Keelekõrv, 539. saade. Täna tähistatakse Euroopa keeltepäeva. Sel päeval kogunesid Väike-Maarjas inimesed, kes on pärjatud Wiedemanni keeleauhinnaga ja keeleüldsus et ära märkida sinna aastate jooksul istutatud puid. Tammesid sellest sündmusest, anname ülevaate ühes järgmises keele kõrvas. Nüüd aga läheme otsima ühe eestlaste kadunud keelesaare jälgi. Tänane saade on lindistatud Tartu Ülikooli iidsete seinte vahel. Täna on meil keele kõrvas teadjaks meheks Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu ja meie teema on Grasena eestlased, Vigrasna maarahvas ja ma ütlen kohe, et kui keele kõrva kuulaja esimesel hetkel võib-olla tõesti ei tea, kellega on tegemist ja mina pean ütlema, et oma väga ammustest eesti filoloogiaõpingutest ei ole mul palju sellest meeles. Aga seda teemat ja seda külaskäiku ei võtnud päris laest. See lähtus sellest, et üle hulga aja üle pikkade aastate tegid eesti keeleteadlased tänavu suvel ühe reisi. Jah, kuhu siis Karl Pajusalu Kümnendas kuni 12. juunini oli võimalik riikliku programmi Lõuna-Eesti keel ja kultuur toetusel teha reisiPihkvamaale ja vaadata seal erinevaid Eesti asustusega ja eesti keelega seotud kohti. See reis ei olnud keeleteadlaste reisiks planeeritudki, vaid oli mõeldud just sellise eri teadusalasid ühendava interdistsiplinaarse uurimisreisina reisijuhiks. Meil oli etnoloog Mare Piho, kes ise oma päritolult on setu ja Setumaa asju väga hästi tunneb. Ja teiselt poolt reisiorganiseeriaks. Tartu Ülikoolis oli ka läänemeresoome keelte professor Tiit-Rein Viitso kes on setu morfoloogiat põhjalikult varem uurinud ja selles mõttes jätkab professor Julius Mägiste tööd. Väga huvitav oli ja kohanimeuurija Peeter Pälli poolt toodud lisateave asja kohta ja meil oli kaasas ka arheoloog Heiki Valk, kes siis kommenteeris arheoloogiliste andmetega seotud seiku. Ja üllatav oli see, et nendes kohtades, kus me käisime ja kus me vaatasime üsnagi tühjaks jäänud külasid ja põlde igalt poolt. Heiki Valk astus põllule häälte tõstis seal natukene mulda peale ja ütles, et siin on 500 aastat vanad potikillud ja siin on 700 aastat vanad potikillud. Nii et tegelikult meie reis oli ja mitmes mõttes põnev ja täisajalukku. Nüüd ma võib-olla räägiksin natukene täpsemalt meie marsruudist. Marsruudi kokkupanemisel oli meie reisijuhi Mare Piho roll väga tähtis. Kõigepealt Me sõitsime Pihkvasse, käisime korra Pihkva muuseumis tutvusime seal olevate andmetega ja siis edasi ei sõitnud mitte otse lõuna poole vana ajaloolise kraasla keelesaare poole vaid hoopis Pihkvas siis Porfrovi suunas või nagu eestlased vanasti on öelnud Borkwasse. Ja see esimese laevasõit sadakond kilomeetrit ida poole oli väga huvitav just selle poolest, et me pidevalt kuulsime eesti sarnaseid kohanimesid, mis võivad paljuski olla tegelikult ka selle piirkonna algsed kohanimed. Nii nagu üldiselt peetakse ka Pihkva kohanimena vanemaks kui piiskop seda ka vene keeleteadlaste poolt. Aga siiski mitte Borkwa linn, siis Orchow, ajalooliselt, setude ja teiste eestlaste keeles vaid sudo maa kõrgustik oli meie eesmärgiks. Mare Piho informatsiooni kohaselt sudo oma, mida setud on ka kutsunud. Südamaks on olnud setup pärimuses legendaarne koht, mida seostatud nagu setude ajaloolise tuumalaga kus on siis olnud sidemeid ja näiteks talle on