Reporteritund. Reporteritund. Reporteritund nõua värvimata nii. Me oleme alustanud tänast Reporteritundi, mis on pühendatud tänavusuvisele, ma ütlen, et, et terve aasta kultuurisündmusele number üks, mis seal, milleks on siis 26. üldlaulu ja 19-st tantsupidu, see on juuli alguses, neljandast kuni kuuenda juulini Tallinnas, kõik teavad seda. Aga kui kaugele me oleme ettevalmistustega jõudnud, kui palju on ära kuulatud kõik koorid, kes on ennast laulupeole üles andnud ja kui palju on saanud vaadata Ki tantsurühmi, kes tahavad tantsupeole pääseda? Sellest me tänases saates kuuleme. Ja meil on saates neli inimest Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutusest, kõigepealt juht Aet Maatee, tere. Tervislik muusikatoimetaja Ave sopp, tere. Tere. Tantsutoimetaja Kadri Tiis. Tere ja teabejuht. Sten Weidebaum. Tere. Tervist. Mina olen saatejuht Kaja Kärner, Aet Maatee, alustame sellest, et taas me võime rääkida sellest, et on läbi aegade kõige suurem pidu tulemas. See on uskumatu jah, et minuga ikka räägime nüüd veel suurem ja suurem. Tõsi on jah, 2004. Ma just vaatasin, oli 34000, noh, täna ma ikkagi räägime juba suurusjärk esinejatest 40000, see on son, suur kasv. Kuhu see kõik ära mahub? Noh, see ongi meie tänaste päevade ja viimaste kuude kõige suurem küsimus või õigemini kõige mehed. Ehk kui ma seda nagu natuke siiski piltlikult kirjeldaksin, siis tõsi on see, et kus maal me oleme, et kõik aida uksed on nüüd lahti roogitud, see tähendab selles mõttes, et kõikide uste vahetud sisse vaadatud praegu on nagu hästi palju asju muidugi just nimelt nagu öeldakse, töösse, eks me ju hangime ja, ja kui ma siin tegin lihtsalt nalja pärast, ma võtsin viimased kirjad, mis on välja läinud, need on ainult kaitseliidule Tallinna haiglatele, Tallinna transpordiamet oli Eesti näituste, aktsiaseltsile, pensionäride ühenduste liidule, kaitseressursside ametile, Eesti liinirongid, eesti gaasid, kiirabid, Tallinna koolimajad. See loetelu, midagi juba nagu ütleb, sest ma arvan, et ma ei suuda praegu teile teha suurepärast ettekannet selles teemas, et, et mis need aitavad taga siis nagu kõik on ja kuidas need nagu tegelikult puhastavad ja, ja me ise oma indiaani keeles nagu sõnastame, et, et oleme asunud nüüd ikkagi selle peo, mida on kolm aastat loodud maastikul asetamisega ja, ja sõna otseses mõttes, sest kui ma siin natukene kuskilt äärepealt nagu lugesin, et täiesti selgelt me paneme valmis selle piduliste ooteks kõigepealt osalistele, sest osalised teevad ju nädal aega veel tööd enne koondproove, kui, kui kui, siis me kutsume veel publikut, lisaks need on 11 keskkonda ehk lauluväljak ja tantsu staadion, aga peale selle on meil veel üheksa harjutusväljakut ja ausõnal, noh, praegu jätan veel nipet-näpet, Need, metodisti, kirikud ja kus ka mingeid kirikuid. Mingeid kontserte toimuvad just rahvamuusikutele. Ma neid ei ole isegi loetlenud, sest ma praegu loetlesin just nimelt need välikeskkonnad, mis kõik nõuavad seadistamist, mille nimi on, ta peab olema turvatud, tal peab olema meditsiin. Tal peab olema mingid ajutised rajatised, et kui harjutusväljakud, et, et juhid on nähtavad ja helitehnika ja kõike kala hangime, muudkui hangime, sest mina arvan, et mina suudan teha viimastel aegadel igav iga kuu väga suuri doktoritööd, teemas, hanke lähteülesanded ja see on ja see mõneti on see väga oluline, sest sest läbi selle sa ju ikkagi kõik need ma lihtsalt näitan teise, teine, et need meeletud eksel tabeleid, et isa sellega otsida ka on ju mingi mõte, mingi tegu ja, ja praegu veel kaks viimast kuud on nagu viimased mõtestamised enne kui me jõuame siis väga suure tähtsa lubava dokumendi, mille on Tallinna linna avaliku ürituse luba. Aga ma tõsiselt ütlenud, seda ei saa enne kui on seal taga liiklusskeemid, sest me ju keerme kogu Tallinna linnaliikluse segamini. Kui on päästeamet üle vaadanud, meie koolimajad, kõik need väljakud, just nimelt need lisarajatised, ma mäletan, panime tribüüne lisaks sinna Kalevi staadionile, siis oligi nii, et peaaegu et ei oleks saanud seda luba, sest et ega neid nõudeid kontrollitakse ja politsei jälle. Aga selleks peab olema eelse turvahange ja, ja selleks, et turvahange tuleb, siis tuleb kõik need, mida meie suurepärased kunstilised toimkonnad nüüd. Et mina tegelikult seda ju väga ideo kaob, sest nemad. Ma arvangi, et see on hästi hea, et seda jäämäepealset osa meil on suutnud siiski suhteliselt puhtalt nagu teha, et kui nemad tulevad väljaku täiterahvastega, et siis siis see kõik nagu toimibki ja, ja siis vahel see tundubki, et see kõik on iseenesest, aga sinna sinna, maailma, sellesse logistikas, kas see on? Maailma aiman, ma ikka armastan öelda lukku, logistika, sudoku maailmaimet, sest see koosneb väga-väga erinevatest kihtidest ja. Ta ei tee seda ju seal laulu ja tantsupeo sihtasutuses mitte esimest korda. Et rikkalik kogemus on teil kaasa võtta ja selles samas seltskonnas ei istu ka vikerraadio stuudios esimest korda, et see kogemuste pagas, mis on aastate jooksul kogunenud ja, ja varasemaid pidusid ettevalmistamise ettevalmistamise käigus teil on nagu varnast võtta kujutanud. See on nii, et mingeid otsuseid on tänu sellele lihtsam teha. Aga just 2011 me saime väga põnevat koolitust meeskonna ja projektijuhtimist ja 2001, eks ma siis andsin alla, sain aru, tegelikult iga peo loomine tema tema algstaadiumis peale on väga suur loomingu ja korralduse nagu kompromiss või sümfoonia. Et lihtsalt neid, millest