Tere kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Ajakirjanduslik dünaamiline trio täna siis on rahvateenrite stuudios koosseisus Sulev Vedler. Endiselt Eesti Ekspress. Urmet Kook Eesti rahvusringhääling uudistepealik ja mina saatejuht Aarne Rannamäe. Nõus, eks täitsa täitsa lahe. Sularlate mulle täitsa meeldis mullu pildis kaader nii kujunduslikult ja noh, minu jaoks eriline maasikas, Expressi klass foto, kus kus olid Carl Bildt ja dist Rootsi suursaadik ja keegi proua veel ja siis Lennart Meri konverentsil tehtud pilte vaheajal pommisidega pildi peal Homsidega koos pargipingi peal ja see oli tõeline pärl selles numbris. Aitäh kiitmast püüame veel paremini teha? Ei, sellise nõukoguliku fraasiga sa nüüd ei pääse, tähendab, kas lugeda on üldiselt hästi vastu võtnud selle uue nädalapäeva ja ja kujunduse ka põhimõtteliselt noh, nii või naa oleks ilmunud sellel nädalal kolmapäeval, sellepärast et esimesel mail ehk neljapäeval ükski suurlehte ilmunud. Nii et see käik oli vähemalt sellel nädalal sunnitud. Mis järgmisel nädalal välja tuleb, eks seda näe, aga nurinat küljele, kus, mis see peamine põhjus, et ta kolmapäeval ilmuma hakkas, ikkagi oli? Selle otsustamise juures mina ei olnud, aga seal sa olid siis ära, olin siis ära käimas ära geene selles teises väljaandes, aga on täitsa selge et Maaleht, Ekspress ja Päevaleht nad kõik teevad päris ägedaid lugusid ja kui nad tulevad kõik välja ühel päeval siis noh, me kõik pingutame ja paiskame sellel ühel momendil välja, et lugejal tekib teatud küllastumust. Aga samas enamus müüki on ju tellijatelt, mitte mitte nii-öelda putka. Ekspressi puhul ikkagi see müük on päris oluline. Noh, näiteks Postimehel on suhteliselt tagasihoidlik, temal puhas tellija leht Päevalehele on ka ikkagi suurema osa moodustavad tellijad, aga Ekspress müügileht, õhtuleht on ka müügileht ka Maalehele on tegelikult müük väga oluline. Kuigi meie puhul Ekspressi puhul siis ikkagi tellijad annavad enamuse siis ei konkureeri maalehega, vaid kes nädalaga. Kolmapäeval noh, eks me, selle kesknädala elame üle, et see ei ole väga hull, aga maalehtede erandile meelan emale ka väga hästi üle, et ega seda ega ega teda müügilt ära ei korjatud. Teda saab väga rõõmsalt osta ka neljapäev, reede laupäev-pühapäeval. Okei, edu teile igal juhul. Eile õhtul oli siis meil jällegi üks haruldane sündmus Eesti elus pantvangidraama ehk sõna, mida me oma tavalises väikses igavas ja hallis Eesti elus, mis küll ei kehti nüüd viimaste paari kuu kohta, aga eriti ja ei kuule eriti, aga eile siis Harjumaal Kernus niisugune asi toimus ja, ja sündmus oli ka väga õnnelikult. Aktuaalse kaamera nii-öelda otse-eetris peaaegu live'is oligi laivis. No selles mõttes laivis jah, et me nägime seal meie kaunist reporterit, aga noh, et ega, ega neid sündmusi ja neid, neid inimesi siis ei, ei maksagi näidata, aga näete, juhtub, juhtub meie elus ka selliseid asju, et pereisa võtab oma tõenäoliselt vist jahipüssi, kuigi seda ei ole kuskil välja öeldud, aga aga suure tõenäosusega võttis jahipüssi ja võttis oma ja loomulikult purupurjus ja hakkas oma perekonda ähvardama, ei lasknud neil majast välja minna, laskis vist ka paugu või kaks õhku? Mina mina seda saadet ei näinud, olin parajasti kinos, kus vaatasin ühte pantvangidraamat selleks norra ilm, väga hea. Aga tahaks öelda siin, et ega neid ikkagi väga arvan, et silmas ei juhtunud. Võtsin lahti selliseid krimikroonika, eelmise aasta oktoobri selleks näiteks juhus Lasnamäel kus mees ütles oma naise nii-öelda pantvangi. Lõpuks, kui politsei tüli siis kargas aknast alla, kaheksandalt korruselt jäi ellu, septembris oli veelgi hullem juhus, kus siis üks mees viskas granaadi lausa lausa kööki ja seal oli ka viga saanuid. Vastikut sündmused? Jah, aga noh, suure maailma osa ja ega ega ükski ükski riik ükski ükskõik rahulik ja, ja arenenud ta on ega ei ole, ei ole selliste sündmuste eest kaitstud. Õnneks see asi seal Kernustele lahenes väga hästi. Ja, ja ema koos lapsega said varem põgenema ja siis purjus mees võeti ka mõni aeg hiljem hiljem kinni, nii et kui ta ei tea küll, missugune tema joobeaste oli, aga kui ta täna hommikul üles ärkas, siis võis tema üllatus muidugi olla suur. Igal juhul politsei kohal ka komando oli kohal ja, ja tundub, et meie, need jõustruktuurid tegutsesid professionaalselt, kuigi võib ju isegi kulme kergitada, et kas ühe joodiku puhul ja sellise juhtumi puhul nagu K-komando kohale kutsumine on vajalik, aga aga ju siis nemad diatäpsemalt nagu. Nagu ütles politsei, kui on purjus inimene ja relv, siis see on väga-väga ohtlik sümbioos ja ja ju siis oli ka igati õigustatud. Nii, aga see asi on lõppenud, aga mis lõppenud ei ole, on muidugi sündmused Ukrainas. Ja hetkel, kui me siin seda juttu räägime, siis käivad lahingud. Kromatorskis Janukovitši siniline Janukovitši endise presidendi Janukovitši sündinud linnas Slovjanskisse. Käib madin, Andrew, kas ja mis muidugi meid täna hommikul üles ärgates ja uudiseid vaadates tabas ikka, niisuguse külma dušina oli see, mis, mis toimus eile hilisõhtul Odessas. Jah, et. See nagu ma arvan, et raadiokuulajad juba kuulnud uudistest, mis nagu toimus, et et Odessa, ametiühingute majas kuhu siis läksid varjusid, siis need nii-öelda separatistid ja hakkasid siis noh, see on esialgne versioon välja noppimas Molotovi kokteile siis väljastab Katrineid vastu loopima. Jaa, jaa, ja selle kohta on ka internetis juba Youtube'is ringlevad ka mõned videol, päris pikad on nagu näha, et mis nagu toimub, ongi näha, vastastikku loobitakse neid Molotovi kokteile. Mul on sellest ka põlema ja, ja enamikel küll õnnestus välja saada, aga paarsada said välja, aga, aga, aga isegi praegu on öeldud, on meil 38-st aga ka juba räägitud 43-st hukkunust ja paarkümmend on väga raskes seisus, et et kahtlemata, et olid kellelegi motiivid mis tahes, seal on need numbrid ikkagi väga