Ööülikool väga oluline moment, mis nagu eristab, mis, nagu võimaldab peremehel eristuda peremehe otsustada, see on informatsiooni olemasolu. Kellel on informatsioon, otsustab. Ei koole. Ajaloolane David Vseviov kõneleb teemal kuidas määratleda peremeest Ma mõtlesin, et ma jagaksin teiega natuke mõtteid sellel kummalisel teemal, mis mulle pakuti. Me kasutame ju sõnul ja ega me ju väga sageli ei mõtle nende olemusele. Millal sa siis tähendab? Peremees? See oleks nagu mees, kellel on pere. Aga ilmselt see on hoopis midagi muud. Ja ma arvan, et pole vist midagi mõistlikumat, kui üritada defineerida mõistet peremees omandi kaudu. Tähendab peremehel ilmselt peaks olema midagi sellist või ta peaks eristuma teistest inimestest millegi poolest, mida teistel ei ole. Ta on ikkagi mingisugune erinsus võrreldes siis ülejäänud inimestega. Või on talle antud midagi sellist, mida teistel ei ole. Võib-olla tarkus, võib-olla on see jõud, kui ma näiteks mõtleme ja vahetevahel loeme mingisuguseid teateid kriminaalmaailmast ja seal keegi neist, keda ka ju kutsutakse peremeheks, mille poolest ta siis erineb ülejäänud jõugu liikmetest? Tankas osavam, tugevam, targem, millegi poolest eristub? Peremees on ju ka hüüdnimi. Olen seda vist korduvalt selles Müstilise Venemaa saates maininud, et üks levinumaid Stalini nimedest hüüdnime variandis, mida lähikondlased kasutasid, oli Johosiaaell kosjaperemees. Ja kas ei ole ka meil teiega kogemusi olles kuskil asutuses, kus ka vahetevahel ülemuse kohta on öeldud, hakkame nüüd kiirelt tööd tegema, peremees on tulemas või midagi sellist asja peremees, mis siis võib-olla peremeest eristab nendest, kes ei ole peremehed. Ta on otsustada, peaks olema otsustaja. Ta peaks olema rohkem otsustaja kui need, keda me siis tinglikult peremeesteks ei nimeta. Mis siis annab talle selle õiguse otsustada, kui me jätame need kõrvale, näed momendid keset, mis meil olid, et ta on kõigist osavam, kõigest tugevam, kõigist kavalam. Kui me nüüd heidame pilgu minevikku ja mõtleme nendele tinglikele peremeestele, kes seda maailma on kunagi valitsenud siis üks moment, millal ma tahaksin välja tuua on see, et peremees võib ka teatud kontekstis ja ajaloos on seda sageli olnut vahendada mingit võimu mitte niivõrd esindada ise võimu. Ja me ei aktsepteeri teda peremehena mitte niivõrd sellepärast, et tema kehastab võimu. Kuivõrd ta võimu vahendab. Võtke muistse Mesopotaamia valitsejad, kuidas neid kutsutaks, Nathan kuningat, preestrit. Nende võim baseerub sellel, et nad vahendavad nad vahendavad jumalikku tahet. Tänu jumalatele tolle aja variandis. Loomulikult kasvab vili põllul. Preester vahendab meie suhtlust jumalatega. Tema võim baseerub sellel autoriteedil, temal on see privileeg suhelda paluda. Ta edastab meie soove. Nad on omaette teema ja väga põnevat. Nüüd, milline on siis omand? Omandi liik, mis on valdava aja jooksul eristanud peremeest nendest, kes pere mööda ei ole? See on maa, son maaomand väga pika aja jooksul inimkonna ajaloos pole olnud teist väärtust, kui maa ennast ära elatada, on olnud võimalik ainult omades maad või maad rentides või kellegi maal elades, aga omanik on maaomanik. Siin on perioode ka muistses ajaloos, kus on olnud ka mingid teised variandid, teised võimalused. No tuletage meelde Rooma keisririiki, tuletage meelde seda tastilist, suurt miljonilinna, Roomat, kus oli võimalik ju ennast elatada, tegeledes ka millegi muuga kui ainuüksi harides, vaat see võimalus oli olemas. Aga läbi valdava aja on ollut maa ja kui Rooma rüüstatakse, vot see on jällegi väga huvitav, kus siis mäletate, kuidas meil