Üksikud pildid ilmuvad kujutlusmaailma, kui ma mõtlen kaugest ja kuumast Indiast. Kärarikkad ja rahvarohked, linnad, lugematu hulk inimesi, kastmas end, püha kangese voogudesse, lootos, õied, suured, Budad džunglist tõusvad fantastiliste raidkaunistustega templid. Jumaluste keeruline maailm, väga varane induse tsivilisatsioon hääbus seni teadmata põhjustel, umbes 1500 aastat enne Kristust. Siis tulid Iraanist aarialased, indoiraani keeli kõnelevad hõimud, rändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes hõivasid esimese aastatuhande esimesel poolel enne Kristust kogu Põhja-India pluss veel ligi 1500 aastat, enne kui hakkas tekkima see india kultuur, mida praegu tuntakse. Ja kui teha nüüd väike põige India arhitektuuri arengusse, siis aegade jooksul on seda mõjutanud, võiks öelda kõik, mis tollases maailmas toimus põhja pool kreeklaste ja kodust nii kaugele tunginud Makedoonia Aleksandri mõjud budism ja muidugi islami kultuur surma kolite ajal. Õunas püsisid hindu impeeriumid ja loodi vapustavaid templeid. Arhitektuuri ideega tundusid edasi eelkõige koos usuga. Budistlik muidu ja moguli arhitektuur põimusid ja segunesid. Möödus aastasadu enne kui Indiasse jõudis briti impeeriumi ajastu. Sellest ajast on siin säilinud hulk kauneid ehitusi stiilis, mille britid europass kaasa tõid. Üks selline ehitus on trapatishi vaid terminal Mumbais, endine Victoria terminal, lõppjaam. Ilusat pühapäeva, siis jälle kord vikerraadio Helgi Erilaid ja algas järjekordne oio jälg kivis. Shat räpatišivaim, et välja uurida, mis kummaline nimi see õieti on selleks peab korraks tohutu india kontinendi pika ja ülikeerukas ajalukku astuma. Leiame seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul maraati impeeriumi, mis laius hiigelsuure kolmnurgana ookeani tungiva India keskosas. Maraatid olid hindu sõdalased, talupoegadest maaomanikest sõduritest koosnev kinnine juhtiv ühiskonnakiht, kes tõusis 18. sajandil India kõige võimsamaks sõjaliseks jõuks ning aitas suuresti nõrgestada mongolite võimu India keskosast. Maraadi impeeriumi hiilga aegadel hõivas see rohkem kui 2,8 miljonit ruutkilomeetrit. Vaid riigi kagu ja loodeosa jäid sellest hiigelimpeeriumist välja ja kes oli iseseisva maraati riigi esimene kuningas aastatel 1674 kuni 1680. Sat räpati Šyway. Šadradishi Wayden jäädvustatud lugematutel piltidel neilt vaatab meile vastu alati valges või valkjasroosa või sinisega kaunistatud rüüs tore musta habeme ja vuntsidega mees, kellel on madal tutiga, turban peas, rõngad kõrvas, pärlikeed ja kuldehted kaelas, las ja mõõk alati käes ka siis, kui ta kuldsel troonil istub. Peeenne kuhja õlis kotkaprofiil. Alati särav ja uhke, sest eks ole see ainuõige viis kujutada ühte ajaloolist kangelast. Sõdalasest kuningat rändas isalt päranduseks saadud 2000-st sõjamehest 100000 sõduriga. Võitmatu armee ehitas ja parandas vägevaid kindlusi nii sisemaal kui rannikul ning tõi oma riiki tagasi iidsed hindu, traditsioonid ja õukonna kombed. Paljude India aja uurijate meelest oli just Šatrapaatišiway see, kes hoidis India vabadusvõitluse ideed. Sellise mehe nime kannab siis Mumbai Chad räpatišivaid terminal mis seisab paigas, kus asunud ammustel aegadel Mumbandeeri tempel. Mandariini tempel oli pühendatud jumalanna Mumbale, kes pidi olema hindude ema-jumalanna Eevi kohalike inkarnatsioon. Templi ehituse ajaks on kirjutatud 1675. Jumalanna Mumba oli soolakoorija, jätte ja kalastajate kaitsja. Viimase elasid