Täna me oleme teiega sõbrad, kuulajad tulnud selle inimese lastetuppa kes on öelnud, et oi, lapsena olin ma ikkagi suur-kirju küll. Ja lastega on tema elu ka hiljem olnud väga seotud, sest meie teised kõik, kui me lapsed olime, siis vaatasime neid lasteraamatuid suure suure mõnuga võiks küll öelda, kus sees olid niivõrd kaunid pildid, sellised pildid, mis paljudele on jäänud lausa eluida maalideks. Et sest niisugust lumivalgeke, kes nii nagu meie lasteraamatus, mida meest vaatasime just nagu mujal ei olnudki ja me arvasime, et lumivalguke on just niisugune, nii nagu seal Siimaškop me oleme neid teiega koos veeretamas, teie lapsepõlvelugu. Kas te mäletate ennast esimest korda? Kui väike te siis olite? Ma arvan, et ma olin siis umbes kolme aastane? Jah, seda ma mäletan küll. Ma õudselt kartsin koeri, nad uurilisesid ja niimoodi ja siis ma mäletan, et ma jooksin ikka kord ära ja nemad muidugi just tulid mulle siis kallale, sest ma ükskord sain hammustad jalga ja siis sellepärast ma kartsin ka. Nii et seda ma mäletan. Siis ma mäletan sammast. Aja maa, muide elasin Tartus, ma olen Tartus sündinud ja lapsepõlv on tuga kõvatis J. Jaa, rüütlit, anaalsem, seda maja aeg oli võimalik näha. Seal vastas oli ennem postimaja siis linnaraamatukogu. Samas majas, kus meie elasime teisel korrusel ja minu isal oli rätsepat kodanana temaali daamid räteta tegi väga ilusaid daamide kostüümi Meie mantleid ja. Ja all oli üks kringliga suur kauplus, seda mäletan ja keldris oli üks kauplus ja selle omanik oli härraforkin. Ja tema andis mulle ikka väikse kammiga ja mulle väga meeldis aimult email, nüüd lõhtus sellepärast et seal müüdi petrooleumi ja heeringaid ja komme ka, nii niisuguseid kauplusi oli siis. Nii, see oli minu esimene peale. Kas see koertekartus on jäänud hiljem ka, sest ma tean, et siin teie kodus nüüd praegu elab üks kiisu, kuidas koertega on, minul oleks vanatüdruk, ass. Ja 15 aastane ja peaaegu pimetanywyanguti. Selle tõi mulle minu lapselaps esimene laps ja mul on muide kaheksa lapselast ja nüüd justkui ma sain kaheksa sai minu esimene lapselapselaps ühenädalaseks, vot. Ja siis, kui meil oli siin pidutsesid minu väike nimetame ta väikese viimaks üks laps, laps, tema on minu nimekaim ja tema tõi mulle seda mädalalist väikest poisikest maha ja see oli minu erakordne sündmus. Midagi on muidu toredad lapsed ka, aga nad teevad ka pahandatega vähem kui mina. Kas teil endal õdesid-vendi oli? Mul oli kaks õde, vanem oli minust 11 aastat vanem. Mina olen 80, tema nüüd 91 aitäh. Ja teine õde oli natukene kaks aastat temast tähendab üheksa aastat minust vanem ja ja nii et te olite siis selles peres selline armastatud väike õde või vastupidi, suuremad kiusasid, tõid ka öelda, et ega. Jaak mulle jutustasid, et neid sunniti minuga tegelema ja jalutama viia kõik ja leidsid. Ma olen neile tülinaks eestlasest, need neil olid omad mängud ja asjad ja teiega tahes, eriti minu suhtes suurt vaimustust ei tundnud. Aga ma tean, et minu isa mind väga hoidis ja vedas mind. Võib-olla nüüd on ka niisuguse nimega kohvik olevat, Tartus oli Werneri ja, ja minu isa armastas käia seal Värneri ja mängis malet hea meelega sõpradega. Ja siis mina pidin vagusi istuma, aga sellepärast sain mina jälle kooki, mida minul nahakaar