arvan, et enamus meie rajooni rahvast on sellisel seisukohal et on meil vaja neid vihmaussiagronoom selle küsimuse otseses mõttes ja ainult nii läheb meil elu edasi. Fosforiidiagronoomid, aga ma arvan, ei ole Virumaal midagi teha ja kogu maailmas Aitäh Kaljuvee et väärt ettepanek tuli siis Rakvere esimese keskkooli abiturient Indrek Toome ja ökoloogia on poliitikaks kujunenud meie vastuolud üleliiduliste, suurfirmade ja bürokraatiaga algavad keskkonnakahjustustest, meie tahtmine oma kodu säilitada elamiskõlbulik, kuna nüüd ja tulevikus hinnatakse natsionalismi, yks teie hinnang poliitikuna tekkinud situatsioonile ja milles näete väljapääsu. Ma arvan, et minu hinnang tänasele Virumaaseisule juhtub kõigi nende hinnanguga kes tunnevad väga suurt muret Virumaa saatuse pärast. Ja selle olukorra pärast, kuhu me oleme aastakümnete jooksul oma Virumaaga jõudnud. Maa poliitikuna ütleksin vast niimoodi, et nähtavasti see tänane olukord Näitab väga ilmekalt meil aastakümnete jooksul ju juurdunud vastutustunde puudumist, nii. Rahvavõimuorganite poolt kui ülamajandusjuhtide poolt vastav partei ja nõukogudeorgani juht juhtide poolt olukorra eest omal territooriumil ja sellisel lagastamis tunde vohamine üle kogu meie maa, kuidas seda peatada. Ma arvan, et ainult niimoodi Et prioriteetsena tuleb paika panna kohaliku rahva huvid ja, või olukorra eest antud territooriumil. Rahvas peab vastutama ja kaitsma oma territooriumi, oma rahva, oma laste huve mitte ainult ametnik, kus me ametniku vastu vastutusega oleme jõudnud, seda näitab meie tänane päev. Ja mis puudutab nüüd siin üleliiduliste ametkondade hinnangut, et kui kohalik huvi hakkab pead tõstma, nimetada teda natsionalismi, eks siis ma ütleksin ainult üht. See räägib poliitilisest harimatusest kas inimese või või ametkonna rumalusest. Ma arvan, et eks nad tasapisisaaga targemaks ja arukamaks sest ma usun, meie oma seisukohast küll lahti ei peaks ütlema. Tänan, Tiit Nuudi, millised võimalused on kehtestada ettevõtetele loodusvarade kasutamisel ressurssi, reostusmaksud? Need kehtivad kõikides arenenud tööstusmaades ja siis vastuta siis kohe teisele küsimusele ka küsimused on Eesti Raadio keskkonnakaitse ajakirjanikelt. Kas te olete nõus, et keemiatööstust tuleb kõige rangemal kombel piirata, eriti jäätmete kontrollimatut paiskamist loodusesse kasaka küla kohal rajatava süvalasuga Soome lahte? Kui te ringi sõitsite, siis te nägite seda, milline see tuhaväljade olukord ja see, see siva lasu ehitamine seal oli? Kõigepealt ressursimaksudest nii palju, et 1991.-ks aastaks peavad olema ressursimaksud kogu nõukogude liidus kinnitatud. Meie omalt poolt oleme praegult teinud kiirenduse ja püüame kõik ressursimaksud meie vabariigis paika panna järgmise aasta jooksul. Keemiatööstus on tõesti, eks tõsine reostusallikas Kohtla-Järve rajooni rajoonis ja seda vaatepilti, mis me nägime tuhamäe otsast, seda on raske öelda teistmoodi, kui see on täielik looduse reostusallikas. Eesti põlevkivi keemia on ettevõte, mis pikka aega on reostunud ümbritsevat põhjavett ümbritsevat loodust praegusel hetkel ja võib öelda üks, viis kuni 10 aastat tagasi. Ta hakkas ehitama välja puhastusseadmeid. Üheks selleks osaks, et organiseerida reovete ärajuhtimine on kasakaküla kohalt merre minev sügavee lask. Küsimus, kas ta on kontrollimatu veelask või mitte, ütleks nii, et puhastusseadmed, mis on Kohtla-Järve linna territooriumil on kontrolli all ja jäävad kontrolli alla ja see väljalask peab aitama viia välja lastavaid heitmeid kaugemale merre. Kuid see ei tähenda seda, et täna on juba mingi midagi tõsist ära saavutatud. Vastupidi praegu meie peame ja ettevõte samuti tegema kõik, et valmis ehitada puhastusseadmete laiendus tooma Ahtme-Jõhvi fekaalveed Kohtla-Järvele niinimetatud fenoolid neutraliseerima ja puhastatud laskma siis alles sügavee väljalasku. Mina näen keemiatööstuse arengut antud piirkonnas nii, et tuleb võimalikult palju et võimalikult palju, vaid tuleb kasutada kohalikke ressurssi ja kohalikult ressursist, teha keemiat, mitte teha sisse toodaval toorainel ja samuti leida võimalus ikka rohkem enam meie vabariigi majandusele vajalikke keemiatooteid toota ja mitte viia nii palju välja, see tähendab, tasakaalustada olukord ära looduse ja tootmise vahel, see tähendab teataval määral ka piirata. Kas meil on kedagi, kes võiks vastata? Siin on palju küsimusi selle kohta, kuidas mõjub põldude lupjamise põlevkivi tuhaga. Rakvere rohelised on pannud praktiliselt oma küsimusesse ka vastuse. Küsimus on adresseeritud akadeemik lippmaale, kuna teda ei ole. Aga ma loeks küsimuse siiski ette ja võib-olla me siis kõik koos leiaksime. Siit vastuse põlevkivi tuhakasutamisele kahjudele. Mida arvata põldude lupjamiseks põlevkivi tuhaga? Kas tuhaga igal aastal mulda viidav radioaktiivne toime suurenevas kontsentratsioonis võib muutuda inimesele ohtlikuks? Kuigi küsimus peaks olema adresseeritud raadioloogidele või mullateadlastele, palume siiski vastust. Siin on mõeldud akadeemik Lippmaad. Aga Me lubasime leida vastuse, kas on tõenäoline, et põlevkivituhktolmuga põldude väetamise, selle aine radioaktiivsus võib olla taimekasvule suuremaks timulaatorisku lupjamise toime. Lisame siia fosforiidijäägid, mis jäävad mulda. See tähendab, kas oleks mõtet mõõta lubjatud põldudelt saadavate kultuuride radioaktiivsust. Praktika on näidanud, et tuhktolmuga väetatud aia maasikad läksid vohama. Kunda näide. Sama efekti märgati ka Tšernobõli katastroofi järel vetikate mitmete laialehiste taimede kiire kasv. Millise hinnangu me anname sellele inimeste väga tõsisele küsimusele? Sest on teada, et osa