noil aegadel Pompei seitsmel saarel. Praeguse Mumbai linna nimi oli ju pikki sajandeid Bombay. Algselt seisis Mumbadeeri tempel kesksel saarel just seal, kus praegu asub seatrapaatišiway raudtee. Jaa, kuid see tempel lammutati ja Uusmumbodeeri tempel ehitati linna lõunasse, luules vaari. See suhteliselt tagasihoidlik hoone on siiani hindude tähtis pühamu ja palverännakute paik, sest siin on linna kaitsja jumalanna Mumbadee vihkodu. India läänerannikul ookeanisse ulatuva tohutu kolmnurga loodeosas seisev Mumbai endine Bombay, India kõige rahvarikkam metropol ja rahvaarvult viies linn kogu maailmas. Aastal 2011 elas pais oma 20,7 miljonit inimest, seda siis koos eeslinnade elanikega. See on ka kõige rikkam linn Indias, mis ehitati kunagi seitsmest saarest koosnevale Arhipelaagile. Nendest saare nimedest on toredaim vana naise saar, teised on keerulised ja lähevad nagunii. Kohe meelest polegi täpselt teada, millal need saared tegelikult asustati. Leiud jutustavad juba kiviajast. 13. sajandi lõpus valitses praeguse Mumbai kohale tekkinud asulat mogulite impeeriumi räti sultan. 16. sajandil tulid portugallased seitsmeteistkümnendale inglased, linna asutamise ajaks loetakse aastat 1672 Portugal saarlased jõudsid linna mitmeid kirikuid ehitada lisaks ka Bombay lossi Need suured kindlused. Nüüdsest kõnelemegi siis Wombeist. Arvatakse, et selle nime algupära tuleb vanast portugalikeelsest fraasist Womba taim, mis tähendanud head väikest lahte. Kui britid seitsmeteistkümnendal sajandil siinsed alad üle võtsid, saigi linna ametlikuks nimeks Wombei. Inglaste ja portugallaste vahel käis Pompei pärast pidev võitlus. Mõlemad taipasid, kui oluline oli sealne sadam ning ka see hotell seisad linna, oli maa poolt raske vallutada. Siis aga juhtus nii, et 11. mail 1661 Dimitri abieluleping Inglismaa kuninga Charles teise ja Portugali kuninga Shao neljanda tütre pragantsega tärina vahel. Selle lepingu järgi sai Pompei saartest Katariina kaasabaratsiaalsile. Tegutsema hakkas ka inglise India kompanii, mille peakorter toodi pomfeisse. 18. sajandil arenes pumbast suur kaubanduslinn ning see sai Indiale lääneosas asuvate briti impeeriumi linnade seas kõige tähtsamaks majanduslikuks ja sõjaliseks tugipunktiks. 16. aprillil 1853 avati esimene India raudteeliin Nendes puhambeid naaberlinna taanega ja Suessi kanali avamisega aastal 1869 Saibon teist üks suurimaid sadamalinnu Araabia mere ääres. Nii et aastate jooksul kujunes sellest linnast haruldaselt väärtuslik ju veel briti impeeriumi kroonis. Ainult hullud koerad ja inglased lähevad keskpäeva päikese ajal välja, laulis nõel kaovad aastal 1932. Laulus loeti üles peaaegu kõik tollase impeeriumi valdused ja neid leidus igal mandril Britannia ja juhtis maailma, kuid vägeva impeeriumi kroonijuveel yks kutsuti ikkagi Indiat ja Pompei säras selles rõõmsalt järedalt. Uhkeimad briti ajastu ehitused selles linnas ongi Victoria terminus, nagu siis praegust Chatrapatišiway raudteejaama kutsute. Rei Ülikool, inglased tõid, on veise 18. sajandi lõpul Euroopas taassündinud gootika uusgooti stiili. See uus vana arhitektuuristiil algas 1740.