Tänase saate külaliseks on Ülle Laido ehkki muusik, kes juba Üle 10 aasta elab Ameerika Ühendriikides Clevelandis ja Ülle, kui ma sind siia raadio stuudiosse kutsusin, eriti meelsasti ei tulnud, öeldes tagasihoidlikkus, et las käivad kuulsamad ja tuntumad, et mis nüüd mina. Aga ma arvan, et kuulajatel on siiski huvitav teada saada, kuidas töötavad ka meie tavalised muusikud aja taga. Mida nad teevad, kas on kerge või raske ja kuidas on kuskil muusikaelu korraldatud. Ja see kõik on ju huvitav. Huvitav on ikka, kui inimesed teevad südamega oma tööd. Kui sa siit Eestist läksid, kas oli raske sellest atmosfääri sisse elada ja kas leidsid muusikuna tööd? See võttis aega, kuna muusikuna pead tõestama, et sa oskad midagi teha. Ja paberist ainult ei piisa. Seetõttu ma pidin ka kooli minema tagasi ja magistrikraadi tegema Ameerikas sest see tegelikult ei tähenda palju, nii et mul ei ole siiamaani keegi veel küsinud, mis haridus mul on, kui sa juba tõesti sa midagi oskad teha, siis saad igatahes muidugi õpetamises, kui sa ülikoolis õpetajad või kuskil koolis õpetaja, siis küsitakse, ei pea isegi näitama seda, mis kraad on. Et usaldus on niivõrd suur ja usaldus on tõesti sellega ütlemata suur. Aga kuna nüüd esimest korda selline pikem jutuajamine on sinuga, siis on kindlasti kuulajatel huvitav ka teada saada kuidas see muusikahuvi alguse sai. Selline õnnelik juhus, et ma mäletan, kuidas aastaid-aastaid tagasi, kui olid väike plikatirts ilusa sinise kleidikese ja valge lipsukesega kuulasid Pärnus suvemuusikat. Kas juba siis oli mingi huvi muusika vastu või millal see tekkis? No kindlasti oli, siis ma lihtsalt läksin vanematega kaasa, ei olnud mingisugust võimalustki ära öelda, ära öelda muidugi, kas ma usun, et minu huviga tekkis tänu minu vanematele, kes leidsid? Mul ka kõrva on ja pani mind muusikakooli. Ja kuna meil elas klaveriõpetaja alumisel korrusel, siis mind pandi tema juurde õppima. See oli tartus. Me elasime alguses Tartus, mul vanaema elas Pärnus, nii et suvetilist olime seal külakojas, käisime, jää, kontserte, kuulasime. Tartus algasid juba regulaarsed muusika õppinud ja ma käisin laste muusikakoolis seal ja siis, kui me Tallinnasse kolisime, 10 aastane olin, siis ma jätkasin Tallinnas laste muusikakoolis oma õpinguid muusikakeskkoolis lõpetasin muusikakeskkooli, sealt muidugi kontsi. Kas kõik läks libedalt või vahel juhtus sedagi, et õpetaja sai kurjaks ja andis näpu pihta või viskas noodid maha või või läks kõik rahulikult. No enamuses ma ei mäleta, päriselt keegi õpetamine juba niivõrd lihastanud oleks, aga ega see harjutamine alati olnud, see kõige tugevam külg minul. Ja vahel oli, eriti kui ma noorem olin, enne kui music keskkooli läksin, siis oli ikka vaja vanemate kurja pilku, et et harjutakse pädema. Vanasti harjutasin juheni, kangesti tahtsin juturaamatut lugeda, aga vanemad olid kuskil teises toas, kuulasid, kas ma mängi või ei mängi. Ja ma ei tea, kas nemadki praegu teavad tegelikult väga mulle jutule, Raamat oli noodi all ja siis ma ei tea muidugi sõrmeharjutusi tegin ja juturaamatut lugesin samal ajal hea koordinatsiooniharjutus võib-olla proovida ja ma usun, et see on mulle kasuks tulnud nüüd kas sul oli siis juba mingi kindlam unistus? Ma arvan, et muusikaline haridus Eestis on, sa pead nagu mõtlema, kelleks sa tahad saada juba varakult nagu muusikakeskkoolis, ma