Tänases tegija saates on külas ilmselgelt üks mõjukamaid naisi Eestis kelle mõju ei pärine küll mitte poliitika sfääridest, sest seal on võimul püsimine väga hapratel alustel vaid kes on tugeva finantsistina väga mitme Eesti elu edendava ettevõtte või sihtasutuse nõukogus. Esimesed, mis meelde tulevad, on ettevõtluse arendamise sihtasutus siis Tallinna Tehnopol ja stardirahastu protron. Samuti startup Estonia, Audentese erakool, aktsiaseltsi juura, võimalik, et see on juba aastate tagant ja kultuuriasutused Eesti disainikeskuse Rahvusooper Estonia. See naine on mitmete komisjonide eesotsas, juhtinud Eestis Euroopa ühisrahale eurole üleminekut ja saanud eelmisel aastal valmis teaduse viimase sõna järgi sisustatud innovatsiooni ja ettevõtluskeskuse Mektory. Tere tulemast saatesse. Tea Varrak. Tere. Ilmselgelt te olete seda tüüpi inimene, kes ei jää poolel teel seisma, kui te liigute eesmärgi poole, et te lähete kas või läbi seina, kui muidu ei saa. Mis tea, Varrak on see asi, mis teid käivitab ja mis teid innustab, kuid eesmärgi poole liigute Parandada tohib kohe? Muidugi ja eks ma kindlasti ei lähe läbi seina. See on nagu tõde. Ma ikka otsin neid teid, kuidas minna saaks, nii et läbi seina ei peaks minema. Mind innustab. Mulle meeldib teha põnevaid asju ja mulle meeldib teha isegi neid asju, mis mulle üldse ei meeldi. Ja neid asju mulle meeldib teha põhjusel, et tahan näha, kas ma saan hakkama. Ma just mõtlesin, et kui te teete kõiki neid suuri üritusi, suuri projekte, asju, mis muudavad riigi käekäiku, kas te valite endale need asjad, millest arvate, et te saate hakkama ja see on suur väljakutse ja teile huvitav ja põnev, nagu te just praegu ütlesite või te mõtlete need asjad endale niisuguseks, et need teile meeldivad ja kuidas te selle kõige juures väldite ebameeldivaid asju. Ma pean ütlema seda, et ma ei ole kunagi elus oma karjääri planeerinud. Ma ei ole mitte kunagi elus mõelnud niipidi üldse. Et nüüd ma lähen ja teen seda ja sellest saab vot selline vägev asi, mitte kunagi elus. Isegi eurole üleminek ei olnud niisugune eurole üleminek ei olnud sellepärast selline, et ma olin ametis ja oli teada, et on võimalus. Ja selle ametiga käis kaasas kohustus teha seda. Ja kuna sellega käis kaasas ka kohustus teha seda, siis loomulikult ma tegin selle südameasjaks. Tegin need asjad endale selgeks, mõtlesin läbi, kuidas tuleks välja nii, et ühtegi viga ei oleks. Ja siis ma tõesti rühkisin selle poole, see on tõsi. Ja sealt on ere näide, eriti see, et kui eurole ülemineku puhul alguses pidin ma tegelema ja juhtima, siis riigi poolt valitsuse poolt määrata teatud eurole üleminekukomisjoni ja pidime alguses ainult riigiasutustest rääkima siis lõpuks ma tegelesin ka sularahaga, küll Eesti pank sularaha tegi, aga ma teadsin, mis seal täpselt toimub. Lõpuks ma tegelesin sellega, et ma teadsin, mis pangad täpselt teevad, kuidas jaekaubanduses nüüd on isegi kuidas kohalikud omavalitsused eurole üleminekut ette valmistavad, sest et see kõik tuli paratamatult juurde, sest eurole üleminekut ei saa ju riigist teha ainult näiteks riigiasutuste või Tallinna linna või kellelegi keskselt tervikuna. Nii et eurole ülemineku puhul ei olnud see kindlasti niimoodi, et ärkad hommikul üles ja mõtled, et vot nüüd ma teen eurole üle mineku ja hästi toredasti ära. Vaid perfektsionistina, kes armastab detaile detailideni läbi mõelda asju, tuli lihtsalt endale selgeks teha, kuidas seda kõige lihtsam teha oleks ja kuidas seda kaasamistki teha. Ma sain muide selle aja sees väga palju etteheiteid. Et ma teen liiga palju, et ma lähen kaubanduskeskustesse, näiteks inimestele seletama Lasnamäele, miks eurole üleminek oluline on ja nii edasi ja nii edasi. Sain selle pärast päris palju sugeda. See-eest nii mõnigi kord, et järsku ma tahan pärast poliitikasse minna ja teen endale nime selle läbi. Aga võib-olla see ongi vahel kõige kurvem, et kui sa midagi nagu väga südamega teed ja põhjalikult teed, siis loomulikult pead sa tegema vahel ebameeldivaid asju. Ja nii mõnigi kord saavad inimesed haiget ja sellise põhjaliku tegemise puhul korjad sa ka endale kindlasti vaenlasi ja palju vaenlasi. Ühesõnaga, see ei ole mitte niisugune saavutusvajadus või, või iha tunnustuse järele, mis teid käivitab, et kui me siia eurole ülemineku kõrvale paneme näiteks selle innovatsiooni-ettevõtluskeskuse Mektory rajamise, mis on ju iseenesest ühest vanast hoonest täiesti kaasaegse sisuga keskuse rajamine see ei ole siis see tunnustuse, vajadus, saavutuse vajadus, vaid teid huvitab protsess. Mind huvitab protsess, mind huvitab tulemus. Ja ma olen selles mõttes missiooniinimene, ma võin seda kindlalt väita. Minu ametid on kõik olnud sellised, mis on pühendunud Eesti riigi huvide kaitseks Eesti riigi paremaks tegemiseks. Laste Audenteses näiteks räägime või Mainori majanduskoolist ja nüüd hektarist, et nendele elu põnevamaks tegemiseks ja uute väljakutsete otsimiseks. See tunnustusvajadus, kui ma sain meie vabariigi presidendilt ordeni. Ma olin siis ise välismaal, kui mulle ajakirjanik helistas ja ütles seda. Minu jaoks oli see üllatus. Minu jaoks oli see selles hetkes isegi see, et ma ei tabanud ära, et see on tõsine tunnustus. Mul läks sellega väga kaua aega, võib-olla siis, kui ta Eesti Panga majas selle