Tere, head kaasmaalased, muusikahimulised ei kellelegi maalased, mina, kes ma teile kõnelen ja selles saates muusikat mängin, vandid, kus need see saade on, ka meil oli muusikasaade eikellegimaa. Täna jäi kellelegi maa, teeb muusikalist esmatutvust Vietnamis. Aegselt korraldab ka taaskohtumist mitme muugi ilma kandi maade rahvaste muusikaga sest nii omamaist, vietnami muusikat kui muud maailmakildude helikilde kostab, niiet mine kitarristi kui n-le oma paladest ja töötlustest, kui n on tänase eikellegimaa äravalitu. Tügmeede folklooriviisist ido oma inspireeritud pala mille seadmed on jazzil riiale. Enne mängisid trummar Miinast nõelu. Massist ei kellelegi maalgi kuuldud mees rõngas ja ons ning kitarrist kui Ellen Elle rahvusVietnam lane sugu, mees, sünnikoht Pariis aasta 1959. Ma helikunst kunstilistelt soodumustelt on ta džässimaailmamuusik ning sisulisest küljest võib nüüd hetkel sedagi lisada. Eestimaa eestimaise kuulaja jaoks, ütleme, kui on leial festivali jätskaar, 2001 üks külalisesinejaid. Terry Line Carrington ansambli liikmena. Seda siis sisuliselt, väljastpoolt vaadatuna aga läheb meile plaadi katetelt vastu vaatav mees välja eriti profiilis kaetuna oma kandiliste prillide ja pika patsiga. Justkui võiks kogunisti tegemist olla mitme Vietnami Kitalistiga, vaid näiteks Hollandi jalgpallikuulsuse Edgar Davidsiga. Rahvusvaheline mees on alustanud anda tšehhist ja iseõppijana ning rahvusvahelisel areenil. Maureen oma piiridelt ulatub Euroopast kaugemalegi, on ta olnud tublisti tegev 80.-te aastate keskpaigast peale ja alustanud juba mõnevõrra varemgi. Järgmine pala tema 2000. aasta albumilt pakkida viib ta kokku kaasmuusikute Hispaaniast pärit tiinodi keraldoga kes mängib trummid ja elektripassisti Kaarsetenoveeni ning eelmiseski palas kuuldud renoogas ja koolsiga. Niisiis kaks passi, elektriline ja kontrabass, akustiline elektriline kõrvu kui n kitarriga mis tihtipeale valib kõlada ka justkui mõnigi vietnami rahvapill. Kellelegi maalased te kuulate endiselt Vietnami kitarristi, helilooja kui n-le seatud ja kirjutatud balansseeritud ja mängitud muusikat. Seda viimase pala paistel oli ehk õieti väga sobiv ja vajalik rõhutada veel kord sest õieti võib, kui on ülemuusikasse. Süvenedes jäite teadmata, kellega, millega tegemist on tekitada eneses kahtluse, kas see, mis kuulda ei ole hoopistükkis näiteks papalsi osavinuli, ripporti muusika või kuulates mogeen lee kitarrimängu mille Iseäralik tämber tihtipeale on tingitud sellest, et ta elektripillil nailonkeeli kasutab võib tekkida samuti küsimusi ja küsitavusi. Kas on see nüüd hoopis ameeriklane John narracrombi kui teine ameeriklane John Scofield või keegi veel? Aga ikkagi on seen kui n-lee ja lood sarnasused, mis kahtlemata on olemas kasvõi tema kitarristiili, Jon Labercrombija, George Scofieldi omavahel ja võrdlusvõimalused. Need on ehk õigem ja õiglasem alus kinnitada, kui in leegitalistina on mänginud enese ilusasti sisse väga sujuvalt džässitraditsiooni ja leidnud sealt ka oma käekirja. Küll aga on Chessini uuema kui vanema kui elektroonilise nüüdismuusika ja hankija roki kõrval olnud BMW jaoks alati olulised etnomuusikaprojektid. Neid on ta teostanud nii Põhja-Aafrika kui lähema kui kaugema idamuusikutega ja otse loomulikult olla mitmel vägagi huvitaval helialbumil võtnud käsitleda ja ümber mängida koos Vietnami kaaslastega oma vanemate kodumaa Vietnami muusikat. Õigupoolest oli eelminegi eetris käinud või kellelegi ma muusika tükike Vietnami päritolu ja kui n seatud seda on ka järgmine, kus kuuleb veelgi lauljatari