õppisin koorijuhtimist. Ja siis oli nagu ei olnudki mingisugust muud väljavaadet kui end kas pik pianistiks või koorijuhiks või lauljaks või teoreetikuks. Ma leian, et on tegelikult palju parem kui see ala oleks natukene laiem. Ja näiteks ma pidin palju õppima juurde, kui ma Ameerikasse läksin, sest koorijuhina ainult seal tööd ja elatist teha ei ole võimalik. Koorilaul seal nii eriti populaarne nagu muidugi mitte ei ole nii populaarne, kui siin on koorilaul ja teine asi on see, et on palju väga häid muusikuid, kes seda teevad ja selle eest ka kuigi palju maksud ei saa, nii et on, on vaja kindlasti oma ala täiendada ja õppida orelit, mängima, õppida laulmist, õppida muusikateooriat ja kõike juurde, nii et see kitsa rinnalised ainult ühte jala jõe ei tea, sest sellest on liiga vähe. Tähendab, et kui sa just ei ole tippmuusik, siis on soovitav, et sa siiski oleksid mitmekülgne ja siis tuled elus alati läbi, absoluutselt. Mitu aastat siin konservatooriumis jõudsid õppida ja kas sul oli ka juba oma koor? Ja mul oli koormalin taksopargimeeskoori abidirigent mulle paar ansamblit nagu. Kas sellest ajast on ka mõni koorilaul eriti hinge jäänud? No ma arvan, nagu vihje dressesse minu Mu isamaa on minu arm on täitsa hinges ja, ja isegi paljudele väliseestlastele. See on nagu hümniks kujunenud. Kelle juures sa siin õppisid? Arvo Ratassepa juures käisin ja tema oli ju põhikorjuhtimis õpetaja, kui Ameerikasse läksid, kas ka dirigeerimiseks ennast täiendasid? Ei seda ma üldse teinud. Ma usun, et siit sa nii hea põhialus ja selle ala peale seda ei olnud tõesti vaja. Et sellel alal on meie omad ikka suured profid. On küll, jah, ma käisin seal kevadel, Luivilis oli koorijuhtide konverents ja riiklik akadeemiline meeskoor esines seal. Ligi 3000 inimest oli saalis kõikkalitusi, püstia aplodeerisite pärast eeskuju, sest see oli niivõrd huvitav ja niivõrd omapärane. Ja väga kõrge koorikultuur on Eestis ja seda tuntakse ja tunnustatakse üle maailma. Ja loomulikult, eriti veel meeskoor on üsnagi harvaesinev ja maailmas ja sellise tasemega mees korjust isegi Ameerikas ei õnnestu igal nädalal kuulata. Ei kindlasti mitte. Tavaliselt on ju nii, et koorijuhid laulavad ka kooris, kassa laulsid ka. Ma laulsin natukene, aga mulle meeldib rohkem väikestes ansamblites laulda ja ma arvan ka, et häälel ei ole see alati kõige paremaid suures kooris laulda peab oskama väga kergelt laulda, et oma häält ära riku. Eriti kui on selline õrn hääl, nagu sul tundub olevat. No ja mul ei ole mitte suur ja tugev hääl, nii et ma pean alati ette, vaatame oma kellelegi ei hakka võistlema, et kumb kõvemini laulab. Kuidas juhtus, et Hortus muusikusse sattusid, kas päris algusest? Päris alguses Andres kuskilt kuulis mind laulmas, ma ei tea, kas kooris või ma ei mäleta enam õieti konsis seal olime siis hakkasime harjutama ja ja kutsus mind laulma, nii et laulsin nendega ligi kolm aastat. Arvestades ansambli töökust jõudsite kindlasti üsnagi laia repertuaari läbi laulda või oli alguses tegemist sellega, et omandada stiili ja saavutada tasakaalu, harmooniat? No kõike seda, kõik lauljad on peaaegu samad, käidi nende kontserdiga bostonis sel kevadel ja oli väga tore neid jälle kohata ja sihuke vana tunne, hea tuttav tunne tuli peale. Kas natukene nukker ka, et on ju maailmas üsnagi tuntud ansambel, et oleks võinud