kohutavad. Aga, aga nüüd on nagu järgnev küsimus, milline saab olema siis Venemaa reaktsioon sellele? Et mulle endale tundub, et oleks Venemaa tahtnud, oleksid nad juba väed sinna sisse viinud. Et tõenäoliselt see praegusel hetkel laheneb siiski mingil muul moel natuke rahulikumal moel? Noh, see on ikka päris jube, mulle tundub, et need kutsutakse separatistide kõigi minu meelest lihtsalt tüüpilised mässajad ja kurjategijad. Ukraina Ukraina ise kasutab, võimud kasutavad väljendit terroristid. Eks nad hirmutage inimesi. Terroristid said nüüd parajasti vastu hambaid ja iseenda vigade tõttu tõenäoliselt mõni nende seast hakkab ikka mõtlema, kas ta ronib järgmise maja aknast sisse või mitte, kui tal on võimalus seal ära röstitud saada. Selles mõttes. Ma arvan, et see annab nendele inimestele ka väikese õppetunni. Väga valusa õppetunni. Mina olen kogu aeg mõelnud siin, et kuidas Venemaa käitus terroristidega. Mulle tuli meelde. Teatri pantvangijuhtum Moskvast, kus oli üks 50 tšetšeeni terroristi, venelased tegid väga lihtsalt terroristidega tehti üks, null kotaklas pähe nendele, kes ellu jäid, mitte keegi kobisenud, mis jutus Beslaanis, kus kooli mullu võeti terve koolides rahvuslased vangi samamoodi mitte kellelgi ei olnud mitte mingit kobisemist. Terroristidega käitumine on igal pool ühesugune olla. Ja noh, aga nende kahe asja puhul, mida sa mainisid, eriti selle nord ost teatrietenduse ajal, et see seal oli ikka see jätkulugu oli, oli märksa võikam kui, kui lihtsalt terroristide mahalaskmine koha peal. See, et lasti mürgist gaasi, mille, mille koostist ei öeldud isegi mitte arstidele, kes pidid neid inimesi abistama, kes, kes seal saalis istusid, pantvangistatud ja need just nimelt need, need süütute pantvangid, kes seal, kas seal Moskva linnateatris istusid ja ja, ja kui nad siis välja kanti, siis, siis nad lämbusid sõna otseses otseses mõttes oma omaenda okse sisse. Ja, ja eriteenistus julgeolek keeldus kategooriliselt ütlemast, et milles see kaaskoosnes, mis sinna, mis sisse lasti, et see oli nagu, nagu eriti jõhker. Sellega ma olen nõus fentanüül vistelise pärast räägitega alles me näitasime ka ja filmi selleteemalist siin vist märtsis või, või oli see veebruaris, kus, kus siis see oli vist prantslase tehtud film, kus, kus ei, ei olnud veel veel teada, millise, millise koostisega siis tegu oli. Aga huvitaval kombel maailm või, või, või isegi kui ma mõtlen nagu enda enda nagu suhtumise peale sellesse, mis, mis Ukrainas toimub. Kuidagi vaikselt. Ta hiilib ligi, see mõte, et et tsiviilelanikkond, noh, ütleme Venemaa propaganda, see on see, et minnakse oma rahva vastu, eks ole. On üks, on üks põhipõhiargumente, ma ei räägi mitte siis vene kaasmaalastest, vaid et Ukraina keskvõim läheb oma oma rahva vastu ja kuidagi oma oli seal Moskvas jääksid oma hea ja kuidagi kuidagi hiilib pähe nagu see see mõte, et aga mis see, mis see rahvas seal seal seal tänavatel teeb, kui, kui ümberringi on maskides mundrites eraldusmärkideta ja hambuni relvastatud tüübid, kes on ilmselgelt täidavad Moskva korraldusi. Suur osa neist on ka sisse imbunud Vene julgeolekuerinevate asutuste vägedest ja, ja, ja, ja kõik, kes kasutavad rahulikku elanikkonda ja inimkilbina. Et selles mõttes, kui me vaatame, siis Ukrainas on praegu noh, ütleme Odessa juhtum välja arvata, on läinud isegi suhteliselt hästi ütleme, tsiviilelanikkonna muuhulgas ju ju ohvreid eriti ei ole. Tundub, et seal siiski on ka need ukrainlased ise sellised suht sassis tüübid. Et enne saadet saatesse siia stuudiosse sõitmist vaatasime, kuidas EuroNewsi ja seal näidati päris pikalt, kuidas kohalikud noorukid, kellel olid siis üle õlgede tõmmatud kollased, sinised lipud pähe pandud kiivrid lihtsalt piksid viskasid kividega kaigastega. Et mulle tundub, et mõlemalt poolt nüüd Odessas jah, Odessas mõlemalt poolt on need inimesed täiesti sassi läinud, et ma arvan, et seal on väike laps neil ka sees ja meist soojemad ilmad ja tükk aega saanud märatseda, et siis nagu alguses hästi põnev. Midagi taolist võis juhtuda ka meil siin selle pronksiöö ajal, et kui sul on veel siin ässitamist ka, siis noh, niuksed lähevadki kaasa, lähevad sassi, et kui me mõtleme ka sellele, mis siin toimus ega siis siin ei olnud ainult venekeelsed kõnelejad, need, kes sinna kesklinnas lõhkusid ja märatses, et nende seas oli ka päris palju eestlasi. Noh, ongi, et Venemaa ju nii avalikult Ida-Ukrainas ei tegutse, nagu ta tegutses Krimmis, et Krimmis olid ju selgelt ju ka Venemaa ise on tunnistanud hiljem, et Putin ise tunnistuses maraton teleesinemises, et et seal olid vene sõdurid, kes tegutsesid eraldusmärkideta vormides. Aga Ida-Ukrainas on pigem jah nii olnud, et tuldi korraks sisse. Saadi teada, kus kohas on kõikvõimalikud relvalaod, jagati need relvad laiali ja, ja nüüd pigem nagu toimub niisugune nagu esitus tegevuse kaudu see niitide tõmbamine. Et otseselt nagu neid nii-öelda vene vene sõdureid seal vist nagu sees ei ole nagu rahvusvaheliselt, nagu lugege kommunikatsiooni sellest aru saanud. Aga sul on selline viies kolonn seal olemas ja siis on tõenäoliselt mõned luur ohvitserideks nende seas, kes aitavad seda kihutustööd teha. Ja raha makstakse ka korralikult ja juba ärge ikkagi relvi unustage, missugused relvad on nii-öelda separatistide käsutuses granaadiheitjad ja muud muud kangemat kraami siis seal Ida-Ukrainas On ka seda öelnud, et noh et sealsed nii, ja noh, nagu jõustruktuurid, nii miilits kui ka teatud sõjaväesaadet nad on, nende motivatsioon on väga madal. Nende palku, palgad on madalad, palgad välja maksmata ei ole ka keskvõimule lojaalsed. Et ka see on üks põhjus, miks nad, miks nad võib-olla, miks asi nagu niimoodi on selles kaleerunud ja neid piire väga selgelt nagu tõmmata ei saagi, et kus, kes kelle poolt või kelle vastu, et see ei käi päris nagu nii-öelda etnilisi pinnasel. Jah, varem oli ka räägiti, et