põhjustati, muide. Nii et siis oli isaga koosik hästi magus käia küll ja aga minu isa oli väga raskelt haige, juba varakult suri ja mul oli väga suur Laek väga õrna, et ma olin siis üheksaaastane. Ja ma väga igatsesin, aga minu vanem õde oli väga kena minu vastu. Jutustelt muinas Jutte kui mina veel ei osanud lugeda. Ja põhiliselt igasuguseid huvitavaid, no needsamad, mida praegugi lapsed äratavad Noad ja tema armastas käsitööd teha, nii kui ma nägin olime platsis, kükitasin ta juurde ja tema siis juhtub jaamerlikumale. Aga teine õde, tema, meil ei olnud eriti head läbisaamist selle tõttu, et tema sundis mind nõusid pesema, mida ma vihkasin ta ja, ja lõppude lõpuks pidin seda tegema ja nii et see töö on mulle madal, lahtima tutta. Eks seda võib arvata küll, kui jõed on 10 või isegi 11 aastat vanemad, et siis väike penned natukene tülinaks, eriti siis ka juba tahad natukene mõne poisiga minna jalutama ja siis öeldakse, et võta laps ka kaasas. Just nii see oligi, eriti teisel õel oli juba siis peigmees, kui tal oli jah koolivend ja temaga ta oli ka abielus ja ja tal on sellega poega. Te olete kusagil maininud, et, et te olete pärit põlisest rätsepate suguvõsast ja minu vanaisa tähendab ema, isa kes meiega koos oli väga kuulus frakire. Ja meil oli suurkapsel esikus seal vili, frakid ja mina ei teadnud, mis asjad need on ja mikspärast need seal rippuvadelt. Aga siis kui olid üliõpilastel need niisugused õlle joomapeod ja, ja seda tähistatakse üks või kaks korda aastas ja need korporatsioonid, üliõpilastel, nendel oli tavaks, siis seda pidulikult tähistati, siis laenati, meil on vanaisa käest vrakke ja, ja ja siis võeti ta veel kaasa. Isa armastas kangesti laulda ja, ja ta oli väga lõbus, on ära niisugune tillukest kasv peenikese häälega ja helesiniste silmadega vanadoraanas. Ja nii et mul tegelikult vanaemasid ei olnud ja üksainuke vanaisa, tähendab, nad olid lihtsalt olnud. Nii, et. Väga armastasin oma vanaisa sellepärast et ta oli väga lõbus ja väga optimistlik. Ja Tal oli korjandusse, tähendab, tal oli niukene kummut ja no siis ta enam ei õmmelnud, aga tema korjad näiteks püksinööp, tal olid igasugust värvi, see, mind ei hoidnud tema nööbid, aga Tal oli too äikesetaskunuge ja selle vastu väga suurt huvi. Ja siis tema ja alati minema, sest ma ikka kangesti noristada käest endale taskunuga ja no siis ma olin juba algkoolilaps ja nagu kõik lapsetuna toppima. Ehk et minu esimene lapselaps oli kuueaastane, kui me olime ühes kohas Loksa lähedal ja tal oli väike taskunuga ja kaotas selle ära. Ja siis ta nuttis, mis elu mul on, nuga ei ole? Kullugahjal no järelikult oli see niisugune asi. Vaata, vaata selle tüdruk ikka tahtsin lubada. Mina nikerdasin ka ja nagu temagi tegi väikesele siiani. Nii et minu vanaisaga niisugused lood. No ja siis minu emale ei olnud minu jaoks aega, temal pidi kõvasti tööd tegema, see tähendab, meil oli kudumismasin tema tegi nihkunud peent tööd, tegi mustriga imeilusaid daamidele Kams kauplusele aga ta juba varahommikul selle masinaga nii mütsi, luht ju. Ja sellega ma ärkasin hommikul ja õhtul jälle Sid juhti. Õhtul kamba kaob, oli need samas toas, siis tema töötasime, maga jäi mulle meelde. Ja minuga tegeles minu vanem õde väga-väga palju ja mitte ainult