võib-olla ka seal laulda? No muidugi, eks see on väga hea võimalus, kuidas musitseerida ja sellist võimalust musitseerin, ehk tegelikult välismaailm üldse ei, ei paku kuna inimesed nagu peavad olema individuaalselt professionaalsed ja siis nad tulevad kokku, nad teevad kõike muud ka veel, nii et nad ainult ühes ansamblis laulavad ja sellega oma elatise teenivad, sellega ringi reisivad, jätavad õpetama, nad peavad soolokontserte tegema, nad vahel elavad isegi teistes linnades ja saavad kokku üks prooviks, näiteks üks grupp hilijaid, ansambel, kes Hiinas käinud, nad muudavad oma koosseisu ja muidugi põhiliselt neli tükki on samad, neli inimest on samad, aga aga siiski, sellist harjutamist, igapäevast harjutamist ja tennisetundmist. See nagu puudub see on mõnes mõnes kultuuris ka seisnes, ma tõin näiteks Inglismaalt hiljaid ansambli kuna nendel on niukene koorikultuur kuskil poisid väiksest peale juba laulma. Ja nad õpivad ühtemoodi laulma, jääd õpivad ühtemoodi hääldama näiteks ladina keelt. Nii et siis kohe kokku panen laulma. Hiljem see kõik hästi. Selline koolkond, mis juba kindlustab, et pärast suuri erinevusi ei ole Võib-olla siis natukene ka Ameerika kõrgkoolist, kuidas õpetussüsteem seal on ja milliseid aineid sa siis juurde õppisid? Ja ma õppisin kõigepealt muusika, sel ajal, kui rohkem ma leian küll, et ma õppisin palju sealt juurde, sellepärast et maaeluraamatut on siin ka väga piiratud lugemismaterjal on seal kohutavalt palju suurem. Ja teine asi on, muidugi on huvitav see süsteem, kuidas seal üteldakse, kuidas siin õpetatakse. Et seal on palju rohkem individuaalset maitset ja arvamis küsitakse, mis sinu arvamine on sellest muusikast ei ole ainult õpetaja arvamine, kelle järgnev ütlevad nii see on. Muidugi on teatud faktid, mida ei saa muuta, aga eriti muusika, interpreteerimine või muusika lahtimõtestamine. Seal on palju rohkem individuaalsust lubatud ja tahetud. Muusikaliteratuuri kohta on ka huvitav teada, meil siin oli siiski põhirõhk nagu alates kuskilt Bachist ja lõpetades siis Travinskiga või kuskilt majandi keskel heliloojatega. Aga seal ilmselt hakkas kõik palju varasemast ajast peale, oi kindlasti oli ka selliseid ei leia, et keda me siin üldse läbi võtnud ja kui põhjalikult siis võetakse palju, sa pead ise kuulama ja palju sistel. Loengul pakutakse. Loengule antakse kondikava kätte ja antakse raamatute nimekiri, kus sa võid kõike seda kätte saada. Ja ma mäletan, et kui meie õppisime, siis oli tõesti vist ainult kaks või kolm tundi, kõige rohkem, mis enne pahid oli pale streina ja oli mõni mõni veel teine helilooja ja see oli kõik. Ja muidugi see, see on kohutavalt vähe, õppisin palju juurde keskaja ja, ja renessanssmuusikat. Ja siis nagu oskad hoopis teisiti ka läheneda muusikale, kui ise oled interpreet, kui sa juba üht-teist põhjalikumalt tead nendest tavadest ja sellest kultuurisituatsioonist, ah jaa, see kindlasti mehed. Ja kui rääkida, siis nüüd teistest tundidest. Ma hakkasin orelit mängima tšehhi organisti juures. See on väga hea muusik, tema nimi on Karel paugerd. Tema juures ma õppisin, töötasin, kui ma ülikoolis käisin, seal töötasin tema abina. Juhatasin koore ja laulu õppisin paariõpetaja juures ja seal on nihukesed suvekoolid ka, kus sa käid ja ma õppisin kursustel, kus on väga intensiivne õppimine ja saab väga palju kahenädalase kursusega