Krahva muistendite järgi on pea igal järvel oma saamise lugu. Nii on see ka meie Võrtsjärvega. Võrtsjärve puhul on enamasti jutujärvetulekust kusagilt mujalt näiteks Järvamaalt, kus ennevanasti palju järvi olnud üks järv võtnud sealt teistegi järvede vee kaasa ja tulnud praeguse Võrtsjärve asemele, kus uputanud kolm kihelkonnatäit, inimesi, loomi ja põlde. Et järved ennevanasti niimoodi rännanud, selles olnud süüdi inimeste lugupidamatu suhtumine järvedesse. Kohalik rahvas läinud õnne põlve tõttu kurjaks, ülemeelikuks ja hoolimatuks. Nii näiteks pestot, naised järves, lapse mähkmeid pühkinud kalaga lapse tagumikku. Kala muide olnud ennevanasti nii palju ja nii rasvased alles kiiski pärast järve ülekolimist nii okkaliseks ja luiseks läinud, nagu ta seda praegu on. Võrtsjärv polevat kõike seda unustanud ja aeg-ajalt karistavata oma praeguseski kohas inimesi edasi. Küll on näkid noormehi ja neide vette meelitanud, seejärel neil uppuda lasknud. Küll on tegu olnud mitut sorti nõidade, tontide ja v haldjatega. Tontide jaoks, Võrtsjärves koguni oma saagi olemas tondisaar, karistavaid, haldjaid või tonte, võib-olla ka mitmesuguseid häid ja kurje, meeldivaid ja koledaid. Aga headus ja kurjus on alati olnud suhteliselt mõistet. Kellele hea, kellele kuri. Tänases kesketunnis räägime ka paljudele Võrtsjärvel käinutele lausa hirmust endast. Õigemini laseme tal endal rääkida. Ei, tegemist pole sedapuhku tondi ega Haldega vaid Valgamaalt Mulgimaale tulnud mehega, kellel ametiks looduse kaitsmine. Inimesena on see mees vägagi muhe ja isegi kuidagi veidi uje. Ta on viie lapse isa vanim lastest juba passi kätte saanud. Gunnar on mootoristina tulnut isale abiliseks. Kõik nooremat käivat alles kooliteed. Niisiis tänaseks vestluskaaslaseks on Võrtsjärve looduskaitsekordoni inspektor Kunnar Cap sõna, sekka poetavad tema abikaasa Reena ja Viljandi rajooni looduskaitseinspektor Ain Jürisoo. Kui kaua kulus selleks? Et sa oled saanud niisuguse Võrtsjärve hirmu Võrtsjärve valitseja kuulsuse. Noh, need neli aastat olen seda inspektori leiba maitsnud. See on koosseisuline inspektor, koosseisuline inspektor. Jah, aga enne koosseisulise inspektori koha peal asumist olin pikk, küllaltki pikka aega, ühiskondlikuna peaks oma seitse-kaheksa aastat tulema ära, mis selle nelja aasta jooksul on siis. Siin Võrtsjärve mail muutunud noh. Nii palju on muutunud. Näid. Röövpüüdjad on nagu vähemaks jäänud või sul on siin aidas suur kollektsioon igasugustest röövpüügivahenditest riistadest. Mis siin kõik või mis seal kõik ära ei ole, no võib umbe sahinguid olla vast seal 150 tüki ringis. Muidugi peale selle Muidugi, need kalda murrad, Me lihtsalt põletame ära, nad muidugi neid kalda mõrd on, esimesel aastal oli niimoodi isegi poole kilomeetri ulatuses mööda rannajoont, ütleme piki rannajoont võis leida isegi seal oli 60 mõrda sees kalda mõrda. Aga nüüd nüüd selle viimane kord oli 40 715, kui järve peale mõni piirkond meil on niimoodi jäänud, mis on võib-olla jah, nagu kahe silma vahele veel jäänud neli üks huvitav. Kiisukest pihta hakkas, põhja pole venelased jälle äärt mööda. Siis