minuga, vaid minu sõbratarid. Meid oli neli tüdrukut ja meil olid tüdrukud organisatsioon ja meie kasvatasime ühte teist tüdrukut ja meile tundus, et ta ei osanud käituda. Ja siis minu see siis ütles, mis meil peab olema ja kuidas me käitume, ja väga tore naine praegu ka, tal on ka neid lapselapsi metsikult palju ja milline oli see Tartu koduümbrus siis, kas seal oli ka hoov ja muidugi, see on ju tegelikult. Ta on linna lähedal, Aleksandri tänav. On praegugi olemas. Muide, see majagi on olemas, ma käisin oma vanem poeg elabki praegu Tartus ja me käisime seda maja vaatamas, käisin trepikojas. Meie elasime teisel korrusel ja meil oli kord limi, oli palle härma. Meie Raadi ukse kõrval oli Selle kõrtsi teine sissekäik, ühesõnaga sealt visati joodikuid välja, kehtib. Ja oli juudi algkool ja seal mina õppisin Kuudatud. Alguses ma käisin seal ka lasteaia seal oli umbes nii, et mõni kuu aega ma käisin lasteaias. Seal ma õppisin juba aabitsa ära. Muide, õppisime korraga kahte keelt juba. Ma ei mäleta, et ma ei oleks oskanud eesti keelt. Ma teadsin juba eesti keeltki juudi keelt samaaegselt kodus. See oli kohe nii endastmõistetav. Ja siis õppisime Bradilt kallatajad natukene. See on väga erinev keel ja väga raske keel. Ja algkoolis õppisime veel saksa keelt ka. Nii et keeled olid juba algkoolis küllaltki aktuaalsed ja me tegime väga palju näidendeid. Ma mängisin näiteid tuhkatriinud. Aga keeles alkoholi. Ja seegi sinuga printsi mängis ja praegu ka veel elus, ma ütlen, mul kõikas õpilased on kahjuks väga paljud juba manala. Aga see prints on meil olemas ja tema oli minust kõvasti pikem. Mul on meeles, tema põlvitas minu ees, ütles naine ise, pani käe õla peale ja siis ma pahvatasin naerma. Noh, see ei olnud ette nähtud. Ja niisama jutuks. Muidugi, eks meil olid laulukoorid ja meil olid näidendid ja meil olid tunnid ja siis ma käisin veel tantsimas. Rühmas ja pärast võimlemas ja vot siis, kui Raidla tegelasi Tallinnas enne sõda. Tema muste rühmas oli üks Kerda Paduri, tema oli juudi seltsi makkabi võimlemisrühma. Ütleme nii, et me tegime täpselt sedasama, mida tegi, mida Raidla pärast Rootsis õpetas, tal oli ju väga kuulus võimlejate kool ja eestituudi väga palju. Meie esinesime hiljem Tallinna staadionil ka teistega koos ja käisime Soomes esinemas. Esimest korda, see oli 39. aastal. Siis mul oli juba kool läbi. Staadionil, kus pidi tulema olümpiamängud Helsingis? See oli päris huvitav, naera täis, 300 Eesti võimlejad. Käisime Soomes, siis olid need sellised suured võimlemispeady, väga naersime, aga jah, ja see oli väga tore ja seepärast, et siis ei olnud Eestis nii hirmus palju niisugust, et tingimata peab võistlema, vaid oli niuke massivõimlemine moes. Ja grupivõimlemine ja, ja esinemised ja see kuulus kuidagi noorte elu juurde kohe päris kindlalt. Ja meil olid väga head õpetajad ka koolides võimlemisõpetaja, see oli väga tähtis. Then, mängud, mida mina eriti ei armastanud, sest ma ei jaksanud neid palle püüda ja ma ei armastanud rahvastepalli, ei armastanud ja käsipalli ühesõnaga niukseid asju ma eriti ei armastanud, aga võimlemist küll ja meil oli väga toredad tonnid, väga toredad õpetajad ka. Jaan joodi algkoolis oli meil üks. Üks ära Lukin, tema oli sepaks ja, ja tema vanem vend oli