Sessaadi õppida hommikust õhtuni seda ala õppisin seal Andrea fon rami juures maksuneid mangi juures ja praegugi õpime natukene, sest ma leian, et on väga tähtis, et keegi kuulab ja objektiivselt kritiseerib. Mul on üks väga tore õpetaja ja tema on juba üle 80 ja temal ei ole mingisugust põhjust mulle valetada, mis need on. Väga ausalt ütleb ära kõik, mida ma teen valesti või mida ma tean õieti ja kas tunned ise, et kuskil on veel nõrk koht. Muidugi loodame eluaeg õpin need üht või teist või natuke, muudan ennast siit ja sealt. Kas Clevelandi ülikoolil oli ka oma orel harjutasid? Kareli tarvitada harilikult kirikutes sellepärast et seal on hea Doradid ja neid hoitakse korras. Ja ilmselt on need uuemad orelit, mitte väga vanad kirikust. Ja mõnede praegu uue, täitsa uued, meil on paar päris head oreliehitajad leevendi ümbruskonnas, kes on teinud päris häid oreleid ja palju on Clevelandis kirikuid väga palju igal pool ja muidugi head orelimuusikaprogramm ei ole mitte igas kirikus väga hea. Eriti hea anglikaani kirikus Inglise kirikus. Luteri kirikus ja katoliku kirikus ja milline on see kirikus, mina töötan, mina töötan katoliku kirikus. Mul on seal kaks koori ja mängin orelit. See on põhilised õhtuti, ma koori huvid on nädalalõppudel, kus mul on teenistused. Mul on mul rohkem lauluhuviliste koor, nemad armastavad laulda ja siis mõelnud lihtsamaid asjade nendega. Ja teine koor ei ole, ta on päris hea. Pidime palju renessanssi kaasaegse muusikaga ja kavatseme miine sel märtsi kuul tuleval märtsikuul 1990-l aastal. Sellesse see kirik, kus ma töötan, on Itaalia rajoonis ja palju inimesi kirikus on Itaalia päritoluga, kuigi vahel sündinud Ameerikas juba. Aga nad tahavad minna Itaaliasse, on võimalus minna kolme linna Firenzes Veneetsias, Järvama, kas kogudus on suur ja kirik on ikka rahvast? Täiskuuteenistus on, on ja on küll, muidugi pühadel ongi rohkem, skan kas jõulupühad või? Ja lihavõttepühad siis on väga-väga palju rahvast ja väga palju noori ka, kuna see kirik, kus ma töötan ülikoolide lähedal, siis on paljud üliõpilased käivad seal. Ja Mul on ka seal liivandi. Muusikainstituut on seal lähedal, nii et mul on võimalus neid kasutada oma kontsertidel ja ja teenistustel ka. Kui sagedasti nüüd kirikukontserdid, toimuvad see neli-viis kontserti aastas, ainult kontserdid, aga siis peale selle on veel need teenistused, mis on nagu suuremad. Umbes neli. Ja kas on ka mingeid selliseid erilisi muusika pidustusi Clevelandis või kirikumuusikapühasid? Meil oli näiteks Eitio konverents, ameeriklanna keeldub organist, see tehti praegu Liibanonis sel aastal. Organismide kild, kõik orelimängijat, nagu nende ühing sai kokku koosolekud ja rääkisid oma probleemidest oma muredest ja rõõmudest, nii et jah, muidugi, kontserdid olid ka seal selle juures. Clevelandi sümfooniaorkestri nimi on maailmas tuntud, kas kliiv ländis on muusikaelu huvitav? Rohkem on kontserte, kui ma kunagi jõua minna. Ja kuna muusikud, kes mängivad orkestris, elavad seal väga lähedal siis nendega ka kokkupuutumist ja muidugi rikastavad Clevelandi muusikaelu leevendavad ja heas olukorras paljud ameeriklane, hinnad ei ole nii heas olukorras. Leeveneram veel teine orkester, kammerorkester, kes mängib Liivendi, balleti ja ooperietendustel pluss käib ise kontserte ka veel, aga ta kammermuusika väiksemas koosseisus palju