oli umbes nii, 30 rööbüüdega võis olla, mis meil, nii et sattusin kuskil kümmekond protokolli, seal veloteost, osa lihtsalt ei olnud võimalik teha. Nii palju koordi, kaheksa ei jõua rabada, korraga. Peeti siis üsna loomulikuks võtta, mis võtta annab, siis olid ikka nii, et lõke oli maas, riided kujusti, mööblitahi Haaveegees veda, Orgeesele pakkis serval. Jah, mida kõike pole Guido kapil nelja aasta jooksul läbi elada tulnud missugustesse lausa uskumatutesse olukordadesse sattuda. Paaril juhul on tulnud isegi looduskaitse inspektorile antud relva kasutamise õigust proovida. Edasi viiski meie jutt põnevamatele sõikadele inspektori töös. Seal Sangla piirkonnas sõitsime sinna kohale, varem varem oli teada, et seal võrkudega püük käib ja sõitsime juhuslikult sinna ja nagu Võrtsjärve kaldale peale saime, nii vaatame, mehed lähevad võrgud kaenlas lähevad võrke sisse panema. Jooks jooksime neile järele, vete hõikasin, et oodake, mehed, natukene, ajame juttu. Me nägime vormimütsi vahel punuma. Asi selline muidugi ilu jookseb talle järgi ja peatasin ta kinnimehel oli suur buss, oli käes. Umbes niimoodi näitas buss, tuleb, umbes umbes niimoodi jahe buss, buss oli käes ja mul selline kahtlane tunne, et ju ta vist sellega tahab nagu meid hirmutada või? Ma ütlesin, et palun visake buss ära, vesta korraldusi täita, täitnud siis pidin, hoiatas asulast õhku, mis siis juhtus. Ja peale seda ma ei oskanud aimatagi. Hüppaseks ahingu, mees, tema oli, see pistis troost punuma ja tahtis nagu ära pääseda. Ma jõudsid, oli ennem järve vastava, ta vaatas, et jääb liiga jõe, lätted ei jõua ära joostes tööl otsa ringi ja palli tagasi viskas roogu kõhu täis, kui teisipäev oli ta kinni võtnud, siis läksid, otsisin selle sealt üles, oli hästi suur vees küll. Pikale ajakirjal sajakilone mees ikoviljas ajal. Aga buss lendas vist ka siis kohe käest ära ja buss, buss, buss kohe lasi bussivetemehel käed, nii värisesid hirmutunde sisse. Mis kuul sellise vesi oli, külm kaarist. Kaunis hõlm olid, ehk mai kuulik oli, maikuu oli väga külmunud, juba võisin vees käia, siin üks mees oli veel täitsa põnev juhus, põhjaotsast mulle. Läksime poisiga põhiotsa ja kah muidugi sain teada, et kohakudumise ajal panevad põrkusid seal Paredale. Roywaredal läksime sinna, leidsime soomustega, paagid, paadi. Mina mõtlesin, mõtlesin, et täna nagu noh, nädalalõpp ja et täna võib minna, nagu mehed võivad minna. Tegid pettemanöövri, sõitsin hoiult, sõitsin, tähendab otse üle järve äärt mööda tulin tasakesi tagasi. Seal jookseb üks nurk välja, nurga taha jäime. Niimoodi. Mina ütlesin poisile, et nüüd ma olen küllaltki väsinud, et ma puhkan paar tundi. Et panin tähele, et kell 11 cape paaris kolin. Minu mõte läks täide, täpselt kell 11 hakkas paari kolin ja hiilisin nagu ligemale näha, ilusti järvest Line'i sõudis, mees siis asi võrku sisse. Siis ootasin, kuna tagasi tulevad võrgu sisse saab ja tulevad tagasi. Ise arvestasin, niimoodi. Tohiks ta siia välja tuleb. Kus paat oli? Ootasin seal, pime oli ka ja me mees tuli modermasid kõhuli maha, tee mind ei märkaks, mees oleks peaaegu otsa, astud