Austatud Eesti vabariigi president härra Lennart Meri abikaasaga. Austatud Eesti vabariigi ministrid Jaan Leetsaar ja Paul-Eerik Rummo. Lugupeetavad Eesti põllumajandusülikooli nõukogu poolt valitud audoktorid. Lugupeetavad Eesti vabariigi ülikoolide rektorid ja Eesti põllumajandusülikooli endised hektarid, austatud riiklike ametite peadirektorid ja teadusasutuste direktorid. Austatud Itaalia saatkonna ta, see Sergio närvi kallid kolleegid. Tänane päev on Eesti põllumajandusülikooli ajaloos eriline. Teatavasti valiti 16. juunil käesoleval aastal Eesti põllumajandusülikoolile uus rektor. See valimine toimus kõigi akadeemiliste ja demokraatlike reeglite kohaselt ja rektoriks valiti professor Mait Klaassen kelle linnangulatsioon täna toimub. Täna on ka teine tähtis sündmus. Nimelt toimub kolme Eesti põllumajandusülikooli nõukogu poolt valitud uue audoktori promoveerimine. Nendeks on. Professor doktor Elmar Järvesoo, kes on Toronto Tartu Ülikooli direktor? Professor doktor Hans Jürgen von Maydel Saksamaal Hamburgi maailma metsanduse instituudist ja professor doktor Peeter Nansen. Taani parasiitsete sovhooside keskuse juhataja. Lubage mul sellise väikese sissejuhatusega lugeda. Meie tänane põllumajandusülikooli nõukogu pidulik istung avatuks. Ja järgnevalt anda sõna Eesti vabariigi presidendile härra Lennart Merile. Väga lugupeetav põllumajandusülikooli rektor Mait Klaassen. Väga lugupeetav ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Väga lugupeetavad rektorid, professorid ja akadeemiline pere. Lugupeetavad valitsusliikmed. Minu siinolek väljendab meie rahva põlist lugupidamist Eesti põllu- ja seda põldu hariva eesti talupoja vastu. Täna koondub see lugupidamine Eesti põllumajandusülikooli rektori Mait Klaassen isikule, kellele meie akadeemiline pere on usaldanud homse talupoja ja taluteadvuse kujundamise mitmekülgseks kaasaegseks ja Eesti põlisväärtusi. Säilitamaks. Niisiis kõneleme tänasel inauguratsiooni ja sellele järgneval audoktorite promoveerimine seal ühtaegu nii mineviku kogemustest kui tulevikukohustustest järelikult oleviku muredest. Meie ühine eesmärk on lootustest ja raskustest sünteesida arukas, Eestile jõukohane ja Eesti ise pärast lähtuv nägemus põllumajanduse asendist Eesti majanduses, teaduses, kultuuris, mõttelaadis. Teisisõnu nägemus Eesti homsest maastikust. Ei kunagi varem ole Eesti ühiskond ja Eesti talupoeg seisnud nii raske ülesande ees. Meie riigiõiguslik filosoofia toetub Eesti riigi kontinuitiivsusele. Paraku toetub ka meie igatsus kauni jõuka ja sõbraliku Eesti järeltundelisele kondi nüdiivsusele. Enamasti endale aru andmatagi. Tahame eesti külamaastikku näha oma lapsepõlve, mälestuste või vanavanemate meenustatud meenutuste raamatutest ammutatud kirjelduste või maaliklassikas jäädvustatud värvide sadasena. Eesti külamaastikud kujundamine ja Eesti põllumajanduspoliitika määramine on sootuks raskem ülesanne Eesti julgeolekupoliitika või tööstuse kavandamisest juba seetõttu et oleme rõhuvas enamuses alles teise või kolmanda põlvkonna linlased. Ja meie juured ammutavad endiselt hingejõudu eesti põllust Eesti mullas, mis on eestlasele peremehe tunde ja iseseisvuse sümbol. Neid vaimseid väärtusi me ei tohi murda vaid peame säilitama. Kuid mitte konserveerimise hinnaga, vaid moderniseerimise kohustusega. Peame teisejärgulised loobuma, et koonduda esmajärgulisele ning seda arendama ja rikkamaks muutma. Meie muutunud ja ikka veel kiiresti muutuvas maailmas. Kauges minevikus on eestlased olnud kõige põhjapoolsemad põlluharijad maailmas. Eesti muld on meie ajalugu. Selles rahvuslikus kapitalis elab mitme kümnete põlvkondade sihipärane tööd põhja napil päikese anda, mis on saatnud meele kolmandikku või koguni poole võrra vähem energiat kui kesk- või Lääne-Euroopale. Ometi oleme suutnud oma oskusi ühendada Eesti looduslike eeldustega ning toitnud isendid ja toitnud oma vilja ülejääkidest ka naaberrahvaid. Koguni kaugeid vahemeremaid varustanud kuulsa Eesti seemneviljaga. Kuid kaasaegses maailmas on kadunud kaugused sootumaks. Maailm on muutunud väikeseks külaks ja ark heliste saamide lapsed söövad troopilisi banaane. Mitte uudishimust vaid sellepärast Et nad Arktikas on odavamad. Niisiis tuleb meil kõigepealt teadvustada, et me astume peremeestena tagasi maailma, kuid see maailm on tundmatuseni muutunud. Me peame leidma selle piirkonna, millesse me ennast kui eestlased kõige tõhusamalt suudame teostada. Peame kõigepealt hindama muutuste sügavust ja mõistma nende pöördumatrust. Peame samas hindama ja säilitama Eesti põllumajanduskultuuri suurimaid, saavutasid oma tõugaria ja seemnekasvatust. Peame leidma optimaalse struktuuri, eraomanduse ja vaba ja vabakaubanduse tingimustes. Peame lahendama riikliku toetuse ja siseturu kaitse keerulised probleemid. Sest lisaks põllumajanduspoliitikale puutuvad need otseselt või ka kaudselt meie rahvusliku julgeolekusse. Peame aktiviseerima põllumajandussaaduste eksporti nii läände kui itta. Idaeksporti on lubanud rahaliselt vahendada mõned olulised Lääne-Euroopa pangad. Selles suhtes ma luban iseendale olla ettevaatlikult optimistlik. Meie rahvas on enam kui kord tõestanud, et ta tahab elada iseseisvalt. Nüüd peame tõestama, et me oskame elada iseseisvalt. Meie poliitika, ka julgeolekupoliitika on võimalikult kiire integreerumine Euroopaga. See kõlab kaunisti. Samas oleme kahe silma vahele jätnud tõsiasja, et Euroopaga integreerumisele peab eelnema integreerumine Läti ja Leedu majandusega sealhulgas põllumajandusega. Me ei saa astuda Euroopas. Basse ja Euroopas alles hakata Balti piirkonnas integreerumine. Kõiki neid probleeme peame lahendama käigult ja ülirasketes tingimustes, kus akadeemilise perepalk on pahatihti väiksem erafirma sekretäri palgast. Kuid siin peame jõudma ka siin, peame jõudma õigete kriteeriumideni. Ja selleks on muidugi hariduse ja harituse taasväärtustamine. Harjumuse taasväärtustamine viib meid tagasi Eesti tajub talupojakultuuri kõige kaunima jooneni. See, mis järgneb, on tsitaat. Maa on rahvale loomusundmaa mõtte, hinge ja tahte viimistlejaks peab saama maa aate omaks võtnud haritlaskond tihedalt läbi põimitud aktiivse teadliku, haritud põllumeeskonnaga. Need sõnad pärinevad Kaarel liidakut sündinud Karl Wiedemanni Nad on üle 60 aasta vanad ja ometi kaasaegsed. Olgu need sõnad tõestuseks, et meie põhiväärtused säilivad üle aegade tingimusel, et oskame kohaneda ja eesti külamaastikku kohandada oma dünaamiliselt muutuva maailmaga. Selleks soovin teile kogu südamest jõudu. Lugupeetu rektor Mait Klaassen. Sõna tervituseks on professor Ülo pallida. Härra president magnificus spektaabini. Me tulime