-te aastate Inglismaalt ja sai 19. sajandil eriti populaarseks kui erakordselt tõsised ja kõrgesti haritud uusgooti stiili imetlejad püüdsid arhitektuuris taastada lausa keskaegset kootikat vastukaaluks tollal levinud uusklassitsismi-ile uusgootika aeg. See oli omamoodi maaliline ja romantiline ajastu arhitektuuris. Väike tagasivaade pidevas edasiliikumises mis taastas mõneks ajaks kõrgustesse pürgiva gooti arhitektuuristiili kauni dekoratiivsuse. Kõik need tornid ja tornikesed, roosaknad, kaared ja tugikaared, Mängukepid, sellised kiviornamendid. Wombeisse tuli see stiil koos tollase Victoria terminaliga. Herkeli Ihammepjaarikeril. Frederick Williams Stephens oli inglise arhitekt ja insener, kes töötas briti koloniaalvalitsuse kutsel kuumas Indias Mumbais. Ta ehitas siia linna korporatsiooni hoone kuningliku meremeeste klubi, postkontori ja mitmeid muid vajalikke hooneid, kuid tema tähtsaim välja- paistvaim töö oli Victoria terminali nime kandev raudteejaam, mida tulebki praegu siin just niimoodi kutsuda. Sest Chatrapatišiwainime sai see jaam alles 1900 üheksakümnendatel aastatel. Stephens ühendas keskaegse Itaalia kootikal põhineva Victoria-aegse uusgooti stiili India ja mongolite traditsioonilise arhitektuurielementidega. Kuidas niimoodi India kõige kaunima hõivata, istuma ja rahvarohkema raudteejaama, mis oli ühtlasi näide sellest, millise fantastilise tulemuse võib anda kahe kultuurikohtumine. Erinevate ehitusstiilide ühinemine Briti arhitektid ja india meistrid lõid üheskoos Bombeisse uskumatult uhke ja täiesti unikaalse hoonekompleksi. Nuribandaari piirkonnas Bambe idaosas olid suured laohooned. Noori tähendab koti ja panda narr sadamat või taevast. Niisiis oli see paik, kuhu varuti kaupa oli 1850, kui suur India raudtee ehitas just siia jaama, mis saigi nimeks voori. Pandar väljus siis ka 1853. aastal. India esimene reisirong. Taani linna sündmus tähistas India raudteeliikluse sündi. Kahe linna vahelist maad 35 kilomeetrit sõitis rong piliselt tervetu kinni. Just selle esimese India raudteejaama kohale tõusiski arhitekt Frederick Williams diivanisse plaanide kohaselt uus kuninganna Victoria nime kandev terminal. Stevensi plaanid lihvis täiuslikuks akvarellimeister Aksel Heig ning lõppprojekt sarnanenud pisut Londoni kuulsa Saint pankrase raudteejaamaga Victoria terminali ehitustööd algasid 1878 ja kestsid tervelt 10 aastat. Ajaga tõusis siis üks tähtsamaid Pompei sümboleid tõeliselt suur kootilossiks kutsutud hoone, mis kõigi oma tornide ja tornikest teie viilude ja kuplitega näebki välja otsekui mingit kummaliselt eksootiline, samas ometi euroopalik loss. Aga selle ees ja ümber kasvavad palmid ja muud lõunamaised taimed ning muru kaetud paraadõue asemel on lai tänav, millel elab oma elu. Vilgas ligi 20 miljoni elanikuga India linn Mumbai. Victoria kõrggootika ka nii on kutsutud kunagise Victoria jaama praeguse Chadräppadiši ehitusstiili mis on tegelikult kirjeldamiseks päris segasevõitu ja keeruline hoone siluett, tornid, teravad kaared ja ekstsentriline põhiplaan meenutavad traditsioonilist india palee arhitektuuri. Ometi on siin tegemist ühega esimestest ja kõige väljapaistvamad Est ehitustest, kus uus, 19. sajandi teise poole revolutsiooniliseks kutsutud tehnoloogia saab ühte uusgooti stiiliga Indias. See kõik sobis jaamahoone ehitamise ajal nii Euroopa kui India maitsega nagu seegi, et hoonet ehtisid magulija hindu arhitektuuristiilis, kaunistused. Tegemist on pika eksootilise c-tähe kujulise hoonega. V tähekumeruse keskel seisab kõrge väikese kupliga kaetud torn, mis ongi kogu hoone keskpunkt. Kupli kaheksat ribi tähistavat toredate lehis ornamentidega read tipus hoiab ilmatu suur progressi sümboliseeriv naisekuju paremas käes ülespoole suunatud tõrvikut ja vasakus kodarratast. See