Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 28.-st aprillist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. USA 173. õhudessantbrigaadi 150 liikmeline kompanii saabus Eestisse. USA sõjaväelased osalevad peagi koos teiste liitlaste üksustega kaitseväe õppusel kevadtorm. USA kehtestas sanktsioonid Vene presidendi Vladimir Putini siseringiga seotud seitsme ametiisiku ning 17 ettevõtte suhtes. Euroopa liit otsustas Ukraina kriisi tõttu kehtestada sanktsioonid veel 15 isiku suhtes. Nimekiri avalikustatakse homme. Vilniuses jätkusid täna Eesti, Läti ja Leedu esindajatega raudteeühenduse Rail Baltic aktsionäride leppe üle ning kokku leppida ühisettevõtte juhatuse liikmete valimise protsessis. Vilniuse ühendamise teemat arutatakse edasi töögruppi järgmisel kohtumisel ning selle kohta teeb sõnastuse ettepaneku Läti. Tallinnas alanud internetivabaduse koalitsioonikonverentsil arutatakse, kuidas vaata vaba ja turvalise interneti areng ka tulevikus. Metsateadlased noh, Eesti erametsaliit leiavad, et erametsaomanikud peaksid senisest enam tegelema ohtliku metsa uuendamisega. Anti pidulikult üle ajakirja looming. Preemiad mullu suvel kümnevõistluse isikliku rekordi 7658 punktini viinud Kaarel Jõeväli on viimased kuud treeninud Remyygija Nazarov veene juhendamisel koos kogenud kolleegide Mikk Pahapilli ja Andreas rajaga. Eesmärgiks on pääseda suvel Zürichis Euroopa meistrivõistlustele. Öösel on vähese või vahelduva pilvisusega ka olulise sajuta ilm. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, saartel ja rannikul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval on vähese või vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja saju võimalus on suurem Põhja-Eestis. Õhutemperatuur on homme päeval 16 kuni 21 kraadi, rannikul paiguti 10 kuni 15 kraadi. USA 173. õhudessantbrigaadi 150 liikmeline kompanii saabus täna Eestisse. Ämari lennubaasis oli kohal ka meie toimetaja Mall Mälberg. Lennukid maandusid kell pool neli ja USA kompaniil oli vastas Scoutspataljoni üks kompanii. Ühendriikide sõdurid osalevad Eestis koos teiste liitlaste üksustega suurõppusel. Kevadtorm Ameerika Ühendriikide kompanii haka proteeruma teiste USA üksustega ja selline kohalolek jääb Eesti praeguste plaanide kohaselt vähemalt aasta lõpuni. 173. õhudessantbrigaad on väga kuulus brigaad, kelle ajalugu ulatub aastakümnete taha. Sealt pärineb ka nende hüüdnimi taevasõdurid. Alates 2000.-st aastast on brigaad olnud positsioonidel mitmel pool Euroopas ning osalenud operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Seda rõhutas oma tervituskõnes ka president Toomas Hendrik Ilves, kes ütles Ameerika sõduritele tere tulemast. Sama toonitas ka USA suursaadik Jeffrey Levine eesti keeles. Koos üksusega on Eestis ka USA Euroopa maavägede ülema asetäitja kindralmajor Richard. Või et kutsus Eesti valitsus ja Eesti kaitsevägi, et treenida eesti sõdureid ja seda me teeme. Me tulime siia koos treenima ja ühtlasi täitma oma kohust Eesti ja NATO-s, ütleski, seal on ka vastuvõtjate seas, oli ka riigikogu esimees Eiki Nestor. Ma arvan, et see on väga vajalik samm täna antud oludes, mis täna Euroopas toimumas on, peab ka nato näitama, kus nad kohal on ja selles mõttes ongi selge märk sellest. Eks ta ühtpidi mõjuma meile siin hästi ja rahustavalt, aga teistpidi on ta kindlasti sõnum ka meie naaberriigile, et siin asub NATO riik. Tänased tähtsamad välisuudised võtab kokku Reneljas. USA kehtestab sanktsioonid seitsme