Ukraina jaotatud trobikonna oligarhide vahel, et iga igas piirkonnas oli siis üks rikas mees, kes justkui valitsus ilmselt neile oli ka mingi mõju teatud teatud ajani, praegu nad on kuhugi ära vajunud pigem rahvuskonfliktide taha. No ütleme, sellist sõjategevust või õigemini selle tagasihoitust nüüd viimastel päevadel on see operatsioon, et noh, ma ei ütleks, et täie mahuga käivitunud, aga, aga ikkagi, kui me vaatame kas või neid videolõike ja, ja fotosid, mis sealt tuleb, et kuidas seal teetõkete juures inimesed nagu Ukraina sõjaväekolonni või, või lahingumasinad peatavad ja ühesõnaga noh, hoitakse nagu vägisi ikkagi ennast tagasi, et mitte öelda. Tsiviilelanikkond kannatada ei saaks, mis vaatad peale kõlab nagu veidralt, et miks soomuk või tank peaks peatuma, kui seal mõnikümmend inimest on ees. Aga, aga tundub, et venelased ilmselt selleks peatunud. Tundub küll, aga tundub, et, et see toimub ikkagi väga selge niisuguse väga kogenud eriteenistuste taktikepi all mille, mille järgi siis ka ukrainlased praegu juhenduvad, et iga võimalik pauk iga võimalik intsident võib üles üle minna millekski väga, väga suureks ja tõsiseks, et hoitakse ennast tagasi ja ilmselt seega või mitte ilmselt vaid see ongi põhjus, miks siis Slovjanskisse ei ole nad sisse läinud, kuigi väidetavalt separatistid sealt juba osaliselt põgenevad. Konfiskeerivad inimeste autosid ja, ja otsivad pääsu linnast välja, sest kõik teesulud on nüüd Ukraina armee kontrolli all ja ja kes see, kes see ikka tahab siis niimoodi vabatahtlikuna surra, kui, kui armee nagu peale tulla. Nojah, seal on teine asi, see, et Venemaal ei tasu ju mägesid juba sellepärast sisse viia. Kui siin mingi jama juhtub, siis praegu jääb Schüü kõik Ukrainasse peale või siis kohalike elanike peale, et ei ole süüdi Venemaa Venemaa saaks tulla sisse sellise hea vabastajane justkui korra kehtima panijale. Omaette küsimus on see, et kus Venemaavägesid ütleb, et et sinna mingeid stsenaariume arutletud juba tükk aega tagasi võeti alguses ära Krimm, võib-olla siis Ida-Ukraina, võib-olla kogu rannik. Siis oleks Odessa Odessasse väga ilusasti lühendada säraalaga Transnistria, aga mis juba aastal vist 2006 tükki referendum tahab vabatahtlikult Venemaaga ühineda, aga mida Venemaa ei ole minu teada vastu võtnud. Et teoreetiliselt saaks Venemaa kukkusel ala suhteliselt lõdvalt üle võtta, aga selleks peab olema inimjõudu ja selleks sa pead sõdureid kuskilt päris kaugelt tooma, siis sa pead arvestama, et samal ajal samal ajal jääb sinna kuhugi auk sisse ja näiteks kõige lihtsam oleks tuua vägesid Põhja-Kaukaasiasse, aga see tekitab kohe tšetšeenide seas sellist teatavat ärevust, et nüüd läheb nendele lõdvemaks vabamaks. Et see on hästi suur logistiline operatsioon tegelikult, millele ei oskagi siin mõelda. No ütleme, hirmul on nagu suured silmad, et kui see Ukraina kriis puhkes, siis kohe hakati tooma välja selliseid stsenaariume, et nüüd lähevad venelased Ida-Ukrainasse ja 40000 meest on piiri taga ja võib-olla isegi rohkem. Ja Transnistria ja siis edasi Moldova ja mis iganes ja Baltimaad nagu takkaotsa, aga kuskil on kuskil on ka nende nende piirid kui isegi nii Iraagi ja Afganistani sõda näitas, isegi ameeriklastel on piirid ja, ja, ja mehi mehi on saadetud siis missioonile korduvalt, kuigi neile on lubatud, et, et üle üle korra või kahe neid neid sinna ei saadeta, siis ma nägin oma oma silmaga neid Iraagis, kes olid juba, ma ei tea, kas viiendat-kuuendat satsi ja ja olid, olid loomulikult tülpinud, aga, aga samas oli see ka kena kopikas raha, mis, mida nad siis teenisid. Nii et, et ka suur suurtel riikidel on oma oma piirid ja ei, ei suuda ka Venemaa sõdina mitmes mitmes kohas korraga. Selles mõttes on sul õigusaugud augud, jäävad järele. See OSCE vaatlejate selline kinnihoidmine on, on ikka tegelikult täiesti arusaamatusi. Et nii nii nagu füüsiliselt ja, ja propagandistlikult liialdades nagu täiesti täiesti arusaamatu, et mitme mitme riigi mitme riigi kodanikud istuvad juba juba päevi kusagil seal keldris siis näidatakse videot, kus Ukraina julgeolekuohvitserid, kes neid seal saatsid, sellel missioonil on võetud ülakeha paljaks, jalad paljaks ja, ja neid on pekstud ja Munitatud ja nii edasi. Et see, see tundub küll ja siis ja siis see Slovjanski, isehakanud linnapea, kes irvitab kaamerasse, ütleb, et oo, homme on reede, homme mu sünnipäev, selle puhul laseme nad lahti. Ja, ja siis, kui Ukraina käivitas oma terroritõrje operatsiooni, siis ütles, et ikkagi ei lase ja ja vot see, vot see jääb täiesti täiesti arusaamatuks, et milleks sellist asja nagu see, see räägib kõik nagu selle Ukraina võimudele kasuks nende retoorika kasuks, et tegu on terroristidega käituvadki tegelikult tõid täiesti terroristid. Kas neil ei olnud mitte see mõte, et selle kinni võetud sealseli mittu sakslast, kes oma ametilt on sõdurid, et nad saime kätte spioonid, saime kätte vastased, aga see retoorika sinitööta lihtsalt? Nojaa, aga teine staatus oli selles asi oligi. Aga noh, selles mõttes on halva sõnaga mõningas mõttes nagu head, et et see teema hoiab ei ole Lääne-Euroopas ja eriti sellistes, kuidas ma ütlen, mida kaugemale Venemaal paljudes riikides nagu väga suurt huvi või mõistmist või tahtmist noh, Venemaalt mõjutada kasvõi sanktsioonide või mis iganes läbi kõikides nendes riikides seda olemas. Aga, aga see teema nagu hoiab nagu tähelepanu sunni nagu tähelepanu üleval hoidma ja, ja selle teemaga tegelema neid riiki võib-olla kes, kes muidu ei teekski. Et selles mõttes ta tuleb nagu. Ma arvan, asjale kasuks lõpuks asi lahjaks, võib-olla mingisugune spinn, doktor Ma lihtsalt fantaseerin ja, ja see ei pruugi üldse nii olla, aga võib-olla mingisugune spinn doktor kuskil Kremlis on, on mõeldud niimoodi, et, et see, see, et OSCE missiooni kinni hoitakse, näitab seda, et, et Moskva nagu ei, ei kontrolli olukorda või Moskva ei, ei, ei