oli, meil oli teiega antiik kunagi viiendas-kuuendas klassis, siis meil tuli keskaeg ja siis meil ei olnud enam orjad, siis meil olid talupojad, kus siis need tekkisid? Haned on ju valdavalt linlased, täpselt samuti nagu viimase suure sõja ajal, kui linnas pole süüa midagi, inimesed lähevad maale, asemaa ei kuulu neile. Nad muutuvad sõltuvaks nendest, kellele see maa kuulub. Ja mida on neil siis vastu pakkuda ainult oma tööd, muud pole mitte midagi ja me saame tinglikult lihtsustatult vot selle sõltuva talupoja. No kas Võnni nüüd vaadake, see omand ja seesama maa tegelikult ja see annab meile jälle ühe väga huvitava mõiste jälle ühe võimaluse aru saada seda, mis on inimkonna ajaloos toimunud. Omada on ju hea üldiselt ja mida rohkem midagi omandame, seda parem. Aga sellesama maa näitel jällegi ma tuletan teile meelde, et need on kõik teile tuttavad asjad otse kunagine Rooma impeerium, võtame selle näitena praegu. Te teate, et viiendal sajandil see impeerium jaguneb kaheks saamadega Lääne-Rooma ja Ida Lääne-Rooma saab ju meil teiega otsa. 476. aastal rikkus koos viimase Lääne-Rooma keisri Romulus August tuuluse pakendamis lõpp. Ja siis me hakkame teiega koolis õppima keskaega, jah. Aga see teine osa, see teine osa, mida me hiljem kutsume teiega bütsantsiks keskusega Konstantinoopolis, see ju jääb veel ligikaudu 1000-ks aastaks alles. Miks siis see ei kao? Siin on mitmeid põhjuseid. No üks on puhtsõjaline, barbarid on seal natuke lähemalt, siin on natuke kaugemal. See on ka ideoloogiline, ei hakka nendel asjadel praegu peatuma, aga see on ka väga paljus majanduslik seletus. Majandus seletab seda, miks siis ida säilib ja miks lääs hukkub. Aga mida see tähendab, kui ma nüüd lähtuma sellest samast omandist mis siis on juhtunud maaga läänes? Ma kujutan seda väga hästi ette, siin on ükstaskõik, me võime seda vaadata Tallinna suurlinnade lähipiirkondades, jõukad inimesed omastavad maad samadel eesmärkidel, mida nad teevad ka tänasel päeval. Nad ei tegele ju seal põllumajandusega valdavalt ekustad, puhkavad seal, nad lahutavad meelt seal, nad võivad seal midagi teha, aga see ei ole mitte maa kasutamine kõige otstarbekam viisil, et toita iseennast ja toita teisi. Need on need lati Fundiumit. Mida kaugemale me Roomast liigume, mida rohkem me läheme sinna ida suunas, seda rohkem on seal säilinud veel vabatalupoega. Vot siin meil lääs on siin ja siin on maa neil ära ostetud, on ammu läinud linna, nad on loobunud oma sellest valdusest ja mida me siis sind saame lõpptulemusena me saame, lõpptulemus on nad seda, mis seletab meile kõikide vapustuste olemusse, kõikide revolutsioonide omand koondub väheste kätesse. Ja kuidas ka see ei ole organiseeritud, siis varem või hiljem vot nende pähe, kellel ei ole midagi, tekib soov ümber, jahuta, tasem, vara. Ükstaskõik, mis siltide loosungite nõudmiste variandis. Vot seda tuleks kindlasti veel arvestada. Jällegi ajalugu, miks seda vaja on, ma räägin, ma ajalugu peaks meid õpetama minu jaoks ajalugu ongi midagi. Ma jällegi seda paralleeli toonud on midagi laboratooriumi taolist. Kui ma tahan mõista, mis inimestega toimub siis ma otsingi vot selle perioodi üles mis annab mulle mingisugused vastused. Hakkasin vaatama, kus ma siis leiaksin seda võimu kõige ehedamal kujul siin näiteks keisririigiaegsesse Roomasse ja vaatasin, mida need keisrid selle võimuga teevad. No 99-l juhul 100-st isiklikke naudingut rahuldamiseks. Aga võim iseenesest on ju ka nauding, tohutu nauding mõne inimese jaoks sellepärast et ega Stalini oma võimu ei vajanud mitte selleks, nagu me praegu loeme. Et Janukovitši