mulle kätte andis. Ja siis seda valget värvi suurt ordenit vaatasin, siis ma mõtlesin, et võib-olla ma olengi elus midagi tõsist ära teinud. Ma tuletan kuulajale meelde, et tea varrakut on 2005. aastal pärjatud tiitliga ettevõtluse sõber 2010. aastal Kaubandus- ja Tööstuskoja tunnustusega, milleks oli siis teise klassi aumärk avaliku ja ärisektori koostöö arendamise eest. Aastal 2011 on Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon andnud tea varrakule aunimetuse aasta naine ja samal aastal siis valgetähe kolmanda klassi teenetemärk ning need mõlemad autasud ja nimetused on Eesti liitumise korraldamise eest eurotsooniga. Ma saan aru, et te olete teinud elus mitte ainult suuri asju vait, olete nende asjadega hästi hakkama saanud. Mis tähendab seda, et ega kadestajatesti vaenlastest teil ka puudu ei ole, nii nagu te ühes eelmises vastuses juba juba viitasite. Kuidas te nendega hakkama saate? Noh, eks siis esimesed kommentaarid, aegadetagused sai läbi loetud jah, kurvastatud ja õnnetu oldud, see oli siis aeg, kus ma arvasin, et ma veel kõigile meeldima peaks ja kõik, mida ma teen, kõigile meeldima peaks, sest ma ise teadsin, kui südamega ma asju teen. Ennastsalgavalt Ta on ja ma arvasin, et kõik näevad seda, aru saavad. Aga mida aeg edasi? Et kõige tähtsam on, et sa iseenda suhtes nagu ausaks jääda. Ja kui sa tead, et sa ei ole kunagi mitte kunagi võtnud vastu ühtki altkäemaksu või kui sa ei ole kunagi teinud ühtegi otsust ele järgi, keegi sunnib või tahab sind seda otsustama panna või omakasu kuskilt mängus on. Siis sa lihtsalt võtad paratamatult seda, et iga tegija, kes millegiga üldse hakkama saab, ei saagi kõigile meeldida. See lihtsalt ongi nii, et osadele inimestele ei meeldi juba sellepärast, et sa saad asjadega hakkama, sest võib-olla nemad ei saa hakkama. Aga mul on ikkagi rohkem niisugust positiivset tagasisidet kindlasti olnud. Ja niisugust head tunnet näiteks tänagi ma tulin teile siia, otse avamiselt. Me avasime Mektorys kaks järgmist laborit. Üks nendest elektroonikalabor ja teine mehhatroonikalabor. Ja ma siiralt tunnistan teile kui rektor mulle lilled kinkis, siis uskuge või mitte, see on väga hea tunne ja, ja väga tore on kuulda, kui professor Rang ja professor Mart Tamre sind ikkagi tunnustavad selle eest, mis sa teinud oled. Peab õppima mõtlema, võib-olla niipidi. Ma enne ka ütlesin, et, et kui sa midagi olulist ja suurt teed, et siis paratamatult sa teed ka inimestele haiget aga ka seda, et kui ma kellelegi näiteks töölt pean ära saatma, siis ma ei tee seda kunagi niisugusel kujul, et ma mõtlen, et sakslast lahti. Ma proovin alati mõelda, et kas tal on pakkuda mõnda teist töökohta meie juures, mis sobiks tema natuuri olemusega paremini. Et kõik ei ole sellised poolhullud töörügaja nagu mina. Inimesed on erinevad, et leida talle nagu või otsida nagu teist varianti. Aga ma olen kohanud seda, et, et väga paljud inimesed hindavad ennast väga üle ja nad tahavad saada väga, väga palju palka. Ja no kas või võtame mõnikord, kui on üks nõukogu näiteks, kus ma ju olin EAS-i nõukogus muide enam ei ole. Et EAS-i nõukogu on eilsest laiali saadetud, kõik, mis ma arvan, on ministri poolt väga õige otsus ja alustada puhtalt lehelt. Kui seal ikka nõukogu mõni inimene tahab määrata juhatuse esimehele palka, mis on kõrgem peaministri palgast siis olles kunagise EAS-i juhtinud, ma tean, mis töö see on ja olles ise olnud kantsler, on ma näinud, mis on peaministri töö või ministri töö siis ebaõiglus on selline, et ma julgen seda välja öelda ja selle vastu seista. No ja siis on ju arusaadav, Sa kõigile ei meeldi. Kuidas seal EAS-is, mida nüüd siin sel nädalal on teiega, kui te olete olnud väga pikka aega aastast 2005, kui ma ei eksi, EAS-i nõukogu liige, teid on seostatud sellega, mis seal valesti läks, mis juhtus, et väidetavalt poolteise aasta jooksul oli nõukogu tänud neli juhti, et tegemist oli toetustena määramisega, mis tekitasid avalikkuses väga palju küsimusi, ükskõik kas oli siis Vjatšeslav Leedo või või mõni teine Jürgen Veber või või et tekkisid äärmised erimeelsused mitte ainult juhatuse esimehe valimisel, aga ka näiteks arengufondi rahastamisel ja sellele funktsioonide leidmisega, et mis juhtus selles nõukogus? Ma alustaks ikkagi sellest. Nende aastate jooksul, mis EAS on toiminud on ta teinud ära väga palju head. Ta on teinud väga-väga-väga palju rahastamisotsuseid, mis on väga palju aidanud kaasa Eesti majanduse kasvule ja Eesti ettevõtete arengule, ülikoolide arengule ja kõige sellele. Ja ta on teinud seda tööd Euroopa rahadega, on ta teinud seda väga hästi. Kui me võtame vigade protsenti, näiteks et kui palju on otsuseid, mis on, ütleme, selles mõttes nagu halvasti läinud, et et raha tuleb tagasi nõuda ja nii edasi, siis selle veamäär on imeväike arvestades sellega, mida Euroopa liit isegi lubab. Ja loomulikult paistavad silma siis ka nende tuhandete otsuste juures mõned otsused, mis võib-olla ühiskonda või ühiskonda arusaamu riivavad või mis pole väga õnnestunud, et me peame alati mõtlema selle peale et vahel tuleb ka teha otsuseid, kus sa ei tea, kas tulemus on pärast väga positiivne, ma mõtlen näiteks siin, kui on teadusarendusse tehtud aastatetaguseid otsuseid ja hakatud midagi arendama, et ebaõnnestumine võibki olla