aiandusega tegelevaid inimesi tahab väga sedasama balti ja Kunda põlevkivituhkakottidesse pakkida ja oma aiamaal kasutada. Aga juba on ka selliseid seisukohti, et see tuhk vajab enne siiski radiatsiooni ja selle fooni osas tõsist uurimist. Kas meil on vabariigis üldse praegu teada, kus niisuguseid katseid-uurimisi tehakse? Endised looduskaitse, valitsuse mehed, kas teil on asi selge? Palju võib öelda, et Saku maaviljeluse instituut nende küsimustega tegeleva uurimistööd on käimas aga rohkem ei oska momendil öelda, võib-olla mõni ATK esindaja, kes kohal on, võib täiendada selle koha pealt, et me jätame selle teema nähtavasti edaspidi ikkagi spetsialistide jaoks, aga see tähendab, et ta on praegu väga teravalt päevakorral. Ja muidugi, kõige valusam piirkond on just see Ida-Eesti, mida ka rahvarinde asutaval kongressil nimetati katastroofipiirkonnaks. Ja siin on nüüd jällegi küsimus, kas Nõukogude Eesti valitsuse looduskaitsekomiteel on teada, millist tööstust arendatakse Sillamäel. Kas kohalikel võimuorganitel on õigus peatada üleliiduliste või kaitseministeeriumi objektide laiendamist, kui need ei ole kooskõlas elukeskkonnakaitse nõuetega? Kas looduskaitsekomiteel on õigus jätta kinnitamata projektid, mida ainuisikuliselt on viseerinud Peeter palu või Bruno Saul ja suurehitused, kus pole arvestatud loodusressursse? Näiteks väga keeruline olukord on praegu Rakveres uue suure lihakombinaadi põhjavee varude kasutusele võtmisega ja tehnoloogilise vee saamisega seal. Ja kas üldse on mõtet ehitada selliseid giganti, kui on teada, et Eestimaa loodus nõuab ammu suurtootmise hajutamist? Nii alustaksin Sillamäest Sillamäe kohta kindlasti vabariigi valitsusel on teada, mida seal toodetakse. Kuid nii nagu paljudes teistes riikides, samuti teatav osa tööstuse toodetest on lihtsalt Sillamäel salastatud. Kas kohalikel võimuorganitel on õigus peatada, on küll õigus peatada ja õigus peatada on meil kõikide üleliidulist, aga kui kaitseministeeriumi objektide laiendamist Meil on õigus jätta kinnitamata projektid, mida on ainuke isikuliselt viseerinud. Üksikisikud vabariigi valitsusest. Lihakombinaat Rakveres on tõepoolest üks taoline objekt mis on paika pandud minu arvates veel sel ajal, kus see küsitlus tõsiselt looduskaitselisi nõudeid ja ka tänaseks on see toonud esile terve rida probleeme just vee ja kanalisatsiooni osas. Kanalisatsioonirajatised on lahendatud nii, et Rakvere linn saab sellest kasu, kuid tänaseks on veel sisuliselt paika panemata. V küsimused. Siin on veel tõsiseid mõtlemisprobleeme. Kuid minu arvates saab ainult olla sealhulgas ainult üks mõte. Et see kombinaat peab andma kasu Rakvere linnale niimoodi, et oleks Rakveres ka v mured lahendatud ja kanalisatsiooni mured samuti. Arvan tõesti ka nii, et käesoleval ajal on õigem mitte tehagi kante suurtesse suurigi kante üksikutes rajoonides vaid tõepoolest, suurtootmine tuleb hajutada. Antud juhul antud objekti juures pean õigeks objekt lõpetada taolise projekti järgi, nagu ta praegu on, tehtud on, arvestades, et kõik ökoloogilised nõuded, mida on metsamajanduse ja looduskaitseministeerium esitanud, tuleb täita. Siia juurde lisada veel nii palju. On täiesti, Rakverepuhastusseadmed, saab endale hakkavad, maksavad need puhastusseadmed seitse miljonit kuldrubla ja praegu ehitustegevus käib, tähendab, ehitatakse neid, neid puhastusseadmeid nii soomlaste kui Rakvere rajooni ehitajate poolt. Siin tuleb muidugi märkida ära seda et lihakombinaadi puhastusseadmed koos lihakombinaadiga olid ette nähtud lepingus Soome ja Nõukogude liidu vahel. Et ehitatakse ainult lokaalsed puhastusseadmed. Lihakombinaadi jaoks arvestamata linna vajadusi. Tänusin. Vabariigi juhtorganite, rajooni juhtorganite ja võib-olla kõige rohkem üldsuse. Toimele isegi survene. Need puhastusseadmed ehitatakse tänaseks vee probleem lõplikult lahendatud joone tähendab tehnoloogiline vesi on lahendatud, tehniline on lahendamata. Rajooni poolt pakutud variant ainsana saab olla ja see variant on. Kunda jõest tuleb võtta tehniline vesi. Muidugi lihakombinaadi, kuigi kandi mõjus Rakvere rajoonile tema majandusena, tema sotsiaalsfäärile rääkides läheks jutt äärmiselt pikaks ja kas me oskame kõike seda halba ja head täna ette näha? Ma arvan, et ei oska. Kuid peatada, tänase ehitus ei pea ma ka võimalikuks mitte. Aga seda tehnilise külje pealt, seda veesaamist kombinaadile praegu on ikkagi väga-väga põhjalikult vaja uurida ja leida need projektid kõigi kiiremas korras. Kindlasti. Ja meie rajoonipoolsed seisukohad on nimetatud küsimuses antud ja projekteerijad nende nende küsimuste lahendamisega tegelevad. Aeg on meil ju äärmiselt vähe, küsimus on siin nimelt sellest aja küsimus. Ma arvan, et me koos leiame selle lahenduse, kuidas ikkagi lihakombinaat Ekspluatatsiooni anda ja lahendada see vee probleem Kunda jõe kaudu. Aitäh, Lembit Kaljuvee. Indrek Toome. Küsimus Virumaa Fondi pressigrupilt. Rahvarinde kongressini Ida-Virumaa olukorra katastroofiliseks, kuid mitte lootusetuks, see vastab täiesti Virumaa Fondi nõukogu hinnangule. Muidu Me poleks oma programmi teostamist alustanudki. Siin edasi on sellest, et katastroofi Ida-Eestis on põhjustanud ikkagi üleliiduliste ametkondade poolt paika pandud juhtide vastutustundetus. Ja millist võimalust teie näete Ida-Eesti suurtööstuses igal tasandil juhid välja vahetada ohutundega juhtide vastu. Ma hakkan võib-olla tagantpoolt pihta. Nähtavasti on raske välja töötada neid kriteeriumi, mille järgi siis öelda, et see juht on ohutundega, see on keskmise ohutundega suure ohutundega. Isiklikult arvan, et, Siiamaani Meie kaadri paikapanemisel