täna siia kokku, et pühalikult ja pidulikult jäädvustada Eesti põllumajandusülikooli ajaloole üks suursündmus, mille me küll küll juba varem 16. juunil siinsamas aulas salajase hääletusega Äravikseerisime. Nüüd ulatame oma juhtohjad pühalikult ja pidulikult ühe noore mehe kätte, keda me tänasest alates oma rektoriks nimetame. Ta on kuues mees ühtlasi aga ka kõige noorem omasuguste seas. Kui arvestada, et Eesti põllumajandusülikool on Eesti põllumajanduse akadeemia täieõiguslik järglane Tänase pühaliku ja piduliku toimingu puhul lubata, kui meil professorkonnal sellelt noorelt mehelt küsida kas tema teab, mis puust tehakse lektoreid, et nad vastupidavad saaksid, kas tema teab, missugused iseloomujooned Peavad ühed rektoril olema, et sellel kohal vastu pidada? Ma ei looda, et ta mulle siinkohal vastama hakkab, see siin ei ole mitte eksam ega viktoriin. See on praegu minu tagasihoidlik etteaste ja seepärast lubada, et ma sellele küsimusele ise vastan. Nii nagu see ajakirjanduses praegu moes. Ise küsin, ise vastan. Ma teen seda ladina keele sõnaraamatu abiga. Sealt leiame, et vektor kuulub sellesse sõna puusse mille käigusõnaliseks vormiks on Rego ja mis tähendab juhtima valitsema, suunama. Siit tulenevalt siis rektor on see, kes kedagi või midagi juhib, kes kedagi või midagi suunab, kes kellelegi või millelegi üle valitseb. Aga mitte üksnes ainult sellest samast sõnaraamatust leiame mega adjektiivi Rectus mis sõltuvalt kontekstist on eesti keelde ümberpanduna kui sirge või sirgjooneline kui otsekui otsekohene, kui aus, kui vooruslik, kui puhas, kui veatu. Nii et vektor on siis sirge ja sirgjooneline, õige ja õiglane, otsene ja otsekohene, Aus vooruslik, puhas veatu juht. Ilma nende epiteete leta juht on tuktor mille Italy itaalia keelset vormi Tuutse näol hästi tunneme. Kuid Ves rohkem küll halvast, kui heast küljest meile meelde on jäänud. Kõike seda. Tahan ma siinkohal meelde tuletada selleks et me taotleme meie rektoril tema olemisel ja tegutsemisel oleks adekvaatsus selle ametikoha sõna etümoloogilise tagamaaga. Te arvatavasti nägite, et ma tulin kantslisse konspekt kaenlas. See ei ole siiski minu loengute konspekt ja ma ei kavatse singa rektorile, söötmisõpetuse ja toitumisõpetuse kursust ette lugema hakata. Ma arvan, et ta on seda tudengipõlves küllalt hästi teinud ja ta oskab põllumajandusloomakasvatuse, sealhulgas ka söötmise toitumisõpetuse tähtsust. Ei hakka ka söötmisega Kütuse toitumise toitumisfüsioloogia õppetooli koos seal peale istuvate õppejõududega uksest välja kandma. Ma lisan siia juurde. Ma arvan, et ta väärikalt suhtub kõikidesse õppetoolides kõikidesse professoritesse ja ei likvideeri neid õppetooli kindlasti, millel on kuulsusrikas ajalugu, ulatudes kümnetesse aastatesse või isegi 100 aasta taha. See siin on minu elukonspekt pudemed läbikäigust tegelikult küll üks osa sellest mis kannab pealkirja, rektorid ja prorektorid. Siia olen ma ligemale 200-le leheküljele kirja pannud viie rektori ja 18 prorektori ja teod ja pahad teod. Igaüks on ruumi näinud siin sedamööda kui head või kui pahad tema teod on olnud. Vähem kaalukatel on siin paar lehekülge. Aga kõige kaalukamal mehel professor Osfalt Allikul on siin üle veerandsajalehekülje. Ja nüid astub nende kaante vahele uus vektor koos oma meeskonnaga. Ja jätab siia oma jälje. Me ei tea veel, missugune see jälg tule. On ta sirge või jookseb tsirka Sõrka. On ta kindel või kõhklev? On ta tugev või nõrk. Kuid me teame Et see jäljekandja jälje tegija Need jäljed viivad ajaloo viivad Eesti põllumajandusülikooli ajalukku ja arvatavasti ka Eesti põllumajanduse ajalukku ning miks mitte ka Eesti hariduse ja kultuuriajalukku. Kuid see kõik tuleb hiljem aastate pärast. Ma kavatsen Oma pudemed poetada. Eesti põllumajandusmuuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi varasalve. Siis, kui mind enam ei ole. Aga täna oleme me siin, räägime tänastest asjadest. Pärast kinnitame meie professorkond. Pidulikkuse ja pühalikkusega, et me toetame oma uut rektorit, kui tema ka meid toetab. Me ütleme otse välja otseselt sirgelt ja see kindlat ausalt, oma otsesele ja otsekohesele, sirgele ja sirgjoonelisele, õigele ja õiglasele, ausale vooruslikule ja nii edasi ja nii edasi rektorile. Et me ei taha kauem enam elada ära koondamiseeringutena. Me ei taha olla antakeses palgatorus õhukeseks litsutud, tud sirgukesed. Me tahame tegevusruumid. Me tahame korralikku palka. Me tahame, et meie õppeasutus läheks edasi aga mitte tagasi, nagu ta viimasel paaril aastal on. Kõnnin. Me tahame Õigsuse jõud, mõistuse jõud käiks üle mõistmatusest. Põllumajanduse, sealhulgas põllumajandushariduse ja põllumajandusteaduse võib kildkond poliitikuid üsna libedasti põhja lasta ja parasjagu concad ta seda teinud. Aga kes selle kord üles tõsta siis, kui seisame fakti ees. Et meil ei ole enam raha, millega rahvale toitu osta, sest me olime raha ära kulutanud välislaenude protsentideks või on see välisfirmade kaudu välja jooksnud. Sellepärast nõuavad siin pühalikult ja pidulikult oma uuelt hektarilt ja tema meeskonnalt. Et ta ei lööks kunagi ühte kampa mingisuguste põllumajanduse põhja laskjatega. Vaideta ikka ja alati nende vastu välja astuks. Me usume oma rektorisse. Me usume tema ettevõtlikkus. Me usume tema aususes tema meelekindlusesse. Jame pühalikult ja pidulikult soovime talle palju töövõimet. Võimet keerulistes olukordades jääda iseendaks ja meie õppeasutuse peremeheks võimet mitte langeda formalismi ja Stambi ohvriks. Me tahame loota, et meie rektor tegeleb palju koduste asjadega et ta jõuab meie valupunktideni meie ebakohtadeni ja aitab neid kõrvaldada. Me tahame loota, et meieri vektor on vilgas Tallinnas käia. Et vastavates komisjonides, et valitsuses vastu seista ja võidelda epa võidelda epa olemasolu eest ja mitte üksinda olemasolu eest, vaid ka tema progressi eest. Kuid me ei taha, et meie rektor liiga palju aega pühendaks. Enese persooni tutvustamiseks välismaal. Ma arvan et oleks mõistlik, kui lektor mõneks ajaks püstitaks endale juhtmotiivi, õigemini moto kahesõnalise. Aita hädalist. Ja tegutseks selle järel. Aita üksikisikut, aita õppetooli. Aita instituuti. Aita teaduskonda. Aita põllumajandusülikooli tervikuna. Ja lõpetuseks. Ma tahaksin rektorile, aga ka kõigile kolleegidele. Meelde tuletada, et pedagoogika põhipostulaat Kedagi ei tohi õpetada, kedagi ei tohi kasvatada, sest keegi ei salli õpetamist. Keegi ei taha kasvatamist. Jääb kehtima ka eelolevaks õppeaastaks ja kogu rektoriametisoleku ajaks. Kuid harige maad, künke külvake ja tehkem seda innukalt ja hästi. Edu teile. Sõna tervituseks on professor Paul Vimbergil. Eestiks