tõmba neid nööre. Mis on konkreetselt Danske linnas, kus siis need OSCE vaatlejad kinni on. Et separatistid ongi nagu Ukraina elanikud ja, ja venekeelsed ja venemeelsed ja kõik nii edasi, aga, aga Moskval nagu ei ole sellega midagi pistmist. Moskva ütleb, et me teeme kõik, et, et nad vabastada, aga samas nad ei tee mitte midagi, et võib-olla võib-olla on seal kuskil midagi midagi noh, sellist sellist, aga, aga ega, ega me seda täpselt no ei tea. Vahepeal on tulnud uudised, need OSCE vaatlejad on lahti lastud, ahah. No näed, kui hea, kui on internet, kusjuures seda teatas Vene presidendi eriesindaja. Nonii, see see asi ära õiendatud, no vahepeal olid ka maipühad ja jätkuks sellele, et mida sa, ulmet ütlesid, et ma, ma võtaksin selle kokku lausega, et, et mida halvem, seda parem. Sageli öeldakse nii ja see võib kõlada väga küüniliselt, aga, aga vaadates natukene seda laiemat pilti, mis meie silmade ees praegu on, siis tundub, et et Moskva valmistub ikka väga pikaajaliseks isolatsioonis viibimiseks nii ühes, teises kui ka kolmandas mõttes nii majandusmõttes sanktsioone taluma kui ka finantsilises, kui ka propagandistlikud ja poliitilises mõttes. Et kõik kõik märgid viitavad sellele, et et suhted on nüüd nagu, nagu selged sotid on selged ja, ja Moskva ei, ei kavatse selles mõttes järele anda ja valmistub ennast järjest rohkem väga, väga selgelt vastanduma. Ja sisuliselt võib sellega öelda, et uus külm sõnasõda või, või siis vähemalt külma sõjakardin on juba juba nii-öelda alla rullumas. Jah, et mitte ainult majanduslikult ja poliitiliselt nagu end isoleeritakse kultuuriliselt, et siin nali naljaks, aga kui juba arutatakse, Karlssoni võiks Venemaale ära keelata, kuna see avaldab vene peresuhetele halba mõju, et kuidas lapsed oma vanematega käituvad, siis ikka juba juba tase omaette. Et, aga, ja selles mõttes ma olen suga nõus, et et et mida halvem, seda parem, et, et siiamaani ju paljusid ju Eesti poliitikud sealhulgas meie nagu presidenti ikkagi peeti selliseks noh, kuidas ütelda niukseks hädakraaksujaks, kes, kes, kes nagu te olete seal väikene tige natsiriik seal Venemaa kõrval on ju, et see, mis te Venemaast räägite, ega, ega seda väga tõsiselt ei võetud, onju. Aga nüüd tundub, et, et see, kui vaadata kas või seda, et kas meie presidendi esinemisi rahvusvahelises meedias et siin ennise BBC, see, et me oleme saanud selliseks nagu arvamusliidriks meie arvamusega arvestatakse ja tunnistatakse, et jah, et siiamaani me arvasime, et te olete nagu sellised ülereageerijad, aga tuleb välja, et tegelikult teil on õigus ja meie sellise ekspertiisi roll maailmas on minu meelest selle konflikti käigus nagu oluliselt kasvanud. Seda on hea kuulda, aga siiski on olemas mingi valge lipu koalitsioon Euroopa liidu sees, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja sugugi ei ole nagu valmis venelastega nii kõvasti madistada. No seal on küll, aga, aga mina vaatan see, et kas, kuidas vareid Zakaria intervjueeris siin Poola välisministrit ja meie president ja ja noh, minu meelest on nagu, nagu, nagu mingeid nagu jõudu olen ilves, Christian avad puuri saates ja need muutused, mis on meedia, aga teine asi on poliitikat, poliitikut aga väga palju ju. Mis ongi ju see põhjus olnud, miks? Miks väga paljud, nagu lääneriikide poliitikud pole julgenud Venemaaga käituda väga resoluutselt on siiamaani olnud just see, et nad sõltuvad oma siseriiklikust mandaadist. Neil on väga raske nagu seletada oma, et miks me peaksime mingeid otsuseid tegema, mis võib-olla tulevad meile näiteks majandusliku siseriiklikult kahjuks on ju et ja siseriiklik mandaat sõltub suuresti suurettevõtete lobitööst, mis käib lakkamatult praegu nii nii Londoni, Pariisi kui kui Berliini võimukoridorides. Jah, aga näiteks ütleme, võtame nüüd sanktsioone või väiksesse pangandaski, austria pankadel on ikkagi päris päris märkimisväärne osa laenudest antud Venemaale. Ka ameeriklastele on seal mingi 50 miljardi eest pankadel raha kinni, et see laks, mis sealt tuleks, oleks väga valus. Kahtlemata oleks ja ka Eesti vist juba omal nahal tunneb läbi läbi transiidi seda, kuidas, kuidas tulud kokku kuivavad ja, ja ma lugesin enne siia tulekut, et Läti ja näiteks võidab sellest, et see kaubavoog või see osa kaubavoost, mis enne käis läbi Ukraina, see on suuresti läbi läbi Läti sadamate käinud ja, ja Läti logistika on, on saanud kõvasti teenida. Ma ei tea, kas nagu transiit, et me oleme nüüd väga palju kaotanud. Kas seal on kildu asja, et minu meelest on nagu meil üldse nagu see transiidi osakaal meie SKT-st nagu ülemüstifitseeritud, et see on nagu minu meelest nagu arusaam Venemaale, et kui transiit siia Eestisse nagu vähendada, et kaupade vedu, et siis nagu Eesti majandus kukub kokku kohe, et SKT-st vist otseselt transiidikulud moodustavad viis protsenti kaudselt jäävad alla 10. Aga seal on siiski palju inimesi, on sellega seotud, need erinevatel ettevõtetel on erinev, mõjuvad. Udame eks raudtee raudtee on päris tõsiselt hädas, kuna nüüd naftarongi ei tule nii palju Sõõrungeid üleüldse, aga mis on muutunud, on näiteks see, et viimastel aastatel on hakatud laevaga tooma Venemaalt siis kütust Tallinnasse Tallinnasse laaditakse ta ümber, vahepeal terminalid suuremasse pankadesse, siis läheb edasi, aga see on täiesti uus skeem, see muudab näiteks mõne ettevõtte ehk raudtee käekäiku. Nüüd, et Läti läinud transiit, siis see on selles mõttes natuke kummaline, et lätlased on samasugune natsirahvas venelaste jaoks, et mulle tundub, et siin mängitakse mingit sellist kummalist mängu, et mõnikord on sõber ja mõnikord on eestlane sõber. Venelased on seda teinud juba aastakümneid, et ka eelmise vabariigi ajal eestlased tundsid aeg-ajalt, kas venelased ütlesid lätlastele, kuulge teate, me armastame teid. Me toome oma transiidi teile, olge nüüd, head mehed investeerigu sadamasse ja siis jällegi rääkisid