vanad setud veel rääkinud sellest, kuidas nad lastena on käinud setude külades, sudo oma ümbruses. Kaks päeva oldi teel, enne kui siis hobusega kohale jõudi. Seal käidi eriti talvel. Aga mingit konkreetset ajaloolist pärimust ega ka keele kohta teateid sellest sudo maa ümbrusest ei olnud. Me teame, et seal näiteks on Johonskoya küla olnud ja teisi selliseid eestlastele viitavaid nimetusi otseselt. Aga siis läbi Porfrovi sinna sudo. Me oleme jõudsimegi ja leidsime ühe imeilusa piirkonna mägedega järvedega, mis võib-olla pisut meenutab meie Haanja ümbrust, aga seal nagu kõik oli suurem ja tõesti selle kõrgustiku keskuseks on sudo maamägi. Mina rääkisin kogu aeg sudo mas sudo maa. Mare Piho parandas mind, ütles, et miks sa ütled niimoodi eestipäraselt, et vene keeles on see tooma. Ja kui me Pihkvas rääkisime, siis Pihkva teadlaste soosse oli tõesti niimoodi. Aga kui me sinna koha peale jõudsime, siis äkki see kohanimi muutus jälle sudo maks nende inimeste keeles, kes lähedal külades elasid seda mäge meile juhatati kätte, et ja tõesti me ronisime asuda oma mäe tippu, see vaade, mis sealt avanes, oli nii võimas, et pole midagi imestada, et et see mägi ja see kõrgustik on legendaarse kuulsuse saanud tõesti, sealt paistis kümneid kilomeetreid. Aga lahked vene inimesed, kes meid juhatasid seal ümbruses, ei teadnud paraku praegu Eesti asustuse kohta midagi. Huvitav oli küll kuulata nende murret häälduse poolest võiks öelda, et oli tugeva läänemeresoome aktsendiga koha nimel, reeglina olid rõhuga esimesel silbil. Nii et mingis mõttes keel kostus natukene nagu, nagu vene keeleeestlase suus, aga otsest pärimust me sealt ei saanud. Muidugi sellise reisiga seoses tuleb kohe nimetada toda, et kui mõnel teisel suunal, mis on ehk praegu rohkem käidudki on selline kultuuri ja keelepiir nii ehitiste kui ka keelejoonte häälduse mõttes palju järsse siis üle Setumaa Pihkva suunda liikudes seda järsku piiri ei ole tänase päevani päevani ja ka inimeste välimuses olekus ei ole. Kui me vaatasime neid maju, mis seal sudo oma kõrgustikul oli, siis nad tüüpiliselt on need nii-öelda Läänemere-tüüpi karupersega katustega majad mida ütleme, Kesk-Venemaal lõuna pool, üldse enam ei tunta ja palju muid, selliseid huvitavaid etnoloogilisi element oli, nii et ühelt poolt see Mida võib näha, tundub kuidagi väga tuttav ja teiselt poolt ka see, mida kuulda. Paljuski äratas tõesti sellist äratundmise rõõmu. Nüüd, mida see nimetus sudo oma tähendab? See võiks olla kuulajale huvitav. Südama ta nüüd tõenäoliselt ma peal langekeeleuurijale ütleva ei saaks olla, aga selgelt on tegemist soome-ugri ilise kohanimetüübiga selliseid maa lõpulisi kohanimesid, mis on paljuski ka just hüdronüümid, jõgede nimed on Põhja-Venemaal palju ja need on reeglina soome grillisel asustusalal siis ajalooliselt jäänut. Peeter Päll, kohanime uurijana kindlasti veel põhjalikumalt oskaks võimalikke seoseid valgustada. Üks võimalus on tegelikult seda sudo tüve džuudidega seostada arvestades on olnud, et on olnud läänemeresoome keeltes kunagi sõna mis on arvatud Esson kiilu või vaia tähendanud, nii nagu vadjalased oma nimetus on võinud saada just sellisest Oda meenutavast kas oli siis sõjariistast või? Ja võib-olla on võimalik, et kassatšuudide nimetus on sama lähtega teiselt