Eikellegimaa eikellegimaa ei kellegi muu. Tere, kannatlikud kaasmaalased ka veel oli muusikasaade eikellegimaa võtab oma järgnevas 55 minuti pikkuses ja laiuses ei kellelegi maises tunnis jälle teile mängida muusikat seesugust helikunsti, mida on tehtud helikunsti suurematest magistraalidel, tsentrumitest võib-olla kaugemal ja justkui Voril olles, mis kuulamisväärne on nii minu saate tegijad Kuznetsovi arvates, kui loodetavasti teie de kuulajate meelest ometigi ei kellelegi paa paikneb suuresti uue ilma läänerannikul või vahel ka selle uue ilma Põhja-Ameerika lääne-idarannik vahel. Esialgu on koht Los Angeles ja ettevõtlik muusikute ühendus, kes muusikat eikellegimaal täna teeb, on eesti keeli angerja nimeline ansambel ehk võõrkeeli Hiinas. Kenakene vahepeatus ehk pala originaalpealkirjaga laas stopp, vist õun. Oli jah. Väidetavalt no lähedal. Mark Oliver Everetil, kes laseb end tunda ühetähelise nime all ehk laseb end kutsuda meheks nimega E oli mõeldud kunagi 98. aastal. Väikese lõpp-peatuseni ongi võib-olla ainult aga tolleks kolme poole Miljutiliseks palaks. Mark Oliver, et mees nimega E ja tema ansambel hiil, mis eesti keeli angerjaid tähendavad, on libedasti sujuvalt ja kraadilise kaarega liikunud läbi muusikaliste vete. Taas, mis esialgu tiksub, aga edasi vähemalt selle mehe muusikutee ja tema ansambli jaoks. Aga täpsustada, aga siiski veidi veel Raekoja kohta. Poeg arvatagi võis juba ennist öeldust aru saada ja ta on 20. sajandi päris päris viimane tükike. 21. sajandi algus, koht, millele ka eelpool väga põgusalt viidatud sai, on uue, ilma ehk Ameerika ühinenud riikide läänerannik. Väidetavasti seal langenud inglite linnas Los Angeleses said kokku kohas, kus ühele poole jääb Hollywood ja teist kätt hispaania keelt kõnelevate Ta jõukude tegevuspiirkond. Kolm noort meest, mees olen ennast veel ainult e-tähega ei nimetanud, vaid kandis uhkesti oma nime vähemalt sõprade-tuttavate jaoks. Mark, Oliver Everett ja ta semud Tommi Volkari Patš noort on ühtekokku sai neist aastal 95 angerjaansambel hiils. Jätkame nendega siit, nii nagu jõuame ja nii palju, kui meil ei kellelegi mul aega antud ja nende teemade ja lugude piires, mida on valinud Mark Oliver Everett, kes voolib järgnevast palas elektrit nõmeri ka valuliselt. Miks nii sellest edaspidi teemasid, mida mäletada ja millest laule teha? Tsiteerides eelkõnelejad ehk eellaulud maak Oliver Evereti meest nimega e. Pisikesed põlluhiired elavad inimesed, Oll, näriliste ninaesine on kasin ja elu on üldiselt karm. Aga kui inimese lapsuke mõtleb, et teda sellest vaevast päästetakse, siis eksib tema sügavasti. Lühikese tsitaadi lõpp. Niisiis on öelnud eestimaised kauniskirjanduse klassikutki lühidalt sama mõtet ümber öeldes hallituse haisu nõrgas ja kerge ei ole kellelgi nendel teemadel valdavalt meelemasendusest või siis lihtsalt murest aga tõelisest meeleheitest sügavast ja laiast, kuid Ken-Mark Oliver Everett ansambliga hiil laulnud peaaegu eranditult alates oma esimestest heli albumitest, mis 1997. aastal alguse said ning mida riburadapidi tuli seesuguste nimetustega nagu imekaunis imelik ehk originaalkeeles Jutifice elektrošokipluus. Viimatine album, ses mõttes viimati need viimati mingi pala, mis Motav oli sellelt valitud kallis Ive 2000. aasta kevadtalvel maailmaruumi maarjalilled ehk teisisõnu Galaxy kõige selle kurbuse juures paistab läbi nende laulude. Kuula teab, mida saatejuht nüüd öelda tahab. Läbi nende laulude ja selle suure kurbuse paistab iseäralik kilu haprus, kaunidus ja tegelikult ka varjatuna moel küll vintske, vastupidav vaid kõigest sellest masendusest, lauldes Oll Mark, Oliver Everett ja ansambel kiil polnud omal moel võrdlemiseerukad mitte küll igas maailma nurgas seal reaalsuse ja popmuusikamagistraalide peateel ja kõrgematel astmetel ja edetabelipulkadele ometigi korjanud enesele väga andunud ja truu austajaskonna ning kõigest sellest meelehärmast ja mõru tast lauldes on Mark Oliver Everett enamasti peaaegu alati suutnud hoiduda kukkumast libastumast sinna lihtsa labase senti reaalsuse ja üleliigse hoolitsemise valda. Ma arvan, et seda võiksid tunnistada tähelepaneliku kuulaja kõrvale praktiliselt kõik täna see kellelegi ma 50 viieminutise tunni äravalitud laulud aga genosi, maid ja ilmekamaid näiteid kaunist nukruses nukrust, kaunilisest on ilmsesti ka tolle sama maailmaruumi maarjalillede albumiks vaiksemaid vaguramaid laule, Uudne Niklus, mille sisu eesti keeli kokkuvõtteks võiks olla. Kui juba mööda endal maha hinge