Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Surm on raiskamine, arvestades, kui palju kogemust, oskuseid suhteid kaob koos Surjaga tõhusust armastavale ajastul tuleks ega surm ära keelata. Teisalt tõdes kadunud Steve Jobs 2005. aastakõnes Stanfordi Ülikooli rebastele. Et kui elad iga päev, nagu see oleks su viimane on see päeval siis ka tõsi. Jobs pidas surma elu geniaalse maks leiutiseks sest teadmine viimasest päevast on vähemalt tema jaoks olnud elu olulisim tööriist, mis aitas teha suuri otsuseid. Ühtlasi tähendab surm kartmatust, jääda häbisse, kaotada uhkust või karta ebaõnnestumist. Sest surm on ainukene asi, mis tuletab sulle meelde, et tegelikult pole sul midagi kaotada. Ta tunnistas, et keegi ei taha surra. Isegi usklikud, kes peaksid küll jõudma paradiisi, ei taha selle jaoks surra. Ometi jagame siin kõik siiski sama saatust, sest keegi pole sellest veel pääsenud. Ja nii peakski olema. Sest surmann, eluliste muutuste agent. Sinu aeg on piirang tud, seega ära raiska seda kellegi teise elu elamiseks. Nende sõnadega võiks ju kommentaari lõpetada, kui poleks alguses välja öeldud raiskamise aspekti. Mikson Jobsi jaoks elu suurim leiutis, sellise suure hinnasildiga. See ei mahu pähe näiteks kurts failile. Google'i töömesilastele ülesandega muuta kogu otsingukogemus intelligentse ajuga suhtlemise kogemuseks. Loomulikult on kurts pallist varemgi juttu olnud tänu ajaloolisele analüüsile, mis paistab tagasivaates kulgevat mööda arvutusliku jõudluse sujuvat tõusujoont, mida pidi omakorda saab näha tulevikku. Kriitikud ütlevad kaasajale viidates, et ajalugu ei ole küll võimaldanud ennustada mitte ühtegi suurt. Kaasaega vapustavat sündmust, miks siis peaks Kurtz faili nägemus olema siin mingi erand, aga kurss meil ei jäta jonni ja kuna mikrofon on tihti tema käes siis ta kordab seda, mida ise usub. Meil tasub seda samuti kuulata, sest kui tema väited peavad Paika siis ootab kõiki ees põnev sõit imedemaale. Järelikult peab regulaarselt olukorda hindamas käima. Kurss veel usub, et oleme hetkel 15. aasta kaugusel murdepunktist ja siis näeme igavese elu ära. Õigemini siis jäämegi seda nägema. Kurtspol jagas neid mõtteid aia kirjeldama seoses hiljutise ettekandega ühel Google'i üritusel. Lisaks surematuse saavutamisele läbi tehnoloogilise progressi esindab Kurts. Palgad tugevad tehisintellekti koolkonda, milles masin suudab oma jõudluse abil aju ära teha. Ja saavutada siis teadvuse. Kurtfell omad kahte tugevat argumenti. Üks on juba siin tõdetud arvutusliku võimsuse kasvuanalüüs, mille jätkumine Tähendab kätekalendris orienteerub aju tegemiseks vastava suutlikkuse saavutamise kuupäeva. Teiseks argumendiks on tal arusaamine, kuidas aju töötab. Mitte ta täpselt teaks, sest seda ei tea hetkel keegi. Küll aga on arvukalt arusaamasid, kuidas see võiks töötada. Kuna Kurtz pall töötab juhtival positsioonil ühes suurima tehisintellekti ärategemise motivatsiooniga organisatsioonis kogu meie planeedil siis tema arusaam peegeldab ka Google'is levivat seisukohta. Kosovol avaldas samal teemal. Olen üsna elutiga raamatut tõlkes pealkirja all, siis kuidas teha mõistust? Tema retsepti pole siin võimalik lühidalt ümber sõnastada. Aga üks näide annab aimu mõtlemise suunast. Nimelt. Arusaama järgi on hoius umbes 300 miljonit mustrite äratundmisega tegelevat üksust. Kõigil näidena. Vähemalt sama palju see tähendab, et oleme siin insteiniga samal pulgal. Erinevus tekib siis, kui hakkame neid üksuseid omavahel. Tööle panema, siin oli Einstein lihtsalt teistest edukam mõttetegevuse organiseerija. Piltlikult öeldes tegi ta teoreetilise füüsika teemal mõtlemisega rohkem trenni. Kuid sellest veel ei piisa, sest maailmas on olnud tuhandeid väga motiveeritud teoreetilise füüsika peale mõtlejaid. Aga ometi on meil vaid üks Einstein. Siin pakub Kurtz teise eduks vajalik. Kui eelduse ja see on julgus julgus mõtelda omamoodi ja vältida teistele meeldimist või ehmatada ootamatute, tihti absurdsete tulemuste ees, kes siis töö katki. Nii pole edu loota ja ajurakud ei sünnita midagi uut. Kurtfell loodabki panna arvutiga simuleeritud ajunet tegutsema, omapäid, mitte juhinduma tuntud mallidest. Ta loodab 15 aasta pärast näha mitte ainult loogiliselt mõtlevad vaid ka emotsionaalselt intelligentset masinat. Ühesõnaga Steve Jobsi mõtet silmas pidades loodab suremat Selle mängib Kurtz fail luua surmakartliku masinana.