mulle. Ja ütles mulle niimoodi poismi sabasitsin. Ma mõtlesin, et asi põrinat, mis ma passin, ma olen looduskaitseinspektor, et lasi, on selline, et mis, mis teil sinna kätte unustatud. Aga mehel oli veel, oli varuks, oli veel kalda mõrad ka, tahtis kalda mardasin ka veel sisse viia. Ja siis ütles kaigas. Katsu ainult lähema tulla, kohe annan. Ja ma ütlesin, et noot visake kaigas maha, hoiatasin teda. Ma olen ikkagi relvastatud ja, ja pime aeg ja et ega siin ärge nalja visake. Ütlesin poisile, et mine võta ära kaelas, et mine tea, mis seal oli, ennegi oli palju neetil nagu luuresse oli pandud. Omamoodi välja jah, aga mees ähvardas, et ma olin saksa spets väänaja. Katzoga lähemale tulla. Lõpus täitis iga korralduse, vormistasime sellele materjalid ära ja paari paari minuti pärast vaatan jälle neljaline punt puntiale läheb võrgule. Muidugi need siis said aru sellest, et mina seal olen ja oli kadunud nagu vits vette. Palju öid? On tulnud sul Võrtsjärvel veeta, on sul ka mõnikord nii endal hirm nahka tulnud või? Või isegi nüüd niisugused mõtted pähe tulnud, et nad ei tea, kas pääsen. Otseselt sellist mõtet ei ole tulnud, aga pähe, aga muidugi kui hakkad kartma, siis seda tööd teha ei saa. Niimoodi. Aga öid olen ma palju veetnud, eriti nende mõra rüüstajate avastamisel. Murra rüüstajad, nad teevad siis kalurite ja kalurite mõrda, rüüstamas on kõige valusam probleem Võrtsjärvele. Siia käib öösiti pimedat ööd on, ütleme augusti septembrikuule. Ja küllaltki jahe niimoodi, et siin oli aasta tagasi või niimoodi, et kodus ei saanudki öösel magada. Uga järvelase magatudki. Küll ühe ühe mõrraliini juures küll teise juures muidugi näitame tabatud ka igal aastal ikka. Point või paar tabatud tavaliselt on niimoodi kata kaldale välja pandud ja kahekesi tähendab rüüstavad on ka niisuguseid näiteid tuua või niisuguseid inimesi, kes on teile paar korda vahele jäänud ja enam ei taha oma nägu Võrtsjärve äärde üldise järve äärde aidata. Neil neid on, jah, ma siin eriti lõunajärve lõunaotsas oli, oli ka üks röövpüüdja, kes jäi mulle ajal kolm korda vahele. Küll 10 ja suve jooksul. Jahi lahingukooli ja küll oli kalurite võrguvõrk võrgu tõmbas säraja mõrra piimasse ja me oleme nii harjunud omavahel niimoodi juba, kui tõmbasin näpuga, et kuule, mis sa jälle teed, tule minu juurde. Et ajame juttu, siis ta oli juba harjunud pealasi norgu ja kellel aga tema jättis maha, ei ole enam järve ääres ning kohtunud teda. Mitu meest on niimoodi, kes oletiga? Vanad röövpüüdjad juba? Hirmuametit pidades aga sageli üksnes oma silmadest ei piisa. Mul üks ühiskondlik tuli tark Tartus sõidutada, nauto juhtidel. Tuli Pikasilla tähendab üle silla ja märkas, et ühed panevad põhi ongi sisse. Tuli kohe mulle siia teatama ja öösel kella ühe ajal panin kaatril ääres, siis sõitsin kiiresti sinna pikka silda, kus tähendab ülevalpool silda pidid põhjaõnged sees olema, panin tragi järgi ja ja oligi, oligi põhja angerja taga järsku. Põhjaõnged ära, sõitsin kordonisse tagasi ja juba parim päeva pärast oli juba kuuldus käis, et, et kuidas Cap ikkagi peades nii täpselt just nii minu liinil