Tere, Johannes Voldemar Veski on üks neist keeleteadlastest Eestis, kelle auks tähistatakse nimelist päeva Johannes Voldemar Veski päeva teine on Ferdinand Johann Wiedemanni, kelle auks on Wiedemanni keeleauhinnakeelepäev. Meie saates on täna Wiedemanni keeleauhinna omanik 2013.-st aastast ValveLiivi Kingissepp. Tere päevast. Tere ja meie räägime täna Johannes Voldemar veskist. Johannes Voldemar Veski päeva tähistatakse juunikuus, 27. juunil, 28. märtsil. Johannes Voldemar Veski lahkus meie hulgast 1968. aastal. Tema päeva tähistama istumine on seotud tema surmapäevaga. Jah, on küll. Lugu oli niimoodi, et Johannes Voldemar Veski oli ju väga pikk ja rikas elutee ta jõudis väga palju elus korda saata ja tema õpilastele eesti keele uurijatel oli mitu korda võimalus tähistada tema ümmargusi sünnipäevi ja näiteks tema 85.-ks sünnipäevaks anti välja tema teaduslike tööde kogumik. Korjati kõik kokku ajakirjanduses, mis aegade vältel oli ilmunud. Edasi, kui Veski sai 90 aastaseks, anti välja kogumik artikleid nuna kinta, seal oli siis juba uurijate poolt mitmesugused artiklid veskitegevusest, elust ja tööst. Ja tähistamisel oli Veski 95. sünnipäev. Ja ettevalmistusi tehti, aga vanameister kustus, nagu siin öeldud, siis märtsis ja ettevalmistused muutusid siis esimeseks veskikeelepäevaks tähistati tegelikult Veski 90 viiendat sünniaastapäeva ja sellest saigi alguse siis Veski päevade traditsioon, mis kestab tänase päevani. Ja sellel aastal on tulemas siis juba 47. Veski päev. Veskipäevad on olnud oma sisu poolest erinevad, sest esimestel päevadel räägiti ikka rohkem tema elutööst tema elutöö erinevatest tahkudest. Aga hiljem hakkasid need keelepäevad saama siis mingi konkreetsema teema alla koondama ja see teemade alla koondatus, see kehtib tänapäevani. Ma vaatasin huvi pärast, millest on olnud juttu siis nii-öelda eelviimastel keelepäevadel. Eelmine, 46. keelepäev oli teemal Eesti keel ja erivajadustega keelekasutaja siis 45. oli teemal keelte murrete ja nimede ringist Valdek Pall 85 ja ennesed ja siis eesti keele arengukavast ja eesti keelest või veel varem siis keelekontaktid ja eesti keele grammatika nimi ja tema keel ja nii edasi, nii et need teemad on olnud väga erinevad. Käesoleval aastal on siis tulemas üldteemal eesti keele grammatika oma erialajaotustega. Päevade teemad on erinevad, aga see, millega Johannes Voldemar Veski ise jõudis tegeleda, see teemade ring on ju ka väga lai. See on äärmiselt lai, see on uskumatult lai, sest Johannes Voldemar Veski oli tõesti väga mitmekülgne isiksus, Eesti kirjakeele arendusloos ja eesti kultuuriloos. See kui ma hakkaksin siin põhilisi töövaldkondi esile tooma, siis kõigepealt tuleks teda nimetada kui võrratut, terminoloogia, eesti oskussõnavaraarendaja ja erialasõnastike loojat. Edasi eesti kirjakeele normeerija, õigekeelsussõnastike kui kirjakeele, normiallikana toimiva sõnastiku tüübi, looja ja edendaja paljude ajalehtede toimetuses tegutsenud ajalehemees, keeletoimetaja, korrektor, nimetagem siin kõigepealt Tallinnas ilmunud teatajat. Pikemat aega tegutsesid aga Päevalehe juures oli seega siis ajakirjanik oma 14 aastat. Ta on toimetanud aastakümnete vältel ajakirju eesti kirjandus ja eesti keel, keeleline korrektor, kelle käe alt käisid läbi nii Eesti entsüklopeedia köited kolmekümnendatel aastatel kui ka Eduard Vilde kogutud teosed ja paljud paljud muud väljaanded. Ta oli õpetaja ja inspektor Hugo Treffneri gümnaasiumis ja õpetaja mitmes teiseski Tartu koolis. Aktiivne seltsielu tegelane, tegutsenud karskuse sõbras, taaras Eestimaa rahvaharidusseltsis Tallinnas olnud koorilaulja ja koorijuht, oreli ja klaverimängija, paljude