peabki olema, sest et igast asjast ei sünni ime. Aga vähemalt riigikohus on proovida leida ju neid imesid ülesse. Et siis selles kontekstis ikkagi on EAS tubli olnud. Mis on seal viimasel ajal juhtunud? Ma ütlen teile ausalt, et see on suur segadus meie kõigi jaoks, kes me seal viimasel ajal ka nõukogus oleme olnud. Ma ei taha pesta musta pesu ja ei taha pesta, seda kindlasti mitte, et siin raadios ja teie saates. Selleks ma pean dist liiga palju lugu. Võiks ju rääkida, kes mida ütleb, kuidas ja tõesti see hääletasime kogu aeg viis, kuus, kuus, viis, viis, kuus, kuus, viis, ja minu meelest me nõukogus enam päris kaua aega isegi arutanud enam midagi, ainult hääletasime jõupositsioonidelt. Kuidas oled jaguneksid? Ma olen seal tundnud ennast halvasti tükk aega ja tahtnud tegelikult ka ära tulla tükk aega. Aga ma arvasin, et selle nõukogul on kohustus supp ära süüa, mille te ise kokku keetnud, vähemalt nii kaugele süüa. Et me tõesti ei vali nõukogu poolt juhatuse esimeheks inimest, kes on ise võlgu oma firmaga sellele firmale, mida ta juhtima läheb. Ma arvan, et meil on olnud nõukogus juhtimiskriis. Julgen seda välja öelda. Ma arvan, et me nõukogus kõik, võib-olla oleksime võinud teisiti käituda ja proovida otsida rohkem kompromisse. Aga kahjuks on viimase nõukogu koosseisu ajal tulnud intriigitsemine nõukogusse ja ma arvan, et see on väga paha olnud EAS-i lehe EASi arengule EAS-i töötajatele. Kindlasti. Meil on daam, kes tõi kaasa intriigid, mis väga kurvastab. Ja sellepärast on, ma arvan, väga õige, et nõukogu välja vahetatakse. See kõik viis viis selleni, et valitsuse vahetuse järel asutati ettevõtluse ja väliskaubanduse ministrikoht ehk sisuliselt tegema asju, milleks on ellu kutsutud ettevõtluse arendamise sihtasutus. Ehk me võime lühendatult öelda, et tegemist on EAS-i ministriga valitsuses, et kas see on maailma parim variant, sest nüüd on otsustused ja otsuse langetas, et poliitilised. Ma ei arva, et need otsuse langetas, need on poliitilised ja ma arvan, et me ülehindame sellist poliitiline poliitiline poliitiline suhtumist. Inimesed on kõik mõistusega see, et kui nad on poliitikas, on nende valik. Tähtsam on see, et neil on visioon ja arusaam kuidas, mida Eesti riigist teha. Ja ma ei ole ise koalitsioonilepingut korralikult läbi lugenud. Kuid ma olen kindel, et anna Sullingule ei ole antud ainult troll pressiga tegeleda, vaid see valdkond, millega ta tegeleb, on Eestile ülioluline. Ja mul on ainult hea meel selle üle, et see on tõstetud esile. Sellepärast et meie, Eesti tulevik on selles, kui tublid on meie ettevõtjad, kui tugevasti. Me suudame eksportida, kui palju me suudame välisinvesteeringuid Eestisse tuua, Eestisse neid jätta, kui palju me suudame teadus-arendusprojekte teha, kus ülikoolid ja ettevõtted neid koos teevad ehk konkurentsivõimet tõsta. Ja ma arvan, et see on väga kasulik, kui sellele tähelepanu pööratakse. Ja ma arvan, et targad poliitikud kuulavad ka tarku spetsialiste. Ma olen selles täitsa veendunud. Ja teevad neid otsused ikkagi, toetudes sellele, mis nõu neile antakse ja mida nad ise mõtlevad. Minister Anne Sulling on neljapäeval andnud vikerraadio uudis plussile telefoniintervjuu, kus ta ütleb umbes niimoodi, et on parem, kui EAS-i nõukogu liikmetega seotud ettevõtted ja sihtasutused ei taotle EAS-ist toetust. Kas te nõustute selle seisukohaga? Ma ütlen oma arvamuse selles osas, et kõige tähtsam on, et nõukogus minu silmis oleksid vähemalt turuosalised esindatud, et ta muidu jääb väga eluvõõraks või elukaugeks nende aastate jooksul. EAS-is ma olengi näinud seda, et tähtis on teada, et mida ettevõtted tahavad, mida ülikoolid vajavad, kuidas neid kokku viia, kuidas riiki turundada. Seda infot ei saa kätte, kui ei küsi turuosaliste käest Öelda, et võib komisjone moodustada kõik nii edasi. Aga nõukogu on ka koht, kuhu peaks tulema nõukogu liikmete kaudu. Tagasiside, mida turul arvatakse EASi tegevusest, EAS-i eesmärkidest, programmidest, projektide menetlemise kiirustest ja kõigest muust. Ma arvan, et kui EAS on üles ehitatud nii, nagu ta täna on üles ehitatud, kus ikkagi ütluste esitamise protsess, menetlemise protsessi otsustamise protsess on nõukogust väga-väga kaugel ja see on tõde, ta on väga kaugel. Kui annab taotluse sisse keegi EAS-i, siis red taotluse menetleb. Taotlus analüüsib läbi ekspertide rühm, kelle nimegi keegi ei tea. Nõukogus ei olegi võimalik mõjutada ju ekspert pääse nende liigi, sa ei teagi neid, kui kellelegi see soov ka peaks tahtma tekkida. Järgmine etapp on hindamiskomisjon, kus on järgmised inimesed, kes kõik selle uuesti läbi vaatavad. Ja siis alles liiguta edasi, kui nende lõpuks on, eks ole, juhatuses otsustamise all. Nõukogu ei vaata kunagi taotlusi läbi ega nõukogu kunagi tegelegi taotlustega. Ma arvan, et on väga keeruline Eesti väikses Eesti riigis leida nõukogusse inimesi, kes ise või kelle lapsed või kelle emad, isad, õed-vennad või naised, mehed ei oleks mitte kunagi EAS-i-ga seotud, ma arvan, et see on väga keeruline. Anne Sulling on oma intervjuus tõesti tunnistanud, et toetuste määramisega õiguslikus mõttes probleemi ei ole, aga, aga näiliselt tekib probleem siis, kui nõukogu liikmega seotud, kas ettevõte või sihtasutus toetust taotlejatega saab. Aga no kujutage ette, minu