ma tahan teile härra rektorile ja õpetatud Ülikooli nõukogule tänada akadeemilise au eest et minu audoktori nimetus, omastatud kaas, selle ülikooli koolid. Aga kõigepealt ma tahan Tajale ära rektorile südamlikult tänada lahke küllakut siis, mis mul võimaldab rääkida. Õnne ütelda selle uue ameti puhul. Ees seisavad suured ülesannet selle ülikhuuli arenemiseks. Ma võin seda hästi mulle ettekujutada kui ta kuna meil Saksamaal saksamaade liitumise puhul liituvad ka omavahel põllumajanduslikud, teaduskonnad tehnikaülikooli ja Humboldti ülikooli vahel ja seal on muidugi palju teha ja suured mured on olemas. Et selleks areneks üks modern ja ärapäevadelt püski küsimuste vastav teadlaskond. Samad mured on vist täitsa olemas, aga ma loodan, et see suur lisakoormatus, mis ta tuleb annab talle ka suurt rahuldust ja mõnda õnnetunde. Hääle üle anda kahe saksa ülikooli õnnitlesid eestiks tehnikaülikoolis Berliinis ja Alexander von Humboldt ülikul kaabelliinis. Nii prioriteedi poolest kui ka akadeemiliste Sinaatide poolest. Nii ka üliõpilaste kaasvõitleljastel ja üteldud todell poolest. See kiri vist natukene hiline. Aga kunas selles kirjas on meendunud ka koostöö ülikoolide vastu. Ma tahan haaris sõna tega seda kirjeldada. Ma olen isegi ise natukene puhkeselle peale, et see koostöö, mis ma koos oma istiku liigidega käima panin neli aastat tagasi on hästi läinud ja seal on juba väga huvitavad tulemused. See ülikoolid, kokkulepe. Eestiks Eestis saksa teadlaste aastaline vahetus. Iga aasta tulevad Saksa ja Eesti teadlased, viidse välgatas Saksamaal. Eestile, Eesti tänavu või kõik need aastad, need neli aastat olid kaks kuni neli teadlased Eestist sellest ülikoolist Saksamaal. Ja ekskursioonidest. Suveajal on alati igaveseks joon mingisuguse maale, kõik keskaga teevad seda ulmelist, tööd on liiget. See töögrupp Üksikute teadlase test, kes viivad läbi uurimistööd on umbes 25. Õlu katse mis on ühtlaselt kui teistel kohtadel näiteks Berliinis, Kiisnis ja nii edasi. Neid Põlukatsed Ja oma kaasvõitlejatega ja nelja aasta jooksul on juba käes väga huvitavad tulemused. Kolmandaks mäel on selle lepingu alusel ka kinni pandud, et saab läbi viia üliõpilaste vahetust. Näiteks tänavu on mäel üheksa üliõpilased praktikandid saksa taludes, kus nad õpivad, põllud, tüüd ja loomakasvatus. Päris kõrgel seisund. Saksa üliõpilased eesti oma professoriga ja tähendab põllumajandusliku Numia poolt Sellega ma tahan lõpetada ja lootust väljendada, et maikuus töö võib ka uue rektori juhtkonnal edasi arenema ja võib-olla vil sümbida ta tar. Järgnevalt on sõna tervituseks põllumajandusülikooli üliõpilasvolikogu esimehel. Ülbesel Aigar Kallasele. Austatud president abikaasaga, austatud rektorid, austatud külalised. Mul on au anda edasi Eesti põllumajandusülikooli üliõpilaskonna hõõrdumine tänasel meie koolile ja Eesti vabariigile väga tähtsal päeval. Austatud rektor, me toetame kõiki reforme ja uusi suundi, kui te olete otsustanud meie kooli paremaks muutmisel käivitada ning Omalt poolt ootame teilt üliõpilaste ideede ning plaanide arvestamist ja loodame ka abile nende elluviimisel inimeste elutöö on täis katsumusi ja kindlasti tuleb sellel etega pettumusi ja kriisimoment tegi siis sealt on sellel teel, kellel rohkem, kellel vähem ka õnnestumise ja kordaminekuid. Üliõpilaskonna soov on etel, mille te olete valinud. Tuleks ette ikka enam seda teist poolt, et kõik, mida te ette võtate, läheks korda. Sest üliõpilaskonna käekäik sõltub paljuski just teostest. Edudelia teedes. Sõna tervituseks on Tallinna tehnikaülikooli rektoril professor Olav Harnal. Väga austatud härra president abikaasaga. Kallis ametivend abikaasaga, lugupeetud põllumajandusülikooli akadeemiline järjekülalised, minu daamid ja härrad. Mul on hea meel tervitada teid kõiki täna seda tähelepanuväärse päeva puhul, nii tehnikaülikooli kui ka ma loodan, et Eesti rektorite nõukogu nimel Kaks ja pool aastat tagasi, kui minuga samalaadne sündmus juhtus, olin ma igas mõttes pesamuna rektorite kuueliikmelises klubis. Selle kahe ja poole aasta jooksul on Eesti kõrghariduse põllust üsna heitlikud tuuled üle käinud. Ja täna on mul hea meel tõdeda, et ma olen selles kuue liikmelises peres, kuhu sina maid täna ka automaatselt vastu võetud saat peak peaaegu et vanakese seisuses. Selle tõttu loen ma mõningal määral enda õiguseks ja peaaegu et kohustuseks sulle ka veidikene õpetussõnu jagada. Kui tänasel päeval püüda natukene targutada sellel teemal, mida siis õigupoolest tähendab rektori amet siis ühte oskan ma päris kindlasti öelda, et rumalavõitu on küsimus, kas on õnn või õnnetus olla ühe ülikooli rektor. Minu arvates ei ole see see koordinaadistik, milles sellel teemal arutleda. Olen sügavalt veendunud, et olla ülikooli rektor, on eelkõige missioon. Nii et esmalt oleme me just nimelt omas ametis misjonärid. Ja selle tõttu on vist üsna kasulik meeles pidada, et mitte ülikool ei ole rektori jaoks vaid rektor on ülikooli jaoks. Veelgi enam. Projektor on omas missioonis ka eelkõige Eesti rahva ja riigiteener. Ja selle teemaga seoses tahaksingi puudutada ühte valusavõitu teemat, nimelt seda, et tollel tuultest veidi räsitud kõrghariduse põllul Võime me kogeda tervet hulka erinimelisi. Katse põllukesi. Me oleme viimastel aastatel igaüks omast paremast äratundmisest otsinud oma teed oma identiteeti ja see on igati tervitatav ja mõistetav. Kuid tänasel päeval ja just siin põllumajandusülikooli aulas tahaks ma tuletada meelde seda, et kaks aastat tagasi Vanemuise saalis analoogilisel juhtumil ma pean silmas küll põllumajandusülikooli aastapäeva. Ehitasin ma üleskutse sellest, et asugem üles ehitama Eesti ülikooli, pidades selle all silmas mitte suure uhke campuse ehitamist Adaverre või selle külje alla, vaid seda, et asugem ükskord kõik kuuekesi ühise rindena Eesti ülikoolihariduse ja teaduse edendamisel tegutsema ja ma arvan, et mööda läinud kaks aastat on meis kõigis süvendanud seda veendumust, et positsioonisõda üksteise vastu otse või kaudselt on tegelikult ainult teineteise vastastikune kahjustamine ja see ei too ei ühelegi Eesti ülikoolile ei Eesti kõrgharidusele, haridusele tervikuna ega ka Eesti vabariigile midagi head. Ja selle tõttu kutsuma täna ja siin veel kord kõiki kaasa arvatud iseennast kõikide Eesti ülikooli staatuses, kõrgkoolidirektoreid ülesse, sellele loobugem teineteisele vastandumisest ja vastandamisest tartu vastandamisest Tallinnale, Tartu ülikool ja tehnikaülikooli vastandamist, kõigil ülejäänutel ja ükskõik missuguses kombinatsioonis vastuseisu loomisele, vaid asugem looma tõepoolest looma ja konstruktiivselt looma ühte Eesti Ülikooli virtuaalset