lauljate saatjana ja muuseas seitsmenda üldlaulupeo üks korraldajaid. Praegugi seisame laulupeo ees ja 1910, kui ta Tallinnas ajakirjanikuna tegutses, oli ta selle laulupeo aktiivne korraldaja Rauliga muusikakriitik ja Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor, ülikooli audoktor, pärast teist maailmasõda dotsent, eesti keele kateedri juhataja, professor, Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõik see elukutsete ja austavate tiitlite killus mahub Johannes Voldemar Veski ka elukulgu ja kõiges selles kokku avaldub tema elutöö. Kui teie. ValveLiivi Kingissepp Tartu Ülikooli uksest sisse astusite siis Johannes Voldemar Veski oli seal ees. Oli Veski juhatas eesti keele kateedrit ja just viimaseid aastaid, sest 56.-st aastast jäi ta siis päriselt pensionile. Juhatama jäi ta küll emakeele seltsi ja, ja võttis osa ka oma aspirantide juhendamisest, sest tal oli andekaid õpilasi. Nimetagem siin näiteks, kes on siis Veski juhendamisel kaitsnud kraadi. Juhan peegel. Eva fen, Aino Valmet, Ilze Kont, Benita Prambat, Astrid Villup. Neid oli kuus seitse tükki, kes sõja järel Veski õpilastena said siis teaduskandid, ütleks nii, et Veski jätkas tööd ka, kuni võiks öelda ikka elu lõpuni oma oma nii-öelda meelisaladel muidugi päris viimastel aastatel, siis ta silmanägemine ei lasknud tal enam tööd teha sellisel kujul, nagu ta soovis, aga ta oli vaimselt töövõimeline elu lõpuni. Mina puutusin veskiga siis kokku esimese kursuse üliõpilasena ja ka järgnevatel aastatel. Vanusevahe oli muidugi suur. Mina 20 veski lähenes 85-le. Meie kursusele, tema enam ametlikult oma kursusi ei lugenud. Õppeplaanis oli tehtud muudatusi, meile luges tänapäeva eesti keelt juba Gerda Laugaste. Aga Gerda, Laugaste oli kevadsemestril haiguslehel ja teda asendas Aino kiindoc ja harjutustunde viis läbi Ellen UuspõldAga. Johannes Voldemar Veski on meile asendajana lugenud mõne loengu. Seda mäletab eriti hästi minu kursusekaaslane Juhan Pihelo, kes Läks pärast ülikooli lõpetamist just Maarja-Magdaleena kooli õpetajaks oli seal eesti keele kirjanduse õpetaja kogu oma elu ja kool sai ju Johannes Voldemar Veski ja tema muidugi veski elulooga tegeles täpsemalt ja temal on meeles just see, kuidas veski meie kursusel just sõnavara teemat arendades olevat taskust võtta nud taskunoa ja tõmmanud selle tera poole välja ja küsinud meie käest, et kuidas nimetatakse seda, seda nõgus kohta, mis on igal taskunoal selle lõiketera küljes. Ja siis kursus olevat öelnud, et noh, see on soon. Ja selle peale veski oli öelnud, et ei soon võib olla veesoon maas, elusoon on veresoon, et sellel sõnal on liiga palju tähendusi, üldkeeles, et see ei sobi terminiks. Termin peab olema täpsustatud, see peaks olema mingi teine sõna. Keegi tudengites olevat küsinud, et mis sõna see siis on ja Juhani mälestuste järgi Veski oli öelnud jah, praegu ma seda sõna veel ei tea. Tihed selline kokkupuude oli siis meie kursusel Johannes Voldemar Veskiga, aga minul isiklikult need kontaktid posid, sest Veski rajas ju kohe sõjajärgsel esimesel emakeele seltsi koosolekul 1945. aastal rajas või õigemini tegi ettepaneku kutsuda ellu üliõpilaste keelering sest eesti filoloogia osakond oli ju täielikult varemetes, meil ei olnud ju enam eesti keele professorit Andrus Saarestet, läänemeresoome keelte professorid, Julius Mägistet ei olnud, Soomer oli keelte professorid Julius Mark. Kirjandusprofessorid, Gustav Suitsu lahkunud oli Johannes Aavik, Valter Tauli ja paljud teised põgenenud Nõukogude okupatsiooni eest ja eesti keele filoloogia tuli ju käima panna sõja järel. Ja selles ülesandes oligi Johannes Voldemar veskil väga suur roll koos