me siin oleme natukene üritanud laada, ega, ega neid alusnoote ja pillirühmi tegelikult ei nähta. Aga, aga iga pidu on erakordne, sa alustad kõike siiski uuesti, sest kõik need ülesanded mõtlesin välja, mõtlevad need ikkagi erinevad. Ja, ja tõsi on see, et siis me saame tulla esimese lause juurde taha, et kõik muudkui mahult, suurele, Kas me saame rääkida sellest, et, et üha rohkem lauljaid on vaja mahutada laulukaare alla üha rohkem tantsijaid Kalevi keskstaadionile ja üha rohkem publikut nii staadionile kui lauluväljakule? Ja ka, miks mitte ütleme nüüd ausalt ka Tallinna tänavatele kui viimased rongkäiku, nagu, nagu mäletame, et et see on tõsi, aga, aga siin lihtsalt noh on üks asi, mida siiski kõik, kes, kes tulihingeliselt oma sooviga tulevad, jäävad tõesti kõik selleks parima tehakse on siiski mõned mõned tunnused, mida peab aru saama, et igal keskkonnal on oma rumala oma maht ja minu üks lemmiknahk ikkagi jälle see kirjeldus või see teistpidi piltlik näide on pigem see, et et näiteks kui on pikaliinibuss, kus on 50 inimest kui ta sõidab naist Tallinnas turse ega siis nüüd ikka sinna üle 50 inimesi ikka peale ei võeta. Ja, ja samamoodi tal on arvestatud, kui palju on tal kütuste mahtu ehk igal rumala noh, omad nõuded ja, ja, ja tõepoolest, meil on suurepärane ametkond, kes on päästeamet, et ma sain alles eile just kusjuures tõmbunud, rääkisin, kuidas 2009 päästeameti pealik seisis mul vahetult enne pidu, käed puusas, ütles nii hea, et, et me ei ava seda pidu, sest need pillikastid need pillikastid ei lase. Mille mul need evakueerimise teed kinni, et noh, tegelikult need asjad vaadatakse tohutult kihtidest läbi ja ja 2009 oli tõepoolest ikkagi meie väljakud, edu sai oma oma suhteliselt. Ta ikka me juba olime ikka nii täituvuse piiri peal ja erakordne näide oli see meie meditsiiniabi, sest meil on väga suurepärane meditsiiniabi juht Eerik Velleram, kes on tõesti olnud minu kõrval ka kõik need viis pidu. Ja, ja me oleme iga kord kõiki neid asju nendest asjadest ja õppinud, et mõlemal väljakul loodud eraldi välihaigla ja ja lihtsalt näitan, et jälle seesama 2009 tegelikult täiesti kaks inimeste elustati tagasi ellu sealsamas kohapeal ja, ja, ja näiteks anti kaubi kolm pool 1000 korda selle nädala jooksul, see on noh, tegelikult ma olen, võrdlen seda ja ma jään selle juurde, et see on ikka väga suure linnaku nagu ülesehitamine, aga kus on ka ikkagi oma süsteemi omakorda oma politsei omas oma suur restoran, söökla. Minu meelest on hästi armas võimalus, nii et see, et me Eesti näitused, kes on olnud erakordselt tore partner meile, et kui me kolisime kogu selle, söödi maja sinna, see andis ka kohe väljakule nagu ruumi asju, ruumi õhku nagu juurde ja ja, ja loomulikult kõike seda, mis on nagu positiivse tööle hakkab ikkagi rõõmuga nagu kindlasti kasutama ja, ja kindlasti ka see ei ole häbiasi öelda, et kõikidest vigadest alati nagu õpitakse ja, ja eriti neid kohti nagu analüüsitakse, et kus need põhjused ja miks, miks see võis nii olla. Ja, ja tulemus on muidugi see, et iga kord ikkagi kuskilt hoopis ootamatu nurga alt ikkagi tekib uusi ülesandeid või meie, meie oleme nüüd läinud oma oma perekonnaga küll nüüd siin seda teed, et meil on probleemidest, räägivad mu lemmikväljend seal need võimalused mis ise alati ei tea, millised võimalused, minaadine, kood ja üks tarkus ja nüüd ma üritan kohe lõpetades, teised annavad peale, et on küll see, et nii palju tuleb ette mõelda, nii palju tuleb enne ära teha. Mitte ta peonädalaks, mitte midagi, sest peonädalal tulevad need võimalused ise sõita. AV saab mitmes pidu, teil on muusikatoimetajana ette valmistada. See on siis neljas pidu. Nonii, Belgi kogemusi seljakotiga kaasa võtta on küll, aga see kogemus ongi rohkem ikkagi see, et samamoodi iga pidu ikkagi uus, absoluutselt, et noh, loomulikult, et mõned asjad võib-olla või mõned otsused tulevad kiiremini kätte, aga aga ma isegi imestan, et, et ma ikkagi iga kord pean nii palju õppima. Räägime mitmendad, eelproovid ja ülekuulamised, nüüd on juba jäänud selja taha. Meil on sellel korral siis 380 eelproovid ka see näitab mahu suurenemist 100 võrra suisa ja nendest siis pooled on siis kõik lõpetatud, ehk siis igal liigil on kaks eelproovi siis kõik esimene ring on tehtud ja noh, see on ka üks selline näitaja, et et tegelikult ei saa esimene ring veel lõppeda, kui juba teine algab. Nii et juba on see nädal on ikkagi juba selline täis eelproovide eelproovide nädal. Noh, mis ikkagi mingisugustel päevadel tähendab näiteks seitse tekib baasi erinevatesse Eestimaa nurkadesse liikumas, et noh, täpselt selline see pidu nagu ise ka iseloomustab nagu seda peo ettevalmistust. Mida need esimesed proovid ütlevad, mis on kõige, kas kõige raskemad laulud, mis, kus on need komistuskivid? Noh, tegelikult on iga liit erinev ja, ja tema niisugused mured ja rõõmud on, on spetsiifilised. Et noh, tegelikult ma võiks öelda, et, et mõnes mõttes on ikkagi väga palju, ma olen kohanud selliseid eelproove, mida võiks juba nimetada, pigem see tehakse küll tööd, aga seal on nagunii palju seda, sellist juba pidupäeva ootust või, või, või rõõmu ja muidugi selle eelduseks saab olla see, et, et need, kes sinna proovi tulevad, et nad on hästi ette valmistunud. Ja noh, tõesti nii kummaline, et kuidagi ruttu unustad ära, et endalegi kummaline avastada seda, et 2009 oli põhimõtteliselt täiskasvanud kollektiividel üldse esimest korda, kus tekkis selline mõiste nagu ettelaulmine ettemängimine. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et, et me teeme seda suisa kaks korda, siis mõlemal pool mõlemas proovis ja see tundub kõigile loomulik ja see õigelised kollektiivid ju teevad nii, et see on nagu kõige suurem rõõm, et et noh, muidugi seal taga on, ilmselt ka on nii-öelda ka natuke niukses hirmu faktorit teatud kollektiivide, aga mitte kindlasti kõigile, aga selles mõttes, et ja tegelikult et laulupeo jaoks peab tõepoolest ikkagi valmistuma sisuliselt. Ja see on tegelikult tore, sest see ongi selle mõte, on olnud kõik need aasta aastakümned ja sajad. Kas repertuaaris mõni lugu, mille kooriliigis nagu mitmed kollektiivid on komistanud või ei ole selgeks saanud või, või on valesti mõistnud või vajavad järeleaitamist? On teatud teatud lood, et mis kohe oma niisugused raskusastmelt eristuvad, aga millega kohe siis ka nii-öelda juba ennetavalt siis nendega töötati, et ma tean, et siin on olnud juttu, et näiteks laste koolides tõepoolest on üks küllaltki eriline lugu, Marko kõlari kiire, kiire, kiire, ta on eriline lugu, muuseas õpetajale ma saan aru, et need lapsed tohutut, naudivad seda, aga õpetaja peab selleks tõelisest kui rääkida muusika keeles, taktimõõtude rägastikus ennast läbi närima. See ei ole lastekooriealistele sageli nagu muusikaõpetajatele ka noh, nii tavapärane. Aga kõik võivad kuulata seda, et naele partiid on kodulehel olemas ja ma saan aru, et lapsed nagu väga seda tegelikult armastavad. Ehk siis et kus vähegi on võimalik, me loome ikkagi neid abi igasuguseid abistavaid võimalusi ja materjale juurde. Et noh, krite õppeprotsess väga sageli ikkagi just tekibki, pigem on niisugused õpetajate hirmud kohaga, kui nad saavad sellest üle väga sageli just ka esimese eelprooviga kus tehakse, kus tehakse nagu tööd, et tõepoolest eilegi tulid mudilaskooride dirigendid tulid ja helistasid mulle, ütles, et lapsed laulavad nii hästi ja et repertuaar on ääretult tore. Noh, ei saa selles mõttes siis mööda minna. Praegugi oli uudistes lugu taandunud mõttest Erkki-Sven Tüüri lugu. Et kahtlemata see on nüüd siis iga pidu muuseas, toob mingisuguse repertuaari, millega tekib mingisugune diskussioon iseenesest see, et see uus lugu täiesti esiettekandes, et, et üleüldse, et, et repertuaar tekitab nii siukseid, võnkeid see on tegelikult ju tore. Et, et et, et lihtsalt, et inimesed kuigi nüüd selles mõttes tegelikult see antud võnge sellest muusikast või sellest teosest juba nagu kaugenenud, et jutt on lihtsalt niisugune kuidas seda mõistet jah ja tekstianalüüs. Aga noh, see lugu on kahtlemata selline, mida me võib-olla nüüd tänu sellele diskussioonile ka pannakse nagu eriliselt tähele ja ja, ja, ja oodatakse, kuidas ta laulukaare all kõlab, see on, ma pean ütlema küll, et see on üks selline teos, mis on. Ja võib-olla sellepärast ongi poleemikat tekitanud. Et kui sa nagu näed esimest korda teda paberil, siis sa veel niimoodi nagu ei tunneta, et siis on see ja siis, kui sa kuuled seda juba 300 inimese suu läbi laulmas, siis on ääretult laulupeol ikk lugu. Nii et noh, et ma nagu väga ootan seda, mis tegelikult hakkab toimuma sellepärast et seal on nagu meeletu energia sees ja, ja ka siin ja tõepoolest see sõnum ei pea iga kord olema nagunii liht lihtsalt mõistetav. Esimese hooga mõistetav. AV, kas me saame rääkida veel esimese päeva laulikust ja sellest erilisest rahvamuusikalavast? Esimesel päeval avalikkust saame kindlasti rääkida, sest et eks see on üks minu, selle selle peo ettevalmistuse üks kõige sügavamaid ja suuremaid töid olnud, millega ma tõesti veetsin, veetsin väga palju aega. See, see tuleneb Sis kontseptsioonist, kuna meie esimese päeva repertuaar on siis need olulised laulud läbi aegade. Ja, ja kuna juba siis kontseptsioon pani ette selle, et, et meil tekib nii väärtuslik laulude kogum siis tundus nagu, et noh, igal juhul vajaks sinna kõrvale siis veel midagi. See veel midagi on, on see, et kõikidest nendest autoritest ja tähelepanu mitte ainult muusika autoritest, vaid ka teksti autoritest on kirjutanud väga sellised noh, mõnes mõttes lühidalt kokkuvõetuna, aga, aga ka väga informatiivsed ja nagu hästi loetavad annatatsioonid muusika kohta siis Anu Kõlar ja ja, ja tekstide kohta Enn Lillemets. Ja siis millega siis mina koos koos Riina Roose ega, ja meid aitas Ott Sandraku nõustas Mart Laar. Et me põhimõtteliselt koostasime sellise tükk aega, mõtlesime, kuidas siis näidata seda aega 1869 kuni 2000 2009 siis antud hetkel, et kuidas seda nagu näidata ja siis me nagu jõudsime sellise lühivormini, kus me tegelikult ikkagi oleme ära märkinud nii-öelda üleüldise ajaloolise kulgemise ja selle sees siis siis laulupeo noh, kirjeldanud ära nii palju kui võimalik laulupidu. Nii et see on olnud noh, väga hariv ja niuke noh, niisugust kontsentratsiooni kontsentreeritud materjali ennem ei ole tehtud, nii et ma väga loodan, et et ikkagi eelkõige lauljad, kellele see mõeldud on, et nad on seda lugenud ja ma tean, et on, tegelikult on ikkagi sellest saan nagu head tagasisidet ja seda, see oleks tõesti nagu väärt Ta materjaliks ja lugemiseks ka pärast seda pidu, et ta on igal juhul nagu ülepeo kestev siis siis see koht ei taha materjali, raamat on ikkagi renoodisutuse joodiraamat. Ajalookirjeldusega ja need raamatuid trükkisime palju ja me tahame neid eha meelega väljakul ka ikkagi inimestele jagada, sest oleme mina olen küll väga uhke selle ületatav lõbuks kirjutatud, ikkagi see ajalooline