toimis selline mehhanism, mis välistas jällegi kohaliku huvi, nagu te näete mammuti toksinaga seda kohalikku huvi ja kohaliku rahva kontrollija parteikomitee täitevkomitee mõju oma rajooni regiooni asjade ajamisel. Mulle tundub, et edaspidi just rajooni linna parteikomiteed, kes tegelevad meil KKT küsimustega täitevkomiteed, kes võivad, ja rahvasaadikute nõukogud, kes võivad hinnata ühe või teise inimese, ametkonna või ettevõtte tegevust rahva nimel. Mitmed ühiskondlikud liikumised peaksid siin olema ametkonna, ettevõtte juhtkonna või ettevõtte direktori hindajaks ja vajadusel ka kaadrimuudatuse initsiaatoriks või ettepanekuga välja tuli, eks siin ei ole mingisugust küsimust. Siiamaani on jah, seistud nagu kõrval ja aktsepteeritud kui paratamatust ülevalt poolt paika pandud juhti. Nii et ma jällegi kutsunud üles kohalikul võimkonnal ja rahval hindama, kas üks või teine amet, mees sobib oma tööd edasi tegema või imite. Kui ei sobi, tuleb see küsimus üles tõsta juba järgmisel tasemel otsustamiseks. Ja nüüd teie küsimus oli selline abstraktset. Paljudel juhtidel Pole omane eestimaalasele siis kuulukoguja kodutunne. Eks need juhikul eestimaalased ja, ja kahjuks see ohu ja kodutunne vist pole omane väga suurele, väga suurele seltskonnale, küsimus on laiem, ei maksaks jällegi fetišeerida seda ülemuskonda, vaid mina ütleksin niimoodi, et see lagastav suhtumine loodusse ja ülitsi ellu vist on vaja aktualiseerida nii inimese tasandilt kui, kui, kui kuni seal väga kõrge ametkonnani võtamis Keskkomitee Ministrite nõukogu, ülemnõukogu presiidium välja, sellepärast et ei maksa arvata, et kõigis meie hädades täna on süüdi see, et me ei ole osanud kuskile väga kõrgele tasemele panna head ülemust. Siis me petame ennast jällegi ei maksa arvata jah, et see hea ülemuse leidmisega lahendame kõik hädad, ei. Kui me toome võimu juurde otsustamise juurde rahva ja kohalike huve huvi, siis me lahendame kõik oma küsimused, nii nagu me tõepoolest peame vajalikuks. Tänan, Indrek Toome, ma läheksin siit edasi küsimuse juurde, mis on esitatud Lembit Kaljuvee le, palun vaadake, teine küsimus. Te olete hariduselt ehitusinsener, kuidas kujunes välja kriitiline meel keskkonna kaitseks? Lugege ise, palun seadusi, küsimus edasi, sest see on pisut minuga seotud, ma ei taha rakveres kusjuures on teada, et mitmed rajooni probleeme arutate põhjalikult inimestega, kes kuuluvad niinimetatud kooli või roheliste parteisse. Kuigi keegi neist ei kuulu täitevkomitee koosseisu ega ole rahvasaadikud. Kas te ei lase ennast kõrvalistest inimestest liigselt mõjutada majandust tegelikult juhtivate inimeste kahjuks? Aga mees poolt otsast peale. Ehitaja olen ma nii-öelda teist põlve. Viis põlve tagasi oli vaarisa Kohtla-Järve praeguses Kohtla-Järve rajoonis. Järvemõisas tündri mees ja nii et nii palju kui tean, on olnud põllumehed. Esivanemad ja lapsepõlv on ka Kohtla-Järvel sealsamas järvekülas mööda läinud. Võib-olla on sealt midagi looduslähedast külge ajanud? Mis puudutab probleemide arutamisega ühe või teise inimesega siis põhimõtteliselt Peaksime me oma probleeme ikka lahendama, nende arutama nende inimestega, kes tõesti valutavad oma südant ühes või teises probleemis, kes nii-öelda vaatamata kõigele Tõesti on jäänud ja jäävad kindlaks teatud põhimõtetele, kes teavad oma asja. Ja tõesti, nagu me oleme täna kuulnud juba eelnevalt teame, Viru maas on põhiküsimus siiski täna selles, kuidas me suudame, suudame. Ökoloogilised küsimused ära lahendada. Nii et võib-olla tõesti siin võib võib jääda selline mulje, et kaljuga on roheline, sellest eelmisest vastusestki, et vihmaussiagronoom oleks vajalikum. Aga noh, ma arvan, et On inimesi, kes siis ütlevad ja suunavad juhtkonda ka ühest äärmusest teise mitte minna või minemisel. Nii et praegusel juhul on tõesti vaja Virumaal hoida silmad lahti ökoloogiliste küsimuste osas ja siin on nii taimi Parve kelle eest peab olema rajooni rahvas tänulik. Mina kaasa arvatud. Et on siin aidanud silmi avada ja paljudele probleemidele palju tõsisemalt läheneda. Ja nii ainult nende ja kõigi, mitte ainult rahvasaadikutega kõigi inimestega suheldes peaks saama täna rajooni juhtkond võimaluse leida selle tee, kuidas ikkagi oma maakonna asju edasi ajada. Millises suunas nad peaksid liikuma. Ja majanduse tegevuse, ega ma ei mõelnud siin majanduse mõttes, et meie majandusmehi ei arvesta ja ja ainult vaatame nii looduse poole, püüame seda teha ikkagi kompleksselt, võib-olla sünduma tunnevad ennast puudutatuna need mehed, kes on tõesti harjunud. Niinimetatud Nagastamis poliitikaga sõna tõsises mõttes nende vastu me peame olema nii täitevkomitees ja teistes rajooni juhtorganites. Üks lühikene konkreetne küsimus Tiit noodile, see tuli siia laua peale. Miks Bahnime asfaltbetoonitehase kohal ikka püsib, must pill ja pigipõletamise hais täna hommikul, kui ma linna tulin, oli see pilt seal ääretult nukker. Õhk seisis ja kõik, kõik see müts seisis seal Bahnime peale. Käisite isiklikult seal korda loomas, asi ei ole paranenud. No nähtavasti siis Rakvereteede remontehituse valitsuse juhtkond ei saanud aru sellest kohalkäigust ja mulle ja muud midagi üle, kui suunata looduskaitse insped inspektsiooni töötajad kohale, teha vastav ettekirjutus kuni kasvõi tsehhi sulgemiseni. Ja siin ongi nii öeldud, et kelle sõna peale jääb kas looduskaitsekomitee esimehe või rakvere teede remondi- ja ehitusvalitsuse juhataja Valentin transtoki tehnokraat lik sõna. Ja loodan muidugi rajooni abi ka selles küsimuses, selles mõttes, et hinnata oma tootmisjuhi tegevust sellisel juhul, kui ikkagi looduskaitsekomitee esimees käis kohal ja