Paul Ariste, Arnold Kase ja Paula palmeos, aga, ja Veski soovitusel alustaski Sis tegevust üliõpilaste keelering ja üliõpilased, kes siis pärast sõda õppisid eesti filoloogid, eesti keele üliõpilased või või ka soome-ugri keelte eriala üliõpilased võisid siis keeleringis ettekannetega esineda ja veski aeg-ajalt astus ka ise seal üles, nii et mina mäletan riski esinemisi just kelle ringi koosolekutel oma üliõpilaspõlves ja hästi mäletan tema 85. sünnipäeva tähistamist sest siis kutsuti sinna ka ringi esindajad pidule. Nii et sellest ajast alates mäletan ma teda elavana, aga need mälestused jätkusid sellepärast, et kateedris töötas ju Reski tütar Asta Veski, kes oli väga tore kolleeg, sõbralik, lahke inimene ja kes armastas isale kutsuda külalisi ka koju siis kui ta juba tööst oli kõrvale jäänud, et isa saaks nooremate kolleegidega kontaktis olla. Nad armastasid perekondlikke üritusi ja Asta Veski kutsus koju kolleege oma sünnipäevale 30. mail ja, ja siis professori sünnipäevale 27. juunil. Nii et Veski kodus me, ma olen käinud palju kordi siis, kui veel vana veski elas ka siis, mida sees. Siis nendel õhtutel sünnipäevadel räägiti, kas ikka keele asja? No sünnipäevadel medalit, professorit omavahel seal lauas rääkisid, aga teine laud? Ma tagantjärele tunnistan ette, see oli ikkagi nii seatud, et suur sünnipäevalaud söögitoas oli kaetud veski no ametikaaslastele teistele ülikooli professoritele, seal istus lauas professor Artur Link, Berkaja, Arnold Kask ja Paul Ariste abikaasadega ja mida omale hääl seal suures lauas räägite, seda ma oma mälestuste põhjal öelda ei või. Aga samal ajal oli kaetud verandale väike meie kutsusime seda kassilauaks ja seal istusid siis nooremad õppejõud ja kateedri töötajad. Ja meil oli seal väga paljust rääkida ja erinevatel teemadel rääkida, nii et kõne alla tulid aeg-ajalt ka keeleküsimused. Kui enne sõda on teada, et Johannes Voldemar Veski vaidles ikka keele vaidlusi peeti kõvasti näiteks Johannes Aavikuga keeleuuenduse teemal, aga siis, kui suur hulk inimesi oli ära põgenenud, kas siis oli Johannes Voldemar Veski nii kõva autoriteet, et teised vaata, et sõna ei saanudki? Küllap ikka said teised ka sõnaga, vahetult pärast sõda oli ta ikkagi üsna eakas inimene. Õnneks küll töövõimeline. Aavikuga mingisuguseid vaidlusi sõjajärgsel perioodil ju enam ei toimunud, sest kogu Aaviku looming oli ju nii-öelda tabuteema. Aavikust ei tulnud juttugi. Aga erinevaid seisukohti ikkagi sigines. Veskil olid omad hoiak, kuidas tema sõnavara ja keelt oli arendanud ja minu teada tekkisid tal sellised tõsisemad lahkarvamused. Pärast 60. aastal ilmunud õigekeelsussõnaraamatut, mida toimetas Ernst Nurm. Nii palju kui ma tean ja asjadega kursis olen, vaidles ta Ernst nurmega, küll aga mitte Nomavikuga. Aga läheme ajas siis natukene tagasi, need vaidlused Aavikuga ja keelekorralduse põhimõtted neil olid erinevad. Ja jaja keelekorralduspõhimõtted olid Johannes Voldemar veskil ja Johannes Aavikul mitmes mõttes erinevad. Kui räägitakse veski elutööst, siis tavaliselt ikka korratakse neid põhimõtteid, mida tema silmas pidas, kui tema, Eesti, jaa, keelk arendas. Ja üks niisuguseid põhimõtteid, mida siin ka kuulajale võiks ette kanda oli see, et kõik eesti keele pea asjaliseks edasiarendamiseks, tarvisminevat sugemet, kavad ja seadused peituvad meie keeles eneses. Kui oma päralises soome-ugri keelte pere liikmessee on üks veski üldtuntud põhimõtteid. Ja teine põhimõte, millest aga lähtus. Keel on oma kombel eluline olevus. Ta tärkab, areneb, kasvab Enda võrsumis teel enesesse tarbetaks muutunud arenemis, kõdusid rudiment Ta maha varistades. Ent selle asemel aga ühtelugu