vaade ja just nimelt mitte laulupidude ajalugu, vaid laulupeod selles ajaloo foonil. Et meie kogu aeg oleme mõjutatud sellest ajaloolisest taustast. Ave, ma tahtsin veel küsida, et asi, mis kõiki koorilauljaid, kes tahavad peole pääseda, väga huvitab, on see, et mis on see kuupäev, kui koorid saavad teada, kes pääsevad peole ja kes jäävad järgmist pidu ootama ja rohkem harjutama. Täna, ma julgen ja kus ma tean, et teile kellelegi ei meeldi see kuupäev, et ma julgen öelda sellise kuupäeva nagu esimene juuni. Et kui see, kui see sõnum tuleb varem, siis on ainult ainult hea, aga tegelikult on see nagu samamoodi üks väga suur sudoku, kuidas me hakkame inimesi pakkima ja, ja selleks peab tegelikult noh, kõik need heas mõttes ja head, head ja loomulikult heas mõttes me ainult seda me, seda me ju teemegi. Et lihtsalt, et kõik iga inimene tuleb tegelikult nagu üle üle vaadata, läbi käia. Räägime nüüd, Kadri Tiis, teiega olete tantsutoimetaja? Ikkagi hakkame sellest peale, et ka tantsupidu on üle aegade kõige suurema osavõtjate arvuga. Kui palju siis on planeeritud? Nojah, plaanimajandus on minu meelest seljataha jäänud, aga eks me oma prognoose ikka teeme ja tõsi on see, et tantsijatepere on kasvanud viimaste pidudega ja ja eks me oleme sellega arvestanud ka, et nüüd, kui hästi spetsiifiliseks minna, siis tantsuväljak, see on ju alati märgistatud ja traditsiooniliselt on väljakule korraga mahtunud tantsima 60 tantsurühma siis seekord me oleme tekitanud sinna paralleelse mõõtsüsteemi ehk ehk kaheksa korda kaheksa meetrit. Ja see võimaldab meil tantsuväljakule korraga tantsima panna 96 rühma. Et see on, see on ühtepidi väljakutse teisipidi nende vanade mõttemallide või mustrite väike muutus ka, sest lavastajad on harjunud oma jooniseid tegema 60-le rühmale. Aga me oleme juba jooniste ka kõik nagu läbi mänginud ja, ja vaadanud, kuhu. Ja kui palju on siis neid tantsurühmi võimalik juurde võtta, nii et igal juhul sellist tavapärast 60-st rühmaliike on meil ka, aga aga me võime julgelt rääkida, et me täna räägime juba naisrühmadest üle 100 rühma kindlasti, keda me võtame ja ja, ja ikkagi vaatame ka seda, et millises liigis on see konkurss nagu väga suur, et et sinna seda ruumi anname juurde. Kas pidu venib pikemaks, kas või selles mõttes, et 90 rühma peavad ju sama kiiresti jõudma väljakule kui varem 60 rühma või. No nad on harjutanud kiiresti liikumist et pidu sellega pikemaks ei veni, et tantsupidu on välja kujunenud sellise konkreetse etendusena ja ta jääb ikka sinna kahe kahe tunni piiresse. Et proovime need üleminekud ikkagi teha tehase oma nobedasti jooksujalu, aga, aga selles mõttes, et me oleme endale ülesandeks seadnud, et mustrid on väljakul väga olulised, aga et me proovime neid mustreid ikkagi teha tantsust lähtuvalt ja, ja selliste eraldi joonistesse, Joos jooksmist ja, ja väljakule jooksmist me proovime vältida. Uuendus on see, et tänavu on laulu-tantsupeol elav muusika. Ei tule enam lindilt, ei ole varem sisse mängitud, vaid orkestrid on kohal ja mängivad. See on mõnevõrra riskantne. Tõsi, ta on, et, et kui aeti ütles, et meil seekord probleeme ei ole, siis tõepoolest, see on üks suur väljakutse meile ja pea pool sajandit ei ole ju tantsupidu elava muusikaga toimunud, et muusika on tulnud maki pealt. Ja paraku on ka nii, et ka meie tantsurühmad tegelikult tantsivad kodus makimuusika saatel. Et eks seal see murekoht või mõtlemise koht ongi see, et tantsija pole harjunud kuulama elavat muusikat. Tema ta lähtub sellest maki muusikast, mis on väga kindla tempo ja rütmiga. Et nüüd ta peab hakkama eriliselt seda muusikat kuulama. Samas on see, et et meie muusikat ei ole ju enam lihtsalt rahvamuusikat, et nad on seatud muusikat, nad on väga mitme mitme pilliliigiga ja, ja tantsija. Kui ta seda tantsu harjutanud pea aasta, siis ta on väga täpselt harjunud kuulma, mis kõlad seal õnnehelid. Aga, aga meie muusikajuht Toomas Lunge ütleb, et või rahustab, et meil on selge selge legend, et täpsem veel kui rallisõitjal, kus on kõik need tempod ja muutused ja kõik täpselt läbi räägitud. Ja siiski on tegemist ka professionaalsete pillimeestega siin juunis me tahame kogu peo veel koos pillimeestega läbi mängida, nii et me teeme kõik selleks, et tantsija tunneks ennast hästi ja kindlalt sealt väljakult. Räägime veel prooviperioodist ja nendest nii-öelda ette tantsimisest, mida need on näidanud. Nüüd sellel nädalavahetusel algas tantsupeo teine eelproov, ehk siis Ühe korra on, on juba ring Eestimaale peale tehtud ja need kokkuvõtted näitasid, et tõepoolest kõik on väga pühendunud ja kõigil on suur soov jõuda jõuda tantsupeole. Et et selliseid komisjone, kive nagu pole olnud. Tänasest just stardivad ka liikumisrühmad oma eelproovile. Et aprilli lõpuks siis Peaksime selle teise ringiga jõudma ka ühele poole ja loodame, et mai alguses saame siis öelda välja need need rühmad, kes on oodatud peole mai lõpus Mai alguses majanduse, siis ma nüüd esimesil mail. Pisut paremini aprilli lõpus ja pisut nobedam on, need on ju lihtsalt vähem ja saab meile pahaks panna. Plee proovid on veel way. Minu meelest Kaja on hästi terane, mina natuke mõtleks selle peale, et kui 60 rühma ja 90 rühma, et kas nad ikka jooksevad suva kiirelt. Nad hakkavad varem tulema ja Eelmisel nädalal pangas. See ühesõnaga tantsurühmadel niisuguseid problemaatilisi tantse nagu mudilaskooridel on see kiire, kiire kiire lugu, et tantsurühmadel niisuguseid ei ole. Et peaks nagu niisugust