väiksemas ja nii et meil on tegelikult kaks head orkestrit ja paljudel linnadel ühtegi. Ja võib-olla on meil ülikoolis orkester. Ülikooli juures on ka muidugi jah, aga need on nagu üliõpilaste Kaasaegset muusikat ja teeb, aga need on tihtipeale mängijad, on kas keenud orkestrist või Cameroni abilist ja võetud nii, et. Kui sagedasti paina mõtlesin foonia kontserdid ja on see repertuaar ka mõneti erinev sellest, mida siin pakutakse. Ma ei ole siin käinud sümfooniaorkestri kontserdil väga kaua aega tagasi käisin kliinadi sümfooniaorkester mängib vähemalt kolm kontserti nädalas. Siin on palju ja noh, ma toon täisajaga muusikud ka. Ja muidugi käivad ringreisidel, ma usun, et see oli 1969, kui nad olid Leningradis ja viska Moskvas ja milliseid dirigendid on? Praegu on Christoph von tahneni. Ja tema nüüd olnud üks kolm-neli aastat ennem Stahlil Oremmasel. Ennem oli George seal, tema käis live orkestriga Venemaal. Ka need, millised on klassikalise muusika ja kaasaegse muusika proportsioonid, mida eelistatakse. Enamus kontserdil käivad publikud Armastavad traditsionaalsed orkestrimuusikat, see tähendab Beethomeetia mendel, soni, Kromandikuid, Mozarti muidugi alati. Christoph von tunne, nii on hakanud kasutama roheline rohkem kaasaegset muusikat repertuaaris ja sellega on ka teise probleemi kaasnenud, kuna neid inimesi, kes on läinud ja maganud kontsertidel järsku ei taha enam. Nonii, tule peale, ma mäletan, ükskord oli, kontserdile, oli, on ja siis olin ma seal oli siis veel dirigenti, eks härra kümnendas reaseni hakkas norskama häälega, kui väga vaikne osa oli just parajasti siis loorimaalsel lõpetada. Arturas pööras ümber ja päike, Lähed risti, ootused, naine ta üles ajaks. Kas kontserdid on täis? Kui on tõesti väga hea kontserdi, siis on täis, aga muidu piletit saab. Sümfooniaorkestri kõrvale, kas ta on veel mingeid selliseid professionaalseid kollektiive kuidas töötab ooper ja. Ooper on kolme ooperit teevad aastas ja siis kahjuks ei kasutata ka mitte leevendi jõude, ainult vaid tuuakse väljastpoolt sisse. Ma mõtlen, et ega nad siis ei mängi ainult kolm ooperit aasta jooksul veidi, kas siis tuleb külalist kollektiive või mängivad need möödunud aasta repertuaariga või, või kuidas? See oli siis tulebki kla Eskollektiivsel kuskilt ja teeb mingisugused tihedenduse pilt, ooperimaja on ikka olemas ja keegi teine, seda ei pruugi. Seda hiljaaegu meil restaureeriti, kolm teatrit leevendis kutsutakse lihaskoe, kus on vanasti, 1920. aastal olid väga kenad teatrid ja need olid niivõrd alla käinud ja eelmine aasta viimane teater tehti lahti, nii on tõesti väga kinod, teatrid, meil ja palju ruumi. Vanasti kliivandile oma operentsise Metropolitan nobe tuli üks kord aastas tulid leevendisse. Ja siis suures spordihallis tehti ooperit ja see ei ole sobiv ooperi jaoks üldse. Aga nüüd on siis neid paiku, kus muusikateatrit teha küllaldaselt ja on küll väga kenad saalid, on pragunenud. Kas sina oled ise esinenud põhiliselt kirikus või on sul ka teisi selliseid paiku, kus sa mängid ja laulad? Pole ka ülikoolide juures esinenud ülikooli korpidega ansamblitega ja muidugi põhiliselt kirikus. Kuna ma töötan kirikusse, tunne palju kiriku muusikaid, siis käin kas nende juures külas või nemad tulevad mulle küll. Seal mõned kirikud, mis on rohkem aktiivsed ja kellel on rohkem raha teha kontserte. Milline