elu pensionile veel ei lasta töötama, sa kuskil pead kuuma, peaksin tööle minema selleks et mul ei oleks ühtegi tuttavat alles või seost alles näiteks rahandusministeeriumi inimestega või kunagiste EAS-i töötajatega, praeguste EAS-i töötajatega või, või inimestega, kellega ma olen nõukogudes koos olnud, või Tööandjate keskliidu volikogus koos istunud või, või mujal. Et Eesti on nii väike inimesed, tunnevad kõik 11. Et see on väga keeruline sisu. Paneme nüüd selle EAS-i nõukogu ukse kinni, aga jääme ikkagi veel nõukogude töö juurde. Te olete oma elu jooksul väga mitme ettevõtte nõukogus olnud liige. Ja kujutage nüüd hetkeks ette, et te olete ringhäälingu nõukogu liige. Ja nõukogu on olukorras, kus juhatuse esimehel ei ole nõukogu liikmete täit toetust ja usaldust ja kus juhatuse esimehel ei ole ka alluvate täit toetust, üksmeelset toetust ja kuulekust. Kuidas niisuguses olukorras peaks nõukoguga Provotseerid mind nõu jah? Siiralt ma arvan, et puhas leht oleks kõige õigem variant. Siin on olnud ka niisuguseid arvamusi, et ja et siis me oleme tagasi nagu oktoobrirevolutsiooni ajal, kus soldatite komitee valib endale komandöri, et nii see ka Aga puhas leht, Ma mõtlen mõlemat tüli osapoolt. Et need, kes tülitsevad, need lahkuvad ja kes ei tülitsenud, jäävad jah ja otsitakse lahendusi sellest, et tuleb juht kes lahendab need probleemid ära, selle läbi juba, et tal ei ole poolt, mille poolt on või mille vastu ta on. Ma ei tunne ERR-i siseelu kindlasti mitte. Ja ma ei oska selle järgi ka ju hinnata seda, et kui suur on töötajate toetus või kui suur ei ole töötajate toetus, et kaugelt hinnanguid on väga keeruline anda. Aga ma kindlasti ei arva ka seda, et lahendus on see, et juhile Öeldakse, mis ta tegema peab. Et see ka ei ole lahendus, siis kui järgmine asi jälle kellelegi ei meeldi siis öeldakse jälle juhile, et seda nii ei jõua kuhugi, olles ise ikkagi elus päris palju juht olnud. Noh, siis ongi juhi variant, et kas ta lahkub. Aga kust me teame, et järgmine tüli järgmise juhiga jälle uuesti üles ei võeta, sest võit on saadud? Ja ka selles eluvaldkonnas on inimesed üksteisega väga tihedalt seotud, kõik on olnud, kas kursusekaaslased, õpingukaaslased, töökaaslased aastate vältel ajakirjanduses koos töötatud, nii et Bruja vaenlasi võib-olla ka siin asutuses igal uuel inimesel, kes tuleb ja täidab juhatuse esimehe kohani, et kas me oleme tagasi selle juures, et Eesti on pisut liiga väike selleks, et, et inimeste vahel tekiks distants ja kõik ei võetaks nii isiklikult. Hea küsimus selles mõttes, et, et. Ma ka enne ütlesin, et Eestis ei ole võimalik leida inimest, kes ei ole kellelegi seotud ega midagi kuskil kellelegi teinud. Ma arvan, et kõige õigem lahendus on, kui tuli siia probleeme, lahendatakse asutuste sees ja ei viida neid asutusest välja. Ja kas või nagu kardinali valitakse, istutakse kinnisesse ruumi, istutakse seal niikaua, kuni leitakse omavahel lahendus. Ja siis tullakse välja, uksest, öeldakse lahendus oma alluvatele või kolleegidele edasi. Et see on see, mida ma enne ütlesin, et, et ka EAS-i puhul, et lihtsalt kui kõik 11 poriga loobivad ja ja nagu lehest loed, et Enn Veskimägi kirjutab mu kohta, vot sina oled nüüd päike, eks ole, tea Varrak kas ma nüüd ütlen talle vastu, et vaata ennast või no kus me sellega jõuame? Kõige vähem maailmas ma pean lugu väitlusest ja sellisest kättemaksuhimust soovist. Ja ma arvan tegelikult, et me peaksime kõik rohkem kinniste uste taha istuma ja omavahel proovima lahendusi leida. Sest ma arvan, et on ülivähe inimesi, kes mitte kuidagi omavahel kokku ei sobi. Räägime veel rahajagamisest. Aga märksa üldisemalt te olete saanud 2010. aastal Kaubandus-Tööstuskoja tunnustuse teise klassi aumärgi avaliku ja ärisektori koostöö arendamise eest ja te olete seejärel töötanud ka, nagu juba öeldud, rahandusministeeriumi kantslerina riigi toimimine on teile täiesti selge. Aga kui te nüüd vaatate Tallinna tehnikaülikooli prorektori seisukohalt seda, kuidas Eesti riik on oma struktuuridega liikunud, selles mõttes, et ma olen kuulnud viimasel ajal Eesti riigi kohta niisugust võrdlust, et tegemist on nagu elektripirniga, et vaat sealt ühelt poolt otsast on riik hästi õhukeseks viilitud. Kogu aeg on kärbitud politseinike arvu ja nende palka ka kärbitud on päästjaid, tuletõrjet, nii merelt kui maalt päästjate hulka. Piirivalvet on kärbitud, õpetajate palkadest räägitakse pidevalt, koole pannakse kinni esmatasandi arstiabi, apteegid on kolinud linnadesse, et vot sealt elektripirni kitsamas tasast kogu aeg nagu viilitaks ära, aga sealt teiselt poolt otsast, kus ministeeriumid tegelevad Euroopa rahade taotlemise, jagamise kasutamise kontrolliga sinna kuulub muuseas ka EAS, nagu ka keskkonnainvesteeringute keskus ja mitmed muud fondid, et vaat sealt see Euroopa raha nagu Muumab meie avalikku sektorit, inimesi on rohkem. Nad saavad väga head palka ka mis on iseenesest ju hea, hea selles mõttes, et inimestel on tööd ja sissetulekut. Halb on aga see, et riik ei arene tasakaalus olles ministeeriumides niisuguse poliitikate ja strateegiate tegelevate inimeste hulk ja kompetents väheneb samal ajal Euroopa raha jagamisega tegelevate inimeste hulk ja kompetents on suured. Mida te sellest elektripirni võrdlusest arvad? Hea küsimus