tähekujulise hoone külgmised omavahel täpselt sarnased tiivad ümbritsevad kahelt poolt Palmidega siseõue. Sisaldab tänavast eksootilistest on amentidest aed ja ühendab suur kivine värav mille postidel valvavad mööduvat autode voolu. Briti kuningriiki esindav lõvi ja Indiat esindav tiiger. Jaamahoone värvus tundub vastavalt valgusele vahelduvat. Ühel fotol on ta meevärviline, teisel kahjalt kollakas. Öisel ajal särab vägevalt tuledes. Täpselt ühel joonel seisvate külgtiibade fassaade piiravad igast küljest toredad monumentaalseid nelinurkset tornid, mis otsekui raamistavad ja tasakaalustavad keskset kuppeltorni. Neli nurksetel tornidel pole cuplaid. Nende teravad kiivrid pürgivad palustraadide taga oma kootilikul moel. Kõrgusse ja nurkades seisvad ümarad nurgatornid on endale madalamat kiivrit kasvatanud. Nelinurkseid torne ühendavad toredad suured teravkaared. Mõne tiivad näivad keskosa piiravatest, ümaratest, stuupakujulistest kuppeltornidest välja kasvavat. Ja seda, kui muinasjutuliselt kogu selle ehituse tohutu fassaad kaunistatud on, ei julgeks nagu kirjeldama hakatagi. Tundub päris uskumatu, et selline vägev loss seisab otse keset kuuma tõenäoliselt küllaltki tolmust tänava džunglit. Niisiis, Mumbais asuva Chatrabaatišiway terminali tänavakorruse sissekäigud moodustuvad uhketest avarates nikerdustega ehitud sammastele toetuvatest ümarkaartest, mis tekitavad pikki sammaskäike kogu Jõgeval kolmeks kõrgeks korruseks jaotunud fassaadil leidub igat sorti gooti kaari põimunud kiviraamistike, viimistletud lainelisi kaar islamimaailmast. Ümarkaarelised aknad on kaetud peene pitsilise ornamendiga otsekui mošeedes. Kuid Kivibitsi leidub juga kootikas ning sealt räpatišiway terminali uusgooti kaunistuste hulgas. Siin valitseb äärmiselt võlu ja äärmiselt raskesti kirjeldatav kaunistusstiilide segadus. Sa vaatled detaile imeilusad ja haprad kivised paabulinnud ukse portaalidel jutustavad hinduismist, kus on palju võimalusi ning iga elus ja elutu objekt on nendega tihedalt seotud. Islami ususeadused ei lubanud kunstis kujutada inimestega elusolendeid, mistõttu kunstnikud arendasid aegade jooksul välja peened geomeetrilised ornamendid ning jäävad hobuserauakaared ja uusgooti. Arhitektuur Ando terminali fassaadile lehis müntidega kaunistatud teravkaared, skulptuuri grupid, kiivrilaadsed, tornikesed ja hulga grotesksed, kaduse figuure. Orgosid. Sageli on need lihtsalt vees lülitid, kuid on ka hirmuäratavaid, tiibade ja kihvadega metsikuid loomi, kes peaksid kurjad vaimud eemale peletama. Chadrepatišiway terminalihoone tornidel on isegi roosaknad. Kestorni akne moodustab suur kella numbrilaud. Meilidest kujuneb tervik ja tervik on ilmatu suur india liivakivist ja itaalia marmorist fantaasialoss. Umbaige ära ja rahvarikka meeletu liiklusega tänava ääres siiski mitte loss, vaid jaamahoone. Tollane Victoria terminal tollases Bombeis avati briti impeeriumi kuninganna Victoria kuldse troonijuubelipäeval 20. juunil 1887. Teadagi sai uus erakordne ehitis oma nime kuninganna nime järgi lõplikult valmis hoone 1888. aastal ning oli kõige kõrgem ehitis tollases Bombay is kõige uhkem uusgooti ehitis muidugi ka. Siin oli ka kogu India raudtee peakorter interaga kuninganna kuldne juubel on samuti meenutamist väärt. 50 aastat troonil see pole naljaasi. Poolsada Euroopa kroonitud pead oli Londonisse pidustustele kutsutud. Muide, India kuninganna oli Victoria alates aastast 1876. Siis väike sentimentaalne teekond ühte kaugele jäänud päeva 20.