muusika on sulle südamelähedane? Pole on alati olnud vanamuusika südamelähedane ja nüüd viimasel ajal ma ei hakanud teistsugust muusikat tegema. Siin Tallinnasse esinesid koos abikaasaga olid kolm iiri laulud, õhtut oleme ka väga paljud enda jaoks avastanud ja sealhulgas ka iiri muusika, mis on tõepoolest väga võrratu oma kauniduses ja samas ka lihtsuses ja sügavuses. Kas oled selle iiri muusikamaailma nüüd nagu juba sisse elanud või? No ma ei oska öelda, ma päris sisse elanud oleksin, kuigi ma seda palju aastaid juba kuulnud olen, kuna minu abikaasa seda teeb ja sellega tegeleb. Ja kuna me ka Iirimaa elasime lasta kus tema tegi uurimistööd eri muusika rahvamuusika arengus ja käisime paljudel kontsertidel nagu piires sündimusele, Hede täielikult oman, oleks ja ma olen väga tundlik selle selle üle, et et luulet tunda ja ornamendid kõik iiri muusikast, siis, et kohutavalt teistmoodi ja need on nii omapärased ja tõesti on. Et ei ole kerge ühekorraga järgi teha ja samas nagu peab olema kompetentsuse. Tasandil, no seda ei tohi õpitult teha. Kui õpitult teha, siis tuleb nagu tehtud välja. Igaüks, ma saan seda kõike teha, aga vot ei tule veel nii, loomulikult nagu tahaks. Rokkiv raud, tablen, kivine tee tablinisse. See laul on mees, kes Dublinisse sõitis selleks, et kas Liverpooli või Ameerikasse sõita laevaga. Aga termat on ilmselt vist lapsepõlvest peale laulnud neli laule. No ja tema isegi kontserdil laulis üks või kaks laulu, mida ta isa õpetas. Isa põlvele. Mis ajast need iiri laulud pärit on, kas nad on erinevatest aastasadadest või on ta seda ka uurinud, kust need laulud? Ja mõni laul on seitsmeteistkümnest sajandist isegi tuntud, need on kõik edasi arenenud ja neid on muutunud vahel. Aga no nagu sa, algus alguse Plali 17 sajandi ja mõni on hiljaaegu tehtud iiri muusika on väga huvitav, sellepärast et see ei ole mitte Muuseumis, vaid inimesed laulavad ja aktiivselt loovad muusikat, nii nagu vanasti tehtigi. Näiteks 85. aastal olime Iirimaal ja see aasta oli väga külm, seal 100. iga päev tõesti iga päev ja poolase hiljem käisime rasvamuusikafestivalil seal ja keegi juba laulu teinud, kuidas 1000 985. aastal kõik iga päev sajad ja need ilmast ja sellest olukorrast. Laulber valmistati seal rahvalaulu. See on väga tore, kui selliselt saadakse aru, et ka rahvamuusika ei ole mingi muuseumieksponaat, aga on täiesti võimalik, et ta areneb edasi. Ja kuidas need iiri muusikas eelistatakse, kas eelistatakse siis nüüd esitada seda vana varianti või uut või on kõik lubatud ja sellisel demokraatlikul printsiibil suhtutakse rahvamuusika esitamisse? Õnneks kõik on lubatud. Ja kuna me koos hakkasime mängima alles vähem kui pool aastat tagasi toimet mängib kitarri, mandoliini ja Borenit, mis on iiri trumm ja muidugi laulab, laulab aga della ilma saateta kui ka saatega. Aga see on ikkagi akustiliste instrumentidega saatmine. Ja nüüd ta kinkis mulle süntesaatorimängija sündi või sündi või süntesaatori. See on niisugune süntesaator, kus pannakse disketid sisse ja igasuguseid helisid võib siin sinna sisse panna. Me kasutame isegi looduslikke nagu kajakate laulu ja selliseid helisid kui ka nagu iga pilli võib sisse panna. Ja siis ma hakkasin nagu eksperimenteerima sellega, et seda võiks ka kasutada iiri muusikas ja leidsime, et võib küll. Kuna me oleme, elame praegu 20 sajandi lõpupoole, nii