või kellegi kodus on leitud kullassaia päts. Kujutate ette Stalinil võimu selleks kullas saiapätse teha? Või oma mundri, nagu me oleme näinud mõne Aafrika diktaatori puhul täis riputada ordeneid? Ei, ei, muuseas, Hitler täpselt samuti väliselt ju tagasihoidlikkus ise. Nendele ei ole vaja kalleid jooki, nad joovastuvad võimust. Need proportsioonid, et lihtsalt see oleks kuidagi illustreeritud natukene lähedase mast ajaloost. Ma arvan, et ma ei eksi ja kui ma eksin, siis ma ei eksi suurusjärkudes 19. sajandi Venemaal ehk selles riigis, mille koosseisu tol ajal kuulusin elanikkond umbes 52 miljonit, maaomanike umbes 270000. Võrrelge neid arve 52 miljonit ja 270000. See ei saanud lõpuni kesta. Ja veel üks huvitav moment selle omaniku ja selles staatusega. Oleme kuskile, ükskõik, kuhu me ka teiega ei läheks, seda näidet siin ja seal toonud, aga Samil kuidagi kummitab. Ma ei oska ennast panna sellesse teise olukorda, kui ma jalutaksin mõõda Valtud ja, ja mulle vastu tuleksid, tuleks keegi kahel jalal. See on ju võimalik, õigus, Valtus ja keegi tuleb kahel jalal vastu. No siis suure tõenäosusega on see inimene peaks nagu olema manada puhul tekivad mõned kahtlused, aga üldiselt nagu oleks, meil ei ole nagu teist teist nisust tundmust. Aga kui ma hakkan mõtlema, siis see teadmine, sõna teadmine ka õige, aga ikkagi see teadmine on ju vaid paar sajandit vana. Ega siis selles meie näites toodud roomas, kui keegi tuli kahel jalal vastu, siis ei olnud mitte mingisugune tõend selle kohta, et tegemist on inimesega. Kust te seda võtate, sori olla? Kui enne prantsuse revolutsiooni tuli teile maal keegi vastu, muidugi eristasime teda ka riiete poolest, siis kuskil pole öeldud, et see on inimene. Üks prantsuse autor kirjutab, et inimene algab tiitlist, Parun. Köik need teised olevused pole inimest. Aleksander esimene keelustas Venemaal inimeste müügi ilma maata. Ilma maata. Olen vaadanud 20.-te 30.-te aastate Sankt-Peterburi ajalehti, ajalehti, mis on ilmunud nüüd pärast seda Aleksander esimese otsust, siis need kubisevad niisukestest müügikuulutustest. Müün hobuse, Ivan tuleb ka. Ma ei mäleta, kas oli täpselt nii, aga sisuliselt müüa Cap Masha tuleb ka ja maltsa täna müüa ei tohi, kapi võib Mashan nii kappi kiindunud, et läheb siis kapile järgi. Gogoli surnud hinged tulevad tuttavad ette, pärisorjus Venemaal, jätame siis meie provintsid välja. Mõelge sellel aastaarvule 1861. Vaadake, kui vähe aega läheb mööda ja hakkavad sõitma tänavatel, autod on ülimad. Nii et see omand ja need seosed, seosed sotsiaalse staatuse, omandihinnangute vahel, suhtumine inimestesse, see on erakordselt põnev ja omaettetemaatika. Veel üks moment, peremees, mille poolest peremees eristub nendest, kes siis ei ole peremeheta. Läbi pika ajaloo on peremees, peremees on muidugi väga tinglik kandnud tiitleid. Lääne-Euroopas ongi need tiitlid, seostu nuut juu maaomandiga, see on maaaadel väga paljud tuntud Lääne-Euroopa suguvõsade perekonnanimed on ju otseses seoses selle maa valdusega, mis neile kunagi ju kuulus. Ja see on üks väga oluline erinevus Venemaaga. Venemaal traditsiooniliselt maaomandit aadlile ei ole. Tähendab, on, aga see ei ole mitte nende pärusvaldus, mitte neile sünni järgi kuulub valdus. Vene aadel on praktiliselt 100 protsendi lihtsalt olnud teenistusaadel. Ta on saanud oma privileegid ka oma maatükiteenistuse eest, kellele ta peab olema tänulik mitte sellele, et talle midagi sünnipäraselt kuulub vaid sellele, kes talle valitseja jah, on selle maatüki andnud kus ta on kuuleka, kus ta on sellesse süsteemi rohkem nagu sisse kodeeritud, loomulikult