jälle alles ju ise ka ministeeriumis töötanud. Ministeeriumis ei tööta väga palju inimesi. Et kõlab banaalselt, aga keegi ei taha mind uskuda. Aga funktsioonid, mis kaasa tulid, Euroopa liidu liitumisega paraku suurendasid Eesti riigi kohustusi väga palju, mida teha, kuhu teha aruandlust ja kõike seda tõesti suurendasid väga, väga, väga, väga palju. Tairi tööd, kui nii võib öelda, olgugi, et, et kõik on juba paberivaba. Ministeeriumides on meeletult palju, tegelikult. Aga kui me ikkagi proportsioonis võtame, palju siis seal palka saadakse ja kuidas need vahekorrad on siis kui me võrdleme teiste riikidega, siis me ei paista silma selle poolest, et meil on ülepaisutatud, näiteks ministeeriumi ametite koosseisud ei paista silma sellega. Ma olen täiesti nõus sellega, et väga kurb on vaadata. Ütleme seda niinimetatud nagu teie ütlete teist poolt, eksju minule eriti lähevad südamesse puuetega inimeste probleemid, teemad ja sellega seotud asjad, vanainimeste kohtlemised ja nende hakkamasaamine. Kui ma ise ministeeriumis olin, siis kõik, mis minust sõltus. Me tegime maksimaalselt palju selleks, et aidata otsida lahendusi näiteks sotsiaalministeeriumile, et kuidas neid probleeme saab. Kas, nagu leevendada ja, ja kuidas, nagu aidata saaks. Loomulikult võid see tasakaal võib-olla olla teistsugune või peaksid olema teistsugune ja nii edasi, aga kui me mõtleme, kui palju, kui Euroopa vahendeid tegelikult suunatakse näiteks tegelikult ka töötute jaoks ja nii edasi ja nii edasi. Need summad ei ole väga väikesed. Me lihtsalt ei suuda võib-olla kõike seda korraga ära teha, mida me peaksime tegema ja, ja selleks läheb kauem aega. Ja ma olen alati mõelnud, et kohutav oleks olnud, kui ma oleksin olnud sotsiaalministeeriumi kantsler, ma arvan, ei oleks ükski öö maganud. Sest et see valdkond seal see vajadus seal, mida tuleks arvesse võtta ja kus abistada oleks vaja, on nii suur ja, ja nii oluline. See on väga keeruline on see suur süsteem ja meie vananevas ühiskonnas, kus vanemaid inimesi on järjest rohkem ja rohkem ja rohkem nende probleemide lahendamine ma saan aru, on praegu ka täiesti prioriteetseks võetud. Ma ise pooldan küll sellist karmi eelarve poliitikat tasakaalus eelarvet. Ja, ja kindlasti ei tahaks ma kunagi, et me sattuksime mingi Euroopa riigi hulka, kes näiteks kunagi on abi küsinud IMF-ilt ja nii edasi ja nii edasi. Et ma olen oma riigi üle väga uhke, et selliseid asju ei ole kunagi juhtunud ja ma arvan, et me suudame riiginaga tagasi tõmmata ja teha tagasi kunagi selle, et see teine pool on nii õhukene ja hakata sinna enam panustama. Me ei saa lõputult ka ministeeriumi koosseise kõike vähendada. Me lihtsalt ei saa seda teha, sest et riiki üleval peab ka keegi hoidma. Ja, ja muidugi on kurb, kui sa loed lehest või, või näed uudistest, et et võib-olla hukkus üks kuueaastane laps, sellepärast et ei olnud vajalik päästevahendeid ligiduses ja nii edasi, et mesilad uudist ei suutnud lõpuni lugeda, ma tunnistan ausalt, olles ise kolme poja ema. Ja seda olukorda nagu ette kujutades väga elavalt. Et sellised asjad teevad väga nukraks, kurvaks ja panevad loomulikult mõtlema niipidi, et kõik rahad tuleks panna sinna, kõik rahad tuleks panna tänna. Aga neid valikuid seal riigitüüri juures teha on väga keeruline, sest ei ole ühtegi valdkonda, mis ei ole riigile oluline, millesse riik ju nagu rahaliselt ka panustame, mis on riigi kohustus millesse ta peabki panustama. Nii et Euroopa rahad, ma arvan, on teinud väga, väga palju kasu Eesti riigile ja palju rohkem kasu, kui nad, eks ole, on nagu öeldakse, siis võib-olla nende ametnike kuludena välja viinud. Aga ma tunnistan seda, et ma olen see, kes arvab, et, et võib-olla ei pea riigiasutuste juhtide palgad olema niisugused, nagu nad täna on just ainult sellel põhjusel, et me peaksime mõtlema rohkem südamega selle peale, et kus nad võib-olla üldse olemas ei ole või, või lahendamata on probleemid. Kui aastal 2020 Euroopa Liidu abirahad Eestile oluliselt vähenevad kuidas ministeeriumis praegu hõivatud personal, mis nendest saab? Kas keegi on mõelnud? Sellele, mis te arvate, peabki tagasi erasektorisse suunama. Sest et nad on nii palju õppetunde saanud, õpitud, saanud oma poliitikaid, kirjutades ringi reisides, nähes, kuidas muudel maailmadel need asjad lahendatud on olnud, väga targaks saanud ja ma arvan, et vägagi kulub ära minnagi siis reaalse töö peale erasektorisse ja anda oma panus selleks, et, et ettevõtlusareneks ja alustada oma firmasid ja ja viia Eesti riik edasi, et ma arvan, et targad inimesed ei tööta. Räägime mektorist, see on teie kõige viimane lapsuke. Te ütlesite just, et neljapäeval avati kaks uut laboratooriumi. Osakonda ja laboratooriumit, nii, rääkige nendest meile lähemal. Veel ütlen, et on, üks on veel avamata, see on kosmosekeskus, mille ma avame 24. aprillil sealsamas Mektorys. 