Eesti ülikooli, mille loomulikeks osadeks me kõik oleme. Ma usun, et selle Ülikooli loomisel ei kaota mitte keegi, vaid võidame kõik üheskoos. Ja sellega seoses tahan välja anda ka ühe lubaduse. Kuna mind tuntakse ka ühe ühena kurikuulsa Tallinna Ülikooli idee autoritest opageerijatest, siis olen siinkohal täiesti vabatahtlikult ja ausalt nõus sellest ideest ja propageerimisest seda enam elluviimisest loobuma, kui selle sellega kaasneb. Konsensuslik kokkulepe ühistegutsemiseks Eesti ülikooli loomise nimel. Tänase päevakangelase juurde tagasi tulles kallis kolleeg Mait Klaassen tahaksin sinule ametisse astumise puhul enda ja kõigi kolleegide nimel soovida seda, et sul jätkuks sirget selga ja tugevat kaela selle raske ametiraha ja sellega kaasnevate kohustuste kandmisel. Et sul jätkuks riigimehelikku tarkust nende arengukavade elluviimisel, mida sa oma meeskonnaga oled plaaninud. Ja et sul jätkuks missioonitunnet ja koostöövaimu üheskoos kõigiga eesti hariduse, põllu kündmisele selleks palju jõudu. Sõna tervituseks on Tartu Ülikooli prorektori professor Jaak Aaviksoole. Austatud vabariigi president abikaasaga. Rektor magneetikus professor Mait Klaassen. Lugupeetud kolleegid, akadeemiline pere, alma materi ja tema rektori nimel. Lubage mul õnnitleda Eesti põllumajandusülikooli ja Eesti vabariiki selle tähtsa päeva puhul ja soovida jõudu selle raske töö tegemise. Aeg on raske meile kõigile aga aeg on sedavõrd ka huvitavam ja rikkam. Eesti vajab põllumajandusülikooli. Tartu Ülikool vajab ka põllumajandusülikooli. Ja ma ühineksin siin rektor Aarna sõnadega. Eesti vajab Eesti ülikooli. Ma usun, et kõik Meie kõrgkoolid on tulnud täna siia selles mõttes ühtsena. Ja meie koolide uksed on lahti ühiseks tegutsemiseks, nii nagu täna selle aula uksed siin. Tartu akadeemial on 14 sammast. Tahaks loota, et need üliõpilased ja me oleme rõõmsad selle üle, et neid soovijaid on iga aastaga aina rohkem. Kes akadeemia väärtustest lugu peavad ja nende sammaste vahelt tarkust otsima tulevad? Tahaks loota. Et nende sammaste vahelt akadeemiasse Astanu leiaks parima, mida Tartu akadeemial talle pakkuda on. Kas seda tehakse kuue või kaheksa sambad, aga see peaks olema meie ühise kokkuleppe küsimus. Soovin teile. Mait Klaassen ja põllumajandusülikooli akadeemiline pere jõudu. Palun õpetage neile ja kõigile oma üliõpilastele eestlasliku jonni talumeheliku kannatust. Ja seadke oma sihid nende akadeemiliste eesmärkide poole, mille poole me kõik ühiselt püüdleb. Aitäh. Sõna tervituseks on Tallinna Pedagoogilise Ülikooli rektoril professor talis Bachmann. Kõrgesti austatud härra president abikaasaga, lugupeetud minister Rummo abikaasaga, lugupeetud minister. LED seal. Kallid kolleegid. Armas kolleeg, akadeemilises maailmas on tavaks kõrgesti tähtsustada külvamise istutamise levitamise mõisteid. Me kõik omamoodi püüame seda teha, olgu siis kas teaduslikus uurimistöös või õpetajate koolitamiseks ja selle kaudu kogu riigi tuleviku tagamises või kindlate tugevate sildade püstitamises ja nii edasi. Ometi on kõigel sellel üks ühine juur. See on see, mis seondub kultuuriga selle ürgses või pisut hiljem kui ürgses tähenduses põllumajandusega maa viljeldud Villelusega maa teadusega, põllumajandusteadusega sinu näol sinu kooli näol on meile kõigile selles mõttes eeskuju. Ja see tugi, kuhu oma mõtisklustes, kui me disPuttidest väsinuna püüame otsida mingit tuge minevikus ja traditsioonides ikka jälle peaksime tagasi tulema. Sellega seoses ma arvan, ja mul on rõõm tõdeda ka eelkõnelejate kolleegide poolt öeldust, et sinu inauguratsiooni ilmselt saab selleks punktiks, kus tõesti probleemid ja poleemika omandavad konstruktiivse sisu. Ja tõepoolest, nii nagu lugupeetud kolleegid Aarna ja Aaviksoo ütlesid, me hakkame ühiselt otsima seda, mismoodi Eesti ülikooli akadeemilist keskkonda üles ehitada lubatakse mul sellel pidulikul ja akadeemilisel puhul ka üks väike isiklik tähelepanek. Mul on vend, kelle nimi on Andres. Mäletan omal ajal kui temaga sai räägitud sellest, mis toimub koolis, kuidas tal klassis asjad lähevad. Siis ta mainis kunagi, et Meil on seal üks poiss, tema nimi on Mait. Küll, tema on üks tark poiss. Tartu viienda keskkooliperre olen kuulunud ka mina ja kõiki asjaolusid kokku liites ma usun oma venda, Andresest veel. Elusaatus on teinud nii, et kuigi meie peres on Andres, ei ole seal olnud Pearut. Seetõttu ei ole sellist loomulikku eksperimenti olnud, et ma saaks, oleksin saanud ära näha, kas ka lihased vennad, kelle nimi on Andres ja Pearu, võiksid maid maid jagada ka lubamatul kombel. Aga ma olen aru saanud, et see teema tänasel päeval on osutunud vest juba lahtisest uksest sissemurdmiseks. Lõpetuseks tahaksin sulle sinu näol kogu põllumajandusülikooliperele soovida tugevat jõudu häid kordaminekuid ja väga ägedaid kohtumisi kõigi teistega, meie ühiste huvide nimel. Palju-palju õnne sulle vastupidavust ja viimased ajad on näidanud, et vastupidavust on meil kõigil vaja. Sõnakunstiülikooli rektorile professor Jaak Kangilaski Austatud vabariigi president, austatud rektorid ja professorid, lugupeetud koosolijad, kunstiõliga direktorilt, tõenäoliselt oodatakse ta vähemalt pisut mõne sõnakunstist räägiks ja Emajõe Ateenas on võib-olla kohane meenutada seda, mida õiges Ateenas antiikse Ateenas kunstist räägiti. Aristoteles nimelt püüdis määratleda, mis on täiusliku kunstitunnused ja pikkade mõtiskluste järel tuli ta seisukohale, et täiuslik kunstiteos on selline, kust midagi ei saa ära võtta ega kuhu midagi ei saa juurde panna. Teatud ettevaatusega saab minu arvates seda määratlust ka kogu kultuurile kogu rahvuskultuurile laiendada. Ettevaatusega siiski, sest rahvuskultuur erinevad kunstiteostest ei ole kunagi lõpetatud, ei ole kunagi valmis, vaid tema, tema kohus on olla pidevas arengus täiustumise muutumises. Teiseks ettevaatuse põhjuseks on ju see, et Aristoteles sõnastas oma harmooniat tulistava määratluse suhteliselt armoonilises Ateenas või õigemini Ateenas, mis veel mäletas oma kunagist hiljutist harmooniat. Eesti rahvuskultuur on aga hoopis teises olukorras. Äsja taasvabanenud kultuuris muidugi sellist harmooniat olla ei saa. Seetõttu ei saa ka me arvata, et rahvuslus kultuuris kõik komponendid just ideaalselt paigas on. Kuid siiski, kui me võtame kultuurifunktsioon, siis ma olen veendunud, et need olid paigas ka meile hiljuti veel snii süngetel aastatel, sest ainult tasakaalustatud harmooniline eesti rahvuskultuur, mis kõige kiuste arenes, oli aluseks meie püsimajäämisele ja aluseks ka meie vabanemisele. Ja selles rahvuskultuuris on minu arvates nii põllumajanduskultuur kui ka kunstlikult vältimatut