isegi suurmeister Eestis. Ja väga ilus härra ja kõik tüdrukud olid temasse armunud. Ja kui meil oli algkooli kokkutulek siinsamas vabas korteris siin Tallinnas siis härra luk, linnu oli ka meiega. Ta oli siis muidugi vanahärra ja, ja siis olime ja saksa keele õpetaja. Ka mina ei ole siin, kui meil oli alkoholi kokkutulek ja see oli väga lõbus. Kavade tartus, olite Tartus, ma olin 32. aastani 30 heidame, lõpetasin juudi alkale. Sihise ei saanud edasi õppida samas koolis gümnaasiumis, sest enne oli liiga vähe õpilasi. Ja siis kaheksa tüdrukut, otsustasime minna. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium, vaat niisugune väga toreda nimega. Väga uhke ja tore kool. Seda nimetati. Terve suve eratunde eesti keelt õppisime niivõrd hästi ära grammatikat, hääldamist, et ei oleks mingit aktsenti ja sest, et keegi ei saaks öelda, et näed, juudi tüdrukud ei oska korralikku teed. Oskasime veel rohkem sellepärast, et tuli oli eesti kool eesti keel täitsa tipp-topp. Ja meil oli väga tore eesti keele õpetajaga, kelle nimi oli seal härra Schellenberg. Ja noh, koolis olid õpetajad kõik niivõrd heade tasemega, et sealt tulid ikka päris harit naised välja, igatahes kes seal lõpetest, aga kahjuks sain seal ainult kaklased õppida. Ja tulin Tallinnasse oma tädi juurde, kes oli üksikõmbleja ja raske operatsiooni läbi teinud, ta ei tahtnud üksi elada. Aga ma tahtsin lihtsalt seda öelda, et selles Eesti koolis 34. aastal. Tähendab see oli just viimane aasta. Kui ma seal õppisin, tuli ingliskeel esimest korda Eesti koolidesse ja meil oli õpetajaks üks inglanna, kes ei oskanud ühtegi sõna eesti keelt. No kujutage ette, kuidas õppida keelt, kui ta ei oska üldse mingisugust ja tema tegi meiega niisuguseid huvitavaid õppetunde, tähendab dest. Me kirjutasime sõnad üles, ütles meile, kuidas tuleb hääldada? Pidime oletame niimoodi 10 sõna pähe õppima ja õppima, aga kuidas seal pole korralikult ja kirjutama, et ta meile kuluks pähe. Ja muide selle aastaga ühe aastaga ma õppisin niivõrd palju inglise keelt, et ma hiljem pärast seda, kui ma olin Jüri Gümnaasiumi lõpetanud ja muide, ma õppisin juuksuritööd, õppisin ühe terve talve eratunde, võtsin inglise keele eratunde, et ma oli mul väga vajalik hiljem elust, muide keeli on üldse vaja, aga tol ajal oli inglise keel, tehti uudis. Kas laulsite ka seal tüdrukutega omavahel või kuidasmoodi, see muusika oli papplaule ka siis või? Vaadake, ma olin kah skaut, see tähendab, siis oli see niisugune liikumine väga kuidas öelda, vajalik, see kuulus lapsepõlve juurde ja kasvatuse juurde ja muidugi oli ka noorkotkaid. Aga meie jutt juures oli niisugune skautide organisatsioon, meil oli segarühm ja selle tõttu, et need ei olnud nii palju, et eraldi oleks gaidid ja skaudid. Aga meil olid väga tihti laagrid suvel ja selleks, et sinna laagrisse, seda see ei olnud, niisugused laagrit omal ajal pioneer laagrit, vaid me pidime ise kõik tegema, kõike pidi oskama, seal on muidugi praegugi, skaudiliikumine on minu arvates väga vajalik ja väga tore. Ja minu nimega Insyyma, kes nüüd noor ema on ka skaut esse, tähendab kaitse või mis ta tema mees on ka skaudiorganisaator või midagi niisugust, nii et see on väga tore, et mul. Nii et meil on millestki jutustada, meelde tuletada, sest