tahtis hea sõnaga paika panna küsimuse ja kui aru ei saadud ehk siis me kahekesi Kaljuvee ka selle asjaga ära lahendama. Nii, ja veel, mida üldse peale hakata Väike-reostajatega, keda Eestimaale on siginenud väga palju, võtame või tee ääres šašlõkke kõrvetajad. Suvel oli neid pühapäeviti Tallinn-Pärnu vahel 17 ei lähe yhe ärika rasvaving veel autost välja, kui järgmine oma reklaamisõidu pealt su autosse sokutab. Suveajal on lõkete tegemine keelatud, kus on inspektorid? Kodumaine, mitte kaubaturist on alla kirjutanud. No see on tõesti nii, et ilmselt minule ei meeldi ka see, et me iga paari kilomeetri järel näeme, kuidas tehakse šašlõkki, mis on muutunud juba meie rahvusroaks. Kuid kujutan ette, et siin rohkem kui looduskaitsekomitee peaks ikka sekkuma kohalikud võimuorganid, kelle ülesanne on. See küsimus ära lahendada, sest nemad annavad välja need load, müük müügiks, nii et siin arvan, et iga rajooni looduskaitsjad, rohelised ja kõik teised, kes on loodusega seotud, peavad oma sõna ütlema ja taolise väärnähtuse lihtsalt oma regioonis ära likvideerinud. Nüüd me teeme oma saates väikse vahe kohe. Me läheme otsesaatesse vikerkajasse, et teha tänasel lindistuse reklaami. Oleme Virumaa Fondi pressikonverentsiga Raadios valges saalis tööd teinud kolmveerand tundi. Vastame Virumaa mureküsimustele ja vastamas on looduskaitsekomitee esimees Tiit Nuudi, Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretär Indrek Toome, Virumaa Fondi esimehed Virumaa maavanem Lembit Kaljuvee. Ja ma küsiksin praegu teie käest, kas teil on juba selge, mis suunas Virumaa fond praegu oma tööd teeb? Tiit Nuudi valvanud? Minul on selge, et Virumaa vanud peab tegema tööd edasi selles suunas et kogu Virumaa nõrkadele kohtadele keskkonnakaitses punkt peale panna, ma mõtlen just tööstusele, põllumajandusreostusele ning samuti, et Virumaa fond viiks kokku looduskaitselise kultuuri tavalise elukultuuriga. Ja kui see kultuur koos tõuseb, siis me võime ka öelda seda, et tõuseb meie keskkonnakaitseseisund teisele tasandile Virumaal. Ja meie omalt poolt teeme kõik selleks, et Virumaa keskkonnakaitsereostustaset alla viia, mitte lubada uusi tööstusi sinna laiendada. Ja põllumajandusjuhtidele teeme selge ettekirjutuse, et tuleb muuta põllumajandustootmine Virumaale kohaseks ehk mõelda rohkem maheda põllumajanduse peale. Indrek Toome, palun öelge, mis teie meelest on Virumaa praegu kõige teravam ökoloogiline probleem. Ma arvan, et me ei ole väga põhjalikult endale selgeks teinud, kuhu me tahame Virumaaga üleüldse jõuda. Ma pean silmas siin kõiki tema elu külgi, nii majandust, nii põllumajandust kui selle osa nii kultuuri, nii demograafiat ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui me räägime ökoloogiast, siis mulle tundub nii, et me oleme pikka aega ökoloogiast ja keskkonnakaitses lähtunud väga valest seisukohast. Me oleme võidelnud tagajärgedega, aga me ei ole võidelnud juba ütelda eos või sündimise või sünnifaasis põhjuste ja põhjustajateks. Ja seetõttu mulle tundub, et me peame väga sügavalt mõtlema selle peale, kuidas neid põhjuseid ja põhjustajaid paika panna, taoliselt, mis oleks siis Kirde-Eestile ja Ida-Virumaale tarvis. Meie rahvaseisund. Täna näitas Hermann, me anname oma tänase pressikonverentsi saate eetrisse alates kella 14-st kolmandal programmil ultralühilainel ja siis juba täies pikkuses, nii nagu me nüüd tööd jõuame teha. See tänane saade tõlgitakse ka vene keelde, seda on kuulda majakalainel. Nii et siis kuulmiseni kolmandal programmil ultralühilainel kell 14. Jätkame oma tööd siin valges saalis. Mitu küsimust on sellest, kuidas põlevkivi kaevandused on ohustanud Kohtla-Järve põllumehi, ma arvan, Urmas maja ja ATK esimehena ja Fondi esimehena. Rääkige, mis muretel on seal Kohtla-Järvel põllumaaga. Teada on, et eriti suured raskused Tammiku kolhoosil. Ma arvan, et Tiit Nuudi nägemust meie rajooni ja Kirde-Eesti külastamisest võiks rikastada. See siin ei ole kaart kus on siis värviga märgitud meie majandid Ida-Virumaal ja sinna kaardile on kantud kõik kaevandused ja muud tööstusobjektid. Kardan selles mõttes ainulaadne, et ei ole varematel aegadel nagu tahtnud võib-olla näha mõlemat kooslust koos mäetööstus kui põllumajandustootmist. Ja seetõttu nähtavasti oleks huvitav mõtiskleda sel teemal, kuidas üldse majandust arendada. Nii et kumbki majanduse pool kahju ei kannaks või vähemalt 11 taluvalt oleks võimalik majandusasju edasi arendada. On üldlevinud käibetõde, et mäemehed tihti arvavad, et nende mõju põllumajandusele kuivendavat laadi seega kasulikku laadi. Et see tuhk, mis ülevalt tuleb, millest me siin eelnevalt rääkisime 30 kuni 60 tonni hektarilt 40 kilomeetri raadiuses on põllumajandust aktiviseerivat laadi, nii nagu juttu oli. Kuid kahtlemata meile, kes me seal elame. Ja need küsimused palju kaugeltki nii ei tundu. Sest iga kaevandus ümbergiga karjääri ümber moodustab nõndanimetatud depressioonilehter. See ei ole ainult kuivendavat laadi. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et iga põlevkivi tonni kohta pumbatakse välja tsirka kaheksa, seitse kuni kaheksa korda vett rohkem kui põlevkivi. See pumbatakse välja eelvoorudesse. Sellega rikutakse meie maaparandus objektide eelvoolude veerežiimi langevad välja mitmed meie tootmispinnad, mis ei ole kasutatav täna põllumajandust madena, rääkimata otsestest reljeefi muutustest. Mitmetel põllumajanduslike kõlvikute. Samuti igal aastal ja üha rohkem oleme sunnitud eraldama maid haritavat maad. Tööstuse alla. Siiamaani ei ole lõplikult paika pandud vaidlus oktoobrikarjääri maaeralduse suhtes. Nii et me väga tahaksime selgust küsimuses, milline on näiteks vabariigi keskkonnakaitse komitee seisukoht ja milline on oleks see nõndanimetatud kontseptsioon, kuidas majandada ära põllumajandussellel maalapil, kuidas garanteerida töö ja ladus äraelamine 25-le 1000-le rajooni elanikuna. Et mitte tähendab jääda selle tööstuse negatiivse mõju mõju valdkonna, neid näiteid võiks tuua rohkemgi. Kuid sellega ma praegu piirduksin. Tahaks juurde lisada, et ka Virumaafondilt on tellitud epalt mullateaduse ja agrokeemia kateedrid, uurimus mulla veerežiimi kohta, daamiku kolhoosis, Rägavere sovhoosis ja vinni näidissovhoostehnikumis ehk teiste sõnadega seal, kus sanda rikutud rezhiim osaliselt rikutud ja vähem rikutud, et saaks juba teaduslikult põhjendatud andmed nendes küsimustes. Ma tahaksin veel jätkata niipalju, et nähtavasti mulle tundub olnud prestiižikas uurida põllumajanduslike külvikute majandamist kaevandatud aladel ei ole toonud eriti ühelegi teadvusele mehel erilist prestiiži, seetõttu see meie Virumaa Fondi algatus võiks olla siiski ainult algatus. On ju mõistetav, et me ei suuda finantseerida võib-olla kogu uurimistööd, tööd, mis meie rajoonist peaks toimuma nendel kaevandustsoonide mõjupiirkonnas, nähtavasti on vaja siit võib-olla edasi minna ja riiklike vahenditega mõningaid selliseid uurimusi finantseerida. Kuid ma tahaksin öelda, juhtida tähelepanu sellisele momendile, et väga oluline. Ja ma näen seda niimoodi antud hetkel näha just integreeritult Rakvere ja Kohtla-Järve rajoonist probleemistikku. Sest see fosforiidi küsimus aktiviseerisid terve vabariigi, sealhulgas Kohtla-Järve elanikkonna mõtlemist, vaimsust, otsustamist, julgust ja nii edasi edasi. Kui ma tahaksin öelda, et me ei tohiks mingil juhul nüüd jätta tähelepanuta põlevkivienergeetika põlevkivi töötlemise põlevkivitööstuse arengut sest me vaatame seda kaarti ja meil ei ole siiamaani selge, kas kuremäe kaevandus jääb sinna, kas ta nihkub lääne poole, milline on perspektiivsete kaevanduste rajamise kalentaarne tähtaeg, milline on nende tehnoloogiat, kuidas nende mõju, tähendab, ma arvan, et selle fosforiidimure taustal mingil juhul ei tohiks jääda tähelepanuta see olemasolev kogemus, mis on saadud põlevkivi töötlemisega. See võib olla rikastavana fosforiidiküsimuse selgeks rääkimisel, kuid samal ajal me peame ka selgelt tunnetama, et olemasolev põlevkivi töötlemise tase ajab hoopis konkreetsemat ja tähelepanelikumad selgeks rääkimast. Ma lisaksin mõned sõnad võib-olla kaevandusprobleemide juurde üldse Virumaarajoonis julges välja öelda selle mõtte, et põllumajandusmaad kaevanduste alla võtta nagu edaspidi ei tohiks. Ja kui seda teha, siis seda tuleb tõepoolest väga sügavalt järele mõelda. Me oleme võtnud niisuguse suuna, et kõik uued objektid, mis tulevad meie vabariiki läbivat ökoloogilise ekspertiisi ja ökoloogilise ekspertiisi teostamiseks on praegu moodustamisel looduskaitsekomitee juurde teadusnõukogu, kelle juhiks on andnud nõusoleku tulla akadeemik Endel Lippmaa. Teadusnõukogu koosseisus on Me Wabariigi juhtivad teadlased, insenerid ja ka ühiskonda tegelased. Ja meie loeme, et kõik need objektid, mis käivad läbi teadusnõukogu saavad saavad õige hinnangu, millega peaks rahule jääma. Noh, meie vabariigi kõik inimesed, sest need inimesed, kes sinna praegult on välja pakutud, on tõesti meie vabariigi teadlaste eliit. Siin kõlas läbi ka kuremäe kaevanduse küsimus. Meie seisukoht on komiteel praegult selge. Et kuremäe kaevandus täna veel projekteerida pole õige ning koos Kohtla-Järve rajooni täitevkomiteega olema ka vastava märgukirja vabariigi valitsusele esitanud mõttekäik on lihtne. Selleks, et üldse kaevanduse edasi teha, peame me täielikult kindlalt paika panema põlevkivi edasi kasutamise teed ja põlevkivibilansi. See bilanss on praegult vabariigi plaanikomitee poolt koostatud ja on ka läbivaatamisel meie komitees. Nii vahepeal ma loeksin ette ühe. Teate, mis täna oli tulnud Aadee valgesse lauda nimelt Virumaa fond, kõikide oma suurte ettevõtmiste toetuseks sai Tallinna 46.-lt keskkoolilt. Annetuse. Kogumisleht on minu käes ja selgituseks siia juurde nii palju. Tallinna 46. keskkool on süvendatud kunstikallakuga kool. Selle korjanduslehe täitsid kuuenda klassi õpilased, need on sellest praktiliselt nagu viienda klassi õpilased, sest 11 aastased selles koolis on tugev. Balletiringis on see tuntud pähklipureja kool. Seda juhatab õpetaja Svetlana Järvi ja kuues ka klass on kunstiklass ja nende klassijuhataja õpetaja Maire Mänd. Nii, ja nüüd siis Need, algajad kunstiõpilased paluvad Virumaa Fondi ning Indrek Toomet, keda nad on televiisoris näinud ja kes on nende meelest mõnus mees. Lapsed soovivad, et selleks ajaks, kui nemad lõpetavad kunstiinstituudi, jääksid alles Kurtna järved ja kuremäe klooster. Et seal ei ole, ei oleks mitte põlevkivi kaevandused, kuivad järvede tolmavad korstnad. Nad tahavad minna pärast kunstiinstituudi lõpetamist sinna maalima, järvi ja kloostreid, ilusaid maastik. Ja selle nimel teevad nad annetuse Virumaa fondile, klassijuhatajalt ja 25-lt õpilaselt oma kommirahast. 