eestlastele, et me tõmbame sealt Lätis selle transiidi ära, investeeri oma sadamatesse ja mida me näeme mõlemad ka praegu, mõlemad riigid investeerivad võimsalt. Meil on siin Muugalike söeterminal, kus juba aastaid ulub tuul, kallis, ilus, valmis ei ole sitt. Kogu aeg ehitatakse uusi pütte Muugale. Kuhu siis õlitooteid panna, seal õnneks veel veel tuuleõlut. Aga noh, see äri on ikkagi selline, et et Eesti kõige olulisem naftatransiidifirma EOS teatas hiljuti, et Aguma oma tegevust päris saneerima, aga see tõmbab kokku, pooled kava toodetakse ümber. Selline see pilt on, aga mis puudutab seda kultuurilist aga väljaajamist, siis minu meelest või sa vene vene suhtumist kultuuri alal siis oleks hea lakmuspaber, on eurovisioon, mis meil toimub ju kohe lähiajal. Ma kujutan ette, et need, taanlased, kes seda korraldavad, nad on päris hirmus, kui poliitiliseks asi võib minna. Kas vene esinejat võetakse vastu ovatsioonide ka või vastupidi, on kõik haudvaikne või ei juhtu mitte midagi, seal on ikka selline. No suur küsimus. Vähemalt grimmi hääled lähevad, ta Ukrainale ei lähe, grimmi hääled lähevad venelastele eiei selles mõttes, et kui kremlist elanikud hääletavad, siis läheb nii-öelda ukraina häältena kirja, kelle hääle annavad, annavad Venemaale. Ena Ma saan aru Ukrainale emale proportsionaalselt rohkem ja, ja see see ongi, sa saad näidata, et ukrainlased armastas venelasi, see oli täpselt nii ka pärast pronksiööd, Eestis tulid Venemaale ilusasti hääled, alati tulevad ja tõenäoliselt tulevad ka sellel ajal sakslastelt tulevad türklastele ja see on, see on seal seal peol kogu aeg see asi niimoodi käinud, üks koht, kus tuul ei ulu enam on muidugi meie Ämari kuhu siis äsja maandusid neli Taani hävitajat ja, ja, ja briti sõdurit toodi kohale koos kaitseministriga või ütleme, ka Briti kaitseminister tõid sõdurid kohale küll ainult kevadtormiks mis algab siis juba ülehomme ja kestab siis kolm nädalat ja ja Ämari ähvarali nüüd tegevust vähemalt palju ja inimesed ka saavad ilmselt seal rohkem tööd. Jah, et Ämari on muidugi see ka üks näide sellest, et kus kus tegelikult no sama sarnane case natukene Rail Balticuga, kus, kus leedukad on ajanud oma jonni, et jumala eest, et et ei juhtuks nii, et Eestil mingit võtaks nendelt mingit tükki ära, onju, et et õnneks nüüd nagu selle selle noh, kriisi valguses on sellest nagu aru saadud, et ei maksa nagu oma naguusikast eraasju nii väga nagu ajada. Aga järgmisel nädalal tuleb Eestisse ka kuuldavasti NATO peasekretär Rasmussen. Et noh, praegu on, on see selline solidaarsuse näitamise nagu periood, on ju, et et need 150 USA sõdurid, kellel on väga suur kogemus Afganistanist ja Iraagist olemas, kes kes, kes on praegu Paldiskis ja siis lähevad kevadtormil, et need on veel siin ja ja muideks nendega tore vahejuhtum oli, et nad ju ütlesid seda, et et jumal tänatud, et me Eestisse tulime, et nad olid eelnevatest Itaalias olnud. Mida põhibaas lähete Itaaliasse nii kehvasti, siiani väiksed portsud ja siukseid mingit salatit ja mingeid siukseid asju kogu aeg pidi söömaga. Teil siin paistab kartulit, sihukest lipp antakse. Et nendele siis nagu siis Eestis pidi nagu selles mõttes nagu meeldima, aga, aga see on siuke väike kõrvaldada selle juust. Mul vaikselt siin tekkinud mõtted, et meie president Toomas Hendrik Ilves tahtis ka saada NATO peasekretäriks ja tegin lobitööd selle nimel, et olen vaikselt mõelnud, et kuidas küll näeks välja, kui tema oleks olnud praegu nad NATO peasekretäriks saanud, et ilmselt oleks pilt hoopis hoopis. Teistsugune kui ka Stoltenbergi valikene on kindlasti nagu, nagu huvitav, et või noh, meie jaoks nagu mõistlik, ma arvan, et, et tuledastid Põhjala piirkonnas jätkuvalt NATO uus peasekretär. Aga, aga jah, et märgiliselt on see kõik ju väga hea tegelikult. Ja mina, kui siin vist Jaan Kaplinski ütles, et kuskil kirjutas, tema ei tunne, et et Eesti julgeolek sellest oleks kuidagi midagi võitnud või paremaks läinud, siis tema ise ei tunne ennast julgemalt julgemalt, siis mina ütlen, et aga vähem julgemalt. Mina ennast küll ei tunne, et nad siin vot täpselt seal, et ega ta ei teinud ka halvemaks mitte kuidagi. Ta ei võtnud ju meilt mitte midagi ära, muidugi seda ei saa öelda, et meil nüüd on lõpuks NATO väed sees, et me oleme ise NATO. NATO baasid on meil kogunenud? Jah, aga noh, ütleme sellised võõrastest või teistest NATO partnerriikidest tulevad väed võiksid nüüd siia ikkagi jääda, kuigi nad jäävad esialgu need ameeriklased rotatsiooni korras ka aasta lõpuni, aga aga siis kuuldavasti meie kaitseministeeriumi, välisministeeriumi valitsus teeb jõu jõupingutusi, et nad jääksid ka siia kauemaks ja see oleks kindlasti igati igati mõistlik asi. Kuulge, aga Euroopa Parlamendi valimised, mis siis toimuvad samal päeval kui Ukraina presidendivalimised. See Ukraina teema lõpetuseks muidugi eelmises saates sai juba siin enne laupäeva öeldud, et, et see ega siis need verised sündmused, mis Odessas ja üldse nendes linnades Ida-Ukrainas on, ega need enne enne nüüd kindlasti ei rahune, kui, kui Ukraina presidendivalimisteni lähevad nad välja. Ja aeg on, on selles mõttes kriitiline, sest et ega siis ka Odessa ja andnud ei pannud inimestele mõistust pähe, et et selline tragöödia, mitukümmend inimest surma ja, ja tõenäoliselt raskes seisus inimestest läheb veel veel mõni, et nii kaua, kuni on kindel tahe lõket üleval hoida ja, ja kui, kui on kohapeal provokaatoreid ja inimesi, kes sihib sihipäraselt sel teemal nagu tegutsevad, siis need asjad lähevad sinna lihtsalt Venemaa eesmärk selgelt on nurjata Ukraina presidendivalimised ja, ja selleks ei kohkuta tagasi mitte mingisuguste uute sammude ees. Aga siis Euroopa Parlamendi valimised ja valimiskampaania käivitanud valimist debatid teles, raadios ja, ja külakultuurimajades on, on täies hoos. ETV on ka saanud esimese debatiga maha välis ja julgeolekupoliitikast