selles vene variandis kiitlid, see on veel üks oluline moment, tähendab seoses nõnda tiitlitega see on üks aspekt, millele ma tahtsin tähelepanu juhtida, see on, ütleme, niisugune väline ja sisemine. Vot see on midagi sellist, mis eristab oma olemuselt peremeest. Ja mis eristab teda näiliselt hinge roll. Vot kui teid huvitab läbi Euroopa ajaloo võib-olla mõni ajajärk, kus seda eristust näeme eriti nisukeses kunstlikus näilisus variandis siis vaadake aega enne prantsuse revolutsiooni. Vot see on see absolutism. Krahv talupoeg, mul on üsna sarnased, kui me võtame nad riidest lahti ja, ja paneme saunalavale suhteliselt sarnaselt mille poolest eristuvad olemuse inimliku olemuse poolest vaid pooside poolest pooside Poolast. Vaadake haapsalu dismi, ajastu, kunsti, jäädvustate kuningat, nii Lõsutamas. Kuningas on kuninglikus poosis, on ju niimoodi, jalg on tal eesrind, on uhkelt ka kuidagi poosis, kõik on doosides. Ja see muuseas seletab ka seda ajaloolased, seda kultuuriloolased on seda ajajärku nimetanud inimkonna kõige teatraalsemaks. Kui me oleme teiega teatris, teatri, siseruumides, teatri garderoobides, mis on seal seintel, peeglit loomulikult vaadake apsalutismi ajastu paleed, te olete kindlasti käinud kaasversaisvee Sankt-Peterburi lähedastes paleedes, peeglid, peeglid, peeglid, peeglid, peeglid, vaikus. Eks prantsuse autoritest kirjutab, et peeglid, tol ajal ilmusid ka magamist tubade lakke ja mitte sellepärast, miks meie võib-olla neid sinna paneme, vaid nagu sa autor kirjutab, et krahv ja krahvinna saaksid viimse hetkeni jälgida, et nad uinuvad grafiilikus poosis. Poos mitte kunagi vist Euroopa kultuuriruumis pole kirjutatud nii palju kirju, pole peetud nii palju päevikuid, aga mis seal siis on, kui mitte enda peegeldamine tulevikku? Kõik me kirjutame päevikut, ise endale, õigus, ainult iseendale. Aga suren ära, läheb kirjandusmuuseumi rikkus ja me oleme nii nutikad. See on see aeg poosid neid seelikuid, osa sellest mööblist, mis on tol ajal lubatud ainult aadlikele neidu, tavainimesed seelikuid kanda, mööblit omada ei tohi. Mille poolest me eristume, kui mitte selle välise poolest? See on ka üks huvitav moment, millele tasub tähelepanu pöörata. Jood vaga sageli oleme me inimkonna ajaloos siinsamas Euroopa ajaloos näinud periood kui vot need omamisväärtused on kuidagi kaugenenud sellest reaalsusest, mis eksisteerib, võtke seesama näide tiitlit krahv aga kuskil juba saja-aastase sõja ajal kuskil seal 14. sajandil ei ole üldsegi haruldased juhused, kus mõni jõukas talupoeg võib olla grafist rikkam. Tal neid õigusi ei ole, Välinesse köik konkrap. Ja vot see on nüüd veel üks peremeest, määratlev tegu läbi inimkonna ajaloo, see on loomulikult raha. Ja vot siis tekib niisugune tohutu suur segadus, niisuke soov kinnistuda ja soov nagu nende privileegide külge kuidagi kramplikult neist kinni hoida ja tegelikkus on midagi hoopis muud. Järgmine huvitav teema küsimus, kas peremees võib esineda ka kollektiivses variandis? Tinglikult kolhoos oli ju peremäe soikus, mingeid organisatsioonid võivad olla peremehed või see on ikka pigem erand. Ja need eksperimendid lõpevad valdavalt ikkagi krahhiga ja nendest väga sageli on ju ka loobutud. Peale tava lihtsalt nisukesi pöördelisi sündmusi, kui on lahti saadud ainuvalitsemisest on sageli pöördutud just nimelt selle kollektiivse juhtimisvariandi juurde. No näiteks Venemaal Venemaal ju pärast oktoobripööret väga paljud ettevõtted aastal 1918 otsustati juhtida, et see juhtimine muutub kollektiivseks, kõik töölised juhivadki etavat, sellest ei tulnud mitte midagi välja. Üsna