uute ainete ning mõistetega rikastades enesele ikka enam painduvust ja peenemaid avalduse varjundeid, omandades kogu poolest suurenedes, kuid ühtlasi ajas ja ruumis tihenedes. Nii et sellised olid naguniisugused üldisemalt tuntuks saanud. Põhimõtted ja Veske jäi nendele truuks. Ta ütleb ikka ka seda, et kirjakeel peab püüdma võimaliku lihtsuse, selgejoonelisus ja kerge õpitavuse poole. Selle kohaselt peab ta end laskma vähesteks ning palju mahutavaiks reegliks korraldada. Eran teile võimalikult vähe ruumi jättes ja muidugi, mis alati veskil oluline oli. See oli otstarbekuse põhimõte, et seda, mida keelde juurde tuua, selle järele peab olema keeles vajadus, otstarve ja kust kirjakeelde tuua, siis neid allikaid oli Veski jaoks mitu. Kõigepealt muidugi rahvakeel siis murded, senised leksikograafilised või leksikograafiaväljaanded, ennekõike Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamat, siis keele tuletussüsteem, mida ta oskuslikult rakendas ja loomulikult sõnade liit, mine, arhaismide kasutuselevõtt ja, ja palju muud, nii et ta oskas oma keele arendustöös kasutada kõiki neid vahendeid, millega üldse kirjakeelt rikastada, saab meie oma keeles olemasolevaid vahendeid. Kui nüüd paar sõna Aavikus rääkida, siis Aavik oli muidugi oma olemuselt jaga temperamenditüübilt ja inimesena täiesti teistlaadi. Inimtüüpveski oli tasakaalukas, väga töökas, täpne süsteemi, armastav süsteemist lugupidav kindlatele reeglitele tuginev või neid toetav ja soovib, nii et teine töötamissüsteem, kummalgi. Aavik oli ka hariduselt täiesti teine mees. Aavik oli Helsingi ülikooli lõpetanud ja seal keeleteaduse erialasid mitmesuguseid omandanud. Peale selle Aavik valdas paljusid keeli perfektselt, sealjuures prantsuse keelt. See lõi suure eelise talle. Ja muidugi. Ta oli kirjaniku tüüpi inimene, kes soovis arendada ennekõike kirjanduse keelt, ilukirjanduse keelt, leidis selle puudused üles sõnavaralise nappuse ja asus tegutsema selle nimel, et kirjakeelt kirjanduslikku maks paremaks muuta. Sest soov selle järele oli ju ühiskonnas olemas, peale oli kasvanud juba noori kirjanikke. Nooresti tegutses ja Aaviku mõtet teleoli toetajaid, kaasaminejaid, nii et Aaviku suhtumine keelde oli põhimõtteliselt teine, sest tema suhtus keelde kui masinasse kui vahendisse, mida tuleb muuta, parandada selleks, et teda paremini kasutada. Mul on meeles üks lause, mis ta Tuglasele ühes kirjas on öelnud, et ennekõike riist siis teos enne keel, siis kirjandus ja vot just seda kirjandusliku keele huvides. Aaviku põhimõtted olid teised, tema kasutas hästi palju soome laene, leidis, et neid võiks keelde tuua rohkesti. Kuna ta oli Soomes õppinud ja soome keel oli talle väga-väga lähedane, siis muidugi maailmakuulus idee luua uusi sõnu kunstlikul teel lihtsalt olemasolevaid häälikuid kombineerides. Ilmselt ei ole võimalik üles lugeda, kui palju kumbki mees on uusi sõnu eesti keelde toonud. Et no nii räägitakse, et Aavik on tahtnud tuua eesti keelde 300 Soome laenu, seda muidugi õnneks ei läinud, nii palju ta neid ei toonud ja ka päris omatüvelisi sõnu, neid on ka nii, et ega neid ka ikka kõvasti vähem jäi kasutusele, kui ta neid lansseeris, sest ta oli väga hea propagandiste Taise kirjutas, andis välja seal hirmu ja õuduse jutt Teie ja kogu tema. Tal on hästi palju artikleid, kus ta põhimõtteid ja, ja keeleuuendust põhjendab ja selgitab. Ja ta koostas ka uute sõnade sõnastiku ja nii ta tegi hästi palju propagandat oma ideede levitamiseks, nii et tema oleks tahtnud tõesti ühiskonnale oleks käiku läinud tema isiklikult uuendatud Eesti keel. No niimoodi see asi siiski ei läinud, kuigi nüüd, kui minna uuesti tagasi