järeleaitamistundi veel võtma, kellele keegi rühma rühmaliikidest. No tõsi ta ju on, et alati käib selle tantsupeo ja ka laulupeo repertuaari juurde see, eks ju, et seekord on eriliselt keerukas seda kurtmist ikka on, et aga, aga samas tunnistan ausalt, et me ei ole nagu tantsupeo puhul praegult vähemasti kuulnud seda, et, et oleks midagi väga üle jõu käivat. Kunstiline toimkond on ju ju selle nimel tööd teinud, et see repertuaar oleks kõigile selline motiveeriv ja jõukohane ja ja. Mis on nagu tantsupeo puhul seekord, et on hästi palju uut repertuaari ja siin kohapeal mina ikkagi tahan, tahan nagu seda nagu üles tõsta. Laulu ja tantsupeod ikkagi loovad laulu ja tantsupeo liikumisele ehk kuriliikmelise rahvatantsuliikumise ajal ikkagi väga suured pagasi jälle uut repertuaari ja see ei ole vähetähtis, me ju pärast näeme, kuidas nad elavad oma elu ja ja ja tegelikult oleks ju kurb, kui me aastakümneid kogu aeg samu tantse tantsiks ja samu laule lauakesed. Ja, ja samamoodi Kindlasti palju muidu ei saa tekkida, selliseid puudutuse aegu ei teki, kui teki uut repertuaari, nii et igal juhul ollakse, on alati natuke laulupeol, on, samamoodi, on suund olnud viimased aastad ikka see et kas see on siis täiesti originaallooming või on seade, et tegelikult see on pigem isegi valdav ikkagi uus repertuaar. Ja siinkohal ma tahan ikkagi öelda ka seda, et et tõeline rõõm tuleb läbi tõelise pingutuse andlust, see tants otsisõnad aastast 2009 ja me ju nägime seda sellepärast, et et see pidu oli lõppkokkuvõttes ikkagi väga rõõmus. Jah, ka minu meelest, kui nüüd minu kaks armsad kolleegid räägivad, siis ma arvan, et selle peo üks tähenduslik koht on ikkagi see, et seesama sõnum, millele me nagu keskendume väärtustele kogu maja, puudutus, puudutuse aeg on sündinud suhteliselt nagu kohe algusest peale. Et me ei ole otsinud nagu nimesid tagantjärgi, et kuidas, kuidas seda last nagu nimetada ja ja kui me siin 2004 rääkisime metsast ja 2009 merest ja, ja, ja tähtsatest asjadest, mis on Eestimaal eestimaalasele, need Aja puudutus raames, siis. Puudutuse raames ma räägin inimestest ja omavahelistest suhetest ja ja ükskõik, kas me taandume või kui meil on kiire, kiire, et ja, ja Sten on ise selle puudutuse maaletooja, nüüd räägi sina ise edasi. Sinu korderaatida. Enne kui me räägime sellest sellest ideoloogiast puudutamisest ajast räägime ära selle rahvamuusika lava, palun. Rahvamuusika on ikka olnud pidude pidude osad, tõsid ta iga kord otsib oma pesa ja, ja On olnud aastaid, kus tema pesanud raekoja platsis, millest ma pean ütlema, käsi südamel, et ma ise üldse osagi saanud sellepärast et see on alati nagu keset juba peomöllu ja siis lava on suurem kui raekoja plats ise. Nii et nüüd me jõudsime selleni, et, et ikkagi noh, kogu aeg, sa otsid seoseid ja see seos on see, et rahvamuusikud on ikkagi, siis saavad ka oma pesa just lauluväljakule. Käisime vaatamas, seal on, seal on seda keskkonda ja seal peaks olema ka neid inimesi, kes noh, nagunii, kes on seal juba olemas, kes saavad, saavad publik, kes on tänuväärne publik, mis ei tähenda seda, et ma arvan, et ka nende ettevõtmine on nagu väga noh, nad on seda südamega võtnud ja 400 rahvamuusikut koos mängimas on ka omaette fenomen, mida, mida saab tulla kuulama. Pluss lisaks siis sellele nii-öelda suurkontserdile suurele lavale, mis seal lauluväljakul on neil siis väiksemaid väiksemaid kontserte erinevates kontserdipaikades. Aga seal lauluväljakul see rahvamuusikalava on siis samal ajal töös ja samal ajal käib seal kontsert. Kui suure laulukaare all on laulupeokontsert? Ei kontserdid, kontserdid on erineval ajal, aga tõsi on see, et et see rahvamuusika, siis kontsert ja samal ajal laulupeo proovid peavad küll jõud peavad nagu mahtuma duma ühe ühte keskkonda ühe katuse alla, siis seda, seda ei ole võimalik enam nagu eraldada, aga seest ei ole võimalik eraldada seda, et rahvamuusikud on seal mere. Väravapoolses nagu selles sektoris ehk kaare taga, et seal võimaldab jälle selles mõttes siin aga tavapublikut sel hetkel, kui lauljad veel seal nühivad oma tööd teha seda naljakat nagu jagada, siis niiks. Ikka rohkem võimalusi, nii nii esinejatele kui publikule, just. Laulu ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum, alustame tule teekonnast, seal alad. Nii emotsionaalne. Ma ei jäta kunagi võimalust vahele vaadata Eesti televisiooni kajastust, kui, kui see tuli, jõuab väga igal aastal peo ajal ikka üha keerulisemaid ja, ja tundmatuid radu pidi Tartust Tallinnasse. See oli vist 2004, kui, kui oli see hobuvankritega. Ma mäletan, et vikerraadiost käisid paar reporterit ka seda teekonda jälgimas, siis oli. Nad kirjeldasid seda niimoodi, et et tee ääres väikestes külakohtades inimesed tulid, kes piima Mannergu ja, ja sooja koduleivaga ja kes tõi koduõlut ja ja kaarikut peatusid ja koos lauldi sealsamas tee ääres, et see oli niisugune rahva ühendamine, ma mõtlen just praegu, kui võib-olla võib-olla tõesti see digitelevisiooni revolutsioon ei ole jõudnud igasse metsatallu ja külasse, et, et võib-olla see kohtumine selle tule teekonna ääres ongi selle väikese talu inimese ainus võimalus peost väga isiklikult osa saada. Absoluutselt eks ta ju selliselt mõeldud Jon ka lihtsalt lühidalt taustast, miks me seda tuld siis tartust üldse enne pidu tooma hakkame? Eks ikka sellepärast, et Tartu laulupeo häll sel korral nii nagu siin juba ka varem juttu oli, on väga tore, see, et laulu- ja tantsupidu on väga