pea neid näiteid, kus peremees oleks olnud kollektiiv ja kus kõik otsused oleksid vastuvõetavad niisukesse TC variandis seda on ajaloos olnud sedasama Novgorodi veetšekas neid palju. Nüüd üks väga huvitav ja oluline moment. Me tuleme teiega lauset, peremees peab olema majas. Ja see on väga sageli ka tänasel päeval kostub ja meile kõigile nii tuttav mõttelaad, vot seal riigikogus nad lõpus tulp arutavad, kuidas on meil ilus sõna ja niisugune süsteem, kus oleks üks otsust, vood Lääne-Euroopa praegu arutab seoses nende Ukraina sündmustega out Venemaal Putin võtab otsused vastu ja vaadake, kui efektiivne, aga teie siin 28 sate kokalt räägid, näevad, nad on? Jah, see on nii kollektiivne otsuste vastuvõtmine, ma ei tea nüüd silmas kollektiivivad selles variandis nadu 1918, nendes ettevõtetes paistab olevat vähem efektiivne. Tegelikult see ei ole. Sellepärast et kõik need otsused, mis baseeruvad arutelule, mis baseeruvad kollektiivsele mõistusel, on lõpptulemusel alati efektiivsemad alati. Ja ma olen ikka toonud näitena Stahlil. Võtke Stahli nänn. No teine maailmasõda on natukene vale, võtame siis Nõukogude Liidu variandis suurt isamaasõda. Magas maha algusse, magas maha, oli oma luuludes oma kuupäevades, kuigi kõik märgid rääkisid Hitleri kuupäevade kasuks, mitte keegi ei suutnud talle selgeks, ei julgenud talle selgeks teha, kui palju oli selle kohta näiteid. Sajad tuhanded mäed olid koondatud koos kogu tehnikaga piirile, mõnelannad seal tegid pioneeride matk või ükskõik mis. Aga inimesel oli kinnisidee, et see kõik toimub tema kuupäeva, tema määrab seda. Ja lõppesse joki Askokka, mille maksid miljonid inimesed kinni oma eludega ainuotsustaja ja kui ebaefektiivne otsus, kui me nüüd võtame selle aluseks jällegi üks niisugune huvitav moment, vot millal see peremees tekib, millal ta tekib. Me oleme teiega, karjaviisilised elukad, keegi nagu peaks meid juhtima. See üldse iseloomustab ju väga paljus meie arusaama maailmast, miks me nii usume juhte, kuidas on võimalik? Vot see istub meis kuidagi sees, see on geneetiliselt meile omane uskuda. Kes usub Putinit söödaks uskuma. Aga mis puudutab seda võimu, mul on see nii hästi meeles, millal mina hakkasin võimu peale mõtlema, mõtlema selle peale, mida võim inimestega teeb. Mida inimesed võimuga teevad, kunagi nagu ei mõelnud. Üks mu hea kolleeg edutati asedirektoriks. Ta kõnnak muutus. Nõnda käis niimoodi. Ma ei saanud aru, mis temaga juhtunud. Peremees ja õige peremees loomulikult vastutab oma alluvate eest firma juht oma töö tegemise, ka ebaõnnestunud peremees ja me oleme teiega tööst ilma jäänud. Muidugi vastutus. Nüüd ongi see proportsioon, seal on kõik väga peened proportsioonid, Kotze otsustamine ja nõupidamine. Millalgi peab selle otsuse vastu võtma sama jällegi vastutus, õiget peremeest kindlasti iseloomustab. Tugev vastutustunne pole üldse mitte mingisugust küsimust, et see nii ei oleks. Hea lõpetuseks sissejuhatuse lõpetuseks paistab nii, et tänasel päeval üks väga oluline oluline moment mis nagu eristab, mis nagu võimaldab peremehel eristuda peremäel nüüd laiemas tähenduses, mitte nüüd väikese maaomanikuna. Aga peremees, peremees, otsusta, see on informatsiooni olemasolu käigus. Me ju elame infoühiskonnas. Kellel on informatsioon, otsustab vot kõik need teemad on eksisteerinud inimkonna algusest alates üks esimistest privileegi test. Aga see on ju tuhandeid aastaid tagasi. Millenaat võtavad oma kätesse ainuõigusse, see on rääkida rahvakoosolekul, püstitada teemas. Tõlgime selle tänapäeva keelde, see on ju monopol massikommunikatsioonivahenditele ja sisuliselt