veski juurde, siis veskist kujunes keelekorraldusliku tegevuse juht nende ametite tõttu juba, mis talle osaks langesid, 20 sajandi alguskümnenditel. Et Veski on selles mõttes väga eriline inimene, et kui nii natukene vaadata tema haridusteed ja võrrelda seda Aaviku omaga, siis veski on iseõppija, veski autotki takt. Sest tema haridustee piir kodus ju Vaida vere külakooli Maarja-Magdaleena kihelkonna kooli Treffneri gümnaasiumiga, gümnaasiumi lõpueksami tegi ta Narva gümnaasiumi juures, sest Treffneri gümnaasiumi eragümnaasium ja, ja riikliku nii-öelda gümnaasiumiharidustõendi sai ta Narvast ja astus õppima Tartu Ülikooli alguses teaduskonda ja kiiresti selle järel loodusteaduskonda, kus ta oli vaid kaks aastat, sest ta asus nii aktiivselt tegutsema. Ülesanded kuhjusid küll õpetaja töös, küll aktiivses seltsielus, kuuri laulmises, kooride juhtimises, kvartetis ja kust ta kõik laulis, toimetas ja tegi väga aktiivne noor ja ülikoolikorraliseks hariduseks ei jätkunud enam aega. Oli vaja tegeleda muudes valdkondades ja selle tõttu. Kõik, mida Veski keele kohta kirjutab, on teadnud missugustele, mõtetele ja järeldusele, ta on tulnud, see on kõik iseõppimise teel saavutatud, et ta on selles mõttes haruldane näide. Aga huvitav, kas siis kas ta mingi sõna suutis leida sellele taskunoasoonele selle asemele? Ma ei ole kontrollinud seda, aga ma tean, et seda nimetatakse ka uure ja ja ma ei tea, lohk ja Uuralist. Mis veel, ma ei ole seda üle vaadanud, kuidas täpsemalt olemas on, sest üldse, mis puudutab veski noh, oskussõnavarade loomisse, siis seda tööd nii sisulise poole pealt tunnevad kõige paremini nende erialakomisjonide töötavad inimesed, kes olid veski kaastöölised, sest kui Veski tuli oma ajad kirjaniku põlvest Tartusse Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretäriks siis oli juba loodud 20 sajandi alguses terminoloogia komisjone, kes üritasid siis oskussõnavara luua ja Veske asus kohe nendega koostöösse ja, ja erid. D tõsiseks läks see oskussõnavara-alane töö siis, kui 1919, esimesel detsembril kui Eesti vabariigi Tartu ülikool eestikeelse õppekeelega ülikoolina ja kus kõikides ainetes, mis senini oli õpetatud saksa keeles või vene keeles oli vaja siis eestikeelset õpet ja kasvatada uusi teadlasi, uusi õppejõude, kõik erialad ootasid oskussõnavara ja Veski pea. Olen oma eesti keele lektoritöö, sest esimesest õieti novembrist 1919 sai temast eesti keele lektor ülikoolis elekteritööle lisaks hakkas ta osalema kõikides neis erialakomisjonides, kus töötati välja siis erialast sõnavara. Pikemat aega töötas ta näiteks Artur Valdessega meditsiiniterminite alal või professor riik kojaga Zooloogia ja Botaanika sõnabraral, keemikute juristid, võimlemisõpetaja teiega, kõikide teadvus ala esindajatega töötas ta koos, sest ta oli inimene, kes armastas koostööd ja ta on oma mälestustes ja kirjutistes seda korduvalt rõhutanud. Tänud, et tema oli nõuandja. Ettepanekud tegid eriala teadlased ja tema andis nõu, kuidas seda või teist saksa või vene keele sõna, kuidas seda mõistet võiks siis eesti keeles edasi anda ja ja on hästi toredaid näiteid selle kohta, kuidas lesk ise oma mälestustes meenutab seda, kuidas ta nendes erialakomisjonides töötas. Et tihti oli, oli niimoodi, et et ta võttis endale nagu mõtlemisaega. Aga komisjoni liigeseeriala inimene võttis selle juba kasutusele. Näiteks ta meenutab koos professor Riikojaga termini vastse moodustamist just niimoodi, et Lõuna-Eestis on see vastse sõna, et see sobiks siis ka bioloogia terminiks ja rikka aja oli olnud ja et see võib-olla tõepoolest sobib selleks ja veski oli selle peale öelnud, et ma mõtlen selle peale. Aga enne