poolt, et mordva keeltes on vastav sõna, mis tegelikult tähendabki jõe voolu või jõge. Nii et siin meil Peeter Pälliga on veel mõtisklemise ja uurimise vara, aga see nimetus on igal juhul ka tähendusrikas soome-ugri keelte ajaloo seisukohast. Ja see piirkond on tähendusrikas. Heiki Valk ütles, et jällegi neid potikilde, leides, et seal oleks väga palju arheoloogile põnevat uurimist, aga tema teada selles piirkonnas arheoloogilisi kaevamisi vähemalt nii tänapäevasel tasemel ei ole tehtud. Üle vaadates siis müütilise südama sudo oma suundusime me edasi. Või isegi tagasi, ainult et lõuna poole edela poole pahasena keelesaarele ekraasna keelesaar ja üldse eesti keelesaared mõistena on ka väga põnevad ja kahtlemata eesti kultuuris tähtsad sest nad on nagu laienduseks sellele ajaloolisele eesti keelealale, mida me tavaliselt vaatame nagu eesti keele sees. Taas on kolmest tuntud eesti keelesaarest kõige idapoolsem. Tavaliselt räägitakse siis leibu ehk vanema nimetusega koiva keelesaarest. See on Lääne Võrust Harglast, otse Lätti koivalinna kaviena ümbruses olnud siis Kagu-Lätis lutsi, keelesaar Lutsa linna ümbruses ja lussi keelesaarest, et üle piiri Pihkvamaale ainult siis kraasna keele sarnograasna on. Eestlaste soosis Krasnov Korodsgoya linna alevi nimetas ja see on nüüd selgelt slaavi päritolu. Ilusat linna tähendanud. Ja kraasna keelesaarest on meile korralike diaateid tänu Oskar Kaldale, kes juba üle 100 aasta tagasi käis seal eelkõige rahvaluulet kogumas, aga kirjutas seda siis üle kraasna ida, setupärases murdes ja Helsingis aastal 1903 ilmus siis raamat kraasnomaarahvus. Ja õigupoolest see raamat ongi jäänud põhiliseks allikaks kraasna keele ja kraasna rahva vaimse pärandi kohta. Nii et 100 aastat on möödunud 100 aastat just 101 aastat on möödunud. Pärast kraasne laste juures on käinud ka soome keeleteadlane Heiki Ojasoo. Ja tema materjalid on siis teine allikas keeleuurijate jaoks. Nende talletuste põhjal külal selget kraasna on keeleliselt väga Ida setulik siis setu keel, nii nagu seda räägitud Petserist ida poole, seal Petseri Irboska ümbruses ja see on suhteliselt ühtne olnud nende allikate põhjal, mis meil on, aga kraasnasse siis eesti keeleteadlaste poolt, viimane suurem ekspeditsioon oli 68. aastal üle 30 aasta tagasi. Ja juba tookord leid tee ainult mõisakülast mööda siis kohalikus keeles, aga meie mõisast tuleb üks vanamees, kelle nimi perekonnanimi oli jah, siis Kuznetsov, kelle ema oli eestlane ja kes oskas veel mõne sõna eesti keelt siis loetles 68. aastal sõnu, nagu see Saaria leib ja luges arve 10-ni. Aga üldiselt ainult pärimus oli juba säilinud ja enam nagu vabalt kraasna keele rääkijat ei leitud. Nüüd meie sõidu eesmärgiks oligi siis saada üle vaade sellest alast siis selle ala kohanimedes, pärimusest, mida veel teatakse, vaadata siis tõesti noloogilist poolt ka neid ehitisi, mis seal on. Ja tulemused olid üsna sellised, nagu arvata võiski. Me kõigepealt ja siis nagu sõitsime sellele alale ida poolt velje järve juurest siis esimene kraasna küla oli paraskova, nii nagu see kraasnapäraselt on üles märgitud, see asub siis kraasnast ida pool ja seal oli juba need, kes teadsid, et tsuh naad võidžhoonetsid on elanud ja põnev oli ühe külamehega rääkides, et kui kui me küsisime, aga kus need chow naad