Wong Khani häält ning Queen-le under seadnud pala, mis kannab pealiskirja pistrikulend. Hääd muusikahimulised kaasmaalased, kallide, kellelegi maalased tänases ei kellelegi ma saates mängitakse, Vietnam, lasen kui n muusikat vahepeal küll võttis, aga mängida vähemalt alustada Emajõe deltabluusi esimest versiooni. Meie omamaine Riho Sibul. Dial, tolle pala ei kellelegi ma sellesse saatesse sattumine põhjustatud mitte üksnes Riho Sibula heast mängust on ja mitte arvamusest, et kuidagi vietnamipärane eriti oleks vaid pala pealiskirjast Emajõe delta bluusmehelt, kes bluusi mängib meelsasti, kes bluusi, sünnimaast aga elab sama kaugel nagu ka Vietnam lale Jennyle Ugemmeegi mingi kitarri, nii nagu džässitraditsioonis on pikka aega tavaks olnud. Neid võrdlusvõimalusi ja sarnaseid kitarristi sai ennist lühikeses raamatus märgitud temagi. Aeg-ajalt satub lusikas pluusi rajale ning see bluusirada on võrdlemisi iseäralik. Niisiis, kui Riho Sibul nimetab ühtama bluuni Emajõe delta bluusiks siis kui n-le bluusi sarnaseid palasid võiks vabalt nimetada vist Mekongi jõe delta bluusiks või õieti arvestades pigem Pariisis elutseb, enamasti võiks järgmise pala nimi olla ka vabalt sääni suudme pluus või midagi säärast. Aga õieti on selle loo pealkirjaks allikas või isegi algallikas inglise keelides soos vietnami keel ei võta ma seda pigem välja öelda laulja naiseks loos taas on kauni hääle Honkaan ning kui Hong Taani vokaal, nii sel nii fraseerimine kui intenatsioonid ajavad üsnagi idamaist asja siis instrumentaariumi ümber on pigem tõepoolest läänepoolset pluusi karva. Aga see on üsna suurepärane ja vähemasti vahvaid küsimusi tekitav sümbioos. Nagu sai täna sai kellelegi esimesele hoiatatud Vietnami kitarristi ja helilooja kui n leega ei tee me mitte üksnes esmatutvust vietnami, muusikaga, ei kellelegi sarjas, vaid teemega taastutvust mitmete muude ilmanurkade muusikatega. Ikka koos Vietnami kitarristi, helilooja Eeemmeega. Viimane muusikaline eks kurss viis meid päris kindlasti muude paikade seas Põhja-Aafrikasse Lähis-Itta, sinnakanti, kus vahemeremaade ümber saavad kokku nii põhja Aafrika kui Euroopa alumine ots. Koosnglen lehega, tas palas võis kuulda mängimas ja häältki tegemas trummarit pokalistika Rinziaadi meest, kes on mitmete ristil staalide kaasansamblites ja plaadistute plaadistustelt tuttav neile, kellele ristil tuttav on muidugi koos Karimjaadiga on ka vietnami laen, kui Enn võtnud ette iseäranis 90.-te keskpaigast peale päris tõsise Alžeeria ja ka Põhja-Aafrika, iseäranis Maroko muusikaliste stiilide tudeerimise ning mida ta teada on saanud, omandanud ära õppinud, mis talle põnev on paistnud, on ta viinud oma Vietnami muusika põhjal tehtud maailma muusikaprojektidesse. Seesamasugusest valdkonnast pärineb järgmine pala 1990.-te aastate lõpupoole ilmunud albumilt maguredanud friend. Trahv on see lugu ja hääl, mida me seal kuuleme. Šamplitud kuulub Araabia maades kunagi üsna tuntud lauljale Mohamed Ankale. Muusikahimulised kellelegi maalased, tänane saade on pakkunud reetlanlase BMW muusikat tegemist Oll oleme selles saates põgusalt suutnud aim anda maailmamuusikuga džässikitarr ristiga ja ajuti nüüdisheli. Nojah, ja tihtipeale maailma muusikaliste projektide teostajaga. Ühtlasi tegemist jätskaarel 2001 ühe külalisesinejaga. Järgney kellelegi ma saade saab toimuma päris kindlasti, samal ajal kui aga mitte nädala pärast, siis ilmsesti kahe pärast siis teistsugune muusika, teistsugused esinejad. Ja loodetavasti saab see olema sama põnev kui tänane saade. Jääme jällenägemiseni.