kui ta järgmisel päeval juba läks selle üle aru pidama, oli see juba kasutusele võetud ja oli juba teksti sisse läinud või täpselt samamoodi jutustada näiteks sõna andmed keelde, tulekust Päevalehe toimetuses. Virgo oli tema käest küsinud, et kuidas tuleks eesti keeles ütelda saksa daaten ja siis vene tan meie vastena, mis küll ei öelnud, et no et küllap see ikka andma sõnast peaks ole tema, et võib-olla andmed või et ma mõtlen, selle peale, ma homme ütlen sulle, kui ta teisel päeval tööle läks, oli, ütles Virgo. Oh, see läks mul juba trükiMa, pidin poognatrüki andma ja ma juba kasutasin seda. Nii et mõnedki sellised sõnad läksid nii-öelda töö käigus juba kasutusse, rääkimata nendest paljudest oskus sõnastikest, mille toimetaja ta ise siis oli. Nii et need, kes on uurinud Veski terminoloogia tööd täpsemalt ja eriti ju tema oma tütar Asta Veski, kelle kandidaaditöö oli oli Johannes Voldemar Veski täiesti kirjakeele sõnavara arendajad ja terminoloogiast ja hiljem ka, kui isa juba surnud oli, avaldas ta paljusid artikleid sellest, kuidas isa on ühtesid või teisi eriala termineid loonud. Oletatakse, et ligi 180000 terminit on veski käest läbi käinud meie oskussõnastikes sadakaheksakümmend 1000 meeletult suur arv. Arvesse võttes muidugi siis kogu sõnastike nende sõnadega, mis neis on kokku liidetuna, mis on veskijana. Viska Yana, jah, seda võib ka niiviisi öelda, et nagu ma juba nimetasin, veski elas ju väga kaua ja Veski päevade traditsioon ja tema juubelit tähistamine andis võimaluse tema tegevusest siis ülevaateid luua. Ja veski on võib-olla selles mõttes üks, üks kõige rohkem uuritud keelemees eesti kirjakeeles ajaloos võib-olla Paul Ariste võib ületada teda, sest Veski õpilased ennekõike muidugi Arnold Kask, kes oli vähemalt kolmes vallas puhtalt veski järglane ametis, sest Veski lõpetas töö Treffneri gümnaasiumis ja kutsus Arnold Kase sinna eesti keele õpetajaks. Ta jätkas otse Veski tööd, seal siis emakeele seltsi juhatuse esimeheks sai Veski järelt, Arnold Kask ja eesti keele kateedri juhatajaks sai Arnold Kask veski järel. Sellepärast see on täiesti loomulik, et Arnold kasest kujunes üks oluline riskielutöövaatleja. Ta on kirjutanud artikleid, veskist ja eesti oskus sõnastikest, veskist ja ühise eesti kirjakeele taotlustest Eesti õigekeelsuse sõna raamatuosast meie kirjakeele kujunemisel riskitöös Tartu Ülikoolis, Veski ja Eesti kohanimede ortograafia fikseerimiseks ja nii edasi, nii et Arnold kaselt on juba hulgaliselt artikleid siis noorematest meestest, Uno Rätsep näiteks on väga hästi jälginud seda, vaadanud seda, et kust veski oma terminitele ideid sai, kus ta sai ideid ja vaatles seda, kuidas Wiedemanni sõnana raamat on olnud selleks kindlaks allikaks, kust veski on võtnud tuge. Veski on seda ise ka tunnistanud, et ta on Wiedemanni sõnaraamatut oluliselt kasutanud ja toonud näiteid, et Wiedemanni oli nii. Wiedemanni oli näiteks tus SÕNA olemas, sõltusse trip nimisõnana olemas ja sealt tema võttis siis niisuguse õigusteadusliku terminina sõltuma. Eks ole olenema millestki. Et Veidemann oli üks kindel allikas ja Uno Rätsep on, on seda vaadelnud oluliselt ja, ja seletanud vähemalt, missugused mõtted võisid veskil peas olla, kui ta seda või teist sõna lõi. Samuti Rein Kull, kes oli ise meie õigekeelsussõnaraamatute toimetaja, hilisem toimetaja on jälginud just Eesti õigekeelsussõnaraamatut eile, täna ja homme samuti veskimar Kontsert termini loomingut. Eduard vääri vaatles veski. Just pidas kontakti Veskiga tema viimastel eluaastatel ja on avaldanud mõtteid siis, mida intervjueerides kuulis Veski suust. Mati Hint on vaadelnud veski seisukohti foneetilisele süsteemipärasusele eesti kirjakeeles, Aili univere kodumurde mõju Veske keelelisele tegevusele. Juhan peegel pida kas väga ilusa 90. sünnipäeva kõne Veski ja eesti kirjakeel ka see on trükis ilmunud, on ilmutatud ju veski bibliograafia. Selles 100.