siis kadunud on, et sõitsid ära Narva. Ja veel räägiti, et üks seda päritolu perekond alles kahe-kolmekümne aasta eest oli siis sealt maa külas kolinud Narva. Nii et nüüd järgmine ülesanne oleks ikka vaadata, kes tegelikult seal meil Narvas elavat. Ja Narva oli üldse kuidagi selle piirkonna inimeste jaoks väga tähtis linn, kuhu mindud Peterburi muidugi kõige tähtsam ja siis peaaegu et järgmine millest mitmel korral edaspidigi juttu tuli. Aga ka mehe, kedagi, kes täpsemalt oleks rääkinud või kes ise oleks öelnud, et ta on oma päritolu poolest kraasna maarahvast me sealt ei leidnud. Kraasnast siis me sõitsime läbi, läksime lõuna poole sinnasamasse mõisakülla, kus siis 68. aastal kõige paremaid andmeid saadi ja seal vanematelt inimestelt küsides, siis tuli juba välja, teatakse küll, et siin selline teist keelt häkkinud rahvas kunagi on olnud, aga juhatati meid Ivanssovo külla, et vaat see on see keskus olnud ja seal veel võib-olla midagi täpsemalt osatakse öelda. Ivanssova külas esimese maja juures seisis üks Veipa olemisega kuuekümneaastane mees, läksime juurde ja siis on muidugi vene keeles küsisime, et kas tema on ka Chuck hooned ja ta ütles, et Taaparoodav see tähendaks, siis leidsime esimese ekraasna maarahva soost mehe ja kes oli väga sõbralik ja meile paljugi rääkis, rääkis sellest, et Ivanzovo külas mõni aasta tagasi oli olnud küla 300 aasta juubel ja siis ka ärksamad. Ajaloo uurijad olid too korki rääkinud, et nende esivanemad on Setumaalt pärit, et ja siis nagu öelnud, et põhjasõjaga seoses toodud tsaari poolt sinna ja metsas küla tegema hakanud. Nii et see pärimus oli täiesti säilinud. Aga keeleoskus kui selline oli kadunud, Me palusime näidiseks, kas mõni laul tuleb meelde või ka selle mehe emal ei tulnud aga selles ilusas külas, kus ta on kraasne alev Ki näha üle põldudel on ainult paar kilomeetrit lõuna poole, sealt küll pea kõiki majasid läbi käies me midagi teada saime. Aga siin on jah, selline huvitav juba kaugele või ütleme siis viimasesse näkku jõudnud keele kadumise periood. Vanemad inimesed ütlesid, et me mäletame, et kui me olime lapsed, siis meie vanavanemad käisid Eesti teadlased küsitlemas ja siis meie vanaemad-vanaisad neile siis laulsid ja rääkisid siis seda vana kraasla keelt. Aga nemad ise ei tea midagi. Et siis mõni üksiksõna Taali, mida püüti ütelda, aga need olid enamasti kohaliku murdesõnad, mitte siis üldse selle vana setu keele sõnad. Sealt Ivanssovostme sõitsime edasi veel naha külla, nii nagu see oli kraasna pärase nimetusega ja vaatasime kogu selle lõunapoolse kraasna ala. Huvitav oli jällegi ja nüüd vene murret kuulatamiseni üsna valge venelik joontega, aga noh, selline see seal ongi ja kus tõenäoliselt leiaks ka tõesti siis sellist? Läänemeresoome pärastuks traati, lõuna-eesti-võru-setu murdega sarnaseid jooni ja küllap ka täpsemalt küsitledes võib-olla mõningaid sõnu, mis sellesse murdesse võetud. Aga me peame ütlema siiski kraasna keel sellisena on välja surnud. Aga jällegi, mis on säilinud, säilinud on materiaalset kultuuri säilinud on teatud arusaamine hoiakud. Siiski kas see pärimus, et seos Eestiga on olemas? Kuidas on sellesse suhtusid ise kas neutraalselt või mingi uhkusega või häbelikkusega ütleme, olles praegu ikkagi venelane Tõesti mitmed just kaugemal suhtusid