juurest alates juba kenasti kokku kasvanud tõesti idee tasandilt peale ja me oleme palju kohtunud ja koostööd teinud. Ja on väga suur rõõm, et sel korral tegelikult süütame 15. juunil ehk siis 20 päeva enne pidu Tartus laulu ja tantsupeo ühise tule. Vaat seda ei ole varem juhtunud, et see on tavaliselt olnud nii, et lauljad on oma tule süüdanud Tartus laulupeo kivi juures, mis asub seal Narva mäel, kus toimus esimene laulupeo kontsert siis 1869. aastal. Ja tantsijad on muuseas traditsiooniliselt süüdanud oma tulles küllaltki lähedal tantsumemm Mikkeli talus haldja talus ja sealt on siis tuled riburadapidi ühinenud ja tulnud Tallinna poole 2009, tõsi oli erinevus, kui tuli süüdati tantsijatel Kihnus ja tuled just nimelt ja tuled siis ühinesid mere lainetel Pärnus Pärnu jõel, sel korral aga süütame siis selle tule tõesti kõik koos 15. juunil Tartus Raadil hommikul tulesüütajat on planeerinud seda teha paravalges ehk ehk päikesetõusu hetkel, mis saab kindlasti olema hästi romantiline, hästi puudutav ja, ja mina olen küll tundub väga õige selle peo kontekstis. Kuna seesama see puudutus ja aega ajavõtmine, see ongi ju fookustuli süttib, tehakse tiir, käiakse, vaadatakse Raadi kalmistule viiakse suurkujudele küünlaid ja siis umbes kell 11 algab tule teekond jalgratastel Tallinna poole. Jalgratastel veetakse seda tuld, nagu ma ütlesin, 20 päeva ees seisab umbes 1000 kilomeetrit teekonda mööda Eestimaa olulisi kultuuriloolisi paiku minnakse, vaadatakse neid inimesi, neid kohti, kus on, kus on, mis seal, mis on Eesti kultuuriloole ajaloole tähtsad olnud just praegu seda teekonda täpselt lihvitakse, pannakse kokku ja teekond kulgeb siis läbi Tartumaa Jõgevamaa piis päeva veedetakse suisa Ida-Virumaal, mis on ju eriti tore käia läbi ka Narvast siis Lääne-Virumaa, Järvamaa ja siis juba Raplamaa, Harjumaa, Tallinn ehk siis tehakse selline S tähe kujuline tiir Eestile peale. Palju on küsitud ka seda, et, et miks siis seekord nii, miks ei tulda näiteks Võrumaale või Valgamaale ja vastus ongi see täpselt nagu nagu, nagu saatejuht siin alguses seda, seda küsimust ka alustas, et seda tule teekonda ongi tehtud aastate jooksul erinevalt. Ja 2004. aastal tuligi see tuli just nimelt sealt Lõuna-Eesti kandist, 2009. aastal, viis aastat hiljem liikus tuli läbi Viljandi Pärnu poole, Lääne-Eesti saared, rannik ja see kant ja nüüd ongi paras aeg minna, vaadata see Ida-Eesti Kesk-Eesti ja teha seda pidise tiir, ehk et eks see tule teekond on ka iga kord natuke selle peo nägu, tegijate nägu ja seekord, kui, kui, kui varem on teda veetud tõesti siin ratt hobustega või, või paatidega nagu 2009 siis sel korral on ta ju eriti lähedal meile kõigile ja võimalik võimalik sellest osa saada, sest tuli liigub jalgratastel, kõik need tuhatkond tuhatkond kilomeetrit keri saastast on liikumisaasta. Ja mis on väga tore on, on, on eestlased jälle jalgratta leiutanud, ehk et on Tartu noored kunstitudengid, kes mõtlesid välja eraldi ratta kohesele tule vedamiseks, et tõrvik seal püsiks ja põleks ja ja tõesti, kõik, kes sinna tee äärde jäävad, sellest osa saaks. Sest tõsi on ju see, et, et et pidu on suur ja Tallinn on ju täna juba kaugel paljude jaoks. Ja see tule teekond on, on, on tõepoolest see, see hetk, kui see pidu tuleb väga paljude nõue peale, väga paljud tunnevad reaalselt seda puudutust. Ja kuna ma ise osalesin ju ka 2009 väga pikalt sellel tulegi, ma nägin, mida see tähendab, kui inimesed näevad seda laulupeo tõrvikut tulemas, see on täiesti uskumatu. Ja mida see tähendab, kui keegi seda tõrvikut käes hoida? 2009. aastal eriti tore kogemus, kui meiega liitus üks vanameeskoorilaulja, kes 1969. aastal, kui tegelikult esimest korda seda tuld Tartust Tallinnasse veeti, oli üks nendest tulekandjatest, ta nuttis terve terve selle tee, et oli nii liigutatud sellest. Ja see tuli mõjub nii ja, ja, ja, ja sel korral on ju eriti tore see, et, et seda tule, seda sule, seda pidulikku tule, tõrvikud saavad eriti paljud inimesed puudutada, sellepärast et teekonna loojad on selle nimeks pannud külast külla ja käest kätte. Ehk siis seal, kus on rohkem rahvast, seal võetakse ilusti sketija seda tõrvikut antaksegi täiesti käest kätte, ehk et neid inimesi, kes seda laulupeo tuld ja tõrvikut ja tantsupeotuld ja trükk, et ma ei unustaks, saavad siis tõesti puudutada, käest kätte anda, neid koguneb sel suvel ilmselt tuhandeid. Kus inimesed teada saavad, kus ja millal see laulupeotuli ja tantsupeo tuli, nende kodu lähedalt võib mööda rikkuda. See tule teekond on täna juba kirjeldatud meie enda kodulehel. Laulupidu poee, seal on olemas kohe haavalehel link, tule tulemine 2014 ja seal on kirjas täpselt, kuidas see tuli liigub, on üleval koordid ja just nimelt päevadel ja kus. Ta peatub, kus ta tuttu läheb. Just, ja hetkel on ju väga oluline see, et, et seal on, on, on, on võimalik ennast registreerida sellele tule teekonnale, ehk et et kuna see tule teekond, tule, teekond on pikk ja, ja, ja korraldajad ootavad, et seal seda tuld aitaksid siis Tallinna poole kanda just nimelt kohalikud lauljad, tantsijad, pillimehed, siis selleks on korraldatud eelregistreerimine, mis lõpeb nüüd, 31. märtsil. Teekond on jagatud Se, tuhatkond kilomeetrit on jagatud 190-ks etapiks ja, ja siis kui see eelregistreerimine läbi saab, siis korraldajad juba hakkavad vaatama, et kui mõni teekonna lõik on võib-olla natukene ülerahvastatud, et siis pakutakse välja teisi juppe. Ja nii see kõik kokku tuleb. Räägime