-sse juunisse 1887 kuninganna Victoria sõi hommikust Windsori lossi õuel fragmoori vanade puude all Prints Alberti haua lähedal. Järel sõitis ta rongiga Windsori lossist päädingtoni jaama ja sealt Buckinghami paleesse, kus järgmisel õhtul pidi toimuma kuninglik bankett. Pidulikust õhtusöögist tohutu hobuserauakujulise laua taga võttis osa kogu kuninglik perekond ja külalised 50 Euroopa kroonitud pead. Victor orja kirjutas hiljem oma päevikusse. Taani kuningas juhtis mu söögisaali Eka võlli. Täpselt nii oligi. Päevikus Eka võlli istus mu teisel käel. Printsid olid kõik oma sõjaväevormides ja printsessid kaunites kleitides. Pärast õhtusööki läksime ballisaali, kus mängis minu orkester. Järgmisel päeval sõitis kuninganna pidulikus rongkäigus lahtises tõllas läbi Londoni Westminster abisse. Teda saatis India ratsavägi Westministerile rääbis toimus päevakohane jumalateenistus. Paleesse tagasi jõudnud Victoria astus rõdule ja teda tervitas palee ette kogunenud tohutu rahvahulk. Õhtul pani ta selga hõbedast rooside ja šoti rahvusembleemi karuohakat ning Iiri rahvusembleemi kolme lehega ristikut kujutavate kaunistustega kleidi ning läksama säravale banketile, kus võttis vastu diplomaate ja India kõrgeid aukandjaid. Lõbuks vaatasid kõik Buckinghami palee aias korraldatud uhket ilutulestikku. Kuninganna Victoria 50. troonijuubelipidustustega on seatud ka tema impeeriumi kroonijuveeli Indiat puudutav seik. Nimelt palkas kuninganna nende pidustuste ajal tööle kaks India moslemit. Üks neist, Abdul Karim, ülendati õige pea. Munžiks tähendab keele, õpetajat ja sekretäri, neid töid ollagi Abdul Karim teinud, õpetades kuningannale uurdu keelt kuningaperele ja kuninganna nõuandjatele. See ei meeldinud nad süüdistanud Abdul Kariimi moslemite patriootilise liiga heaks spioneerimiseks ning kuningannat hindude vastu ülesässitamiseks. Õukonna keelepeksjad jõudsid isegi niikaugele, teatasid Monsil on kuninganna üle sama suur võim, nagu oli kunagi Jon Braunil sellel šotlasel, kes aitas kuningannat pärast tema abikaasa prints Alberti surma naise kõige raskemal leina ajal. Victor teooria lükkas kõik kahtlustused tagasi ja Abdul Karim jäi aastateks tema teenistusse. Seejärel sõitis mees koos piisava elatisrahaga tagasi Indiasse. Möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel toimus suur ümbernimetamine. Ligi kolm aasta sõda Bombay nimega elanud linnast sai 1995. aastal, Mumbai. Aasta hiljem sai Victoria raudteejaamast Chatratatishi ai terminal. Oma tohututes siseruumides leidub gooti kaari ja toredaid roid võlve kõrgel lae all. Põhiruumid on siin uhkelt ehitud, põhjatiiva põhikorrusel on hulk piletikassasid. Seda suurt ruumi kutsutakse tähtede kambriks ja seda kaunistavad Itaalia mar mor ja india sinakaskiltkivi. Suured kivikaared on kaetud graveeritud lehestiku ja groteskidega. Tähtede kambri kõrges laes olid algselt sinised kuldsed, punased maalingud ning kuldsed tähed. Seinu kaunistasid glasuuritud plaadid. Suures saalis seisis otsekeskse kõrge pliial kuninganna Victoria raidkuju, mis nüüd on mujale viidud. Võib-olla leidub Mumbai raudteetermin realist iga päev läbi käivate inimeste seas neid, kellele Pähe imetleda siinsete hiigelruumide, gooti põlve või kaunistuste ilu, aga vaevalt küll. Fotod, mis jutustavad neist ruumidest jaama argipäevadel, ajavad päriselt hirmu nahka ja meenutavad mulle üht unustamatut õhtut Pariisis. Jõudsin just täpselt