et see on, mis on meie ajatill ja miks mitte. Ja miks mitte lisada meie värv, siis sellele vanale iiri muusikale oleneb muidugi sellest, kuidas teha ja kas on maitset ja kas ta on selle muusikatundmist täpselt. See on sellepärast, et võib-olla ta näiteks rokkrütmiga kokku ei sobi, aga seal mingid pehmed harmooniat ja sellised avarust andvad värvid, et minu meelest see sobis ka väga kenasti selle muusikaga, Te ei püüa kedagi üle trumbata või midagi õudselt fantastiliselt kihti pakkuda, vaid just selles minimaalsuse võlus on nende seadete köitvus ja meeldivused. Ei püüa sinna kõikvõimalikke asju kokku panna, vaid selles, et nüüd varieerida natukene mingit faktuuri või natukene mingit harmooniat, et see annab sellise väikse nüansi lihtsalt sellele saatele juurde. Ja see on nagu värvimine natukene värvi juurde, seda või teist, ma mäletan, et kunagi kui ma siin Eestis oli mul, et eesti rahvalaud kuidagi ei istunud, ta alati oli paksu klaverisaatega ja isegi praegu lähed poodi, tahad osta eesti rahvalaule? Ei saastad niuksed, tal lihtsalt meloodia vaid on ikkagi romantiline, romantiline saade on seal juures, mis suu ei sobi ja keegi ütles ka, et no nüüd on teil süntest on olemas, miks te siis rohkem ei tee? Ma ei pea tegema ja minu meelest on väga ilus, on lihtsalt üks meloodia või üks akord, mis värvib, annab uue värvuse sellele laulule, nii et me nagu läheme testini natukene. Maiczani minu ioni. See on ühest tütarlapsest, kelle peigmees läks merele. Ja tähendab tunnistab, et poiss tuleb tagasi, kui ta on kapten ja abiellud temaga. Seda tihtipeale juhtunud niimoodi, et me olime optimistid ja lisasime ioni pulmalaulu. Kas teadjad valmivad teil koos? Me teame, et on parem selle nende seadete tegemisega, sellepärast et see muusika, mida me teeme, on temale palju omasem kui minule. Ja muidugi me räägime kõik läbi ja arutame, et ja ma muidugi natuke nõuga ja mitte alati ei võeta kuulda, aga vahel vaidlatega hoial muidugi arvan selles tekiga vaidlustes temal tasa mingi uue idee selle tõttu mitte. Nii et mina olen midagi öelda. Nende iiri laulude esitamisega elab Ameerikas ära kus tema esineb Ta esineb festivalidel kontserte ja ka mängib nagu folkabis, kus inimesed tulevad kuulama muusikat ja joovad õlut või söövad midagi, ta mängib seal üks õhtul nädalas. Tal on teatud lepingud, kus ta mängib. Mängib nüüd kolm nädalate mentakati saarel käib kaadistanud suvituskuurort, kes seal puhkavad sellel saarel küllaltki rikkad inimesed, sest see on väga prestiižikas ja seal peab palju raha olema. Suvitada Kennedyt käivad seal ja tuntud riigitegelased ja kunstnikud. Kas on olnud juust ka mõnega neist vestelda? Toimetil oli Edward Kennedy ka juttu. Mine, seal on väga kena purjetada, mõned tulevad, suurte purjekate tegevus on autod peal ja kõik elamine pea. Meil on üks hea sõber seal ja siseendale purjepaadi korda tegi ja väga kena purjekas Aadi saame temaga välja minna. Hermet mängib ainult õhtuti. Päev oleme rannas või jalgrattaga, sõidame või purjetame seal parem puhkuse kohta. Maui. See on, valas kalade püüdes merelaul ja see ongi, kuidas nad puhkasid. Havai saarel Mavil. Kas konkurents iiri laulude laulmiseks Ameerikas on ka tugev, kas sellise tasemega lauljaid on palju või huvitab see valdkond teisigi lauljaid? See huvitab ja huvitab inimesi väga. Aga igaüks ei saa lihtsalt laulda. Sellepärast