Venemaa valitsusametniku ja seitsmeteistkümne Putiniga seotud ettevõtte vastu. Valge maja teatel on seitsmel Putini lähiringi kuuluval isikul nüüdsest keelatud USA-s reisimine ja nende USA-s asuvad külmutatakse. Lisaks keelatakse igasuguste kõrgtehnoloogiliste lahenduste eksport, mis võiks kaasa aidata Venemaa sõjalise võimekusega kestmisele. Seni välja antud taolised ekspordiload tühistatakse, teatas valge maja. Tegemist on niinimetatud kolmanda laine sanktsioonidega. Kordsed sanktsioonid puudutavad ka riigikontrolli all oleva energiaid. Võte Rosnefti juht Igor sõtšini. Ettevõte ise nimekirjas ära toodud ei ole. See siin on Vladimir Putini lähedal seisev liitlane. Rosnefti aktsia kukkus pärast teate avalikustamist. Brüsselis otsustati lisada 15 isikut sanktsioneeritavate nimekirja, kuna Venemaa ei ole astunud Genfis kokku lepitud samme olukorra rahustamiseks Ida-Ukrainas. Nimekiri avalikustatakse homses Euroopa Liidu teatajas. Rahvusringhäälingule teadaolevalt ei leia nimekirjast Putini lähiringi mõjukaid ettevõtjaid. Eesti suursaadikut Euroopa liidu juures küsitles Johannes Tralla. Saadikud otsustasid lisada keeritavate isikute nimekirja 15 isikut, 15 nime. Nimed saavad avalikuks homme, need on nii Venemaalt kui Ukrainast. Teiseks Euroopa ühtne välisteenistus tuleb tõenäoliselt juba täna. Pakub välja järgmise satsi nimesid, mida siis saadikud hakkavad arutama. Kolmapäev tundub, et me hakkame lähipäevadel arutama ka mõningaid juriidilisi isikuid. Ma pean silmas firmasid, kes on seotud nende inimestega, kes, kes meil juba kas juba on sanktsioneeritavate nimekirjas või veel sinna lähiajal lülitatakse. Arsti hinnangul on see 15 nime lisamine piisav vastumeede Venemaa tegutsemisele mitmel pool Ukrainas. Meie oleme nende riikide hulgas, kes oleks tahtnud rohkem. Aga see protsess selle läbi see protsess käib ja mida iganes Euroopa Liit ette võtab teeb väga sihikindlat ja väga põhjalikult. Aga pisut aeglasemalt kui meie ehk Eestis tahaksime. Täna keskpäeva paiku selga tulistatud Harkivi linnapead opereeriti ja tema vigastused on tõsised, teatas Harkivi linnavalitsuse esindaja. Linnapead opereerinud arsti sõnul on patsient teadvuseta ja tema elu võib veel mitu päeva ohus olla. Seni pole selge, kes oli tulistamise taga. Harkivi linnapea Gennadi kernes oli president Viktor Janukovõtši tagandamiseni viinud liikumise vastane. Viimasel ajal linnapea oma väljaütlemistes Ukraina uue valitsuse kohta enam nii terav ei olnud. Ka on kernes kinnitanud, et ei toeta venemeelseid separatiste ega Ukraina territooriumi annekteerimist. Ukraina riikliku julgeolekuteenistuses Peruu esindaja Marina Ostapenko teatas täna, et neil on uusi tõendeid Venemaa eriteenistuste otsesest seotusest Ukraina destabiliseerimisega ja Ukraina kodanikke terroriseerimisega. Tema sõnul on tuvastatud vene relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse ehk GRU üks töötaja vatest, kes juhtis Slovjanskist relvastatud separatistide tegutsemist. Samuti on leidnud kinnitust, et ta sai raha ja tehnilist tuge vene föderatsioonilt. Isiku tegelik nimi on polkovnik Igor Voldovitšerkil ja ta tegutses pseudonüümi Iigost relkuv all ja ta on kõigile teada kutsungi nimega stre lokk ehk laskja. SBU teatel on kinnitust leidnud ka see, et Jerkini juhitud grupp osales Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni vaatlejate röövimises. SBU esindaja sõnul on nende valduses ka seda kinnitavad salvestused. Vilniuses jätkusid täna