1500 ruutmeetrid on täna laboreid täis ja need kaks, mida me avasime viimasena, olid nüüd mehhatroonika labor, kus roboteid ehitatakse ja kus droone tehakse, ehk et ringi lendavad droonid meil praegu majas üliõpilaste projektid, see oli hästi tore vaadata. Just kaitsesid oma töid oma roboteid seal. Ja teine on elektroonikalabor, mille me avasime. Ja Me oleme lahti neli kuud. Ja meie majas on käinud 11000 külastajat nelja kuuga 26-st riigist delegatsioonid. Meil on olnud konverentsi enam kui 5000 inimesega. Meil on olnud märtsi lõpu seisuga 176 klassiekskursiooni üle Eesti. Meil on olnud ettevõtete juhatuste koosolek ja see maja elab, see maja on puupüsti rahvast täis. Seda nii tore vaadata. Ma käisin esinemas ühel äripäeva konverentsil ja esimese küsimusena enne ettekannet küsisin, et tõstke palun käed, kes on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli käe, tõstis pool saali ja siis ma küsisin, et tõstke palun käed, kes on Mektorys käinud ja 100 protsenti käsi testist saali. Et see oli mulle nii tore üllatus. Et mul on väga hea meel, et tegelikult Eestis on selline keskkond loodud, mis on lahti mitte ainult Tallinna tehnikaülikoolile vaid et meie majas. Mainori majanduskoolitunde tehnikagümnaasium meie majas on kunstiakadeemia avatud, mida te ei näinud, kui te käisite avamisel. Ja meil on majas olnud Ameerika üliõpilased, muide ajakirjanikud, kes tegid filmi Eestist mektorist. Meil on majas olnud Euroopa, ma arvan, 10 riigi filmi ja Itaalia riiklik televisioon, rai Saksa, riiklik televisioon Kanada ja nii edasi ja nii edasi. Et mul on nagu väga hea meel, et meil on nagu Eestis üks niisugune uus põnev koht kuhu saavad kõik kokku tulla. Meil on majas puidulaboris tehtud juba mesitarusid. Kas kuulu seisti? Bänd tegi trumme? Meil on teinud Põlva mees kappe. Maja on leidnud endale mitte ainult üliõpilased oma projektide baasilt, vaid ka ettevõtjad, kes seal tegelikult reaalselt ka siis toimetavad ja, ja oma tegemisi teevad. Eile oli majas 300 last üle Eesti. Ja täna oli majas siis üle Eesti õpetajad, kõik kitsa tegi enda suurida päevi seal. Ja, ja uued laborid on veel festo labor, kus saad ise roboteid kokku panna alates 10.-st eluaastast ja teises laboris, kus saad üliõpilasena või gümnaasiumi viimaste klasside õpilasena panna roboteid. Nii et kui te ütlete, et see minu lapsuke, mida ma kindlasti üksi ei teinud vaid ainult ettevõtete, paljude ettevõtete toel, meie personali toel ja meie ülikooli toel, et särab ja annaks jumal, et ta säraks edasi ja jälle veelkord, et teda saavad kasutada kõik ehted, et ta aitaks ikkagi kaasa meie Eesti arengule ja ja ka ettevõtlikkuse tõstmisele ja ühistööle ülikooli ja ettevõtete vahel. Kas see kõik oli teil ennem peas olemas, kuidas Mektory hakkab välja nägema, mis seal siis kõik on, missugused võimalused või te käisite ikka väga palju maailmas vaatamas, kuidas niisugused analoogsed juba tööd? Tahad ma teen, enne alguses ütlesin, et ma ei ole kunagi ühtegi tööd alustanud, nii et ma mõtlen, et vaat nüüd ma teen sellise asja ja nüüd ta tulebki, on lõpuks selline asi. Siiralt ütlen, ees olid joonised, mis ka ei olnud õiged maja joonised, sest maja nii vana, et jooniseid polnud säilinud ja me tegelikult istusime maha, hakkasime joonistama, ütlema, mis võiksin sees veel olla. Ja kui tuli sinna sisse samsung, kui tuli sinna siseEriksson oma demokeskustega. See idee läks muudkui edasi, selles mõttes, et kindlad eesmärgid, milleks mektori loodud. Tal on oma kindlad eesmärgid, see ei ole mingi kaootiline koht, kus kõik toimub, midagi ei toimu ja nii edasi ja nii edasi. Et siis ta hakkas niimoodi järk-järgult tulema. Ja kui juba tulid saatkonnad sisse, siis tuli talle oma mõõde juba veel kord juurde. Et Globeliseerumidi selles mõttes ka, et Eesti kui väikeriik ei saa töötada enam ainult nagu Eesti ettevõtete ja, ja väikeettevõtete jaoks või siis Eestis resideeruvate, eks ole, suurettevõtete korporatsioonide filiaalide jaoks. Et me võiksime tuua nende teiste riikide aarendiid sisse rohkem Eestisse meie teadvusesse ja meelitada välisinvesteeringuid Eestisse selle läbi, et me näitame oma häid tudengeid, insenere kui teadlasi neid asju tegema, et ta kujunes selliseks põnevaks. Ja see kosmos viimase sõnana nüüd, et me arutasime ka, et ülikoolil on tähetorn mis on ju nõmmemäepealsel Glehni lossi ligidal. Et me seome selle tegevused Kaavel hektariga ja proovime kosmosetehnoloogiatega tegelevaid ettevõtjaid meelitada ja kutsuda ülikooli juurde, et koos põnevaid projekte teha. Ta niimoodi muudkui täieneb ja kahjuks on olukord, kus enam ühtegi vaba tuba ei ole. Et meil oli isegi kosjas, käis Ferrari, kes tahtis muuseumi teha. Aga meil ei ole enam kohta, kuhu teda teha. Aga küll me midagi välja mõtleme. Mulle tuleb meelde pilt äsja avatud mektorist, kus ÜRO peasekretär Ban Ki-moon annad kätt robotile. Kas oli lavastatud foto? Ei olnud, aga ma pean siiralt tunnistama, see ei olnud Mektorys, vaid see oli meie suures ülikooli spordihallis. Aga küll ta tuleb, võib-olla järgmine kord meile ka. Üks. Küll kõik just, aga nüüd, kui te räägite väga paljude korporatsioonide kaasamisest, siis. Homme sõidan Jaapanisse, kus kohtun järgmiste korporatsioonidega. Kuulge. Jaapanist märtsi keskel ja te käisite seal koos Eesti vabariigi presidendiga, kohtusite Mitsubishi korporatsiooni inimestega. Mida ei nendega aga ja mis kindlasti sellest viimasest reisist, kus ma tõesti olin siis delegatsiooni liige. Kui Eesti vabariigi president käis Tokyos, siis mis sellest küll heas mõttes hinge jäi, oli see, et kui meie vabariigi president õhtustas Jaapani peaministriga siis oli sinna kutsutud ka Mitsubishi Motors, korporatsiooni president kes kolme minuti