põhja tähendab põhjangi liini välja võtta just minu oma. Kuidas tal nii täpsed andmed olid? Mis asi, see on jäänud? Jah, esimesel aastal oli selline juhus, et vaatasime järs nagu sillerdab. Et lähme, teeme ka väikese. Mis aeg see oli? Aprilli kah aprilli lõpus kuskil Jahabeli teisel päeval. Sõitsime siis Kazankaga, Aafrika põhja on ka, see on alumilpaat päramootoriga. Sõitsin siseselt, teen väikese reidi, üksinda oli, ta ei olnud, abikaasaga oli. Sõitsime siis osa järve, nagu oli jäävaba. Hästi vaikne oli, aga teeme väikese reidi. Vaatame, mis nagu esimese sõidu, nagu öelda. Saime, saime keset järve ja hakkas tuul tõusma. Tuul tõusma. Jäime jäävangi ja murdis Tartalannastel lahti. Tema teatatud, rivistatud siiam mind ja mulgi ranna poole nagu. Ja siis oligi niimoodi, et mul on hirm, et pigistab sinna vahele. Hakkasin siis kalda poole siiapoole ja siia mulgi ranna poole ja kähku ja siis, aga mulgi rannas oli juba niimoodi ütle õhtul külmetas, külmetas ja kõvaks ja siis oli niimoodi, et aaridega peksin head ja niimoodi, et et õhtu õhtul hakkasin rasket tööd tegema niimoodi, et hommikuks sain randa kella seitsmeks kuskil mitu kilomeetrit. Ja tuli katki raiuda kuskil. No kindlasti üks neid neli, viis kilomeetrit. Ja sellest sai võideldud. Aga muidugi õnnelikult pääsesime. Et ega Võrtsjärvega naljatada päris ei saa, et iga aasta peaaegu nõuab, ohvrisin Võrtsjärvel. Enamasti on ikka õnnetused juhtunud ikka selle purjuspeaga. Jõudnud meestele. Ja siin on juhuslik, tundetu Online võrdu, mõrd rüüstama siin. Paar aastat tagasi. Läks viis inimest, hukkus, lihtsalt ei arvestanud taadi, kandevõimet päästsid väikese vineeripaariga. Viiekesi peale päästevahendit ei olnud. Uppusid hommikul paati, paat leiti, tühipaati. Alles alles sügisel, siis saame kätte, kaks oli mõrraliini, oli laine juhtunud. On sul, keda on sinul ka tulnud, kedagi päästa? Päästa üks juhus oli selline, läksin õhtul, läksin reidile ja märkan, et üx lehvitab keset järve. Mis jama see on, et paati näha ei ole, kus inimene ometi sinna saare peale sai. Ja meil on nagu saarel ööbimine keelatud. Öisel ajal vaatasin, et asi on kahtlane, dile ilmselt tegi, inimene on juba kaunis, pime oli. Sõitsin saarele ja vaatan, noor tüdruk seal, nii õnnetu kaks päeva ekskursiooniga laeval maha jätta jätnud tema sinna saarele. Tüdruk oli seal juba paar päeva saarel külmetanud ilma söömata kaaslasele. See oli seitsmenda aastal aastal. Siis mõtlesin selle tüdruku mõtlesimpaatia. Sõitsin kodusadamasse. Muidugi kõik olid imestanud, et kuidas ma nüüd järsku noore tüdrukule peale saanud paadile naine vaatas algul, et et mis jama see on, et mees tuleb. Pärnu kohe näha, tüdruk oli nii õnnetu ja temagi küsitud ta käest, et miks te sinna on jäetud ja ta seletas, et Tal oli seal väike konflikt tulnud selle laeva kapteniga, kes kes tahtis teda nagu enda juurde saada, ta tahtis jälle enda enda mina kõrgele tõsta, et ta mitte ei ole nii madalale langenud ja kõige kurvem oli see paadi juhtkond oli absoluutselt 100 protsenti alkohol siis joobes. Ja selle paha tundega siis, et kaptenid lagu ei austatud, jättis ta