Eesti, Läti ja Leedu esindajate kõnelused raudteeühenduse Rail Baltic aktsionäride leppe üle ning kokku lepitud ühisettevõtte juhatuse liikmete valimise protsessis. Ka nõustuti edasi töötama sättega, mille kohaselt aktsionärid peavad vältima oma tegevuses huvide konflikti ühisettevõttega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri Eero Pärgmäe sõnul on enamikes küsimustes kokkuleppele jõutud. Lahendada on jäänud veel mõned küsimused, sealhulgas Vilniuse ühendamise teema. Nii Läti kui Eesti esindajad märkisid, et Vilniuse ühendamine tulevikus on oluline teha projekti järgmistes etappides kui täpsemalt teada liini majanduslik tasuvus ja Euroopa-poolse toetuse saamise võimalused. Pärgmäe sõnul arutatakse Vilnius ühendamist edasi järgmiselt grupi kohtumisel ning selle kohta teeb sõnastusettepaneku Läti. Tallinnas alanud internetivabaduse koalitsioonikonverentsil arutatakse, kuidas tagada vaba ja turvalise interneti areng ka tulevikus, jätkab Indrek Kiisler. Kõik, kes on jälginud Ukraina sündmusi ja eriti läbi sotsiaalmeedia, on ilmselt tähele pannud, kui palju internetis praegu jagatakse kõikvõimalikke uudiseid, pilte, väiteid, mis on tegelikult osa kahe vaenupoole propagandasõjast. Kas aga seetõttu, et internetti kasutatakse üha laialdasemalt oma seisukohtade pealesurumiseks tuleks seda võrku tsenseerida ja kaitsta internetivabaduse konverentsil osalejate selge vastus olitsenseerimise lei. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et online õigused peavad olema samasugused nagu võrguvälised õigused ehk siis inimõigused ja vabadused on universaalsed. See peaks kehtima ühtemoodi kõikides riikides. President Ilves ütles, et tavaliselt on internetivabaduste piiramise taga mitte soov kaitsta inimesi vaid pigem soov kaitsta ebademokraatlikke valitsejaid. Hollandi välisminister Frans Timmermansi rõhutas, et interneti algusaegadel vaadeldi võrku kui paralleelmaailma, milles kehtivad omad reeglid. Hollandi välisministri sõnul ei saa tema lapsed säärasest lähenemisest aru, sest internet on osa nende igapäevaelust ja seda ei saa eraldi vaadelda. Kanada välisminister John Baird oli aga konkreetsem. Ta tõi näite siitsamast idapiiri tagant. Kanada välisministri sõnul on Venemaa paralleelselt Krimmi annekteerimisega vägede koondamisega Ukraina piiridele asunud piirama ka internetivabadusi. President Vladimir Putin on allutanud oma kontrollile riigi suurima sotsiaalmeedia võrgustiku piirangud internetis järjest kasvavad ja opositsiooni hääle vaigistamine jätkub. Maksu- ja tolliamet soovib alates juunist hakata oma kodulehel avaldama juriidilistest isikutest maksuvõlglaste nimesid. Indrek Kiisler uuris ameti peadirektori asetäitjalt Egon Veermäe häält, mida soovitakse avalikustamisega saavutada. Maksuvõlg kui informatsioon on eelkõige siis abiks ettevõtjatele oma tehingupartnerite valimisel et ka maksuvõlg on avalik informatsioon ja see siis võimaldab siis kõigil ettevõtjatel siis kontrollida oma tehingupartneri tausta. Ja mida läbipaistvam on majanduskeskkond, seda tervem on konkurents ja lihtsam ka ausatel ettevõtjatel tegutseda. Praegusel hetkel tegelikult on võimalik üksikpäringuna kontrollida iga isiku kohta, kas tal on maksuvõlg või mitte. Ja siis selle plaani kohaselt on meil plaan selline, et maksuvõlglaste informatsioon siis läheks avalikuks ja me räägime siin eelkõige siis juriidilistest isikutest, et mitte füüsilistest isikutest. Milline info sinna ülesse pannakse? Kavas on siis