-ks sünniaastapäevaks ilmutati tsentum artiklite kogumik ja seal tuuakse garaažis kogu veski bibliograafia, neid on ligi 450 artiklit. Nii et veski kohta on tõesti palju kirjutatud ja kes tahaks Veski loominguga detailsemalt tutvuda, siis meil selleks tõesti kirjasõna on, on olemas. Ainult et võib-olla tõesti viimasel ajal on, on veskis nagu vähem juttu olnud, sest igasugused muud keele teemad on päevakorral. Ja see, mida veski on, on loonud. Seda me küll iga päev kasutame. Kui ma näiteks võtan kätte ja loen teile ette viski sõnad, mida me kõik kasutame, alustades A tähega näiteks aiand ajastu ajend ajendama, andmed aretama, arstim arvamus, arvutama asula asustama, avang avastama, ilma veskit on, ei saaks hakkama, praegu üldse mitte või võtame e-tähega, algavad sõnad edutama, eeliselamu eritama või Haaga haigla, hoidis hoidla, hoius või igand imenduma, istmik istung, joonis, juhend juhendama juhis ja nii edasi. Neid sõnu on mis on võib-olla esialgu võetud kasutusele mingi erialaterminina on hiljem laienenud ühiskeelele ja me kasutame kõiki neid, sest veski eelis oli ju see, et tema koostas esimesed õigekeelsuse sõnaraamat. Ja ta oli juba selle esimese Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamatu nii-öelda lõpule viia. Kui tema tuli Tallinnast Tartusse, siis Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretärina võttis ta aktiivselt käsile siis konkreetsete keelejuhiste trükki andmise keeletoimkond. Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond oli arutanud pärast neid keelekonverentse risk initsiatiivil ju peeti Tallinna rahva eesti rahvahariduse seltsi kirjandusosakond ja siis Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond otsustasid hakata ühiselt siis kooskõlastama, oma erinevaid, vaadata teid keelele ja ja selleks kutsuti kokku siis niuksed konverentsid, mida hakati nimetama keelekonverentsid, eks, ja esimene peetiga Paal 1908, sest kuus meest tuli Tallinnast ja kuus just ja siis nad arutasid, kuidas seda keelt peaks siis kasutama ja käänumajja muutma ja kirjutama. Ja siis edasi peeti järgmine ja siis jälle Tallinnas ja siis jälle tartus, nii et kokku peeti neli keelekonverentsi ja veskiülesandeks jäi siis need keelekonverentside otsused rahvale teatavaks teha ja tema kirjutas brošüüri eesti kirjakeele reeglid mis ilmus siis keelekonverentsid, otsuste kokkuvõte, veski kirjatöös, eesti kirjakeelereegleid ilmuse 1912 ja seal siis loeb kõik üles, missugused muudatused vastu võeti, mida otsustati, ja edasi neid otsuseid hakati siis sõnaraamatuks muutma. Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond pidas 167 koosolekut ja siis lõpuks jõudsid nad arusaamisele, mis sellesse eesti õigekirjutuse sõnaraamatusse võtta ja mis jätta. See oli küll kollektiivne töö, aga selle nii-öelda viimne korrektuuri lõpule viimine jäi riski peale ja see esimene ilmus 1918 ja müüdi kohe läbi ja Veski sai ülesandeks ette valmistada uut trükki. Aga see uus trükse uus sõnaraamat, mille juurde nüüd Veski asus kas siis 1918, see kasvas palju olulisemaks ja suuremaks ja täielikumaks, sest materjal, mis sinna sigines, see aina kasvas veski oma isikliku sõnavara töö käigus. Ja see sõnastik sai palju täielikum. Ja see ilmus kolme köitelisena. Esimene köide valmis 1925 teine 1930 ja kolmas osa jäigi veski lõpetamata, viskee lõpetamata lõpule viis Elmar muuk, seal tekkisid probleemid. Ja need kolm Eesti