jooksul TTÜ kiitis ja rääkis, kui rahul on ta TTÜ poolt tehtud lepingute kvaliteediga, mida me uurimistööna neile tegime. See tunnustus meie ülikooli jaoks on see, mis küll südame soojaks teeb. Tallinna tehnikaülikool teeb mitsubishi korporatsioonile lepinguid. Me teeme Mitsubishi Motors korporatsioonile, üks projekt on juba läbi, nüüd me sõidamegi uut läbi rääkima ja me oleme teinud kaks projekti mitsubishi korporatsioonile, need on kaks eraldi firmat. Nii et kolm õnnestunud projekti omatehtud ja meie nüüdne minemine on laiemapõhjalisem kohtumega hitatsiga. Ja siis suitsuarhitekt ja me sõlmime aisu ülikooliga koostöölepingu, kus me siis hakkame e-teenuseid arendama üheskoos selle edumeelse IT-ülikooliga jäme külastmega vaseda ülikooli. Seekord minnes kaasa, võtame me professori ja doktorandid, kes oli ise mitsubishi korporatsiooni projekti üks üliõpilane, kes selles projektis kaasa lõi. Teie tihedad visiidid Jaapanisse tuletavad mulle meelde, et te olete kusagil oma elulookirjelduses märkinud oma huvialadena spordi, toiduvalmistamise ja Aasia kultuuri, et seal aasia kultuuri juures teid võlub, et kas on Tai toit, hiina meditsiin, jaapani need sussid? Ma läksin pakkunud küll neid sõdalasi, mis küll olidki, et. Aasia mulle väga meeldib, väga meeldib jaapani kultuur, töökultuur, käitumine, see on tegelikult eestlastele väga väga lähedane jaapanlane väga kaua vaatab sind. Mõtleb, ja kui ta siis suga sõbraks saab, siis temaga on väga lihtne koostööd teha. Ta on ise punktuaalne, ta ise täpne. Ma toon näiteks, et haisu ülikoolis, mis on siis nelja tunni kaugusel Tokyost muide sealkandis, kus oli see õnnetus aastate eest. Meie nendel lepingu alla kirjutamise tseremoonia on minuti pealt fikseeritud, ära järjest kuus tundi iga liigutus improvisatsiooni, ei ole mingit viga, mingisugust. Kõik ma pidin ette saatma. Kas ma tohin rääkida täpselt ainult seda, mul on täpselt minuti pealt teada, mida, kus me teeme, astume, kes on. Me kohtume teiega linnapeaga ja teeme pressikonverentsi ja parlamendisaadik territ, see kõik sekundi pealt minuti pealt paika pandud. Selline töömeetod või selline suhtumine. Et kui muidu me räägime, jaapanlane on aeglane, kõik võtab aega, siis meie meilivahetuses on nii, et nad vastavad tunni aja jooksul meilidele, olgugi et meil on ajavahe ju ja päris märgatav. Et nendega on selles mõttes väga hea koostatud teha ja väga lihtne ja see mulle väga meeldib. Loomulikult meeldib mulle nende kultuur ja loomulikult meeldivad mulle väga sussid. Ma võin öelda Lausalt, et see on mu nõrkus. Kas nende väga täpne reeglistik aitab neil elada, kas see muudab nende elu lihtsamaks? Kõrvaldab asjatud probleemid, mis tekkidega jaapani käitumise kultuuris ja pereelus on ka teistsuguseid pooli. Jaapanlased on kodus naine, kuningas, kes annab raha, kui mees hommiku tööle läheb, võib-olla mitte igas peres, vaid väga paljudes peredes, naise käes on rahakott näit, eks. Mida ikkagi Eestis ei ole? Aga see nende koduelu jääb nende kodusse. Ja, ja tööelu mõttes on nad väga täpset korrektsed ja, ja ainult on neilt õppida, ütleme niisugusel kujul, et mina olen ise ka hästi täpne ja ülinõudlik enda suhtes ja, ja nemad on ka enda suhtes nagu ülinõudlikud ja täpsed ja korrektsed. Nii et niisugused nad on ja, ja aasia teistest riikidest rääkida. Noh, kui me räägime Singapurist, siis on meil ju kõigil ainult õppida, õppida ja õppida. Samas noh, hind ja see on midagi absoluutselt muud. Täna Me toomegi India tudengeid ju meie ülikooli õppima ja Hiina tudengeid ülikooli õppima. Iga rahvus Aasias on absoluutselt erinev absoluutselt erineva käitumise ja kultuuriga. Nii et selles mõttes kindlasti, kui valida, et kellega, nagu koostööd on kõige lihtsam teha või kellega koostööd tahaks teha, siis minu jaoks on see Aasia riikidest kindlasti Jaapan ja ja siis ka Singapur. Huvialadest veel sport, mida te olete nooruses harrastanud või praegugi veel. Väiksest peast ma tegin sportvõimlemist, sest muidu mu selg oleks kõveraks kasvanud. Aga ma lähen rahvatantsu, teinud leigareid, selle 15 aasta muid tantse ka harrastanud, aga viimastel aastatel ikka, ütleme viimase viimase kaheksa aasta jooksul. Mulle meeldib rulluisutamine ikkagi ja rulluisutamisega. Ma pean tunnistama siiralt, et eelmine suvi oli kesine. Aga enne seda kõik suved olid, et väga head ja tõsised. Ehk et uisutasin iga päev ja vähemalt 20 kilomeetrit, mis kindlasti tõelisele sportlasele tunduv väikse numbrina, aga mulle nendes tuiskudega madalate uiskudega, mille kukkumis ohud on väga suured minu jaoks, et ma uisutasin aja peale ja see oli mulle kui selline tõeline mõnus väljakutse, sest uisutamise seal ei mõtle sa küll mitte millegile muule, vähemalt minusugune, kui ta jalule jääks ja olen üle elanud ka autoga kokku sõidu ja, ja käel murru neljast kohast randmest, kus siis seitse kilomeetrit autoni tagasi sõitsin uiskude peal katkise käeluuga, sest et autojuht lasi lihtsalt jalga. Nii et see on ohtlik spordialaga, see on väga tore spordiala. Ma just tahtsin öelda, et rulluisutamine on kahtlemata trauma rohkem kui näiteks rahvatants või võimlemine. Mis muu, sõltub, missugused rajatega valid muidugi, et, et tunnistan, et olen nende radade valija, kus autoülesõidukohti on võimalikult vähe. Aga ikkagi sellel ajal sai nii