34 rubla. Ma arvan Näete, korjamislehte raha on siin ja me võtame selle Virumaafondi arvele. Enne täname 46. keskkooli kuuenda kunstiklassi õpilasi. Mul on veel eriti uhke tunne, ma olen ju 46. keskkooli abiturient, kaabel sama keskkonna, olite rent. Niisiis tuleb veel teil vastata ka ühele abiturientide küsimusele. Küsijaid on Püssi keskkooli abitoorium 80 889 aasta. Ja nad on väga mures ikkagi, mis saab nende koolist. Ja see on ka üks meie Virumaa Fondi teemadest. Küsimus, nii, kas seltsimees toome peab võimalikuks säilitada püssis Eesti rahvuskool on teada, et hariduse parteijuhid Kohtla-Järvel on jälle kindlad eesti-vene segakooli loomise teostumisest. Püssi kombinaadi direktor Rein Kuusmik viidi Tallinnasse tööle. Et Kohtla-Järve ATK pole küllalt raha vanakooli restaureerimiseks pole, ehitas võimalusi ja nii edasi. Samas aga tahetakse tulevikus Kohtla-Järve rajooni Noor-Eesti perekondi, eestlastest spetsialiste ja kiri, mille mina sain küsimusega, lõpeb vägaminoorset. Miks noorte julgus ja kodutunne budistatakse ametkondlikust masinavärgis ära, millal õiskamistele järgnevad teod? Viime ühegi olulise asja lõpuni, muidu kaob tahtmine elada. Ma olen seda väitlust jälginud väga tähelepanelikult ja oma arust delikaatse ja demokraatliku inimesena. Ma ei ole. Kuidas öelda jõuliselt või, või oma tahtega sekkunud selle probleemi lahendamisse? Veel kord, küsimus on väga delikaatne ja ma arvan, et siin tuleks kohalikul rahval just toonitan, kohalikul rahval veel kord mõelda. Kuidas seda probleemi lahendada? Me ju ei taha, et meie asjadesse segaks mingi kõrgametkond küsimuse otsustamisel Moskvast. Ja ma ei pea õigeks, et kohalikud kõike küsimusi püüaksime lahendada kuskil ainult Tallinna tasandil. Kuid tundub, et see probleem on selline, mis väljub, võib olla kohaliku huvi raamest. Jaa. Ma arvan, ma ütlen nüüd siin esimest korda selle mõtte välja, ma ei ole seda ka Kohtla-Järve rahva löönud. Võib-olla tuleks. Luua Eesti NSV ülemnõukogu tasandil üks ametkondade vaheline ja nähtavasti mitte ainult ametkondade vaheline komisjon, kes uuriks väga põhjalikult seda tänast olukorda seal mis on siis püssi ümber kujunenud, mis arvestaks nii kohalikku huvi kui vabariigi huvi tervikuna. Ja siis küsimus on seal tõesti täna laiem kui ainult kohaliku huvi paikapanek. Ja loodame, et me sellise komisjoni siin seltsimees Arnold Rüütliga peame nõu paika paneme ja, ja toome ta vast vabariigi tasandile lahendamiseks välja. Kui tohib, siis ma panemata, lisaksin, tähendab olles küll puhkusel, ma ei ole lõpuni informeeritud, kuid enne minekut oli meil kahel korral sellel teemal juttu täitevkomitee esimehe eesistumisel ja minu jaoks on uudised. Rajooni juhid on võtnud teiste seisuga. Siit saali vaadates võin veenduda, mehed raputavad pead. Tähendab, küsimus on selles, et kahtlemata ATK ei ole võimeline finantseerima tsirka pooleteistmiljonilist objekti ainuisikuliselt ja see ei olegi mõeldav ja see ei olegi vajalik, sest meie väikse rajoonina see ei ole lihtsalt võimalik puht materiaalselt. Kuid me oleme kõik ühel meelel, et me peaksime küsib, püsis säilitama eestikeelse kooli, seda on välja öeldud ajakirjanduses ja ja mitmes muus tähendab kommunikatsioonivahendist. Leppisime kokku sellel koosistumisel, et arhitektid aasta lõpupoole detsembri teisel poolel pakuvad meile välja eskiislahenduse, et siis selle eskiislahenduse pinnalt juba leppida kokku võivad määrata konkreetsem maksumus, konkreetsem maksumus ja leida nõndanimetatud sponsorid või, või need need asutused, kes oleksid nõus meile ja siis selle finantseerimise katma, sealhulgas ka muidugi rajooni ATK. Aga me väga loodame, et ta mängib kaasa püssi puitlaastplaatide kombinaadi, kuid samuti ka sellest ilmselt ei piisa, tähendab riigieelarve raha, pead siia juurde tulema. Täitevkomitee rajooni täitevkomitee esimees lubas neid küsimusi arutada hariduskomitees ja loodab sealt head vastuvõtu leida selle küsimuse lahendamisel, neid ma ütlen, et küsimus on siiski praegu puht rahalisel pinnal võib-olla ka ehitaja pinnal ja ma arvan, et me selle küsimuse oleme võimelised lahendama. Aga, aga materiaalne pool on siin praegu primaarne, mingit taganemist meie seisukohast minu andmetel tänase päeva seisuga ei ole. No seda enam ma lisaksin ainult ühe mõtte juurde, et vahendite puudumisega küll ei tohi minu meelest põhjendada selle objekti ehitamist, sest absoluutne enamus meie haridusobjekte nii koole kui eel oli lasteasutuse ioni ehitatud riiklike vahenditega ja siin saalis istuv Elsa vetskina k noogutab sind minu mõttele mõõdvi mõttele toetuseks pead rahade taha riiklike vahendite taha küll asi seisma jää. See annab meile tuge. Aitäh. Täna täna hommikul oli veel üks väga varane telefoni küsimus Rakvere Kohtla-Järvelt Zinaida kalašnikov Alt. Tema küsib, seltsimees noodi, kas te peate Virumaa rahvuslaste fondi tegevust soovitavaks või lihtsalt tülikaks kolkapatriotism, miks, kuna nad ajavad asju, millega peaks tegelema otseselt looduskaitsekomitee. Mina vastaks niimoodi, et looduskaitsekomitee pärast seda, kui ma Virumaal käisin andis 3000 rubla Virumaa Fondi ja sellega oma positiivse toetuse Virumaafondile. Aitäh ei tohi, ma ütleksin, tegu ei olnud välja kui endine või ma täpselt ei teagi, võib-olla veel likvideerimata keskkonnakaitse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise komisjoni esimees, mis nähtavasti siiski lepp nüüd looduskaitsekomitee moodustamisega hingusele. Aga ma ütleksin oma arvamuse välja, kuivast. Lihtsalt inimene või poliitik. Mul on selline tunne, et see on niivõrd eeskuju, väärib hea mõte, selle fondi loomine, et kas mitte ei peaks ka teised kandid, rajoonid, linnad, selliseid fonde moodustama siis jutt ei ole ainult rahas. Jutt ei ole ainult riiklikus suunamisjutt, on inimese hingest tema südamest, kus peab olema see keskkond, kus ta elab, see loodus, see puuse põõsas ja see samane kuuenda ka klassi laste tore algatus. Ma ei oska öelda, aga mind liigutas hingepõhjani sellest paarist rublast, sellest lapsetoetusest ja kommirahast. Võib-olla tuleb teinekord rohkem lugu pidada kui mõne ametkonna kümnetest tuhandetest, mida nad eraldavat looduse kaitseks, samal ajal, tehes