komponendid. Kuigi kunstikultuur on hilisem, nagu austatud president äsja meenutas, oleme meie kõik alles üsna hiljuti linlasteks saanud ja kunstikultuur on ka alles üsna hiljuti professionaalsena kasvanud ja tekkinud Eestimaa pinnal, toetudes just sellele põllumajanduskultuurile, mille B eest siin hoolt kantaks. Ja sellepärast tundsime suurt rõõmu. Rektor Aarna sõnadest, mis ka toonitas kõikide kultuurikomponentide ja kõrghariduse kõikide komponentide vältimatust ja ühtekuuluvust. Ja lubage mul selles samas vaimus jätkates tervitada kunstikõrghariduse andjate nimel põllumajanduse kõrghariduse andjaid. Palju õnne. Sõna tervituseks on Eesti vabariigi põllumajandusministril härra Jaan saarel. Austatud Eesti vabariigi president abikaasaga. Austatud põllumajandusülikooli rektor Mait Klaassen abikaasaga, austatud põllumajandusülikooli nõus. Nõukogu austatud daamid ja härrad. Eesti põllumajanduse ülikooli uus rektor astub ametisse Eesti põllumajandusele väga raskel ajal. Iseseisva riigina tuleb meil kogu maaelu ja maamajandus ümber korraldada. Suur töö selleks on juba alanud. Taastatud on tuhanded talud. Lõpujärgus on põllumajandusreform. Omandireform on käivitunud, on maareform ning varsti algab põllumajanduslikke suurettevõtete erastamine. Seda kõike tuleb teha maarahval tootmistöö kõrvalt. Kuid see on täiendavalt väga suur koormus ka meie kõrgelt haritud. Meile on appi tulnud selles suures reformitöös väga paljud välisriigid, nimetaksime siin eelkõige Soomet, Itaaliat, Saksamaad, Rootsit ja kindlasti ka, aga palju teisi. Seda, et Eesti on põllumajandusriik, näitab kujukalt ekspordimaht. Toiduainete eksport on kindlat praegu esimesel kohal riigis, moodustades kogu ekspordi mahust 20 protsenti. Ja tema koguväärtus on 93. aastal kuskil pooleteist miljardi krooni piires. Meie maaelu küllalt suure potentsiaali loomisel on määrav osa olnud Eesti põllumajanduse akadeemia ja põllumajandusülikooli lõpetajatel spetsialistidel ja siin kellelgi endas kahelda ja tuhka pähe raputada pole vajalik. Põllumajandusministeeriumi poolt soovinud Põllumajandusülikooli uuele rektorile nõukogule ja rektoraadile. Edu ja õnne põllumeeste suur kooli juhtimisel ning selle viimisel maailmamainega ülikoolide ritta, kus ka Eesti põllumajandusülikooli diplom maksaks täie eest. Tänan. Järgnevalt on sõna Eestis asuva Itaalia saatkonna kaubandusatašee härra Sergio närvina. Järgnevad on sõna Eesti vabariigi kultuuri ja haridusministril härra Paul-Eerik Rummol. Härra vabariigi president, proua president, härra rektor, proua rektor, sugu peetud, akadeemiline pere, daamid ja härrad. Ma olen siin selleks, et vabariigi valitsuse ja kultuuri ja haridusministeeriumi poolt õnnitleda Eesti põllumajandusülikooli uue rektori oma tegevuse uue juhi saamise puhul. Ma olen siin ka selleks, et õnnitleda sellesama asjaolu puhul Eesti rektorite nõukogu. Seda väikest, aga järjest suuremat autoriteeti koguvat kogu selle puhul, et nende ridades on nüüd uus kaasvõitleja uus, jõuliselt tegutsemiseks valmis kolleeg. Ja lubage mul ka siin täiesti avalikult õnnitleda iseennast, kultuuri ja haridusministeeriumi ning kõiki neid meiega külgnevaid ministeeriumiga, külgnevaid institutsioone kelle ülesandeks praegu on Eesti haridussüsteemi kõrgharidussüsteemi sealhulgas ning Eesti teaduskorralduse uus mõtestamine tema viimine taas võistluspärastele alustel asjakohastele alustele ning ajakohastele alustel. Selles tegevuses me vajame tõepoolest, nagu siin on öeldud, kui asjalikke ja sirgjoonelisi partnereid, inimesi, kes tunnevad asja seestpoolt kes ei tagane hõlpsasti oma seisukohtadest ja kes on valmis dialoogiks kõigi teiste partneritega, kes ajavad sama asja põllumajandusharidus ja põllumajandusteadus kuluvad loomuliku osana Eesti haridusse, Eesti teadusesse. Ja mul on tõesti väga hea meel, et nende seniste veel väga põgusalt kokkupuudet alusel täna ametisse pühitseda rektor Mait laseriga on tegemist tõesti usaldusväärse sõnaka ja suuri koostöö perspektiive võimaldavad kaastööpartneritega. Kuid eeskätt muidugi seisan ma siin selleks, et õnnitleda härra rektorit ennast ja soovida väga palju jõudu selles tegevuses, mis, nagu siin on juba öeldud, on kahtlemata raske, aga kahtlemata ka väga huvitav ja perspektiivirohke, palju õnne, jõudu. Järgnevalt on sõna täna siis äsja oma ametiraha rinda saanud põllumajandusülikooli uuel rektoril professor Mait klaasemil. Lugupeetud Eesti vabariigi president Lennart Meri austatud ministrid, kolleegid, külalised, meie väike Eesti vabariik on põhiliselt agraarmaa ja kui me väga kui väga me ka ei tahaks, jääb ta selleks veel pikkadeks aastateks. Seetõttu on meie oludes eriti tähtis pöörata piisavalt tähelepanu maa ühiskonna edasiarendamisele. Viimaste aastate tegelik areng näitab, et elu maal on muutunud väga raskeks. Kollektiivmajandite lagunemine on muutunud ja toimunud tegelikult kaootiliselt ning maade omanikele tagastamine on aeglustanud seal viinud tõsistele disproportsioonidele. Eriti kõrge on töötute protsent maal. Maainimene on sunnitud elama ainult oma maast ja loomadest saadavatest sissetulekutest. Maa ühiskond oli ka varem paljuski linnast halvemasse olukorras. Nüüd on olukord veelgi halvenenud. Just seetõttu on iga ettevõtmine, mis on suunatud näoga maa poole teretulnud see, mida me saame teha. Põllumajandusülikoolis. On üks neist ettevõtmistest ja selle läbi ka maaelu püsimajäämise arengu ja Eesti ühiskonna stabiilsuse tagatis. Põllumajandus on uuenevas Euroopas üks vähestest rahvusautonoomsetest valdkondadest ja siit tuleneb maaülikooli missioon eesti rahvusele. Maaülikoolis antav haridus, väärtustaks maarahva elulaadi, kultuuri ja sellisena aitaks säilitada ja hoida eesti rahva kui traditsiooniliselt maarahva juuri. Ka uuenevas Euroopas on meil mõte ja väärtus. Omanäolise rahvusena. Ei ole nii tähtis ülikoolide arv vabariigis kui meie pisikese riigi elanike haridustase. Ainult kõrge haridustase kindlustab meie püsimajäämise ja konkurentsivõime maailmas. Me ei saa võtta endale eeskujuks suuri riike, kus on prevoleerivaks suured ülikoolid mitmekümne 1000 üliõpilasega. Seejuures on eraldi küsimus, kuidas me suudaksime kasutada vabariigi potentsiaali maksimaalselt. Eelduseks on siin võimalikult paindlik ülikoolide seadus ja tihedad sidemed eri ülikoolide vahel. Üliõpilasele peab seejuures olema antud vabadus valida kursusi ka teistest koolidest. Ta peab saama vabaks nagu ka õppejõud, kes praegu on kammitsetud mõtestama igapäevase leiva pärast. Eesti põllumajandusülikool on juba varem mõelnud vabariigi vajadustele ja viinud uute üliõpilaste arvu vastavusse vabariiginõudlusega. Seda näitas ilmekalt ka