Euroopa liidus seoses siis parlamendivalimistega. Aga see, see nii-öelda väli, välikampaania, mis nüüd Eestis ka selgelt näha on ja, ja ajalehtedest veergudel just siis kõigepealt, kus on siis suured portreed kus inimestele antakse valida, kas nad valivad siis kremli või, või usaldusväärse sinimustvalge vahel ja ja üks erakond ütleb, et kõik valida on väga lihtne, sest et oleme meie ja on ülejäänud kamp keda ei saa usaldada ja nii edasi, et noh, midagi, midagi sisulist, ütleme nendes selles, selles kampaanias või nendes valimisloosungitest siiani minu silm küll ei ole, ei ole nagu täheldanud. Sa räägid nüüd konkreetselt nendest tehtud esikaantele nii islami, sest just selline Labased reklaamid, noh, kus see nagu alguse sai, see sai alguse kohalikel valimistel, kus siis IRL-i kampaania oli siis suunatud väga selgelt Edgar Savisaare vastu ja, ja kohale nendel valimistel, nagu näha, see töötas IRL, kes oli küsitlustes mõned kuud enne valimisi, jäi alla nii Reformierakonnale kui sotsidele. Panin endale mõlemale pika puuga ära, see kajastus ka nende üleriigilises toetuse tõusus ja see kampaania selline selgelt vastandumine Savisaare Tallinnas töötas, väga hästi töötas. Aga ma arvan, et see Europarlamendi valimistel ei tööta. Kas Edgar Savisaar on ja tema vastu olemine on nende valimiste põhiküsimus soisel lähegi europarlamenti siis välja öelnud? Et minu meelest ja et Reformierakond siis asus ahvima seda IRLi kohalike valimiste kampaaniat ise veel? No minu meelest nagu väga muhe, et ma vaatan siin sotsiaalmeedias, Reformierakonna valvekommentaatorid on hakanud seda seletama, nii et, ja et see on ka kampaanias osalejate, nendele tülgastav, aga noh, kui Eesti valija on nii rumal on ja siis peabki tegema sellist madalalaubaline reklaami, et et igatahes Egandi püüagi selliseid intellekt, intellektuaalsemad, valijaid, Niitki valijate seas vähemalt noh, ma ei tea, kas see on nagu õige, et ega see IRL ka palju paremini ja siis ma ütlengi neile mõlemat tülgastavaks. Tunne Kelam, eks nüüd nende kahe vastu ehk siis Keskerakonna ja Reformiaastat ei ole seal midagi paremat, mina ootasin tegelikult nalja pärast, oleks võinud Indrek Tarand teha tänastes lehtedes esimese reklaami, et tema kõikide parteilastele vastu noh, oleks nagu stiili olnud vähemalt, aga no see võtab rahaliselt, eks. Ma saan aru, et ka seda, et see mõnes mõttes on ka see jutt klišeed. Et kui rääkida sellest, et võimul on kõrini sellest vastandavast valimiskampaaniast ja nõnda edasi, aga aga minu meelest nagu praegusel juhul on see nagu jutt, nagu, nagu õige, sest sest see kampaania fookus on nihutatud hoopis mujale sinna, kus tegelikult ju üldse ei ole. Mis puutub siia Euroopa parlamendi valimistes, Savisaare, Ansipi kommunistlik minevik või või minu jaoks on see nagu, nagu sellise intelligentse maa või valija nagu selge, nagu alahindamine. Ja selle tulemus on see, et paljud neist ei lähe valima või anna matta oma protesti ajal hoopis kellegi teisele kolmandale. Huvitav oleks teada, et kuidas sellised loosungid ja niuksed lehe esikaaned ikkagi sünnivad, et kas iit, noh, ütleme sihuke generaalne idee tuleb ilmselt ikka erakonnast, et vastandumine, kui niisugune, eks ole, anname, anname punasele Savisaarele vastu hambaid ja paneme ta tema eriti halva ja ebaõnnesõdur ütles, et Edgar Savisaar peaks tulema või sees, aga ta on öelnud, et toode ei peagi ostma ühtegi valimisreklaam, kuna tema pilti igal pool esikülgedel ja see ei ole üldse tähtis, et tegu on ebaõnnestunud ja väga-väga niukse. Noh, ütleme kallutatud pildivalifoto valikuga ja ja mis on paigutatud siis Kremli taustale. Aga aga no kasvõi need need nii-öelda hüüdlaused, et rahu ja, ja kindel ja lihtne valik ja et kas need on, kas need on nüüd siis reklaamibüroode väljamõeldis, et valija on, on ikka nii loll, et ta üle ühe, maksimum kahe sõna üldse ei viitsi nagu vastu võtta. Või on või on see teadlik valija alahindamine, sest et rahvas on imbetsill kollektiivne imbetsill on ainult üks väike seltskond, kes teab, kuidas asjad käivad ja kuidas nad peaksid käima. Või, või on see lihtsalt niisugune puhas, puhas lollus nende poolt, et et anname sellise malakaga ja, ja, ja teeme seinakaardid ja kirjutame siukesed lauset sinna juurde reklaami, siis on ju varem töötanud sellised lihtsad loosungid üldiselt töötavad. Mäletate, Keskerakond lõikas küll kunagi tööd, töötas, töötas keskerakonnale laupäeval rock välja mõeldud büroos büroos Pettai poolt olnud välja mõeldud olnud, aga, aga üks oluline nüanss on selle asja juures on muidugi veel, et et kuna juba järgmisel kevadel on riigikogu valimised, siis minnakse nagu ühe kampaaniaga, sisuliselt tehaksegi aga riigikogu valimiste kampaaniat ja võib see võib ka mingit mingis mõttes nagu oma rolli mängida, et et, et need teemad on rohkem nagu suunatud juba juba nagu siseriikliku fookusega, kui, kui, et Euroopa. Aga samas selles mõttes siis, aga nagu öeldud, et asjad oleksid ainult niivõrd ainult halvad, et tegelikult toimub ju üle Eesti, selliseid kohalikke debatt oli juba päris palju, et millestki rahvusringhäälingu uudisteportaal on teinud ülekandeid ja, ja ka erinevad meediaväljaanded on pannud siin inimesi väitlema, et vist eile olid Indrek Tarandi, Anvar Samost oli jaa, jaa, jaa. Väga paljud poliitikud käivad ka kohtumas küll koolides, kus iganes käivad, et, et tegelikult sellist nagu meediast natukene välja jäävad. Sisulist kampaaniat tehakse ikka ka päris palju, et see on selles mõttes minu meelest väga nagu tervitatav ja väga hea. Et ei saa öelda, et kõik on ainult halvasti, et meil ongi ainult plakatil üksikutes märksõnad. Et see ei ole päris nii. Mitte halvasti, no jätame need loosungid ja need ajalehtede esialgu oli sellest teemat ju, et ei aja ja, ja et noh, see, mis silma torkab, et võtad, võtad lahti toreda päevalehe ja seal vaatab sulle vastu mingisugune lameduseks. Aga sisulist