tipptunnil tagasi reisilt ühte Pariisi lähedal asuvasse paika. Teatavasti mäletan õigesti, öeldes, et rong saabus Ari jaama ilmatu suur jaam eri kõrgustes, platvormid, eskalaatorid üles ja alla, kõik oli sõna otseses mõttes paksult inimesi täis ja neil kõigil oli kohutavalt kiire. See oli otsekui väike õudusunenägu, mis lõppes siis, kui sa ükskord jaamast välja said. Taadelda Sart räpatišiway terminali fotosid, siis jääb mulje, et seal valitseb pidev ja lõputu tipptund. Inimesi on meeletult, neid on täis kõik ruumid ja saalid ruunid ja on kirjas, et iga päev käib sellest jaamast läbi rohkem kui kolm miljonit hooajapiletiomanikku pluss siis veel teised reisijad. Siit lahkuvad ja siia saabuvad nii kohalikud, siis linnalähedased rongid. Kui pika maarongid. Samal ajal on 18 perrooni ja seda meeletut rahva hulka, mis siit iga päev läbi voolab, ei suudaks Victoria ajal ehitatud hoone ammu enam vastu võtta. Niisiis, elu üha kiireneva tempo ja suureneva reisijate hulga tõttu on sealt Repäädišiway raudteejaam kasvanud ja laienenud. Tundub, et nähtamatult, sest võrratu ajalooline fassaad ja kaunid vanad siseruumid on ikka samad kuid ühel hetkel avaneb see vanaruum ja muutub valgemaks. Nähtavale tulevad uued heledad läbipaistvate lagedega platvormid. Perroonid ühendavad kõrged õhusillad, avanevad palmipottidega, heledad ooteruumid ja ülesalla kiirustavad eskalaatorid. Üks salapärane paik tundub olevat Chatrapatišiway terminal Mumbais, mitte mingi tavaline mega suur raudteejaam isegi konditsioneeritud õhuga ööbimisruume pakutakse siin möödunud aastast peale, palju neid ei ole, kuid kui oled hilisel tunnil kogemata viimasest rongist maha jäänud, siis pole vaja minna linna peale hotelli otsima, mis Mumbai-suguses linnas vist olekski üsna keeruline toiming. Suurlinna tuled rahvamass igatsuses ja ähvardavad olukorrad, mis ei pruugi aga võivad ette tulla, kuid ka chat rebatišiways polnud inimesed ühel päeval kaitstud. 26. novembri õhtul 2008 kell 21 30 astus kaks relvade ja granaatidega meest Bombay terminali ooteruumi. Klaasid, ohvreid valimata, tule ja viskasid rahva sekka granaate, nagu tavalised olid Chatreppadiši vai ooteruum ka sel õhtul rahvast täis. 58 inimest tapeti, 104 sai haavata. Terroristid asjus maal ka saab ja Ismail Khan põgenesid. Politsei asus neid taga rajama. Ismail kan hukkus vahetuses, ka saab, saadi kätte, kuid püüdis surnut teeselda. Ülekuulamisel teatas ta India politseile, et kuulub Pakistani islamistide terrorirühmitusse. Teenitakse mehi tapma kuni viimase hingetõmbeni ning et kõik, mis ta on teinud, oli õige ja ta ei kahetse. Kohtus mõisteti Harjumaal ka saab süüdi 80. kuriteos. Novembris 2012 poodi 25-ni vastane mitmekordne mõrvar India ülemkohtu otsuse kohaselt üles. See on maailm, kus me elame. Selline on siis maailm, milles me elame. Siia mahub kõike kunsti, ilu ja lootust ning sõlmitud viha, ülekohut ja kurbust. Erinevad poolused teineteist tasakaalustada, fantastiliselt kaunis imetlemiseks loodud paigas korraldab inimene kohutava veresauna ikka ja jälle siin ja seal võiksime mõelda, et seni, kui maailmas on rohkem neid, kes suudavad, tahavad ja jaksavad ilu luua ja imetleda kui neid, kes valmis lõhkuma, tapma kuni viimase hingetõmbeni. Et seni on veel lootust, mine võta kinni iluloojatel jäimetlejatel pole tavaliselt relvi, neil teistel on. Elu on ikka ilus ja chat räpatisi vai terminal Mumbais seal kauges ja kuumas Indias on ikka imetlusväärne. Aja jälg kivis.