et. Ja siis meie matkasime väga palju. Näiteks et me panime. Mul oli sõbratar, mis on praegugi val. Minu parim sõbratar. Panime saapad jalga, püksid olid iis esimesed. Siis tüdrukud hakkasid kandma pükse ja seljakotid ja läksime Tartusse Elvasse jala. Muide, see on küllalt kauge. Ja meile meeldis seigelda. Ja ei olnud niisugust probleemi, et keegi päid keelaks nagu praegu ma ei julgeks latva. Aga siis oli see endastmõistetav, midagi mingit probleemi ei olnud, oli ta näljane, läksid tallu. Palusid palun piima ja leiba ja meile anti hea meelega. Natuke puhkesid, vaatasime loomadele, vaatasime üle ja tänasime ja läksime. Laulsime laagrites väga palju laule lõkke juures eriti ja nii heebreakeelset eestikeelseid ja eesti koolis ma olin. Laulsin kooris teiste häält ja kas see kool minu teada praegu kannab Miina härma nime ja ma mäletan seda erilohet ja ta tuhkakoore, kui meil olid koolis mingi aktus või midagi, tema tuli. Ja ta oli väga huvitavad alati riidest päev, armastus, aga helerohelist või siis ta oli nihukest salati värvi kleit ja valged juuksed soengus ja pidid jah. Elegantne ja jood koorime koolis, mina laulsin, teist häält. Kujunenud ma ei oska siiamaani ühtegi nooti mullu läbi, seal ei olnud mitte ainult Eesti laulu näiteks Soome laul, teate, natuke laulsite, vaid see on Eesti laul kusjuures tegelikult soome laul ja siis tantsi, tantsi, keeruta, keeruta igale seltsi filowne. Nii et neid laule oli väga palju igasuguseid. Miks see mulle väga meeldis? Ja siis oli see Tallinna, kas see oli niisugune murrang, et oma harjunud Tartust ära ja, ja kõik tädi juurde ja oi, see oli hoopis teine elu, hoopis teine kool. Mul olid jälle probleemid, sellepärast et ma pidin heebrea keelt õppima. See oli niivõrd raske ja ma võtsin jälle eratundide, sellepärast et juudi algkoolis õppisime vanaheebrea keelt, piiblit lugesime vanaheebrea keeles nii. Jaa, hääldamine on hoopis teine kui moodne heebrea keel, sest siin olid meil mõningad lained ja just kõige raskemad olid heebrea keeles ja mooto sebra keeled. Seal loed näiteks hoopis teistmoodi, seal ei ole täishäälikuid, kest keelt tunneb, see oskab muutvad keelt lugeda, ilma et oleksid täpikesi kriipsukene siia, neid vanad, heebrea keeles neid kirjutati. Aga uue, see pole kellelgi ei tee, ei kasutata sellist tunnet, et ma lähen parem edasi Eesti kooli, et kui juba kaks aastat Kesk-Eesti koolis õpetajad, vaadake mulle väga meeldis juudi gümnaasiumi minna. Hoopis uued sõbrad ja tuttavad ja toredad õpetajad ja teine ümbruses ja kõik, see oli ju noorele inimesele väga põnev. Ja minu tädi oli ju vapustavalt tore naine. Ma pole elus paremate inimeste kohanud, kui see tädi. Ja meil oli väga hea läbisaamine mul Jumalaga kergem kui minu emaga. Rääkida ta oli mulle nagu vanem sõber kusjuures ta oli palju vanem igatahes, aga ta kuidagi oskas, ma ei tea, mõned inimesed oskab noortega ümber käia, kel endal lapsi ei olnud? Ei, tal ei olnud lapsi kahjuks. Aga ta oskas tehte oma õdedel Altega, võõraste inimestega ja ja, ja ma, ma ei oska teile ära kiita inimest. Imeline inimene, tal ei olnud niisugust asja, mina talle alati teistega tegemist, alati ta kuulas ära kõikide muresid. Ta oli nii tark, ta oskas nõu anda, igale ikka, igaüks temasse suhtus eriliselt