debatti nagu selle selle nimel selle eest, mis mida me mida ja keda me nagu valima läheme 25. mail. Et seda nagu ei, ei torka eriti silma, et, et noh, et missugune see Euroopa peaks nagu Euroopa liit peaks olema ja ja mis on peateemad ja kõik ja kõik, see on kuidagi niisugune unustusse jageletakse hoopis nagu nagu mingi mingi muu asja eest. Siis seal on selline arvamus, et inimesi see selline teema ei huvita ega ei huvita ka. Aga vähemalt no äkki siis poliitikute, aga kui sa ei räägi, siis ei hakkagi huvitama just et nende eesmärk võiks olla see, et inimesi panna huvitama? Just võib-olla kõigepealt peaks tegema ka selgeks, mis on Euroopa Parlamendi roll, et, et mul on nagu tunne, et väga palju sellest paljud kandidaadid sellest siseneb, aru ei saa, et et kuhu, kuhu, kuhu nad nagu kandideerivad ja, ja mis on, mis on need piirid ja ja volitused ja nõnda edasi, mis seal nagu saab, et, et ega seda peab möönma, et et ei minda ju otseselt sinna ju meie kuus saadikut Eestit esindama. Et ollakse ikkagi suurte nii-öelda perekondades, et liikmed ja ja võib-olla peaks nagu rohkem rääkima nendest valikutest, mis nende nende suurte perekondade siis laias laastus siis konservatiivid, sotsid ja liberaalid. Vahel nagu toimuvad, et mille poolest need nagu erinevad, et et seda, seda, seda me ei kuula. Et see, see natukene ja ükskõik, kui palju sa lähed, debatt ja vaatad ikka, tuleb ette, et saadame väärikat saadikut Eesti eest Euroopasse. Seal on juba nii palju logistika ja vabandust loogikavigu, et, et see on, see on kohutav, saadame Euroopasse, kui meid oleks kuskilt metsast, eks ole. Ja, ja noh, muidugi tähendab kaudselt nad noh, tugev Euroopa, see tähendab seda, et, et ka Eesti saab sellest kasu kaudselt, seal on mingisugune side. Aga seda mõeldakse nagu otseselt, et Euroopa Euroopa Liit tahab nagu midagi meilt ära võtta. Ja meie läheme siis kaitseme ennast seal. Jah, praegu oleks väga hea aeg näiteks sellest rääkida, kas Euroopa Liit peaks saama rohkem föderaalsem või mitte, eks ju. Millest on Toomas Hendrik Ilves aastaid-aastaid rääkinud ja kuna see situatsioon Ukrainas tekitab küsimusi, mis siis, eks ju kogu aeg rääkida, kas me tahame tugevamat Euroopa liitu või mitte, see oleks praegu väga, väga õige aeg. Aga nagu majasin, tõdeme, asi on ära unustatud. Jah, jällegi, et nagu ma enne ütlesin, et mida halvem, seda parem, et et tegelikult see, see Putini möllamine nüüd ja nii-öelda kinda heitmine sisuliselt kogu maailmale. Mõned, võib-olla sellised partnerid tal on veel on veel jäänud. Et, et see, see kindlasti aitab kaasa ka muidugi Euroopa liidu ühtsusele ohjeldama, kuigi noh kuigi jah, et ohuhinnangud erinevates riikides, seal kusagil lääne pool või Vahemere põhjakaldal noh, on alati teistsugused kui, kui meil siin või, või, või Ida-Euroopas või Poolas. Aga, aga kui, kui see, kui see jama edasi käib, siis siis noh, kindlasti ka need, kes on, kes on kaugemal füüsiliselt ja geograafiliselt hakkavad siis nagu aru aru saama, et et midagi on ikka totaalselt valesti. Minu arust läks jube hea, kui Euroopa inimesed kuni 400 ära tõlgitakse ja seal kusagil Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Maltal, kus iganes Küprosel vaataksid kasvõi, ütleme mingisugust tunnist või pooletunnist kokkuvõtet Moskva esimese mai paraadist. Et see, see oli ikka ikka võimas Jah, aga mõnusat vanad ajad tulid meelde. Ma saatsin e ringiiustevaatsete seda ja ma vaatasin isegi natukene vene kanalitelt seda, seda otseselt, et aga see on, siiski jääb, ütleme sellele Lõuna-Euroopa inimesele sama kaugeks nagu me meie jaoks araabia kevad mis neile ja kohe teisel pool Märdeksi. Või siis Aafrika põgenike probleem neile jääb kaugeks neile see jää kaugeks. Ma arvan, et meie noortele, muuseas, kes ei ole kunagi Nõukogude Liitu näinud, on see ka mingi. Nüüd me jõuamegi Sulev, minu meelest väga nagu olulise asja juurde. Et mis tegelikult väga ja nagu seostub meie selle 10 aasta Euroopa liidus olemisega, et me oleme väga häiritud, et mingid paganama hispaanlased, itaallased, portugallased ei saa sellest aru, et et Venemaa kujutab meile julgeoleku ohtu ja vot nüüd nad ei taha Venemaale sanktsioone teha, meid tohutult häirib. Aga minu küsimus on see, et kuivõrd palju meie omakorda arvestame nende probleemidega, mis nendel riikidel näiteks, kas siis Aafrikast tulev tavaline põgenikelaine on ju. Et kui siin oli vahepeal juttu sellest, et Euroopa Liit võib-olla survestab neid riike, mis asuvad nagu nagu geograafiliselt kaugemal sealhulgas Eestit, hakkame ka mingeid kvoodi alusel teid vastu võtma, siis, siis tõused siit Eestis ka tagajalgadele jumala eest mitte, et meil on juba siin niikuinii väga suur vene kogukond, ei taha siia mingeid, eriti veel tumeda nahavärviga inimesed aga, aga see nende riikide jaoks praegu väga tõsine probleem, et kui me nendega nendes küsimustes ei ole nende riikidega solidaarsed, siis me siis me ei saa nagu eeldada, et nemad peavad olema meiega solidaarsed näiteks Venemaale sanktsioonide kehtestamise küsimuses. Et noh, näiteks minu meelest oli väga positiivne samm selles, kui me seda vaatame, on see, et Eesti on Kesk-Aafrika vabariigis, ma tean, et Arne on selle Eesti sõdurite sinna mineku vastu siin saates öelnud aga minu meelest on Eesti näidanud, on ju, et me oleme nagu solidaarselt Prantsusmaaga ja Prantsusmaa, kes on olnud alati üsnagi nagu vene-sõbralik, nii et võib-olla see mõjutab prantsuse poliitikuid olema mingites küsimustes rohkem Eestiga solidaarsemaks. Ei, no seal see seos ongi, mis selles mõttes vastu tähendab? Loomulikult me peame aitama, me oleme üks lüli mingisugusest suurest masinavärgist ja kõik küsimus on, küsimus on ainult selles selle, selle konkreetse konflikti taustas ehk siis prantsuse koloniaalvõimus, mis seal suvaliselt toimetas aastasadade jooksul ja, ja tõmmati piire ja lahutati rahvaid ja liideti neid vägivaldselt