kiiresti ära veel laulupeo ja tantsupeo kontsertide, piletimüügi näpunöörid ja, ja laulude särgid. Sten. Kiiresti saab rääkida piletimüügist ja tõesti, see on käima läinud enneolematu tempoga, et, et iga kord, kui ma palun jälle piletimüüjatelt infot selle kohta, et mis seis on siis nad ei jõua nagu ära imestada seda, kui suur huvi on ja ma just tegin jälle päringu. Hetkel on juba 43 ja pool 1000. Õnnelikku pileti omaniku. Kindlasti tuleb, tuleb silmas pidada, et, et need, kes, kes tahavad osa saada meie tantsupeoetendusest, mis toimub Kalevi staadionil neljandast kuni kuuenda juulini siis nendel tasub tõesti kiirustada, sellepärast et võib öelda, et tänase seisuga esimesele etendusele on järele jäänud vaid käputäispileteid. Ja teinegi etendus on küllaltki välja müüdud ja kolmandale etendusele veel on pileteid ehk et tõesti tasub juba täna vaadata kalendrisse ja siis vaadata piletilevi kodulehele või minna piletilevi müügipunkti ja lunastada endale pilet. Aga samamoodi ka võib öelda, et ega, ega laulu peolegi on tegelikult juba päris paljud oma pileti lunastanud. Meigi käest on küsitud, et kas tõesti on nii, et nummerdatud seljatugedega toolidega sektorid on siis tõesti välja müüdud ja tõsi ta on, et neil ei ole mitte mitte ühtegi tooli, ei ole nii-öelda nurga taha pandud liti alla. Nad on siis tõesti kas broneeritud või müüdud. On võimalik, et mingil hetkel mingite broneeringute alt midagi sealt vabaneb, aga aga kõigile lohutuseks tahaks öelda seda, et, et, et, et üldala mis seekord on ju väga suur on, on kaetud ka nii palju kui võimalik, siis pinkidega ja. 400 klienti Eestis mitu kohta oskusel korrutu kas kuue või kaheksa, sõltub, et kui palju lingi peale 2400 on päris päris suur arv. Ehk et, et kes tulevad täna 1000 ringis just just peole, et nad ei pea muretsema, et nad peavad seisma või, või, või tervet kontserti kuidagi ebamugavalt jälgima, on mingid nummerdatud, kõnedele nummerdatud. Aet räägime ära veel selle näpunööri ideoloogia, sest laulupeosärgid, peakatted, kotid ja märgid on alati olnud laulupeol, aga see näpunöör on midagi. Näpunöör on ikkagi tuleb sellest puudutuse kontseptsioonist, et me teeme ise. Me kaunistame ise oma särke ja, ja meil oli hästi tore kogemus, kui me suvel tegime seda raadil, aja puudutuse loomelaagreid tegelikult oma juhtidele, et neid kuidagi motiveerida ja, ja meil olid nii põnevaid ja toredaid lugusid, mina oma. Ma lihtsalt kogu aeg nautisin seda pilti, kui kõik kuulasid näiteks Ott Sandraku taga samal hetkel näpud muudkui käisid ja näpunöör on, siis tegelikult tuleb Anu Raua sellest mulgigraafik ka kujundusest ja me oleme seda nägu, kuna onu on ka kohe meiega nagu kaasas olnud, nii raadil kui kui see. Ja seda on võimalik nagu kõigil ise teha ja, ja see on lihtsalt läbi ja siduv element. Seal kasutame kujunduses. Mulgi meeste kuuel on see punane, see, mis seal alt säärest See on päris paljudel ikkagi rahvariiete ja just nimelt pärmi Pärnoyakil on ka needsamad, et, et on, on teistel ka ja, aga noh, see lihtsalt ütlen täpsustuseks. Mõiste Anu Raua mulgi kuue graafika tähendab siis seda, et tema ongi toonud nagu loonud erinevaid kujundeid erinevaid teoseid kasutades just nimelt sedasama vaipu nööri ja siis meiegi oleme sillast saanud inspireeritud. Ja meil on töö juures ja ääretult soe vaip, mille tegemist me alustasime just nimelt sealsamas Raadil ja, ja teine kogu seda vaipa meelne me seda kindlasti väljaku kujundustes ja dirigendipultide ja ja, ja ka pilli Teekujunduses kindlasti nagu, mis on meie endi inimeste tehtud, sellepärast on ta soe. Kas seda näpunööri õpetatakse ka kuskil töötubades laulupeo ajal tegema, teab jaja. Loomulikult ERM tuleb oma suure telgiga ja nad on valmis seda kogu aeg nagu õpetama, sest see nagu jätkuvalt ja minu meelest isegi päris tore, kui see kuuetunnine, laulupeo kontsert ja kõik muud näpunööri teevad, et isegi mu algul oli pisuke salaplaan, et võiks igaüks omale ise oma käepaela teha. Eksin Sten. Nagu ma ütlesin, et kiiresti saab rääkida piletitest ja asjadest, aga näpunöör on asi, millest meile meeldib rääkida, me tahame rääkida sellest, me oleme ise nii õnnelikud selle, selle kohtumisele just nimelt seal Anu Raua teadmisega, ehk et Anu raud oma selle mulgi kuue graafika läbi väljendabki ju täpselt seda, mida see bio mõtegi tahab edasi anda. Anu raud on ju väga kaua töötanud kõigi nende eestimustrite, materjalide ja asjadega. Ta teab nendest ja absoluutselt, võib öelda ilmselt, et kõike. Aga nüüd on ta andnud sellele samale, sealt mulgi kuueservalt pärit elemendile uue elu läbi oma loomingu võib seda sedasama nööri sealt võtta ja sellele antud täna nii-öelda meie aja nägu. Ja seetõttu me oleme tõesti õnnelikud, et, et, et me kohtusime Anugatse, et see kohtumine tekkis ja me kasutame sedasama näpunööri motiivi kõigil oma kõigis kujundustes. Laulupeoga seotud trükised, reklaamide, igal pool ja tantsupeo, vabandust. Me, me kohtame seda ja tegelikult ma tahtsin lihtsalt öelda seda, et me oleme väga rõõmsad, kui inimesed teevad seda lauluväljakul ja punuvad seda näpunööri. Aga me kutsume üles inimesi nüüd alates aprilli algusest, me paneme üles ka enda kodulehele selle näpunööri, õpetamise õpetuse video, kuidas seda siis punuda ja kutsume tõesti üles kõiki inimesi, kes laulupeoks ja tantsupeoks valmistuvad seda näpunööri siis tõesti ise kodus punuma, ennast kaunistama, nagu siin aeti juba vihjas, et minul näiteks seljas nüüd üks esimene selline