mõnetunniseks on sellest millal see joonistamine siis tuli, kas kuskil tüdruku sees olemas? Jah, see oli vist ei tea, kas teha ma ei tea. Ja nähtavasti on see ka need kõik lapsed joonistavad. Ma ei usu, et ei joonista mina küll tõesti maast madalast sodisin igale pooleks vähegi seal. Ma arvan, et ma olen alati unistanud, see kuulus asja juurde ja ma kuulasin tunde ja kogu aeg midagi, joonistasin kuuluse sealt ma ei tea. Ja mul vedas joonist õpetajaga, eriti Eesti koolis. Oli meil üks niisugune tore õpetaja kunstnik Johanson. Tema oli kui ma ei eksi. Hiljem ma sain teada, et ta oli tarbekunstnik ja ja tegigi tee tööd imeilusat ja temal olevat olnud kuskil üks talu või suvila või ma ei tea ja kus tal olid nikerdatud kujud ja ma ei tea, mis kõik inimesed trast hulle rääkisid, aga ma ise ei näinud, aga temal oli omapärane Tõnis viis, tähendab ta üldse ei õpetanud. Aga ta panime fantaasiat tööle ja ta andis meile teemad niisugused, et et sa pidid kohe midagi välja mõtlema. Ta ei võtnud saage pliiatsit või pintslit omav ette näidata, vot nii tuleb teha ja tema ainult juhtis tähelepanu. Ja peale selle, kui me olime selle teema, oletame juba valmis joonistanud koreast Rauno meid oli ligi 40 tüdrukut. Ja siis ta näitas need tööd meile ja paluutselt, nüüd avaldage oma arvamust. Tähendab seda, et tema pani meid analüüsima, mõtlema, vaatama, nägema ja see oli minu arvates on suurepärane. Ja siis ta korjad muidugi tema arvates enam-vähem ilusamat tööd. Aladki koridorid, näitused ja neid oli alati väga huvitav vaadata. No ja siis me tegime ka konkursi, mäletan, ma sain ka kaks korda auhindu ja need oinad olid muidugi naeruväärsed. Ükskord oli üks puulusikas väga ilus. Teinekord oli niisugune noh, itaalias ta käis ja siis ta seal olid niisugused väiksed brošüürid. Ja seal oli üks niisugune Torino koht ja vot selle sain mina omale. Vot niisugused asjad olid ja täide tuli klassid, olime omapärane. Armastusega läikivaid asju, tallel, imelised kõrvarõngad ja käevõru teha. Vahel tuli tal kirsid kõrvas pihlakad varju ja vot niisugused asjad ja, ja see oli väga huvitav, ma isegi ei arvata, ei kanna üldse läikivaid asju, aga mulle meeldib, teised kannavad ja mulle meeldib neid vaadata. Hiljem teist sai just nimelt lasteraamatute illustraator Valter väga suures osas oma teiste tööde kõrval. Et kas see tähendab seda, et raamat oli teie jaoks ka väga tähtis, Oiravamatuli mu, nii tohutu tähtis, sellepärast et juba see, et mul endal ei olnud küll ühtegi oma raamatut, tol ajal oli see kaluksus. Aga meil oli raamatukogudele, koolides ja väga head kirjandusõpetajad. Need, kes õpetasid koolis keeli, meil olid ju väga tähtsad, kas siis need teosed ja, ja lood, mis sinna juurde käisid. Nii et mind huvitas juba maast madalast kõik need muinasjutud juba lapsepõlvest ja õpikutes ja ja see oli väga, et sattusid nii head õpetajad kes oskasid meile huvitavaks teha, on, et ja, ja tõesti, juudi Alkureid juba oli meil nii tore õpetaja ma isegi mäletan siiamaani mõningaid luuletusi mitte eesti keeles. Ja need jäänud külge ja siis ta meiega lavastas ja me juba siis lugesime näidendeid ja igaühel oli oma osa ja ja see tekitas huvi kirjanduse vastu. Nii et maast madalast ja Eesti koolist saab multi. Ma küll näidetes kaasa