sadade tuhandete eest kahju loodusele. Nii et toetaks väga-väga seda ei tee ja tema levikut ka mujal. Ma annan edasi ka siin ühe Zinaida kalašnikov vaht tõsise kahtluse. See puudutab olulised Kohtla-Järve ajakirjandus, ta ütleb nii, et ta õpib eesti keelt. Ja kui ta paneb Lenskasnamia leninliku lipu lauale kõrvuti ei saada kuidagi aru, miks üks ja sama artikkel eesti ja vene keeles on täiesti erineva seisukohaga. Selle näite põhjal Zinaida Petrovna kahtleb, kas üldse on võimalik vene lannal eesti keelt selgeks saada. Ott kool, võib-olla ma lisan juurde Kohtla-Järve rajooni rahvas ajab praegult aktiivselt. Toredalt peale suruvalt peale ühte head mõtet, et hakata välja andma Kohtla-Järve lekte eesti keeles ja veidi teistmoodi sisuga arvestavalt, siis eestikeelse elanikkonna huve ja taotlusi. Keskkomitee täielikult toetab seda ja ma usun. Kuna ma juba nii valjuhäälselt siin välja ütlen, et me lähematel aegadel lahendame selle küsimuse ära. Ta on täiesti lahenemise järgus, kui nii võiks öelda. Tahaksin lisada, et auditoorium praegu kuulab. Me väga ootame noori ajakirjanikke, kes tahaksid kaasa lüüa siia seal ürituses, et tähendab panna selline omanäoline leht käima, millisest võiks kujuneda tõesti omanäoline leht Vabariigis ja nüüd selline probleemitõstatus nähtavasti võimaldab ka inimesel ennast teostada mõnevõrra uues uues rollis. Nii et me väga ootame, et noored inimesed räägiksid kaasa selles küsimuses, ajakirjanikud eelkõige. Kirde-Eesti ajakirjanikud teevad ettepaneku, kuni põlevkivi kaevandused ja keemiakombinaadid kitsendusteta terroriseerivad nende piirkonda jäänud kodusid ja inimesi süvendab iga kriitiline artikkel või raadiosaade sealsetest oludest ainult rahulolematust ja tekitab vaimset ummikut ning väljapääsmatu see tunne, et see ei ole ju selle töö eesmärk, mitte. Oleks vaja. Et näiteks inimene ei saa. Tal ei ole võimalik kaevata kohtusse, keemiatööstuse juhikes hävitavad tema aias õunasaagi. Meie riigis sellist praktikat ei ole. Võib-olla kunagi kaugemas tulevikus õigusriigi kujunedes. Ja siin ajakirjanikud pakuvad lahendust kuulutada ka Eesti NSV ülemnõukogu tasandil. Ida-Eesti katastroofipiirkonnaks on ettepanek ENSV valitsuse tasandil kiiresti moodustada erikomisjon Ida-Eesti olukorra ja looduskahjude hindamiseks ja eraldada vabariigieelarvest ning üleliiduliste ettevõtete tuludest ressursid. Perspektiiviga seal looduslik katastroof peatada, looduslikud probleemid tervenemisele suunata. Mida te arvate sellest? No praegusel hetkel vabariigis koostatakse looduskaitse programmi aastani 2501 külg ja tingimata selles leiab erilise koha Kirde-Eesti osa. Praegu on ülemnõukogu juurde moodustatud vastav komisjon, kes seda ette valmistab. Ega seal on Kirde-Eesti ühe tähtsama lõiguna sisse võetud. Arvan, et see küsimus vaadatakse meie komisjonis läbi, mida juhib seltsimees Ülo niisuke ja leiab oma kohaselt. Suured tööstus, reostajat Kunda, Kohtla-Järve, balti soojuselektrijaam, Maardu, Sillamäe kui nende töölised saaksid teada, millist ohtu nende tervisele kujutab nende töökohti. Elukeskkond. Nad peaksid nõuda oma tehaste linnade administratsioonilt maksimaalse keskkonnakaitse meetmete rakendamist. Praegu on aga nii, et protesteerivad eestlastest loodusekaitsjad, rohelised rahvarinne Virumaal, Virumaa fond. Teistest rahvustest inimesed aga näevad eestlaste protestis vaenu õhutamist migrantide vastu. Näevad imeski tahtmist, üleliidulise alluvusega tehased lihtsalt kinni panna, tekitada Re migratsioon ja siit tulemus kõikidest rahvustest elanike elukeskkonna tervendamise nimel peetav võitlus, koloniaaltööstusega teravdatud rahvussuhteid süüdievad eestlased. Milline on EKP Keskkomitee seisukoht tervishoiualase statistika avaldamise kohta, miks see praegu ei toimu või millal hakkab toimuma? Me peame ohutunde kasutama kõikides rahvustest, kes elavad selles piirkonnas. Ma olen selle mõttekäiguga täielikult nõus ja on kasvanud oluliselt inimeste Vastutustunne, ja siit ka huvi selle olukorra vastu, mis on kujunenud tänaseks päevaks meil majanduses, ökoloogias, kultuuris, meditsiinis ja siin ma ütleksin, et see huvi ei ole saanud rahuldatud väga pikka Aja jooksul. Aktualiseerinud on ta täna ja informatsiooni, et hinnata, missuguses olukorras siis see inimene või kollektiiv või, või piirkonna elanikkond on. Inimesed on kohustatud saama seetõttu mitte ainult tervishoiualast statistikat tuleb hakata avaldama vaid hoopis laiemalt ka muud statistikat, mis määraks ei annaks võimaluse inimesel määrata oma kohta majanduselus. Poliitikas. Ka ökoloogias. Ja ma arvan et meie tervishoiuministeerium ja tema uus minister Laur Karu Võtavad selle küsimuse lähematel aegadel enda analüüsi alla ja otsustan üheskoos ära kuidas seda oleks võimalik hakata lahendama. Kuid ma tahaksin veel kord öelda, küsimus on laiem, jutt ei ole mitte ainult tervishoiualaseks statisti. Ettepanek on ära kuulata saali küsimused. Kes tahab esitada küsimuse, teeme seda oma häälega. Ma tulen mikrofoniga teie juurde. Ida-Virumaa rahvarinde esindaja Mart Naarits. Pöördume tagasi lipu juurde, sellepärast et antud momendil on ikkagi see küsimus Ida-Virumaal kõige raskem. Nimelt siin öeldi, et palju oleneb inimeste suhtumisest loodusesse. Suhtumine kujuneb inimestel teadmiste alusel. Aga momendil on kujunenud välja Ida-Virumaal infosulg eriti vene keelt kõnelevale elanikkonnal, kes moodustavad 81 protsenti regiooni elanikest. Tooksin viimase näite tenniku lipu suhtumisest eestimaa asjadesse. Nimelt üks Ida-Virumaad esindav delegaat Kongressil on lenniku lippu ajakirjanik. Peatoimetaja Tontsova ütles talle, et leninlik lipp