täpselt seesama asi tuhandeid aastaid tagasi, mida peremees teeb võtab enda kätte telejaamad ja nii edasi, nii et need on niisugused huvitavad paralleelid tänapäeva ja mineviku vahel. Aga kuidas on Eestis praegu lood peremeeste ja peremeheks olemisega? Õnneks me saame olla väga paljus iseenda peremehed, seal on väga suur asi, see on väga oluline, väga oluline on väga paljus, seda ei olnud, nõukogude ajal oli seda võimalust ikka väga vähestel on ju niimoodi rikkus. Mis ei tähenda, et me oma valikutes oleksime absoluutselt vabad. Seda pole, ta ei saa olla, isegi näed, kellel on väga palju raha. Ei ole ju ka vabad, sest nad on sõltuvad sellest raha hulgast, mis nailon, kui kummaline see ka ei ole, saan mõnikord tunduvalt hullem sõltuvus kui see sõltuvus, mis on inimestel, kelle raha üldse ei ole. Sest need, kellel ei ole üldse raha, nendel on eesmärgid selged kuidas raha saada. Aga palju peas reeglina täielik segadus. Teate, mis on oluline, ma ei tea, minu jaoks on kõige suurem väärtus kogu aeg olnud see, et ma saan olla iseenda peremees. No loomulikult see kõik on suhteline, aga see on, minu jaoks on see kaalunud õle väga paljud ettepanekud ka teatud ametite puhul, mida on elus pakutu. Minu jaoks on see oluline, mõne inimese jaoks on midagi muud oluline, tema tunneb ennast selle reaalse peremehena paremini, kui ta teostab ennast heas mõttes peremehena. Miks mitte teostada ennast mõne ettevõtte peremehena, anta teistele tööd, viia elu edasi, miks ka mitte suurepärane, see on väga individuaalne, väga mina inimene tunneb ja kuidas ta ennast realiseerib mõne inimese jaoks kõige olulisem on vaba aeg. Minu jaoks on näiteks erakordselt oluline. Ma tahan olla oma aja peremees, ma ei saa seda olla 24 tundi päevas vähemalt kaks tundi päevas, ma tahan olla oma aja peremees. Siis ma lähen kohvikusse, loen raamatut või teen, mida mina tahan. Me oleme ju nagu oravad rattas teiega valdavalt. Vot nõukogude ajal, kuna me peremehed ei saanud ju olla, siis ainus, mida me saime teha. Ja kui me ei tahtnud noh, selle sõna otseses mõttes näpata midagi siis me varastasime, aega on ju niimoodi nii nagu jaksasin. Ma töötasin ajaloo instituuti. Ta ütles, et ma muud ei teinud, kui istusime all Teaduste Akadeemia kohvikus ja sõime neid vees ligunenud viinereid. Ja kella kolmest hakati juba viina apelsinimahlaga müüma. Ja ega aasta kirjutasime sinna. Aruanne tuli täita, mis olid aasta jooksul teinud. Tutvusin arhiivmaterjalidega. Tänapäeval vaba valik. Aga need olid ju kindlasti väga viljakat koosolemised, need olid teatud mõttes viljakad koosolemised, jah, olid ja ma arvan, väga paljud meist saavad võrrelda oma aega praeguse ajaga. Me olime jah, mingis mõttes oma aja peremehed. Me lõpetasime loengut, istusime kõik õppejõud ruumis koos. Mõni kolleeg võttis sealt Lenini kogutud teoste tagant pudel konjakit välja ja oli väga tore olla, mitte iga päev loomulikult, aga peaaegu mitte kellelgi polnud kuskile kiiret ja nii edasi. Ma ei tea, kuidas kollektiivides tänasel päeval, aga ma ei mäleta, millal oleks istutud, niimoodi koos lõpeb loeng, võtad oma koti ja lähetamine. Möödunud aasta oli üks päev, kus me tähistasime seda, et meie teine iseseisvusaeg sai pikemaks kui esimene. Ja kui nüüd, arvestades seda, mis täna selles maailmas toimub väga suured muutused jälle. Aga eks need käivad ka teatud seaduspärasuste järgi. Et küsimus on selline, et kui kauaks me veel oleme peremehed omaenda maal. Jah, mis puudutab kõigepealt maailmas toimuvaid muudatusi, siis meil on väga raske öelda, millised nendest muudatustest on märgilise tähendusega muudatust. 