peosärk näidis särt, mis, mis, mis sealt kaugelt Bangladeshist meieni jõudis. Ja kui mul ema seda nägi, siis ma ei pidanud talle rääkima, et et meil on niisugune mõte, et seda võiks näpunööriga kaunistada, ta võttis selle mu käest ära selle särgi ja kui ta tagasi pritsis, nüüd on mul siinse näpu nõrka isikulise. Ma nii väga loodan, et see näpune rühendab nüüd tõesti kõik need peolised ehk et vahet ei ole, kas sa oled seal laval laulmas või platsil kuulamas. Tore oleks, kui, kui see näpunöör kõneleks meile sellest aja väärtustamisest ja nagu onu raud väga ilusti sealsamas Raadil ütles, et kui sa oled natukene aega pannud, et midagi teha siis see, mida sa oled teinud, see on sulle tunduvalt kallim kui ükskõik milline kallis asi kunagi olema saab. Ja nii see tõesti on, et see särk on küll asi, mis mulle jääb ju nüüd igavesest ajast igavesti ja see on väga erinev. Näpunööri tegemist peab harjutama, et tuleks ilus ja ühtlane, et seal on ka võimalik seda teha natukene lohakalt ja siis ta jääb venima ja ma olen seda lapsepõlves õppinud, aga, aga ma arvan, et ma olen selle kauni kombe unustanud. Teie kõik teete näpunööri juba. Paet, HV ja. Ja aed ei tee, vahet ei tee. Aga siis mu lapsed jälle kõik on mul isegi auto peegli külgedes, tendid, näpunööri, mul on neid igalt poolt, need pidid, mine kaitsma. Veel on jäänud kolm minutit saate lõpuni, Aet üks kolleeg palus mul kindlasti küsida sihtasutuste inimeste käest, et kas see, mis tuleb puudutuse aeg, Aja puudutus, kas see on rahvapidu või see on riigipidu või see on riiklik rahvapidu või kuidas me seda kõike peaksime enda jaoks mõtestama? See on meie endi teha, mis pidusse tuleb. Et meil oli eelmine aasta, oli meil väga suurepärane võimalus teha seda elanikkonna uuringud ja, ja me võtsime üle üle aegade aega mõtestamiseks sügisel kumus ja, ja seal on tegelikult küsitleti 1000 ühte 100 kolme inimest ja täiesti uskumatult meile endalegi näiteks tuli vastus väga selgelt inimeste ootuspeole tegelikult uskumatu konservatiivne, et nad tahavad kogeda seda, mida on tõesti see viis inimpõlve nagu pakutud. Ja loomulikult Peole käivad juurde need laiendid, et et selles mõttes, sest kui sa mõtled, et kas, kas laulupidu, tantsupidu peaks oma simman, siis hoopis teistsugune kontseptsioon ja seda on võimalik teostada, aga siis tuleb seda algusest peale nagu teostada. Nagu hoopis teistel alustel, et praegu ta on laulupidu, koorimuusikapidu, tantsupidu, etendus sõnumitega ja, ja ta puude ilmselgelt on minu meelest aegadega järjest vähemaks läheb piir näkku esineja ja publiku vahel, et et väga palju, nagu selts, siduselementide, tuleb ka tantsupeo lõpu finaalis, et et see on nagu tähtis, et, et, et me ei lahterdaks, et teie või meie, et see ongi meie ühine pidu ja, ja absoluutselt on meie endi teha, kui ilusse tuleb ja ma loodan, et, et meie maa ja meie inimesed ja rahvas on valmis rõõmupeoks. Sten Weidebaum. On jah, praegu ju tegelikult väga paljud küsinud ju ju nii ja naa selle peo kohta ja avaldanud arvamust selle loomingu ja korralduse vastu. Aga ma tahtsin lihtsalt meelde tuletada, et, et see, et see pidu nüüd viimastel aastatel on aina paisunud, see näitab, et see pidu just sellisena läheb inimestele korda, see puudutab neid, nad tahavad sinna tulla. Ja tõesti, ma kinnitan teile kõigile, et korraldajad teevad tõesti absoluutselt kõik selleks, et saaks sinna talle võimalikult palju nii osalejaid laulukaare alla kui, kui tantsustaadionile kui ka lauluväljakule seda kõike kuulama sellest osa saama. Ja, ja kui see muusika neid puudutab, siis, nagu Marju Lauristin ütles, need on need hetked, kui see suur kogukond muutub koguduseks ja see on see, mis meelde jääb. Ja muidugi laulupeo rongkäik, laulu ja tantsupeorongkäik, millest me ei ole jõudnud tänases saates sõnagi rääkida, see on, see on nii suur ja nii oluline vaatemängija, see ongi täpselt see, nagu Aet ütles, et, et esinejad ja, ja publikum Saab üheks üheks kogu kogukonnaks ja õige tunne ja ja, ja lihtsalt Me armastame Eestimaad ja inimesi ja, ja noh, ma ikkagi kogu aeg olen juba vana näidet on seda, et et just mingi bionädala, noh, mitte kuskilt kõik teised alles magasid mulle kangesti kohvi saada ja ma läksin lähimasse Statoil ja, ja kuidas see Statoili inimene oli mingi laulupeo muidugi seljast rääkimata, kui tähtis see on, või see, kuidas, kuidas sõidavad need laulvad trammid ja, ja loomulikult Tallinn võtab vastu ju väga suure koguse kogu üle Eestimaa omale külalisi, et, et see on nagu pingutama tus ja, ja rõõm meile nagu kõigile. Et seda armastust ja tolerantsi ja südametesse ikka tahaksin rohkem soovida. Ja kõigile laulu ja tantsupeo sihtasutuse inimestele väga palju jõudu. Teil oleks maht ikka ka öösel ennast välja puhata, et hommikul jälle uue jõu ja, ja värske rõõmsa meelega alustada jäätisepidu, mida on nii kaua ettevalmistatud, läheks õnnelikult, läheks korda ilma noh, murede ja, ja õnnetuste variideta. Ma arvan, et te olete nii suure kogemusega, et kõik, kelle poole te abi saamiseks olete pöördunud, ma ei usu, et keegi oma abist ka keelduks. Ilus, onju mõelda, et need võnked, mis siin ümber tegelikult toimuvad, et nagu Gustav Ernesaks kunagi vägarist ütles, et suuri laevu saadab alati kajakate kisa. Nii tänases saates rääkisid eelseisvast peost. Kadri Tiis, AV sopp, Aet Maatee ja Sten Weidebaum. Lõppenud Saadet saab kordusena kuulata täna õhtul kell seitse ja viis minutit kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.