seest, siis ei maksa seda teha puuraha eest. Viimati valis Mark Oliver Everett ehk mees nimega e-ansambliga iiris laulda meile väikest mõistulugu koera elust. Ehkki kood ehk siis originaalkeelne pealkiri, pealkiri ameerika maakeeli oleks täpselt eesti keelde ümberpanduna, kõlaks nii. Ule are OK saada kui sellest nüüd aru kuis tahes laudi põlluhiirtest ja tegelikult hoopis justkui inimestest. Ja kõik see otsatu kurbus, mida enne mark Evereti angerja õlule sai. Baude ja pikemate seletusteta laotad on õigupoolest ja õigusega kokku võtta lühidalt. Kui ühe noore inimese ellu satuvad kokku kolm seesugust sündmust, mis paljudele inimestele osaks saavad, aga mitte seesuguse ühe ränga koormana siis katsume üks seesuguste sündmuste keskel säilitada oma kainet mõistust ja tohib ehk öelda tunde erksustki. Nii hästi või halvasti, kui ta parasjagu ise suudab markeerida. Jõudsid ühe lobby-poolteist aasta jooksul. Nii tema vanemate surm kui õe enesetapp ja kõik need teemad on mitte liialt esile torgitud, küll aga kusagil ikkagi olemas kõigi nende kaunite veidi kurnate, veidi lõbusamate laulude sees, samamoodi nagu nende laulude sees on mitmedki asused populaarmuusikalised Mark Evereti ehk angerjamehe mitmete kaugemate lähemate kaasaegsetega pöörlev, vala küljes kood ehk kuule ore, OK, võis meelde tuletada tähelepanekule kuulajale näiteks tema ja tema, kes Mark Everett kaasmaalast, Peck Hansenit siis järgmises ei ole liiga keeruline kuulda kusagilt ka näiteks Tom võitsi muusika kajab. Kulla vaid ka oma kaasmaalased viimase pala keskpaiku ehk luguoli Kress Kell bluusgrupil, diil eesotsas Mark Oliver Everett tiga jõudsime meie tänase ei kellelegi magistes üle, ei kellelegi ma keskpunkti. Jäänud on teine pool ka meloni muusiku saadeti kellelegi ja kus endiselt mängib meile oma muusikat. Uue, ilma ameerika oma. Vokaalinstrumente on orkester iils. Järgmine pala neilt on elektrošokipluus. Pealt poolt kaunis nagu jõululaul seestpoolt sisu poolest, aga musta muret otsast otsani täis naasugule. Niisugune oli ansambli viimatine kellelegi ma palav mailis sent intomaarnes, mida kuulaja lubage mul tõlkida, kui minu sukeldumist meeltesegadusse. Kaunis on, kui populaarmuusikas nii kenasti heledasti, avaldab ennast intelligents mida massidele mõeldud muusika puhul nõnda nagu populaarmuusika seda üldiselt. On väga sagedasti ei, ei märgata ole. Iirlasi Ansambli Mark, Oliver Evereti palade puhul torkab see saate tegijale küll kenasti kõrva, kuis mänglev vaim ja vaimu kergus on ka minu muusika puhul nii kenasti ja tulemuslikult rakendatavad nõnda nagu nad on seda järgmisegi tunduvalt mitte kurvema pala puhul, mil nimeks mister õis, beautiful pluus. Pagan võtku, päris hea päev, arvas Mark Oliver Everett ja tema saate iiliski arvas ehk samu viimatises palas mister Viisbyrifi bluusintelligentsiks muusikuks ennist tituleeritud Mark Oliver Everett puhul. Sai ka korra või paar viidatud sellele, et tal alal olemas nii lähemas kui kaugemas Ameerika populaarmuusikas tublisti sugulashingesid on kahtlemata külalisi, sarnasusi, nagu seda kohtab meki või ta on, võitsin muusikas seda kõrvutades marke, vereti ja grupiilise lauludega. Aga on lihtsalt vaimu sugulasi, kelle lood ja nukrameelsed laulud ei pea tingimata kõlama sarnaselt sampliilse omadega. Miskid muud ühendusi olev kujuteldavat vähemasti eksisteerivat peaaegu et kõigi nende järgnevalt nimetatud gruppide vahel. Lisaks iimsile märkil Music laad ja tema kunagine liider, markeitsel kitarride laulude kirjutaja ise, esitaja Heljates, mis näiteks või miks ka mitte elavhõbedane ansambel kunagi eikellegimaal esitletud Meikari räpp. Meie jätkame eikellegimaad, piknik angerjate ehk ansambliga. Kuule, vaid ka oma kaasmaalased, eikellegimaa-nimeline, ka meeleni muusikasaade võtab varsti teha seda, et koos angerja ansambliga iils libiseda välja kenade Mark Everett siin laulude kõlada saartel, teie kuuldekaugusest, aga libised ajal taas tagasi teie kuuldekaugusse täpselt nädala pärast siinsamas, samal ajal võttes siis ette 50 viieminutilisest eikellelegi ma muusikatunnis ära kuulata ja jõudumööda juurde kommenteerida. Kahtlemata mingisugust teistsugust muusikat, teistsuguseid esinejaid. Aga arvatavasti loodetavasti mitte halvemaid sellegipärast. Meil on jäänud lõpulugu ja post scripti, õigemini esimene seda saadet, lõpeta. Lubu ongi postskripte PS Juroc My World. Seda soovime meiegi, ma arvan. Mark Oliver Everetile ja angerjaansambli hiil, mina, lindid, kus te kuulate veel muusikasaadet ei kellelegi muule.