11 september 2001 me arvasime ka, et maailm on muutunud. On muutunud kardinaalselt, nüüd selgub, et viimaste sündmuste valguses, et võib-olla see ei olnudki nii surnud. Ja siis võivad need sündmused homme muidugi tinglikult, siis võivad need sündmused paista suhteliselt teisejärgulised täna. See on väga raske ette öelda. Nüüd, mis puudutab meie peremeheks olemist, siis tähendab, siin on mitu momenti, kõigepealt need on momendid, mis sõltuvad meist meist, kas me tahame olla paremad võime ta olla paremad ja millised peremehed olema. Paraku ukrainlased olid sellised peremäed, et kaugelt paistab nagu hoone on korras, aga tegelikult see hoone on majavamm nii poolt uuristatud, nii pudedaks, et ta ongi, nagu ta on. Kui kummaline see ei ole, meie potentsiaal pole ju võrreldav Ukrainaga potentsiaalilt 100 korda vägevam, võimsam, majanduslikult sõjas ükstaskõik võiks olla. Aga tegelikult me oleme praegu tunduvalt tugevam riik, sest me oleme ikkagi suutnud ja osanud peremees olla. See on väga oluline, väga oluline. See on üks tegur, mis meid eristab, eristab meid sellest stsenaariumist, mis leidis aset või on leidmas aset. See lugu pole kaugeltki lõppenud praegu Ukrainas. Teine muidugi oluline moment, on need vihmavarjud meie kohal, midagi pole parata, meil ei ole mõtet pikalt arutleda, tulevad meid kaitsma. Kõigepealt me oleme nagu ära unustanud, nemad ei tule, see ongi meie. Ei ole Eesti ja NATO sungid, Nato son, kin, NATO tulevad, ei tule, aga igaüks, kes üritab tulla, ta mitte appivaid kallal, arvestab sellega, et see on nato. Seega üldse mingis stsenaariumis siin võiks tulla kõne alla, on kohalikud rahutused, naised-lapsed. Aga see, et seda ei juhtuks, on väga paljus meie teha. Nii et selles mõttes on särinat ja kolmas väga oluline moment, mida tuleb arvestada, kui juba on globaalne mäng, võib-olla mõeldakse 19. sajandi kategooriates või keskaja kategooriates, nagu ma vahel olen öelnud Venemaa kohta ja lähtutakse sellest, mis kasume saame siis ei ole Eesti geopoliitiline asupaik võrreldav Krimmi omaga. Krimm on oluline, vaat justkui sa mõtled nendes kategooriates meie siin. Kas te mäletate, miks Peeter esimesel oli seda ala nii väga vaja, miks seda oli vaja, Ivan julmal ebaõnnestus, aga taktis. Ainus väärtus sellel piirkonnal oli tol ajal sadamat. Ja kui siin aastaid tagasi hakati ehitama Ust-Luuga sadamat ja siin kurdeti vahetevahel, vot see ongi see, mille peremees me oleme, kuidas me mõtleme, kas me mõtleme Eestile kui peremehed veel, ma mõtlen oma firma olevat. Mul on transiitfirma ja ma olen selle peremees loomulikult selle peremehena. Ust-Luuga sadama ehitamine on mulle katastroof ja ma kaotan need kaubavood. Aga Eesti aspektist vaadatuna Pole näie sadamaid kellelegi enam vaja, kui sul on endal sadamat, kui sul ei olnud väljapääsu Läänemerel, loomulikult oli neid sadamaid vaja tinglikult või nii, et kas see moment kaob ära. Nii et kui hakata neid plusse ja miinuseid ritta panema, siis neid plusse põlevkivi 1,3 miljonit inimest juurde, probleemidega ja miinuseid, no kui nüüd Venemaa poolt vaadanud no siis ei ole need võrreldavad. Mis veel kord ei tähenda, et mingites situatsioonides, aga need situatsioonid pigem võivad tekkida Lähis-Idas kui Ukrainas. Ei võiks mingisugune oht meile olla, me juba oleme sellises kohas naaber, meil juba on selline. Lähemal tulevikus pole näha, et ta muutuks põhimõtteliselt teistsuguseks, selles mõttes potentsiaalne oht säilib, aga kui me ise toimetame mõistlikult kui me arvestame kõiki neid tegureid ja ka mingeid suuri lollusi ei tee, siis ei peaks mingid ohtu meil lähitulevikus