siis selle tütarlapse sinna saarele maha. Tüdruk oli kajakate poolt ründamist saanud juba ja nägu oli paistes ja katki ja kajakate pesitsemisaeg on siis on kajaka täiesti tigedad ja kaitsevad oma pesi ausalt, olid juba isegi pojad väljas. Siis kui üksinda saarele jääda, siis kajakas ründab inimest. Põnev juhus oli veisjärve ääres, juhtus see siit Viljandi rajooni jah, Viljandi rajooni, tema nagu Kärstna kolhoosi territooriumil ja läksime reidi ja oli oli ka haugi kudemisperiood oli. Ja tabasime seal mõningad röövpüüdjad, kolm tükki või? Hakkasime protokolli vormistama ja järsku mina vaatan üles. Vaatan, et üks mees nagu juure tulnud kalakotiga, kott seljas ja, ja vaatab, kui mina protokolli teen, mõtlesin tervist. Mis, mis teil olijat. Ja siis siis ta sai aru, et inspektorid on ja vabatahtlikud tuli juurde ja ma ütlesin, et ootaja daame jutud maha, mees hakkas nagu metsa poole, sammuseksime juba. Toota ja siis ta ütlespärased Kole tuttava näoga mees olite, et sellepärast ma tulin juure. Niimoodi hommikul võidelda teiste röövlite eest ära jooksnud, võrdsed inspektorid diviise pihku. Tavaliselt on niimoodi, et iga päev ei ole kui kuivad kodutuled. Eriti kala koduperioodil. Kodu tulete ikka. Abikaasa pahandab, et näed jälle märg. Kuivana kodutuled siis imestab, et, et kuidas, kuidas ometi täna kuivana kodu tulid y päeval ja kuidas sul nii vilets päev on olnud? Ega röövida ka alati päris kuivaks ja see kevad oli selline juhus, et on leia kanali piirkonnas olnud kolmeksigi haigutega rõõmad piire, sellised vallad artistidel on vestil hästi, külm oli täitsa täitsa jääkülm kohe. Nende pikkade kummikutega sees ega meedia pik sündi siin nagu ette jälgiva pistsid plagama, jooksid täpselt kanali suunas saanud Instituudi teadlaste kanali sügavam. Ja et seal on nii palju vetelkanalite väljas, kuid toodlikuma latikas sügavust olnud. Aga ma olin neil kannul ja siis ei ole muud teha, kui just üle kanali. Täitsa läbiväljale üks paksem mees oli, vaatasin küll, et nüüd läheb põhja all ei tahtnud mitte vedama hakata, kiskuda teist järve voolavad ikka üle, ujus kätte ei saanud, ei saanud kätte ja minul oli küll juhus, ma sain, ma sain siin Õhne jõe luha peal oli Auge koduperioodil. Vaatan, vaatasin, et kui ahne see röövpüüdja võib-olla istusin maha põõsa taha ja passisin, et kui palju ta üks inimene tähendab üldse kala võib ära tähendab, ei lüüa. Aga närv ei pidanud vastu niimoodi, et juba pool tundi vaatasin, ära ikka lööb ja lööb ja lööb juba pool kartulikotitäit. Haug ei ole haug ja siis ilmusin välja. Tuli põõsast välja ja ütlesin, et nad aitab küll, tule siia. Aga mees muudkui läheb järve poole ja jääjärvel peale nagu jah, selline jääsupp oli peal ja muudkui läheb ja läheb järelvale kuni kaelast saadik vette ja läksi järsku mina vaatan, et mees kadunud, nüüd sunnik uppus ära. Ja otsime taga ja siis ilmus sinna veel piirkonnainspektor ja. Noh, umbes niimoodi vaatasime liisku, kumb läheb järgi sellele mehele. Siis piirkonnainspektor läks mundris läks järgi. Lööbidele järsku märkab, mina märkasin niimoodi, et rööbider oli kõrkes tehtud tutt pähe, et et