tänavune sügis, kus meie ülikooli oli konkurss üks kõrgemaid. Me ei piirdunud sellega, vaid kuulutasime välja ideekavandite konkursi Eesti põllumajandusülikooli arengusuundade ja struktuuri saamiseks. Me ei häbenenud tuua seda vabariigi avalikkuse ette ja paluda kõiki asjast huvitatud selles osalema. Meie eesmärgiks on luua teaduslikult pedagoogiliselt ja majanduslikult kindlat jalgadel püsiv Eesti maaülikool. Ei vaja tõestamist fakt, et tsirka 40 protsenti eestlastest elab maal. Ja et Eesti vabariigi pindalast tsirka 40 protsenti on kaetud metsaga. Nii need inimesed kui ka see maa ja mets vajab kaitset, õpetust ja hooldust jagades teadusalasid ülikoolide vahel me näeme, et põllumajandusteadlastel on väga kindel spetsiifika kuid samas on ta suunatud Eesti vabariigi elanikkonnale tervikuna. Sellest saadi aru juba eelmise Eesti vabariigi ajal. Kui liidaki aas tõstatasid põllumajandusülikooli rajamise idee. Kuna Tartu Ülikoolis jäid põllumajandusteadlased tähelepanu alt välja ja vajaliku hoolitsuseta kuidagi perifeeriasse oleme veendunud Teppa asutamine, 51. aastal oli ENSV üks õigetest sammudest. Kuigi nõudlus aktsendid Eesti vabariigi majandusmaastikule ja meie ülesanded on uues situatsioonis radikaalselt muutunud peame me õigeks põllu- ja metsamajandusteaduse, hariduse ja nõuandeteenistuse kui spetsiifilise ala näguga, tehnikateaduse ja teiste teadusalade alade eraldi olemist omanäolist omale näolistes ülikoolides. Olukord, kus on tekkinud vastuolud erinevate ülikoolide vahel, on tingitud Eesti vabariigi suhteliselt halvast majanduslikust olukorrast kui põhimõttelistest küsimustest. Seejuures on tähtis vastastikune avatus ja koostöö, mida kahjuks tänini ei ole suudetud rahuldavalt käivitada. Me lihtsalt ei ole kokku saanud. Põllumajandusülikooli pere, nagu ka põllumehed üldse on olnud töökad. Meie eelnevate juhtkondade töö tulemusena oleme üles ehitanud ilusad hoonete kompleksid. Kuid seoses peahoone tagastamise küsimusega vajame veel siiski teatud abi. Meil on tehtud tohutu töö, seda ei saa keegi eitada selle eest tänu eelnevatele juhtkondadele. Meie ülesandeks on lõpetada alustatud, viia lõpule põllumajandusteaduse, hariduse ja nõuandetegevuse süsteemi viimine. Selle töö krooniks oleks kaasaja vajadustele ja standarditele vastava avatud nii sisse- kui väljaspoole ülikooli kujunemine. Nii nagu ei saa eksisteerida üheski kultuur aias üksikut roosipõõsast ilma muru ja teiste taimedega ning aegne aednikud ta ei saa ka Eesti vabariik läbi ilma Ristiku puhmata kauni roosi alma materi kõrval mis seoks vajalikke aineid mulda, et roos õitseks tõesti kaugelt. Et aga lõpetada eelnevate põlvkondade töö tõesti vajaliku ja kauni tulemusega peame me kogu Eesti põllumajandusülikooli kollektiiviga tegema tööd unustama ka omavahelised hõõrumised ja lahkhelid. Me ei saa lubada kellelegi midagi peale väga raske töö enne meie ülikoolireformi lõppemist. Kuid ka pärast seda jääb esikohale töö. Heaks ja kasuks, aga saame lubade, kõigile mõtte, erksa, konkreetse asjaliku ja aktiivse tegevuse võimalusi. Omalt poolt ja EPMÜ rektoraadi poolt. Olen nõus lubama, et meie töövoo põllumajandusülikooli arendamisel ja koostööd teiste ülikoolidega ei rauge enne valimistähtaja lõppu. Seda saab lõpetada ainult viimati mainitu või meist mittesõltuvad asjaolud. Lõpetuseks lubage mul tänada kõiki kohalviibijaid osutatud au eest ja pöörduda härra presidendi poole. Härra president, me oleme väga tänulikud teile, et te leidsite aega ja võimalust tulla isiklikult põllumajandusülikooli rektorina Auguratsioonile. See viitab veel kord põllumajandusliku ülikoolihariduse tähtsusele Eesti Vabariigis. Täname teid arusaadava suhtumise eest. Lubage mul teile üle anda selle tähtsa päeva mälestuseks ja igapäevaseks kasutamiseks. Väike mälestusese. Olete teie ju esimene Eesti vabariigi president, kes oma külaskäiguga austab Eesti põllumajandusülikooli. Ma tänan veel kord kõiki pidulikkust nõukogu koosolekust osavõtjaid. Lubage mul asuda oma tööülesannet täita, tööülesandeid täita. Ülikoolidel on traditsioon ja tava valida eriti tehnikate ja auväärsete ja ülikoolile abi osutanud teadlaste hulgast audoktoreid. Tänavu on meil neid kolm. Palume majandusinstituudi direktoril dotsent Jüri Gruusiale tutvustada Audoktor Elmar järvesood. Väga austatud härra Eesti vabariigi president abikaasaga. Väga austatud härra rektor, austatud auprofessorid. Petavad kolleegid ja külalised. Praegu Floridas elav agronoomi doktor Massachusettsi Riikliku Ülikooli emeriitprofessor Elmar Järvesoo on sündinud Lõuna-Pärnumaal Pattis. Ta on lõpetanud 1928. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi ja 1934. aastal Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomi osakonna. Täiendanud ennast põllutööministeeriumi stipendiaadina Berliini Ülikoolis, agraarökonoomia ja tööuurimise alal aastatel 1000 937939 seal kaitsest aga agronoomi ja doktorikraadi. 1900 neljakümnendail. 1944. aastal töötas ta põllutööministeeriumis. Põgenemise ajal siirdus Saksamaale Hamburgi, kus oli üks balti ülikooli organiseerijaid ja selle õppejõude aastatel 1000 946949. Balti Ülikooli oli immatrikuleeritud neil aastatel üle 2000 üliõpilase, neist 300 eestlast. Balti Ülikool Nendes balti pagulasnooruse ühe väga terava probleemi pakkudes kõrgharidust noortele, kelle normaalne hariduskäik oli häiritud või katkestatud sõja ja okupatsiooniaastaiks. 949. aasta septembris 1950.-test aastast kuni pensionile siirdumiseni oli akadeemilisel tööl Massachusettsi riiklikus ülikoolis. Akadeemilist õppe uurimistööd alustas professor järvesoo assistendina paranduse ja õpivad eesti ja kabineti juures aastatel 1000 934937 ning hiljem 1942 kuni 1944 õppeülesande täitjana agraarökonoomia instituudi juures ratsionaliseerimise orel. Peamine akadeemiline töö on tal kulgenud USA-s, kus professor on mööda saatnud üle poole oma eluajast. Akadeemilist tööd on ta jätkanud ka Eesti põllumajandusülikooli majandusinstituudis. Lugedes mitmete viimaste aastate jooksul meie üliõpilastele loenguid agraarökonoomika ajaloost ja tänagi, on lugupeetaval professoril kaasas uus loengute kava pere talu käitis õpetus. Professor Elmar Järvesoo on agaralt kaasa löönud ka seltskondlikud ja poliitilisel alal. Ta on olnud paljudel kordadel eestlaste esindajateks rahvusvahelistel kongressidel ja konverentsidel, kui me siit Eestimaalt sinna ei pääsenud. Ta on olnud algusest peale olnud edu USA osakonna esimees, samuti ka Eesti agronoomide koondise esimees USA-s. Professor Elmar Järvesoo on valitud Eesti akadeemilise põllumajanduse seltsi auliikmeks ja akadeemiliselt kuulub üliõpilasseltsi Liivikas juba varasest üliõpilaspõlvest