ei teinud, aga siini juudi gümnaasiumis tegin ka siis peale selle, et Tartus oli väga hea teatri isetegevus. Ta öelda need teater või kuidas ja minu minu isa veel armas, väga hästi laulda. Ja ta alati laulisemine. Ja näiteks avastati. Operette kolmene operett Silva näiteks ja minu isa, laulja. Ma ei ole ka hiljem minu vanem õde, tal oli väga ilus laule. Tema laulis väga ilusaid laule saksa keeles. Nets laagreid, mis tol ajal oli moes. Ja muidugi kinodes ka haiga kuulnud. Üht-teist ja. Kodus laulsime, ema laulis vanamuusika kuulus Vello juurde. No ja mis puutub kirjandusse, siis ma võtsin alati lasteraamatukogus raamatuid, hiljem ka. Ja. Mulle tekkis alati mingi kujutlus, kui ma lugesin neid raamatuid ja siis ajakirju ja ja minu armastasid lugeda. Raamatukogust lugesid kõrvuti, põlvitasid tooli peal. Raamatut lugesin üleval, see oli naljakas vaadata ja nad tõid mulle ise ka ära, nii et ma ei oska öelda, et ma olen alati olnud suur sõber. Vaenlased teevad ise raamatuid ja isegi need lapsed, kes nii hästi ei joonistab või ja muidugi tulevased raamatute illustraatorid kaunistavad, siis need yhe tehtud raamat ei tea, kas midagi niisugust tuleb lapse olles sätte? Vaata, meil seda ei olnud, aga hiljem, kui mina töötasin kiratuda alguses olin üks, vahepeal. Oli tihtipeale, kus meid kutsuti ikka koolidesse kavad esinema niimoodi. Ja siis oli Viljandis üks niisugune juhus, tore kokkusaamine latega. Ja ma ütlesin neile, kuidas tehakse, mis sinna kuulub, eks ole. Isegi kuni sinnani ja kõik need andmed me sinna juurde kuuluvad ja makett ja kõike seletasin. Pärast Viljandis suure paki raamatuid, need tillukesed inimesed, seitsme kaheksa, nende jaoks oli väga tähtis sõprusputukad liblikad, mutike omavahel suured sõbrad, see oli nende põhiteema ja joonistas ka. Nii. Järgmine, nendel olid printsid ja printsessid kuningatütrele niisugused muinasjutud, teate, see oli nii lõbus. Aga vanemad, no eranditult kõikkalil nõia nõidadest, see oli kohe täiesti täpselt nii, nagu mina omal ajal tahtsin. See oli, see oli väga huvitav, et niimoodi muidugi kindlasti oli keegi eestvedaja nendest no ja siis rääkis sõbrannale temale, kes ka ja niimoodi üksainuke võistlegi autodest roht, aga teised kõik siuksed, muinasjutud ja võrdlemisi julmad ei olnud sugugi nii väga. Nii et laps tahab põnevust relt, huvitav, sellepärast näiteks oma tegin Normeti Une-Mati rannakülas, eks ole. Ma ütlesin Tagile, muidu me oleme vanad sõbrad juba sellest ajast, kui temaga võimles sellel Idla krõbise ja saime siis Soome laevaga kokku tuttavaid niimoodi. Ja tema. Ma ütlesin talle, et kuule Käsmus toimus see lugu on ju ka käes mõtlema. Et kui sina ei kirjuta raamatult nõiad, Sid minut raamatut elasid, ei joonista. Ja siis aga mõtlesin selle meie välja. Nii et keegi, kes on lugenud Veel kõnnid teie, siis mõtlete tagasi oma lapsepõlve peale ja Nende, õpetajate ja õdede, sõprade lähedaste inimeste peale, siis mis te ise arvate, mis olid need kõige olulisemad, mida te oma lastetoast täiskasvanud inimese ellu kaasa võtsite? Olen, et tuleb teise inimesega arvestada. Tuleb tehti inimest aidata. Ja minu arvates on sõprus väga tähtis inimesele väga tähtis. Juba lapsena. Kuuldud saates jutustas oma lapsepõlvest Siimaškop. Temaga vestles Reet Made.