tähendab aru ei saaks, ei näeks. Ja muidu oli kaelast saadik vees, aga rootutt oli vähe tehtud. Toime selle mehe väljamees oli küll averendada vaadata, niimoodi. Hiljem ma kuulsin, et oli kahepoolse kopsupõletikusaamisele. Asi selline, et tuleb välja niimoodi, et, et mõni mees on niimoodi kas või annasele audikese pärast elugi kui pikaks tavaliselt. Inspektori tööpäev kipub minema, on siin vahed öö ja päeva vahel olemas, südamega teha tööd, ega siin vahet küll ei ole. Töö on muidugi küllaltki raske, aga muidugi selle sellepärast on nagu minule meeldib, et värske õhk ja sporti saab teha joostasti Moody tervislikum. Ja muidugi vesi, vesi ka õudsalt meeldib mulle, loodus on ilus ja teinekord hommikul vara lähetud, põder tuleb, hiilib sulle paari sammu kaugusele olnud juhuseid olnud, vaatab otsa niimodi. Üldse pädev, tunneb inspektori häda või, või, või nii, sina sinasõbraks saanud vastu otseselt sinasõbraks saanud, aga, aga võib ütelda küll niimoodi, et nagu tunneks ära. Et ikka salakütti olen, inspektor, tundub nii, mitmel korral on metskits jooksnud välja, hulkuvad koerad on taga, ajad ikka jookseb ikka juurde abi otsima. Kas metsloomi võid ka mõnikord trehvata? Võrtsjärves ma mõtlen. Põdrad on mõnikord üsna hea tuju ja oled sa näinud ka siin ja põtra röövpüügil, siis jah, ükskord hommikul vara, läksin ka sinna tartu randa, läksin reidile ja vaatan binokliga, uurin, et ei tea, mis paatsenit Võrtsjärvele tekkinud. Kole huvitav, ei ole sellist enne näinud. Sõidan, sõidan lähemale ja. Ja vaatan kuuearvuliste sarvedega põdrapull, ujub ja keset järve kõige laiema koha pealt ujus üle üle Võrtsjärve üle Võrtsjärve. Ja ükskord oli jälle selline juhused, olid reidil ja vaatasin, et viskan õnge vette, et siis aru nagu inspektor oleks. Õngitsesin ja järsku kuulen, et ei tea, mis, mis madin seal roos hakkab, et nüüd ma saan püüdjate peale. Aga tuli ka põdrapull, aga üks viie-kuuearuline haruldaste sarvedega põdrapull rauast läbi ei pannud minust tähelegi ja muudkui hakkas aga Tartu ranna poole ujuma. Ilmselt oleks tädil, on jah ja ei saanud aru, et kuidas see inspektori tööd talvel välja näeb, mida talvel tuleb teha? Talvel olnud olla kah ikka, ütleme neid, talvel on ka võrguvargad, kes varastavad, kalurite põrkusid jääjahi ajal põrkusid alles asja, möödunud talvel. Varastati jälle üheksa tükki. Möödunud aastal 19 võrku ei ole, varastati ära, nii et talvel peab ka väga valvur olema. Lutsu puduperioodil on, on jälle, on niimoodi, et nendel on need Männad, lutsu Männad tehtud Männad ja millised need välja näevad, on hästi suur, ainult nagu igalt poolt. Konksud väljas jah, on kolmeoludega ja on isegi kuu arvudega ja kuidas on, k ike paljusid öösiti passideneeti, kui tuiskab, no vähemalt siis püüda väljas on või oli lahtlasele ei hoolimata paistab niimoodi ETK seda halvem ilmises loodavad inspektorid nagu vähem puhata. Talvel on liiklusvahendiks siis mootorsaani suusamootorsaani Buraan muidugi suusad. Kui on järve peal, ütleme head ütleme, lume ja jää näha, siis on soome kelguga olen teinud palju kordi niimoodi, et lõunaotsas käinud siin ma 15 