alates alati suhtlemisaldis talle omase optimismi ja peene huumorimeelega. Kõige selle kõrval on tal jätkunud aega ka spordile. Ta on 1993. aasta USA Meister ühe miili käimises oma vanuseklassis. Ja. Hindamatu on professor Elmar Järvesootegevus ka Eesti agraarökonoomika ajaloo uurimisel ja selle kirjastamisel. Ta on ka paljude raamatute ja õpikute autor ja seda tööd ei ole ta ka lõpetanud, käesoleval ajal. Meie võlgneme talle palju tänu mitmete haruldaste ökonoomikaalaste raamatute eest, mis ta on kinkinud meie majandusinstituudile. Lubage sellega väike ülevaade lugeda lõppenuks. Palun nõukogu sekretäril proua ester Peinlal lugeda ette nõukogu otsus. Eesti põllumajandusülikooli nõukogu otsus 20 kaheksandaist maist 1993. aastal. Eesti põllumajandusülikooli nõukogu otsustas valida audoktoriks silmapaistva põllumajandusteadlase Torontos asuva Tartu Instituudi direktori Eesti akadeemilise põllumajandusseltsi auliikme astronoomiadoktori professor Elmar Järvesoo. Väljapaistvate saavutuste eest põllumajandusteaduse arendamisel, rahar ökonoomika alal ning ära märkides tema viljakat tegevust Vabade eestlaste põllumajandusliidus ja Eesti agronoomide seltsi Ameerika Ühendriikide osakonnast. Palun, professor Jüri barrel lugenud ette diplomitekst. Summis Auschwitzis rektoretsenatus, universitaati, Saldri kultuur, Estonia viirum, honoratissimum, ET optissinum, insentsi, agraar ja eruditissimum, direktoorem instituuti Tartuensis in Toronto sootsium, fonoraarium, sotsiettaatis, Akadeemitseja kri kultuur, Estonia doktoorem agronoomie, professorem, Elmar Järvesooproov meeritis Insignivus insentsi, agraar ja promo venda, In regioone, ökonoomia, Agraaria iteimkvee propteraktsioone, Seius effikaatses in uni hoone, aafri kultuuris toonum, liberoorum. Etin sektsioone sotsietatis adronomoorum Estonia intsivitaatibus födera Lätis Ameerikse doktoorem Ponooris kausa deklaravit, Kothliks Fautumski Stumple Sid rektor universitaatis Agri kultuure Estonia professor Mait Klaassen innovourbe Tartu Die triidsee zima priima mensis Augusti Anno dominemileesimu toon Genteesimu Noona keesi moderdcio. Tänase piduliku päeva puhul Eesti põllumajandusülikooli audoktori tiitli vastuvõtutiitlit vastu võttes on raske sõnadesse vormida mu tundeid ja tänu nende kolleegide. Kollektiivide ja üksikisikute vastu kes on tänase sündmustiku põhjustajaks on alanud üsna madalalt osakondade juhtidelt läinud käbi läbi rektoraadi ja lõpuks saanud kinnituse. Ja see on põhjuseks meie tänase tänase kokkutuleku tulekule. Suur tänu kõikidele nendele ja eriti ka õppenõukogudele selle julguse eest et ta on audoktori usaldanud autord audoktori tiitli usaldavad, usaldanud anda praegusele põlvkonnale peaaegu tundmatu põld põlvkonnale peaaegu tundmatu isikuna. Loodan, et seda kunagi kahetseda ei tule. Pole mingi liialdus kinnitada, et tänane päev minu isiklikus elus on kõige pidulikumaks ja ühtlasi ka kõige meeldejäävamaks sündmuseks terves me minu järelejäänud eluaastates. Veel kord tänud kõikidele asjaosalistele, kes tänase sündmuse toime on kaasa aidanud ja tulnud seda sündmust kaasa elama. Suur tänud kõigile. Palun metsanduse instituudi direktorit dotsent Hardi Tulluse. Tutvustada Audoktorit professor Hans Jürgen von Maydelli. Lugupeetud Eesti vabariigi president abikaasaga, lugupeetud rektor abikaasaga, austatud õppejõud, külalised haned, professor, dokto, Hans Jürgen von Maydel andjo vaip, Messis, granaate, Vormaidal, Lätmi intro ju. Härra Maydel on sündinud Eestis Tallinnas 1932. aastal, kust ta lahkus enne teist maailmasõda Saksamaale. Omandas seal metsanduslik, kõrghariduse ja doktori ning professori tiitli. Üle 30 aasta on härra Maydel olnud Hamburgi Ülikooli õppejõuks Gustaga. Praegu õpetab professorina metsapoliitikat metsa- ja puidumajanduse geograafiat ning metsanduse arengutendentse maailma erinevates piirkondades. Samaaegselt töötab härra Maydel Hamburgis asuva maailma metsanduse ökoloogia instituudi teadusdirektorina. TEMA teaduslik tegevus on teda viinud paljudesse maailmamaadesse, ta on töötanud rohkem kui 50. riigis sealhulgas pikemat aega Lõuna-Saharas ja Kagu-Aasias, olles seal agrometsanduse, regionaalsete metsanduse, arenguprogrammide, vihmametsade kaitsega seonduvate programmide elluviijaks. Ta on avaldanud nendel teemadel üle 170 artikli sealhulgas 20 mahukamat teost. Nagu öeldud, on härra Maydel sündinud eestimaal. Ta valdab ka veidi eesti keelt. Tema suguvõsa juured Eestis on sajanditepikkused olles selle sajandi alguses seotud põhiliselt Kiidjärve ümbrusega. Tema sidemed Eestimaaga muutusid taas tihedaks 90.-te aastate alguses pärast muutusi poliitilises kliimas. Praegu võib öelda, et härra Maydel on aidanud tugevdada eesti metsandusliku kõrghariduse, metsateaduse ja praktika kontakte Euroopaga, eriti Saksamaaga kõigil tasanditel, alates üliõpilaste õpetamisest ja lõpetades riikliku koostega metsanduse valdkonnas. Eriti arvestatavad on tema teened olnud Eesti metsainstituudile ja EPMÜ metsandusinstituudile. Härra Maydel on pidanud loenguid meie ülikooli metsandusüliõpilastele organiseerinud Saksa ja Eesti magistrantide ja doktorantide vahetust, aidanud publitseerida Eestimaad, tema loodust ja eriti metsandust käsitlevaid artikleid Saksamaa ajakirjanduses. Oluline on tema poolt organiseeritud materiaalne abi, õppekirjanduse õppevahendite osas toodud arvuteid, kirjutusmasinaid ja mis eriti tähtis õpikuid. Ta on olnud arvestatavaks eksperdiks oponendiks Eesti metsaseaduse koostamisel. Lisaks eeltoodule ei saa jätta mainimata, et Maiderite perekonnas on viis last, kes kõik on kiindunud Eestimaa loodusesse ja kultuuri. Selle kõige eest, härra Hans Jürgen von Maydelile suurim taru Põllumajandusülikooli metsandusinstituudi poolt. Ja loodame, et teile omistatud audoktori nimetus pisutki kompenseerib Eesti metsanduse heaks tehtud tööd ja vaeva. Aitäh. Palun nõukogu sekretäril ette lugeda nõukogu otsus. Eesti põllumajandusülikooli nõukogu otsus 20 kaheksandaist maist 1993. aastal. Eesti põllumajandusülikooli nõukogu otsustas valida audoktoriks silmapaistva metsandusteadlase Hamburgi maailma metsanduse instituudi professori doktor Hans Jürgen von. Ma ei telli väljapaistvate saavutuste eest metsandusteaduse arendamisel ja Saksa-Eesti koostöö organiseerimisel metsandusteaduse ja metsanduslik hariduse alal. Palun, professor Jüri barreli ette lugeda. Audotariidi. Summi Sauspitsis rektoritsenaatus, universitaati, Sagri kultuur, Estonia viirunud monoratistsimu tissimu eru, Tiitum, Ekregium, intromoloogia, professorem instituuti, Forestaari mundiaalis hamburgensis, doktorem, Anssi, Jürgen fon Maydel provormeeritis