selliselt, et panna siis üles kõik juriidilised isikud, kelle maksuvõlg on suurem siis kui 10 eurot ja kellel on olnud siis võlg vähemalt et 30 päeva, nii et ta ei oleks siis selline lühiajaline võlg. Et isik ei ole siis ka pöördunud maksuhalduri juurde, kui tal võlg on ja palunud siis ajatamise graafikut, maksuvõlglaste arv on täna kuskil 45000 siis antud kriteeriumite kohaselt puudutab see üle 13000 ettevõtja. Ja kui me vaatame meie maksuvõlga praegu, siis ta on kuskil seal 245 miljonit eurot. Aga nendel isikutel, keda me hakkame avalikustame, nende nii-öelda tõttu tekkinud maksuvõlg on siis üle 210 miljoni euro. Kui kiiresti seda nimekirja uuendada? Plaan on siis seda nimekirja siis korra kuus uuendada iga kuu alguses, nimekiri läheb siis meie kodulehele üles igal järgneval kuul, siis kuu alguses siis seda nimekirja uuendatakse, et miks seda ei ole varem tehtud, pole varem jõudnud. Oleme rahandusministeeriumiga seda arutanud ja oleme leidnud, et see on hea idee ja oleme ka praegu siis koostööpartneritele ega sellise ettepaneku võib-olla mingid kriteeriumid veel muutuvad, ootame nende tagasisidet siis mai alguseks ja sellest tagasisidest lähtuvalt, siis otsustame lõplikult kriteeriumit, et esimesest juunist sisse nimekirja avalikustada. Metsateadlased ja Eesti erametsaliit leiavad, et erametsaomanikud peaksid senisest enam tegelema teadliku metsa uuendamisega. Tartust jätkab Mirko ojakivi. Kuigi statistika näitab, et aasta-aastalt suureneb metsatööstuse käive ja üha rohkem saadakse tulu Eesti metsadest on Eesti näiteks võrreldes Soomega kesises seisus metsa istutamise osas. Seda siis ennekõike erametsaomanike seas, sest riigimetsas istutatakse igast lageraiutud hektarist üheksale istikud ja vaid üks hektar jääb loodusliku uuenduse hooleks. Erametsas on aga seis nukram, sisuliselt pool lageraiutud metsamaast jääb loodusliku uuenduse hoolda. Eesti metsaseltsi esimees, metsateadlane Hardi Tullus ütles, et loodusliku uuenduse teed minnes kaotab metsaomanik aega ning tulevikus tegelikult ka raha. Selge see, et loodus ei jäta midagi tühjaks ja igale lageraielangile tuleb uus mets, aga küsimus on selle metsakvaliteedis, sest valdavalt meie kliima ja mullatingimustes tuleb lehku metssealhulgas palju selliseid liike, mis on kohe lausa väga madala puidulise väärtusega, tulevad põõsad, puud, Pärn, aga me tahaks ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saamist Eesti erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais ütles, et hinnanguliselt loobub loodusliku metsauuenduse teed. Mine metsaomanik tulevikus 5000-st eurost tulust hektari kohta. See on oluline summa, kui see jagada nüüd selle kuue 70 aastaga. Kuus aastat tagasi oli loodusliku uuenduse osakaal erametsas koguni 70 80 protsenti, seega kaotab Eesti erametsaomanik 50 60 aasta pärast märkimisväärse summa. Samas pole kõik veel kadunud Davierbrice. Isegi istutamisest olulisem metsamajanduslik tegevus on, on noorendike hooldamine ehk siis kuse metsa viie kuni 20 aastaseks, et siis on vaja kindlasti diiselsaega läbi käia ja, ja see nii-öelda see valik teha puudel, et see on tihti palju olulisem kui kui istutamine. Üheks suureks probleemiks on aastate eest olnud ka korralik istikute puudumine. Metsamehed ütlevad, et praeguseks on Eesti turul piisav kogus kvaliteetset okaspuuistikut olemas. RMK taimla ja seemnemajanduse osakonna juht Esko kriinal ütles. Samas jääb tuli nõudlus raha taha, kui palju maksab loodusliku uuendamisega võrreldes hektari metsamaa istikutega katmine Esko Krinal? Meie maapinna ettevalmistamine on vaja mõlemal teha, see on sama siis istikute in pluss istutamise Iniklus pärast hooldamise inimesed, eks ju. Noh, istikud maksavad tsirka 20 senti ja 400 euri istutamine on 150 euri, on 550 ja siis hooldamised juurde seal kuus-seitsesada euri nagu hektari istutamise kulud. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna anti pidulikult üle ajakirja looming. Aastapreemiad jätkab Riina Eentalu. Ajakirja looming preemia 2013.-le Pakostale avaldatud tööde eest said Indrek Hirv, Rein Vahisalu, Lauri Sammer, Ilmar Taska, Mart Kangur ja Loomingu Raamatukogu. Preemia pälvis Krista Mets, Ženja Wolfi olemise hetked, märkmeid möödanikust tõlkest Loomingu peatoimetaja asetäitja Toomas Haug. Preemia väärilisi töid jagus. Ei saa öelda, et oleksime pidanud ühtegi laureaati kuidagi väga taga otsima, vaid nad tulid meil üsna kenasti kätte. Luule, proosa, essee, kriitika üks alaliik on veel uus tulija, nagu me seda nimetame, möödunud aastal oli selleks Ilmar Taska väga hea novell, istina me teda vist varem ei tundnud. Eriti meeldis meile novell, Pobeda vana vene automarginimetus väga lühikene, väga hästi komponeeritud novell, mis annab edasi Nõukogude ajastu olemust. Võtan teised käete, alustaksin Mauri summerist pikes see Eha Lättemäe, sest see, see väga üllatuslikult avab inimest tema loomingulist olemust, tema inimlikku olemust väga lähedalt. Teine ka omamoodi üllatus oli võib-olla arvustuse preemia, Mart Kangur. Harva kirjutab mees, aga hästi kirjutab ja, ja minu meelest tema Se Kivisildniku analüüs on tähelepanu väärne. Luule laureaat on Indrek Hirv. Noh, ikkagi juba elav klassik võiks öelda uuemate nimede hulgast väärilist seekord ei leidnud. Meie luuleomadus, võib-olla üldse on praegu see, et luuletajaid on palju niisugust, keskmiselt head luulet on ka palju, aga väga isikupärast luulet tunda. Minu suurim üllatus oli aga proosapreemia Rein Vahisalule. Ta on väga tuntud südamearst. Nüüd aga on see südamerütm kuidagi hästi ka kirjandusse sobitanud. Toomas Haug. Tegemist on nüüd proosa vaatenurgast amatööri ka, kes on uurinud helilooja Villem Kapi elulugu natuke ehk isegi abitu oma väljendustes, vahel aga kuidagi kaasaelamine kuidagi, see võlus meid ära. Ta vaatleb seal Villem Kapi ühte niisugust südame. EKG-d, mis on natuke, meenutab noodikirja. Loomingu Raamatukogu üks pluss preemia laureaadi Kristo mütsi arvates on ka kiirus. Loomingu Raamatukogu on ju väga pikaajalise traditsiooniga tõlgete avaldamise osas ja mis teeb selle huvitavaks, on see, et neil on võimalus väga kiiresti avaldada. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa. Eestimaa metsades valitseb praegu erakordselt suur tuleoht ja lootus vajab hädasti kosutavat vihmavett. Homseks toob ilmamuutuse madalrõhkkond, mis liigub Põhja-Norra rannikult Soome põhjaossa. Madalrõhulohk koos külma frondiga saabub homme pärastlõunal Põhja-Eesti kohale. Selle kannul levib siia jahedam õhk. Õhumassi vahetus saadavad vihmahood, kuid siinse praegu seal väga kuiva õhu juures võivad olla sajud homme enamasti nõrgad. Ööl vastu homset on siis Eestis vähese või vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni seitse, saartel ja rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhusooja on kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval on samuti vähese või vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihmasaju võimalus on