ja nii edasi. Et see on, see on ainukene asi ja, ja, ja see nii-öelda tolle aja poliitilise lõivu maksmise eest meie, meie peame sinna minema, eks ole. Ma saan aru, et selles uues olukorras, kus me kõik oleme, tegelikult me oleme selles olukorras kogu aeg olnud, ainult et silmad on nüüd lahti läinud, me, me, me, me maksame seda, seda poliitilist lõivu, et meil on, meil on vaja prantslaste toetust, Prantsusmaa on Euroopa üks üks vedureid ja, ja meil on, meil on vaja prantslaste toetust ja, ja ongi kõik. Ja nüüd, uues olukorras, ma arvan, et me oleme pääsenud põhimõtteliselt väga isegi väga lihtsalt, sest et tegu ei ole mingisuguse Iraagi või afganistani suguse operatsiooniga, kus mitte, et see vähem ohtlikum oleks, mitte seda, aga, aga tegu on piiratud, piiratud ajaliselt missiooniga piiratud kontingendiga, kus on, kellel on olemas selge riigikogu mandaat koos lõpp tähtajaga 31, August. Kas riigikogu seda nüüd natuke pikendab või ei pikenda kuu või kahe võrra või vähemalt nende päevade võrra, mis, mis on nüüd sellest neljast kuust vähemaks jäänud, mis, mis mandaadi andmisel siis arvestati, et meie, meie poisid peavad sinna neljaks kuuks minema ja kõik on selge ja, ja isegi see, et et me oma seitse jalgratturit ära tõime Liibanonist, see toimus joomite siis meie tohutu kangelaslikkuse tagajärjel, meie, meie eriteenistused ja poliitikud olid ka tasemel, aga, aga see toimus ju prantsuse raha ja prantsuse prantsuse riigi jõupingutustega. Ja need need seitse seitse meest olid meile väga väärtuslikud pidimegi nad sealt kätte saama ja, ja ka see on üks osa sellest sellest lõivu maksmisest, nii et muidugi oleks hea, kui me saaksime valida neid, neid kohti, kuhu me, kuhu me tahaksime minna ja ja et meid sinna vägisi nii-öelda ei, ei topitakse kuhugi mingisuguse ajaloolise solgiämbri pärast, mida, mida siis Eesti, Eesti riik ei ole ja eestlased ei ole kunagi läinud tule ja mõõgaga mingeid teisi rahvaid vallutama, eks ole. Mida ei saa öelda suurriikide kohta, aga aga ma loodan, et, et seal seal pangiis läheb, läheb kõik hästi. See saab olema tohutult raske missioon ja nii füüsiliselt klimaatiliselt kui ka kui ka muidu ka kultuuriliselt. Sest et seal seal tänaval nii-öelda nende mustade meeste kehakeelest aru saada, et mida nad mõtlevad ja, ja millal, millal see hoop võib tulla, see on, see on väga-väga keeruline. Loodetavasti läheb, see läheb see kõik väga hästi ja ilma inimkadudeta seal mu ainukene soov eestlaste rolliks tõenäoliselt jääb see rongilennujaama turvamine või valvamine. Ega Pakistme nagu välja nagu ei, ei minda, et see mõte vist kogu selle salongi, et prantslased tahavad ise noh, nagu kogu riigis rohkem nagu kontrolli alla saada seda, mis seal toimub ja, ja siis pealinnast nii-öelda jahidavad positsiooni loovutama, nii-öelda emissioon läheb järgmine nädal teele. Ja ega, ega seal Ma olen, ma olen väga muidugi pessimistlik olles olles selle asjaga nüüd natukene selle asja peale mõelnud ja seal asjaga tegelenud, eks ole, enne, aga ma olen väga-väga pessimistlik selle selle lõpptulemuse suhtes, et ja lugenud ka väga tugevate ekspertide arvamusi, et tegelikult kõike seda on vähe. Selleks, et, et Kesk-Aafrika Vabariigist ka mingisugune riik tuleks stanna ainult formaalselt riik oma oma lipuga ÜRO peahoone ees, aga see on ka on ka kõik, et riiki seal ju ei ole ja ja, ja, ja neid võõraid vägesid, kes seal peavad mitu korda tagama, neid on ikka ilmselgelt vähe ja neid ei saa oluliselt rohkem olema ka ka lähitulevikus. Konflikt on lükatud pealinnast natukene nüüd juba eemale, sellepärast et pealinna neid moslemeid ei olegi enam eriti jäänud, on põhiliselt kristlik linn. Aga aga sellele vaatamata alles alles äsja siin prantsuse missioonisõdurit viibisid moslemilinnaosas pangis. Kristlastest löömamehed ründasid neid ja prantslased pidid vastu võtma kolmetunnise lahingu. Nii et olukord on seal on seal endiselt niisugune ja riigis tervikuna muidugi see humanitaarkatastroof üha süveneb ja ja, ja selles selles mõttes ma olen, olen äärmiselt pessimistlik. Tahate midagi lisada veel täna räägime muidugi 10 aastat Euroopa Liidu tegelikult, aga me tegime ju oluliselt sellest, ma ju rääkisin sellest, et noh, nad ja aga me kaudselt sellest rääkisime, et et kui sõnastame selle väga, väga lühidalt 10 aastat Euroopa liidus võidud, kaotused, mina külgatsine ei kaota, sest ma olen ainult võitlesin ja mida me võib-olla oleme teinud nagu natukene valesti, et selleni selliseks noh, nagu see nagu ka nagu selline üle ekspluateeritud kujund, aga me oleme ka selline suur nagu rehepapirahvas, et me nagu, kui vähegi võimalik, oli mingit raha saadasime nagu Euroopas, nagu taotlesime iga väike vald, panin püsti oma spordihoone või, või staadioni ja nõnda edasi ja panustati väga palju raha mingitesse objektidesse andmete aru sellest, et nende ülalpidamine hiljem on nagu väga kallis. Ja võib-olla see on nagu üks nagu asi, mida oleks tulnud kogu selle käigus natukene nagu konservatiivsemat või targemalt teha, et noh, nagu see tunne, et ma saan nüüd püstitada mingi endale mingi sihukese templi siia, mingil vallal oli siuke tunne, et on ju, et nagu ei mõelda nagu läbi, et mis nagu pikas perspektiivis kaasa toob, et võib-olla oleks pidanud nagu kõigepealt haldusreformi ära tegema ja siis selliseid objekte hakkama. Raha voolas sisse ja suhteliselt hästi läks ja iga vald mõtles, et ta, mulle oleks ka seda vaja. Sageli siin Euroopa Liidu puhul mõeldakse seda, et mida meie oleme tõesti sealt kasu saanud, aga vähem mõeldakse, mida meie oleme andnud teistele riikidele. Tegelikult ikka oleme andnud küll üht-teist, kas või odavamat ja korraliku tööjõudu. Nii, aga sellest me jõuame veel kõigest rääkida ka järgmistel laupäevadel. Urmet Kook, Sulev Vedler, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja aitäh kõigile meie kuulajatele kuulamast ja kaunist nädalavahetust.