sellise Nagu muigega võib-olla või see tegi neile nalja, kogu see nimetus jogoones tegi neile nalja ja sealt Udoomaga andis juba, kui me küsisime, et nad keset hoonet son, siis öeldi, et noh, et vanasti seda öeldi nagu sõimusõnana, kui selline must inimene oligi ennast pesta ei viitsinud. Et see oli jäänud, aga mida rohkem me jõudsime siiski sellele päris kraasne alale, siis nende järeltulijate juurde siis muidugi see hoiak muutus ja näiteks seal Ivantsovo külas küll või siis tunned, et oli teatud uhkus, isegi. Nojah, ja eriti kui ajaloolase kultuuriloolase seal on seda siis 300 aasta puhul kuidagi rõhutanud, veennud aga see on nüüd äärmiselt huvitav, muidugi teie saite sellest teatud ülevaate või nagu ära revideerida, arvele võtta, et mis sealt loota on, mis otsad oleksid huvitavad edasi arendada ja, ja kuidas see on, aga kas üldiselt on kõik need kolm keelesaart? No kuidas öelda, kas nad on ammendatud või noh, ammendatud ei iialgi öelda ühegi aine kohta, aga aga leibu ja lutsi näiteks, et kas neid on uuritud viimasel ajal ka ja käidud seal? On käidud leius jalutsis tõesti hiljem ja sel suvel natuke hiljem sõitsin kalutsi ala niimoodi, kuna nüüd on piir lahti ja väga kerge tartust ühe päevaga ära käia, et ei ole ju võimatult kaugel. Aga, ja tõesti peab ütlema, et kõigi kolme keelesaarel see keel sellisena ikkagi on välja surnud, on teateid arheoloogide sõidust, et nad olevat kohanud lutsiss. Põlda kandis ühte meest, kes oli küll tol hetkel väga purjus olnud ja nende käest valget küsinud. Kas eestikeelse sõnaga või? Eestikeelse sõnaga, nii nagu Heiki Valk teatas, et, et ilmselt põhjalikumalt lutsigandis otsides võib-olla leiaks mõne vanema, kes, kes vähemalt kuigivõrd mäletab. Aga eks nende keelesaartega, eriti nüüd lutsija, leibu keelesaarega on see, mis on võib-olla eesti keeleteaduses üldiselt. Et kogutud on väga palju. Lutsistia, Leivustan palju lindistusi mõlemal keele alal on käinud väga head keeleteadlased ja selline materjali ülevaade on päris korralik, aga ilmselt nüüd on tulnud kätte see periood, et oleks vaja nagu hakata siis põhjalikumalt uurima seda, mis on kogu. Ühesõnaga, lade on tohutu. Ta on teadele läbi, söömine võtab aega. Ja tööd jätkub, aga ma küsin midagi täiesti tänapäevast professori käest. No kas teil on häid üliõpilasi, kellest te näete tulevasi mägisteid Aristeid? Kindlasti on eesti filoloogia seisukohalt on olnud väga oluline see uus Võru liikumine mis on palju selliseid oma kodukoha keele ja ajalooga seotud huvilisi üliõpilasi toonud ja ka poiss ta seejuures, nii et näiteks minulgi kaks väga head doktoranti võrukest ja mõne neist kindlasti annab suunata ka keelesaarte keelega tegelema ja eks see peabki Lõuna-Eesti taustaga inimene olema, sest need keelesaared on ikkagi ütleme, kasvõi lutsi või niisamuti ühesõnaga jälgi see võru või setu, kõige vanemal ja hailisemal kujul, mida nüüd põhja eestlasel kas või aru saadagi, on päris raske. Väga raske pureda? No see oli väga huvitav ja meie saame sellest keele kõrva saates kokku veel uuesti sellel sügistalvisel hooajal, sest keele kõrvas on plaanis lõunaeesti murretele pühendatud sari, kus ma loodan, et teie professor Karl Pajusalu kaasa aitate. See oli keelekõrv, aitäh kuulamast, ütleb toimetaja Mari Tarand ja me kohtume nädala pärast.