signibussinsensia Forestaaria promo venda, Etim kooperatsioone intergermaani amet, Estonian institu enda in regioone eruditsiooni, sporestaarie, iidemp, vein, konsotsi Ando Sein laborem. Sain tehnikum internatsionaale. Doktoorem polooris, kausa deklaravit. Vothliks Faustumpesid. Rektoruniversitaati Sagri kultuur, Estonia professor Mait Klaassen. Urbe Tartu dieetritseesima priima mensis augusti Anno domine milleesimu Noon Genteesimu Nola keesi modertsivad. Palun, veterinaariateaduskonna dekaanile dotsent Taadu folgil tutvustada audoktorit professor Peter Nanserit. Väga austatud Eesti vabariigi president abikaasaga. Austatud kolleeg ja rektor, lugupeetavad kõrged külalised, kolleegid, mu daamid ja härrad. Dior professork Nansen, mis missis Nansen. Peeter Nansen on sündinud 1938. aastal Kopenhaagenis. Taanlane Ta on abielus. Tema peres on kasvamas kaks last. 1958. aastal lõpetas ta kuningliku veterinaaria ja põllumajandusülikooli veterinaari arstidiplomiga ja juba 65. aastal kaitses ta veteran veterinaarmeditsiinikandidaadi ekraadi Kopenhaagenis. Peatselt järgnes veterinaariateaduste doktorikraad, mida ta kaitses juba 70. aastal. Ja see käsitles immuungloboliinide geneetikat veiste parased dooside korral. 1965.-st kuni 76. aastani töötas Peeter Nansen teaduse vallas ja 77.-st aastast juba ka pedagoogiliselt töölt. Kuni 83. aastani oli ta oma teaduskonnas dotsendiks 83. 83.-st 84. aastani parasitoloogia professor Uppsala põllumajandusRootsi, põllumajandusteaduste ülikooli veterinaariateaduskonnas külalisprofessorina. Alates 84.-st kuni 90. aastani oli ta erakorraline ja alates 1990.-st aastast korraline professor. Neid parasid bioloogia kateedri juhataja kuninglikus veterinaaria ja põllumajandusülikoolis Kopenhaagenis. Professor Nanseni tööde peasuunaks on olnud peremees indiviidi ja parasiidisuhted. Parasiittooside, episotoloogia ja nende tõrje. Tema tegevus on olnud väga mitmekesine, väga laiahaardeline ja tõepoolest ka väga viljakas. Professor Nansen oli Skandinaaviamaades parased dooside tõrjeprogrammide juht aastatel 76 79 veiste parasid tooside alal ja 86.-st kuni 91. aastani sigade parased tooside alal. Ta juhtis uurimistöid ja teadusabi Ida-Aafrikas, Indoneesias ja veel mõnedes teistes riikides. Ta vahendab Taani ja Skandinaaviamaade teadusabi Balti riikidele ning on selles valdkonnas teinud väga viljakat organiseerimistööd. Peale kõige muu on ta leidnud aega, juhendada kahtekümmend ühte doktoritööd ja ta on avaldanud poolteist, 100 tihti tsiteeritavat teadusartiklit. Professor Nansen on Taani parasetoloogide Ühingu asutaja ja selle president aastast 1972. Veterinaariateaduskonna dekaanina tegutses aastatel 82 83985 kuni 89 oli ta skandinaavia parasetoloogide ühingu president. 1988. aastal valiti professor Nansen Kuningliku Taani Teaduste Akadeemia akadeemikuks 1991. aastal Taani tehniliste teaduste akadeemia akadeemikuks ja alates möödunud aastast Kuningliku Taani põllumajandusakadeemia akadeemikuks. Need nimetused näitavad teadlase erilist haaret. 1991.-st aastast on professor Peter Nansen Taani parasiitsite tsunooside keskuse juhataja aga ta jätkab ka pedagoogilist tööd ülikoolis. Tal on väga arvukalt autasusid, olgu siinkohal nimetatud vaid mõned nendest, näiteks professor Jenseni mälestusfondi auhind, see pärineb juba 72.-st aastast. Hermesi fondi teadusauhind. 76.-st kuningliku Taani Teaduste Akadeemia medalid, hõbemedal 82.-st aastast. Klasseni auhind, samuti 82.-st aastast Lundbeki fondi auhind. Ja veel rida teisi. Auhindu professor Peter Nansen on kutsutud külalislektorid lektorina esinema paljudesse maailma riikidesse ja selgus, et tuleval nädalal peab ta kaks loengut Washingtoni ülikoolis. Sidemed Eesti teadusega ja eelkõige Tartu mõlema ülikooliga pärinevad 89.-st ja 10.-st aastast kusjuures professor Peeter Nansen oli tegelikult initsiaatoriks kolmepoolse koostöölepingu sõlmimisel. Need kaks osapoolt on nendest siis Tartu Ülikool ja tolleaegne Eesti põllumajandusakadeemia. Sellest ajast peale on meie sidemed arenenud pidevalt tõusujoones ja praeguseks ainuüksi kirjavahetust on meil juba kogunenud. Mitu kausta inimesi on käinud nii siit poolt sinnapoole kui mõningal määral ka vastupidi. Ja mul jääb üle praegu soovida. Veterinaariateaduskonna nimel. Edaspidise koostöö osas ja avaldada tänu kõige selle eest nii ka materiaalse abi eest, mida me otseselt professonanseni abil abil ja tema eestvõttel oleme Taanist saanud, nii et veel kord suur tänu tehtu eest ja palju edu edaspidiseks. Palun nõukogu sekretäri proua ester Veinal ette lugeda, nõukogu otsus. Eesti põllumajandusülikooli nõukogu otsus 28.-st maist 1993. aastal. Eesti põllumajandusülikooli nõukogu otsustas valida audoktoriks silmapaistva veterinaariateadlase, Taani kuningliku veterinaaria ja põllumajanduse ülikooli parasitoloog, Pessori veterinaarmeditsiinidoktori, Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia liikme, Taani kuningliku põllumajandusteaduste akadeemia liikme Peeter Nanseni väljapaistvate saavutuste eest parasiit bioloogia teaduse arendamisel ja Taani Eesti veterinaarmeditsiiniharidusalase koostöö korraldamisel. Palun, professor Jüri barrel lugeda ette. Diplom. Summis Auspiitsis rektoretsenatus, universitaati, Sagri kultuur, Estonia viirum, Hunoratissimum, Etogtissimum preestanteminud dokterina, veterinaaria, professorem, parasitoloogia universitaatis, reegia, veterinaaria, Tagri kultuure, taania, doktorem, meditsiin, veterinaaria, sootsium, akadeemia reegias, CNC arm taania sootsium akadeemia CNC Arold tehnika, harundaania sootsium, akadeemia reegia CNC aruma graarium, Tanja Peeter Nansen Promeeritisin signibussin tohtrina parasitoloogia promo venda, ADC vein, kooperatsioone, interTanja met Estonia in regiooni eruditsioonis meditsiin, veterinaariadoktor, Emphonoris, kausa deklaraadid. Kvoot, Felix Faustumpesid rektoruniversitaati, Sageri kultuur, Estonia professor Mait Klaassen. Urbe Tartu Die triitseesima priima mensis augusti Anno domine milleezymonoon Genteesime mononagi Esimu Tertsioon. Austatud pidulikku nõukogu koosolekul Osavõtjad. Lubage mul veel kord tänada härra presidenti meile osutatud au eest. Soovida audoktoritele tugevat tervist ja meeldivat koostööd tulevikus. Oma kolleegidele rektoritele. Ma sooviksin öelda edasi, et loodetavasti täna õhtuks on meil selge see päev pärastlõunaks juba. Millal me saaksime kokku? Ma olen seda juba rääkinud Tallinnas. Meil on põhimõtteline nõusolek olemas, need probleemid, mis ülikoolide vahel on, ei ole ületamatud, me saame nendest üle. Oma kollektiivile, luban et pealsele raske töö tuleb meil ka vahel mõni heledam päev, kus paistab päike.