Järvamaa kultuuritöötajad ja omavalitsuste juhid teevad täna paides kokkuvõtteid ja otsivad lahendusi maakonnakultuuride probleemidele. Ennelõunal alanud aastakonverentsil keskendutakse peamiselt omavalitsuse ja kultuuritöötajate koostööle sele, nõrkustele, tugevustele ja edasisele arengule konverentsile. Eelnevalt korraldati kõigis omavalitsustes küsitlused, saada teada hetkeseis, probleemid, millised on Järvamaa kultuurivaldkonna suurimad mured, selgitab maakonna kultuurinõukoja juhatuse liige ja Koeru kultuurijuht Ülle Jääger. Vast ikkagi see, et on puudus professionaalsetest ringi juhtidest, nendest, kes tahaksid teha, kes leiaks selle selle sädeme, mille abil need inimesed sealt töö juurest ikkagi tuua, ära ennast taastama, sest paraku on ikkagi praegu selline suunitlus, et rohkem teeme tööd, teeme tööd, teeme tööd, aga et ennast rahastada, see tähendab, et uueks tööprotsessiks ette valmistada. Et seda nagu seda kommet ei ole praegusel inimesel, et oleks vaja neid ringijuhte, kes, kes nagu siis leiaks inimeste juurde tee ja tooks need inimesed nendesse isetegevus. Mida kultuuri teete, mis oleks lahendus? Ma arvan, et selle lahenduseks oleks ikka materiaalne lahendis, et kui me leiaksime omavalitsustes need rahad, et neid ringijuhte tasustada, siis me leiaksime kindlasti ka inimesed, kes seda tööd teeksid. Milline on suhe näiteks sellega, et inimesed ise kohapeal kultuurisündmusi korraldavad, kultuuri teevad ja, ja sellega, et kultuur ja väljastpoolt maakonda sisse tuuakse. Ma arvan, et kohapeal on mõlemat varianti, on valdasid, kes ostavad omale kultuurisündmuste korraldajaid sisse, et saada tasemel kultuuri ettevõtmisi ja on kindlasti ka neid valdasi, kus kohalik kultuuritöötaja on ise niivõrd pädev, et ta saab kõikide nende kultuuri ettevõtmistega, mis vallas korraldatakse, hakkama. Kuidas publiku suhtumine, kumba rohkem eelistatakse, kas sisse toodud kultuuri või kohapeal tehtud? Sisseostetud ettevõtmisel peab olema oma kindel suunitlus ja peab olema oma kindel sihtgrupp, kellele sa selle ettevõtmise sisse ostad, sest paraku inimene maal on oma kindlate harjumuste, traditsioonide ja uskumuste Barakuga uskumuste küüsis. Et kui ühel ettevõtmisel on pikaajaline traditsioon, kui seal on käinud tema ema ja ütleme, et võib-olla ka vanaema, siis järelikult on see hea üritus ja ma lähen. Tänase konverentsi üks põhiteemasid on koostöö kultuuritöötaja ja omavalitsuse vahel. Tundub, et see see koostöö ei ole siiamaani võib olla piisav olnud. Mis on need probleemid, mida mida peaks kõige rohkem arutama? Küsitluse tulemusena ei tulnud välja sellist, et koostöö ei ole piisav. Enamus omavalitsuse kultuuritöötajaid hindas ikkagi oma koostöö kohaliku omavalitsusega heaks. Ja ütleme, et võib-olla ainult kolm küsitluse vastuste andis tulemuseks, et omavalitsuse ja kultuuritöötaja koostöö ei ole hea, et on halb, kirjutati suisa vastuseks, et on halb. Mina arvan, et kui meil on 16 omavalitsust siis nendest ainult kolm annab vastuse Salbed, siis ei, ei saa öelda, et Järvamaal ei ole omavalitsuse kultuuritöötaja vaheline koostöö. Järvamaa üks positiivsemaid näiteid omavalitsuse ja kultuuritöötajate hea koostöö osas on kahtlemata kevadpealinn Türi, millised on hea koostöö alused? Uurisin linnapeaga jäivalt. Ma usun, et üks kõige tähtsam selle juures on ikka need inimesed, kes seda kahelt poolt teevad, kui me nüüd räägime, kui me üldse saame rääkida pooltes, et omavalitsus ja kultuuritöötajad. Eks ta on ikka väga läbi põimunud asi ja siin on tähtis ikkagi need eestvedajad, kes omavalitsusega haldusaparaadis sellega tegeleb, kes on, ütleme, kultuurimaja või rahvamaja, kui ta selline on selle juht ja, ja kuidas see koostöö sujub ja kui inimesed on selle koha peal koostöövõimelised ja sellised elluvaatavalt optimistlikult siis sisse Kustova sujub. Kui nüüd on, on mõni omavalitsus, kellel see koostöö kohe kuidagi ei suju, mida peaks ette võtma? No eks tegelikult tuleb vaadata kõigepealt peeglisse ja siis hakata mõtlema, et mis need kohad on võib-olla natuke rohkem rääkida inimestega. Vahel on nõnda, et inimesed ütlevadki, et me ei tea ja sellest mitteteadmisest tuleb see arvamus, et üks või teine asi on halvasti. Seal Türil oli just kolmapäeval ringi juhtid ja ütleme, kultuurijuhtide ümarlaud ja, ja ma tean, et seal kujunes väga asjalik, väga töine ja samas väga sõbralik vestlusring sellises mitteametlikus vormis ja, ja ma usun, et sealsed kõik helist optimismi ja positiivset minekut edasiseks, nii et sellised arutelud, arvamised, analüüsid, aitavad ka seda asja edendada. Kas Järvamaa inimene, sealhulgas Türi inimene on aldis vastu võtma seda kultuuri, mis talle pakutakse ka ise kui nii võib öelda kultuuri tegema? Vaat sellele päris ühest vastust vist ei ole, sest on üritusi, kus on palju kuulajaid-vaatajaid ja teisalt näen, et need kontserdid, esinemised ja üritused, mis toimuvad siiski nii mõni mõnelgi korral on vähese publikuhuviga, et tegelikult meil kohapeal tehakse suurepäraseid asju ja mitte päris iga kord, me ei oska neid üles leida ja väärtustatud, võib-olla siin on ka sellist harjutamist ja rääkimise ja reklaamitööd rohkem, et Timi napiks ise seda hindama, mis me ise kohapeal teeme. Kas kultuur Järvamaal jääb püsima, on tal tulevikku? Meil on kahtlemata jääb, kui inimesed on siin olemas, kui see kultuur ka jääb, et muud eksistentsi võimaluste nagu pole olemas. Nii et seda ohtu, et äramaal ise enam midagi ei tehta ja kõik sisse ostetakse, ei ole. Vastupidi, ma arvan, et tegelikult nüüd on sellise kitsi aeg hakkab mööda saama ja ma vaatan rõõmuga näiteks meie kesklinna lasteaeda, kus juhataja ütleb ka, et nad on arutanud kasvatajatega, leidnud, et lasteaeda peaks rohkem rahvakultuuri sisse tooma ütleb gümnaasiumi direktor. Neil uuesti käivitub seal rahvatants ja muud asjad, nii et ka see rahvakultuuri osatähtsus hakkab uuesti tõusma. Me oleme mingis sellises popkultuuri suurest Hurrast üle saanud ja kultuur, ma usun, et on Järvamaal küll tõusuteel. Meelis välime Eesti raadiole kuma raadio, Paide.