sõidetud, et ükskõik kuhu sõitsid kas Pärnu või kuhugi siis mu perekond taas, sest me sõitsime alati ringiga sealtkaudu, et ma sain tee peal omaenda jaoks heas mõttes kohustusliku uisutrenni ära tehtud ja, ja mu perekond pidi nii kaua lihtsalt autos istuma ja ootama, kuni ma siis ära sõidan. Ja vahel sõitsime lausa nii, et kui vihma 100., siis sõitsime edasi, et seal, kus vihma ei sadanud, hüppasime välja ja sõitsin. Nii et on ka sellise poolhullu senise ta seda sporti tehtud, aga see on vapustav tunne, kui sa, kui sa oma uisutamise ära lõpetad ja ja seda mõnutunnet, kui jalad natuke all värisevad ja alati on villid jalgade peale. Kui see niisuguste uiskudega uisutad, siis siis isegi need villid on toredad vaadata. Teil on kindlasti väga tore vaadata ka oma peret ja oma poegi. Noh, võib ka nii öelda, et ma kindlasti ei ole kunagi elus olnud ema kes kogu aeg kodus on, ma pean, selles mõttes olen õnnelik, et mul on abikaasaga vedanud. Kes on välja kannatanud, Need, minu töökohad ja ja minu spordihullused ja, ja nii edasi. Eks male kasvatan neid nii, nagu ma olen osanud. Ja, ja väike poiss, mul alles 12 aastane, praegu kodus, nii et ei saa ka öelda, et lapsed on juba ära kasvatatud. No igal juhul on meil eeskuju, keda järgida. Keda ja kellest malli võtta? No ei tea, siin peab alati seda mõtlema, pigem et kas on vaja sellisest eeskujust malli võtta sest et need ametikohad eeldavad seda sulle ikkagi, et su töömõtted on peas 24 tundi päevas ja laupäevad pühapäevad, kaasa arvatud. Kantslerina töötades oli sul mobiiltelefon voodi kõrvale, sest kui sa kuulusid vabariigi valitsuse, eks ole sellesse julgeolekukomisjoni teemadest, siis, siis sa pidid öösel võtma telefonil stuuviielistes. Nii et ei tea, kas see on selline asi, mida kadestada. Aga see on iga inimese oma valik on noorel inimesel on võimalik valida, sest on üks sfäär elusa riigi toimimises, mida on olnud võimalik teie perekonnas. Väga lähedalt näha, kas te teatris käite raamatuid, loete, muusikat, kuulate? Kuulge, ma olen Estonia rahvusooperi nõukogu liige ja auditikomitee esimees. Ma olen nüüd ka Eesti Kontserdi nõukogu liige ja auditikomitee esimees. Miks ma seal olen? Ma võin vastata, ilmate, küsiks. Ma ise kantslerina. Palusin võimalust nendesse kultuuriga seotud, mis oli ka ju Kulka nõukogudesse minna ühel lihtsal põhjusel. See on see valdkond, kus ka kunagi ei ole palju raha. Ja ma soovisin finantsinimesena olla seal selleks, et aidata, nii palju, kui mul on oskusi kaasa sellele, et oleksid finantsid korras ja, ja otsitakse lahendusi, mis aitaks võimalikult palju ära teha. Et see kõik on hästi hingelähedane. Ja ma naudin nende inimeste seltskonda. Mulle meeldib olla rahvusooperi nõukogus, kus laua taga Eri Klas, Rene eespere ja nii edasi ja nii edasi. See on nii tore maailm, nii isiksusterohke maailm, et see on täiesti täiesti see, mis sulle jõudu annab. Muide väga suur töö, nõukogudes olemine, see ei ole niisama. Sa teed tundide viisi, loed, arvutad, mõtled läbi, otsid lahendusi. Aga kui sa sealt nõukogust ära tuled, siis tunned ennast nii hästi, nagu sa oleks saanud täiesti suure positiivse emotsiooni nagu hoopis teisest maailmast. Kui te käite Estonia esietendustel, kas te eelistate Estonias ooperi poolt või balletipoolt, kuidas teile tundub, kummal käsi praegu käib? Paremini no praeguste juhtide ja juhtimise ja, ja, ja nende etenduste konteksti vaadates mulle meeldivad mõlemad pooled väga. Mulle meeldib väga ooper muidu aga ma olen klassikalise ooperipooldaja istudes vahel seal saalis, ma suudan aru saada küll, et me andsime uudseid lahendusi, lavakujundusi ja tänapäevast varianti, aga lollem saab ennast välja elada ja mulle meeldib klassik. Mulle meeldib väga klassika. Samas balletis meeldib ka mulle moderne ballett ja uute lahenduste leidmine, aga ooperi puhul mulle meeldib klassik. Väga. Kui me nüüd siia saate lõpuminutitest valiksime veel ühe muusikapala, siis mis oleks tea varraku, mida te just tahaksite 11. aprillil 2014 kuulata? Kergest muusikast võib ka olla igast muusikast, võib-olla. Mulle meeldib meeletul taba. Läbi aastate on kogu aeg meeldinud aba ja ma pean tunnistama, mulle meeldib väga Sainatheeennas või Tiinat Teeenner, kuidas teda keegi häälda. Nii et näiteks ükskõik kummast midagi. Klassika puhul muidugi Verdi ja Traviata. Ma tänan pika intervjuu eest. Tea Varrak, erinevad pooled avanesid teis, mõned täiesti ootamatud, mõned oodatud. Ja mina tahaks jälle, nii, et kui tohib veel lõpetuseks, et võib-olla sellised naisterahvad nagu mina kellel on olnud sellised ametid nagu minul ei ole tihti inimestele läbi meedia läbi ajakirjanduse. Nagu arusaadavad. Tavaliselt ei huvita kedagi sinu inimlik pool või sinu väline pool või näiteks isegi see, miks sa nii teed või miks sa selline oled. Me peaksime elus üldse rohkem mõtlema, et naine jääb naiseks ükskõik mis tööta idee, mehine, arvustame vähem. Ja meestele me teeme ka vähem haiget, kui me teeme naistele. Nii et soovin ERR-ile ja teile ekstra, et leidke, kuidas neid naisi, kes Eestis on ja kes tegelikult teevad väga-väga head tööd. Aitäh teile, aitäh teile, tea, Varrak. Ja saade teati, lõpetam ansambli ABBA võidulugu 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluselt ning saate küsitleja rollis oli Kaja Kärner.