õigekeelsuse sõnaraamatut kujunesidki kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel eesti kirjakeele nii põhiliseks allikaks, sest selle järgi hakati kasutama kirjakeelt koolides. Toimetustes toimetus, töötajad, kirjanikud, ametikeeles igal pool. Et selle kaudu juba, kus oli tõesti esimese köitetrükki toimetamisel veski roll oli väga suur ja sellega pandi alus eesti kirjakeele kehtivatele normingutele ja normidele. Ja selles mõttes nende sõnaraamatute kaudu tulid ka üldsusesse kasutuse siin ma lugesin ette palju neid veski sõnu, need läksid sõnaraamatute kaudu siis rohkem käiku ja käibele, et mitte ainult siis terminite Ena, neis oskus sõnastiks. Mõnes mõttes teiega. Koostöö Johannes Voldemar Veskiga jätkus ka pärast tema surma, sest te tegelesite tema pärandiga ja muuhulgas kirjutasite paberile ka veski mälestused. Aga millisena. On Johannes Voldemar Veski jäänud teie mälupilti. No kindlasti väga muheda vana härrana. Johannes Voldemar Veski liikus ringi alati kikilips ees ja ülikond seljas. Tal olid vuntsid ja ta oli lahke suhtleja. Tema jutt juttu kuulata oli mul ju võimalus, kui ma kirjutasin lindistustelt tema mälestusi ülikooli eesti keele kateedris. Muuseas eesti keelega teedrisse oli tellitud ülikooli tehnifitseerimise töökojalt niisugune seadeldis, kus oli võimalik murdelinti niimoodi maha kirjutada. Jalgadega sai lindi liikumist siis peatada või edasi liigutada ja käed olid vabad kirjutamiseks. Tekst jooksis ja kui tahtsid pausi teha vajutasid kinni, kerisid tagasi ja kirjutasid edasi. Nii et mina kirjutasin peale murdetekstide, mis oli mu ülesanne. Kirjutasin ka veski mälestused, neid oli emakeele selts seltsi initsiatiivil Eino Ahven, Juhan peegel, Uno Rätsep lindistanud, ei too, oli üle 20 kilomeetri. Ja mul oli võimalus kuulata Veskit rääkimas. See oli erakordselt hariv kokkupuudeveskiga, sest tema mälestustes rullus lahti Eesti kultuurilugu. Minu jaoks. Veski suurusest hakkasin ma aru saama just nimelt tema mälestusi kuulates, sellepärast see mitmekülgne eluse eriliselt mitmekülgne elu tuli mälestuste kaudu esile ka see, kuidas ta oma sõnu tegi, kuidas ta ülikoolis töötas. Kultuuritegelased, kellega ta koos oli töötanud, ta iseloomustas neid mitmest valdkonnast ja nii edasi, nii et see oli erakordselt rikkalik materjal. Ja ma olen ülitänulik, et mul avanes võimalus neid tema juttu, tema rahulikku häält kuulata, kateedri tagakambris olla koos veskiga paljusid tunde sellele lisaks, mis ma teda elavana mäletan. Ja peale selle mul on üks huvitav isiklik mälestus veel. Veskit elasid ju vabriku tänav viis Neil oli oma maja ja aed. Ja aias üks väga hea Kirsipuu, mis kandis mahlakaid vilju hästi mahlast, vilja ja väikese kiviga. Ja sellest Kirsist sain mina endale oma aeda ühe võrse Asta veskilt. Ja nüüd on see juba suur puu ja igal aastal, kui kirsid õitsevad, võin mina mõelda ja mõtlen Johannes Voldemar veskile Asta veskile veskite perele. Sest see kirss tuletab mulle neid häid inimesi meelde. Keeleteadlasest Johannes Voldemar veskist rääkis keeleteadlane ValveLiivi Kingissepp, kes 2013. aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna kaua see asjatundliku pühendumise eest Eesti vana kirjakeele uurimisele tarmuka korraldustöö eest, eesti keele uurimise ja harrastamise paljudel aladel ning emakeelearmastusest kantud ja seda sisendama õppejõu töö eest. Johannes Voldemar Veski mälestusteraamat. Nii kõlab ka raamatu pealkiri. Raamat, mille ilmumisel ValveLiivi Kingissepp on kaasa aidanud, on ilmunud 1974. aastal ja saadaval ilmselt igas Eesti raamatukogus. Vikerveebis keelesaates saab Johannes Voldemar Veski mälestusi ka kuulata. Kõike head teile.