kilomeetrit maha soome kelguga ja jalad-aegne väga alla alla selle 50 kilomeetrid välja peaaegu nägin. Meie diviisi vee peale. Ööberni ja päeval niisamuti ka selliseid päev on vähe, kus on alla vähemalt 30 kilomeetrit, tuleb ära päevas. Mitte tavaline maastik, aga teinekord niimoodi kuumaastik mättaid ja juurikaid täis, käid kord minulikud, öösel oled kortinuli kord püsti, aga töö on tehtud. Kostab selle niisuguse eluviisi. Harjunud laane, paistab niimoodi, et nüüd on ära harjunud, aga esimesel aastal raskusi selgeks teha. Tõesti see töö tahab teha ja muidu korda majja ei saa ja kahe viimase aasta jooksul ütlemistunded. Juhuseid on muidugi olnud niimoodi, et olen reidile läinud ja paadimootor on üles, ütled, on alles kahe-kolme päeva pärast kodu ilmunud. Juba on mõeldud, et ega enam ei tule, siin liiklus suurt ei ole, kui kaluripaadid ainult teinekord teadsime keset järve keset järve isegi kuskile jõe peal, ütleme, suurima ja väikseima jubele paadimootor üles ütleb, siis oled jalapoiss siis sinu käsutuses selle järve kõige võimsam kaatoriliselt mis ei karda, ei lainet vihmega tormi, jah, ja kaadrisauna, mis tõesti ei karda mitte midagi ütelda, Võrtsjärve kõige võimsam paat on praegust, temal on. See sügis, on kole-kole väike, niimoodi, et saad küllaltki kaldase, saab kohe välja kuiva sõita kindlasti kevadel. Need, need röövpüüdjad, kes kalda murdub olevat, nendel on kindlasti sõid sees, sellepärast et selle sellega on hea avastada. Isegi roogu mööda saab liikuda. Peale võimsakaatri on inspektorite käsutuses ka helikopter. Sealt vaata järvele nagu peo peale. Kõik, mis roostikus või sügavale põhja torgatud või peidetud on selgelt näha pole muud, kui lasku maale panegaatrile hääled sisse. Ja võta kõik välja, mis võtta annab. Ent kuidas toetavat inspektorit tema raskes ametis Võrtsjärve rannarahvas? Millegipärast ikka looduskaitseinspektorite kaedata ei taheta. Millegipärast kas sul on mingisugune? Ma ei tea, vastuseis millegipärast nendele niimoodi, et ei, ei ole veel kuulda olnud niimoodi. Isegi kalasportlased räägivad, vahest küll, et et näed seal, seal piirkonnas pannakse võrku ja seal piirkonnas pannakse püünised ja seal tapetakse Galojani. Nii ja naa, aga ei ole veel sellist meest olnud, et kes võtaks telefonitoru, helistaks inspektorile kui kodu, et et näed, tulge nüüd välja, et rööbik käib südamega inimesi vähe. Paistab niimoodi, et ikka kõik on saama peal väljas või kuidagi nii. Paistab küll, nimi paistab küll niimoodi, et see abi on ikka vähe, on isegi järve kaldal maju ja suvilaid, kus, kus on vahetult järve kaldal ja näevad, et ometi röövpüük käib, aga keegi ei võta vaevaks teatada inspektorile. Ja kui uskuda Võrtsjärve saamisele kindi siis on järvel jällegi põhjust äramineku mõtete heietamiseks. Inimesed on oma õnnepõlve tõttu hakanud järves jällegi üsna ükskõikselt ja hoolimatult suhtuma. Järve ei lasta üksnes laste mähkmete pesuvett, vaid kõik see, mida kanalisatsioonitorud või kraavid inimeste ümbruskaudsete farmide ja vabrikute juurest endaga kaasa toovad. Järve kaitsele, kuis kuulsite, aga ei tulda seal, kus võimalus appi.