küll kuskil kuskil paistma. No viies kolonn on, vot see on jällegi seda ma ju ütlesin peaaegu esimese punktina, jah, neid, neid on alati ja ettekäänet leiab ka alati. Aga see ongi, kuidas me tegutseme ja kui isegi on mingi tüüp, kes lärmab siis teatud situatsioonis selle tüübi kinnivõtmine ja arestimajja paigutamine, kui õigel ajal tegutseda, selleks on ju ka vastavad institutsioonid olemas. Kõik peavad toimima, vot ma lõpetangi selle oma loo lause ka, et mida praegu tuleb teha, oma tööd tuleb teha. Ja need institutsioonid, kes töötavad nende inimestega, peab ka oma töötage, see on väga oluline. Ukrainas valdavalt nendes linnades Donbassis ja teistes möllavad need inimesed, kes on Venemaalt tulnud, see on küsimus, kas piirid peavad näiteks ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi seal ju piiri ei ole. Meil piir on, see on väga oluline ja veel strateegiliselt, vot, peremees kas ei tule tuttav ette, olime ühes liidus, lähme teise liitu ja Ukraina pole mingis liidus, tuletan meelde, mitte mingis. Meie kartsime ja põhiargumendid olid meil, millised valdavalt suhkru hind läheb ülesse. Suhkruid ja siin on Euroopa liit. Ja veel kord me oleme kõik vabad oma ja inimestel on erinevad arvamused. Aga need poliitilised jõud, kes praegu ütlevad vähem Euroopat, vähem, seda vähem teist, oleme ise oma maal peremehed. No siis me võimegi ise olla peremehed ja tuleb üks suur peremees. On vaks vahet, kassa rebid kellelgilt tüki ära või sa võtad tedeleva tüki, mitte kellelegi oma siin tsivilisatsioonide piiril. Kui me oli see küsimus Euroopa liitu astumisest, siis selles oli palju juttu. Me oleme Ühes unikaalses situatsioonis paikneme tsivilisatsioonide piiril, seesama tsivilisatsioonide piir jookseb alla Ukrainasse välja ja jagab seal Ukrainat täpselt mööda seda piiri siniseks ja oranžiks. Täpselt sellel samal piiril siin piiril mitte kuuluda, mitte kuskile saab väegaa ajutiselt. Sest nad tsivilisatsioonid mõlemate, näete, mis toimub, seal ukrainas kõikus, siia ei saa jääda niimoodi. Vot meie oleme ise peremehed, ette kedagi ei ole. Ja ülejäänud on maitse küsimus. Selles mõttes on noh, mingis mõttes väga ohtlik esmapilgul väga õige, mina ütleks ka, et oleme ise oma maal peremäe temise kõik Brüssel määramisbanaani kõverus peab olema, mis on muidugi väljamõeldis, midagi niisugust brüsseli määra. Haka aga olgu vot midagi pole parata, midagi pole parata. Ei ole tegelikult Euroopas ühtegi maatükki, mille pärast oleks nii palju verd valatud, kui Helsas. Ja sõitke seal, tänapäeval on seal probleeme, piire pole, midagi, pole Euroopa liit, taate, olete seal pooltaat, olete teiselt poolt ja ei olegi mingit probleemi. Vot see minu sama sõber, fruubilistan kirjutaski selle artikli, see oli nüüd juba mõnda aega tagasi, kui alles kõik algas, Krimm on ju sealsamas. Milleks seda on vaja omandada, käige puhake, sõit Venemaa poolt poolt ju viisasid vaja, mitte midagi piiri ei ole, milleks, mis see on, see on nagu mingi nagu hullus milleks, hea küll, meie vahe ja piir on ja, ja nii edasi. No ma ei tea, see on muidugi, tähendab vot häda ongi selles, et kui me hakkame elama minevikku no õigustust maailmas ajaloolist õiglust soovides taastada siis Me jõuame absurdi, miks ajalooline õiglus peab taastuma variandis 1954, kui Krimm läks Ukrainal, aga miks mitte 1816, miks mitte? 715, miks mitte kuues sajand enne Kristust? Halvemad arvud vä? Ajaloolane David Vseviov kõneles teemal, kuidas määratleda peremeest. Ülikool tänab koostöö eest Vahur Tõnissoo ja Kehtna valla külaülikooli. Saate panid kokku Külli tüli. Jaan Tootsen. Raadioteater 2014.