suurem Põhja-Eestis ning õhtupoolikul võib väheke vihma tulla ka Järva-Jõgeva- ja Tartumaal. Puhub Edela ja läänetuul, pärastlõunal lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, puhanguti 12, õhtul saartel ja rannikul 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb jälle homme 16 kuni 21 kraadini, rannikul on paiguti 10 kuni 15 kraadi. Kolmapäeval val võib sadada kohati hoovihma, öötundidel päev tuleb sajuta. Puhub põhjakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Öine õhutempera kultuur on miinus ühest pluss nelja kraadini, Lõuna-Eestis on kuni seitse kraadi sooja ja päeval on sooja 10 kuni 15, tuulepealsel rannikul seitse kuni üheksa kraadi. Neljapäeva öösel pilvisus tiheneb ja pärast keskööd hakkab vihma sadama. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja öine õhutemperatuur on nullist pluss viie kraadini. Tavapäeval on ilm pilves, sajab vihma. Tuul pöördub järk-järgult läänekaarde kolm kuni kaheksa, saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13, rannikul kohati kuus kraadi. Tänased tähtsamad spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Kümnevõistleja Kaarel Jõeväli on paar viimast kuud treeninud Remyygjannazaroviene juhendamisel koos kogenud kolleegide Mikk Pahapilli Andres rajaga. Aastaid Huko linnasetreeninggruppi kuulunud ja eelmisel suvel kümnevõistluses isikliku rekordi 7658 punktini viinud jõevälja sõnul oli treenerivahetus tema sportlasega kääri loogiline jätk. Sel suvel on eesmärk pääseda Zürichis Euroopa meistrivõistlustele. Kaarel Jõeväli. Tundsin, et on tarvis vaheldust ja tundsime, seisame kohal. Ma pean, siis otsustasime sellise käigu. Eks iga inimene enda sees tunneb, et kui ta, kui tal on vaja midagi muuta, siis ta teeb seda, et see oligi väga lihtne põhjus, sellele grupp on nagu hea, et see on nagu kõige olulisem muidugi see oli nagu niisugune ajanud kindlasti väheks. Harjunud meil kindlasti meetodil on kindlasti erinevad. Jah, aga eks paistab noh, kindlad võistlused on superliiga ja tahaks superliigale pääseda muidugi esialgu ja siis Eesti meistrivõistlused ja meistrivõistlused on kindlasti eesmärk, nagu sellel suvel kõige suurem. Ma arvan, et iga Eesti kümnevõistleja tahab sinna pääseda. Eesti kettaheitja Märt Iisrael sai Ameerika Ühendriikides lahollas toimunud võistlustel tulemusega 61. Null viis seitsmenda koha. Tasavägises võitluses jäid aga tervelt viie mehe tulemused 63 ja 64 meetri vahele. Treener Vésteinn Hafsteinsson sõnul ootas ta Märdilt paremat tulemust. Sportlane oli pinges ega suutnud lõdvestuda, kuid lõtvus saabub peagi, ütles treener. Paar päeva varem sulav istas, heitis Iisrael oma selle hooaja parima tulemuse 61 81. Võrkpalli juunioride EM-valiksarja teise ringi turniiri Venemaa järel teisena lõpetanud Eesti meeskonnale selgusid viimase valikringi vastased. Juulikuus kohtutakse Hispaania Kaja Saksamaaga. Turniiri toimumiskoht on veel lahtine. Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsevad kolmanda ringi mõlema alagrupi võitjad ja parim teise koha saanud meeskond. Koondise peatreener Raul Reiter ütles, et eesmärgiks on kindlasti jõuda reaalturniirile, kuid hetkel algab info kogumine eelnimetatud vastaste kohta. Inglismaa korvpalli meistriliigas ülikooli ridades mängijad ja majja ka aitasid oma naiskonna kullale. Nädalavahetusel peetud finaalturniiri kullakohtumises alistati Sheffieldi Hathers 60 863 maja pead ka tõi 15 punkti. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.