et nagu ma enne mainisin, et peab olema iri tagapõhi selleks, et seda teha. Efektselt hästi. Nende peale nende meloodiakaunistuste on see muusikaga rütmiliselt omapärane. Küllaltki vahelduv jah, et üks laul ei korda teist. Jah, on küll Aeronideksama meloodia ja ma pean mõtlema, isegi kuskil meloodiat, kuulnud, aga rütmiliselt nii ära muudetud. Teine klient, et ei tunnegi ärav ja suurema seas on nagu ballaadid, üks selline väike lugu, laulja jutustus. Ja need on suured jutustajad. Kõiksugused, lood, mida ta teistele öelda Brem laulavad, rähinud mõned ballaadid kohutavalt pikad. Ja see on ka ingliskultuuri, Saasi. Nojah, võib-olla siin on ka improvisatsioonimomenti lubatud, et kui üks meelde ei tule, siis käigu pealt laulate ise mõned. Täpselt täpselt sellepärast on tõesti väga tore seda muusikat teha, et, et sa võid ükstapuha, mis sellega teha. Et võid muuta üht või teist või, või ise seada seda ja keegi ei ütle, et see vale. Kas te olete ka plaati teinud või üritanud seda teha, on ja nii me kavatseme teha sel talvel koos juba uued kvaliteedid ja teeme siidi praegu nagu plaadid on juba ajasti aru, alust seal inimesed ei kuule, plaatina näide on, keegi on teinud siis kolm sorti on seal suured plaadid ja siis lindid ja siidise kontakt, diskid ja kontaktriskid ja, ja need kliendid on kõik ära hüüdja plaati pole keegi ostnud. Staniš leili Hispaania neiu ja romantilise pilguga vaatab iirlane kuidas tüdruk oma jalgu peseb. Teine versioon on see laul ka, kus ta juukseid kammib. Need iirlased olid suured meresõitjad ja väga võimalik, et see muusikagi on mõjutusi saanud mitmelt poolt maailmast. Kindlasti muidugi, iirlase kultuur on ka väga ligingide kultuuriga seotud, hilja praegu hoid, väljakaevamised keset tablinita leiti suur viikingite asula, palju nüüd ometi repertuaaris on neid iiri laule? Tema ei piirdu ainult iiri lauludega, tema laulab ka Inglismaalt laule ja Ameerikast, kuna me elame Ameerikas, palju laule tehti muidugi, iirlased tulid eelmise sajandi keskel, ehitasid raudteed, seal on palju laule tehtud, raudtee ehitamist ei kohta või kanalite ehitamise kohta. Iirlased oli väga halb kuulsus. Kui nad olid Ameerikasse, siis oli sildid mäe koha peal heidetud iiri iirlase ei tasuks üldse töötul otsima siit ja sealt, nii et nad nendel ei olnud väga kerge elu seal alguses tõesti töötame väga rasketes tingimustes ja ja väga vähese raha eest. Kui Ameerikas laula piiri laule, kas siis inglise keeles või iiri keeles. Noori Iirimaal laks, lauldakse ka mõlemas keeles, iiri keeles ka ja Termet oskab heegelt. Kuna ta käis koolis, siis need viis aastat kõik ainele õpetajale iiri keeles, nii et tänu sellele taske pidi keeltega. Muidu iiri keel on muidugi omaette probleem, sest see on välja suremas. Ainult Lääne-Iirimaal on väiksed niuksed kohad, kus on tõesti inimesed, räägivad ainult eri keelte seal ei ole ka et nad koolis käiksid ainult irigele koolis. Loodame, et ajad muutuvad. Keeled siiski ei sure välja, vaid vaid jäävad ja laul on ka üks moodus, kuidas nad võiksid püsima jääda. Nüüd, kui Eestis tegutseb väga aktiivselt eesti-iiri selts, siis on lootust, et võib-olla kuuleme teid edaspidigi siin Tallinnas esinemas ja me hea meelega tulen siia, suur aitäh sulle ja et sa ikka sagedasti tuleksid koju. Nõnda sagedasti kui üle suure lombi on võimalik sõita või lennata. Sinna.