ei vaja kaastööd teilt, sest meil on rahvarinde kongressile saadetud eris erikorrespondent Pavlenko. Seega on praegu täiesti reaalne oht, et antakse edasi mitte adekvaatset informatsiooni rahvarinde kongressist. Seda juttu lennikus, lipust, tema tendentslikkusest ja nii edasi on räägitud väga palju. Siit küsimus Indrek Toomela. Villal lahendatakse leninlik lippu, avatus objektiivsele informatsioonile sellepärast et meie leiame, et ainult eestikeelse ajalehe avamine Ida-Virumaal ei lahenda olukorda. Siin peab olema teatud informatsioon, mis jõuaks ka vene keelt kõnelevale elanikkonnale. Kuulame ära Indrek Toome vastus. Ka minul on jõudnud selline informatsioon, et leninlik lipp on Oma veergudel kajastanud. Sündmusi-nähtusi mitte adekvaatselt. Ja on olnud juttu ka Kohtla-Järve ja Sillamäejuhtidega sellel teemal. Ma pakuksin välja sellise variandi. Nähtavasti on see küsimus üsna aktuaalne. Teie sõnadki kinnitavad seda, et teeksime ühe võib-olla komisjoni, kes igakülgselt analüüsiks, siis kuidas leninlik lipp on? Ütleme, selle aasta jooksul informeerinud oma lugejaskonda vabariigis toimuvatest sündmustest. Ja siis otsustame ühiselt Kohtla-Järve ja Sillamäe rahvaga, mida ette võtta. Leninlik lipp on Kohtla-Järve rajooni ja linna ajaleht. Ja kui siin on nüüd viimasel ajal veerenud mõtted selle ümber, et Kohtla-Järve rajooni jaoks teha uus ajaleht, eestikeelne ajaleht ja siis leninlik lipp ilmselt peab jääma siis venekeelseks ajaleheks. See seisukohta on vale. Nimelt peab jääma üks ajaleht nii eesti keeles kui vene keeles ja ajalehe toimetaja peab olema vähemalt kahe keele oskaja. Praegu on ajalehe toimetaja ainult vene keele oskaja ja varem, kui ta on rahvuselt eestlane ja samal ajal oskab ka vene keelt ja sellega on kõik see probleem lahendatud, pole vaja mingeid komisjone ega, ega midagi seal pikalt asja arutada. Ja ka niimoodi on, et isegi minu arvates toimet olemas juba. Aga kui me hakkame uut ajalehte eestikeelset ajalehte, ütleme rajooni jaoks tegema see seal on omad probleemid, omad hädad, omad baaside loomist ja nii edasi. Milleks asja nii keeruliseks teha, kui on lahendatav ühe inimese väljavahetamisega? Kõik? Kui siin ilmas kõik alati nii lihtne oleks ma oleks siiski eelmise küsimuseandjaga rohkem nõus sest. Olukord on nähtavasti keerulisem ja tagapõhjad on ka keerulisemad. Ma ütleksin ka oma arvamuse selle kohta välja, et peaks olema päris üksüheselt samasugune ajaleht välja antud nii eesti kui vene keeles. Ma ei tea, ma ütlen oma isikliku arvamuse välja. Võib-olla võib-olla oleks vaja teatud materjale mitte dubleerida üks-üheselt, sellepärast et võib-olla eestikeelsel elanikkonnal üks huvi mida ta tahab näo oma ajalehe veergudel ja venekeelsel elanikkonnal. Teine huvi, siis, kui me ei näe seda erinevat huvi, siis me juba täna peame eestikeelset ja venekeelse elanikkonna identseteks. Mina ei julge nii selgelt seda asja väita. Fondi esimees Mart Maidla, millised on meie plaanid oma ajalehe avaldamisega oma trükist avaldamisega? Homme, seitsmendal oktoobril, enne loominguliste liitude raadiotunni algust saame me kokku oma rahvaga selleks, et arutada Virumaa teataja väljaandmist nii eesti keeles kui vene keeles. Põhimõtteliselt kokkulepe nendes küsimustes vastavate ametkondadega on olemas. Ja nähtavasti tuleb arutlusele seal küsimus Narva linna eestikeelsest ajalehest. Millisele otsusele jõuame, ma usun, et sellesse staate teadla lähemal ajal. Kuid samas torkas kõrva Lembit Kaljuvee-le esitatud küsimuses mõte, kas tema, kui rajooni maavanem ei kuula liialt kõrvalseisjaid. Siis arvan, et omas rajoonis, Rakvere rajoonis kui ka Virumaal ei tohiksime jagada inimesi kõrvalseisjate, eks, ja tegijateks need mured, need probleemid on meil ühised ja ainult koostöös suudame need lahendada. Seepärast me peame täiesti loomulikeks tihedat koostööd nii rahvarinde muinsuskaitse rohelistega kui ka kõigi teiste liik liikumiste, aga samuti inimeste eri seisukohtadega. Oli juttu, et EPA põllumajanduse kateedrit on tellitud töö uurimaks kaevanduse mõju põllumajandusele. Teen ettepaneku, sellest tööst peaksid osa võtma ka metsamehed, sest nende valdused on ka kahjustatud. Kuid finantseerimisest peaks kindlasti osa võtma Eesti põlevkivi, kes on selle asja esile kutsunud. Seda enam, et nad keeldusid osa võtmast ressursi maksumus. Viidates liidu finantsministeeriumi korraldusele, et on vabastatud ressursimaksust tööstus. Teen ettepaneku Virumaafondil oma stipendiaat nimetada näendus ökoloogiainseneriks, mitte mäeinseneriks tehnokraadiks, koolitada välja sihtsuunitlusega. Kes sellele vastab? Esimesele poolele võin mina öeldud, looduskaitsekomitee on täpselt samal arvamusel. Kas Lembit Võlu ei tahaks kommenteerida Eesti põlevkivi kohta tootmisdirektor? Võib-olla jah, ettepanek on õige. Zenjo oleme püüdnud nii inimlikult suhtuda ökoloogiasse ise oma arvamuse teadmise järele aga muidugi oleks õige, kui juba tuleksid vastava kõrgema kooli õpetuse saanud inimesed välja meie tootmis. Järgmine küsimus, Ella Kink Mul oleks küsimus meie uue looduskaitsekomitee juhtkonnale. Kas edaspidi on mõelda, et ka komiteel oleks sõnaõigust nende maavarade kasutuselevõtu kohta, mis on kinnitatud üleliidulisel tasemel? Antud juhul ma mõtlen siin Toolse leiukoha fosforiidivarusid, mida kinnitati ära 10 aastat tagasi, kus ei arvestatud küllaldaselt keskkonnatingimusi nendele kasutuselevõtuks. No meie komitee arvamus on praegu niisugune ja ta peab ka jääma niisuguseks, et kõik maavarad, mis on Eestimaal, peavad läbi käima meie komitee. Ja see tähendab, et kõik maavarade kasutuse load antakse ainult Meie komitee nõusolekul.