Luulelahing. Tere olen Peeter Helme ja algamas on luulelahingu teine poolfinaal. Enne saatega alguse tegemist aga üks oluline uudis. Nimelt on selgunud esimese poolfinaali võitja, kelle kohe teatavaks teen. Esimeses poolfinaalis võtsid teineteiselt mõõtu Veronika Kivisilla, Tarmo tuule Kivisildnik ja Aapo Ilves. Saate kodulehel luulelahingpunkt vikerraadio toimunud publikuhääletuse tulemusel osutaks võitjaks Aapo Ilves. Palju õnne, Apo ja suur tänu kõigile hääletajatele. Kuulame nüüd Aapo võidu luuletust ning väikese meenutusena tema esimesest ülesastumisest luule lahingus tasemega ühte Pulga Jaani laulu. Nimelt oli esimesel märtsil Tartus toimunud kuuenda luule lahingusalvestusele Aapo Ilvese soovilooks. Pulga Jaani lugu muret ei ole. Seda lugu saab igaüks kuulata saate kodulehelt ise. Täna laseme aga sama esitaja pala. Haig on minna. Sest tõesti Apollon nüüd aeg minna 31. mail kell 21 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis toimuvasse finaalsaatesse. Luulelahing kus kuradi kohas ma elan? Iga päevaga enam ja enam üks küsimus vasardab peas. Mis kuradi kohas ma elan ja miks mul ei ole siin hea, kui hingedelt langemas värav ja sõrmetes Kolkunud lehk. Kas nõrgemad kolivad ära või hoopiski tugevad ehk? Oh, kuidas on juhtunud nõnda, et kadumas isade au? Kurb on, see laul pole tröösti tal sees. Mis kuradi kohas ma elan ja mida ma edasi teen? Kui kappades import on mõdu ja simmanil võõrama, laul, pead sõdima, võõraste sõdu ja võõraste kata on laud. Kui au sisse tõusevad sulid, siis mida sa õilsace teed, kui üheskoos teistega tulid, kuid seisma jäid valel pool teed? Oh kuidas on juhtunud nõnda, et kadumas emade hool? Kurb on, see laul pole tröösti tal sees. Mis kuradi kohas ma elan ja mida ma edasi teen? Kas aitaksite vikat ja reha või kuuli Priks? Mine sa tea, sa ikkagi elad ja elad ja sinuga koos sinu vead on kuidagi juhtunud nõnda et enam ei vaikida, saa kurb on see laul, aga tröösti on sees, siin kuradi kohas ma elan ja külmada korda veel teen. Tumbotška aheda. Song. Ai kommin. Lõpp tuule Low. Elu mõelendi. Meil. Üts kõrt. Aga. Toldne õudma Mooge. Ai kammin. KMI kõrvale. Kaater poole. Seal ammu huvi. Oli ikka kõik. Kui sadul Pead hoidma veel minnu. Paivad vas. Veelgi. Toodagerr. Põrrel Meeerr innu. Üits kõrt, aga veelgi. Aga? Luulelahing. Tere, Eesti raadio teises stuudiost läheb eetrisse luule lahingu teine poolfinaal, mina olen Peeter Helme. Kuus luule lahingu saadet on läbi, läbi on ka esimene poolfinaal ja oleme juba jõudnud üsna lõpu lähedale. Meil on siin meiega täna kolm poolfinalisti, kes on siia sattunud publiku tahtel ja heakskiidul. Aitäh kõigile hääletajatele ja tere tulemast, kaur riismaa. Sule Voll ja Kristel Mägedi. Igaüks on siin täna meie ees ühe uue tekstiga. Kui uuega just, eks seda saab pärast kuulda. Et poolfinaalides luuletajate soovilugusid enam ei esitata, siis muusikalise tausta eest hoolitseb meil tänane stuudiobänd koosseisus Renee Raatma, Sven Liba, Alan proosa ja esiMäeots. Nad esitavad meile täna džässpunki, mis loom on jazz-punk? Seda kuuleme varsti. Ja muidugi meiega, aga stuudiopublik, aitäh tulemast. Kordan mõned asjad üle. Poolfinaalis ei ole meil stuudios eraldi kriitikut. Selle asemel palume luuletajatele ise kommenteerida üksteise loomingut, loodame, et nad siis üksteise vastu liiga kurjad ei ole. Ja samuti tahaks, et luuletajad räägiks ka ise ja natukene rohkem kirjandusest üldiselt sest poite tutvustada ei ole vastenamp tarvis. On nad kõik ju saates varem käinud ja neil raadio kuulajail, kes sooviks enne tänase saate lemmik poolt hääletamist mälu värskendada ja osalejate kohta natukene rohkem teada saada. On võimalik minna luule lahingu kodulehele, mis asub siis aadressil luulelahingpunkt, vikerraadio ja tänase saate lemmiku poolt, kes läheb kirjandusfestivalil mad read 31. mail algusega kell 21 null null Kirjanike Liidu musta laega saalis toimuvasse finaali. Saab hääletada kuni 24. maini. Aga egas midagi, kui võtamegi kohe ette päris esimese, nüüdseks juba ammusesse oktoobrikuusse jääva luule lahingu võitja, kelleks on kaur, riismaa. Tere, Kaur, tere. No sul on olnud luuletajana tihti see häda, et sul on kole pikad tekstid, et sa justkui räägid mingit lühist maania luulevormis ümber, et mis meid täna ees ootab? Mida ootab üsna lühikene luuletuses, mis siis juhtus? Saabub suvi, kõik tahavad alla võtta, luuletused tahavad ka alla võtta. Kas ma sain enne meie jutust õigesti aru, et seal on vist varsti kohe uus raamat ilmus? Kui jumal annab siis ja näo kirik annab siis sügisel. Ja need on siis ilmselt kõik üsna värsked tekstid. Enam-vähem siuksed poole aasta vanuses. Kas see luuletus, millal sa täna ette kannad, on ka seal raamatus sees? Seda ei ole, see on veel järgmisel aastal on veel üks raamat, tegemised tegemisel on jah, praegu ikka eriti palju luuletusi siis kohe varuks. Nojah, kirjutama peab, ei saa teistmoodi, kui ma kirjutamise ära lõpetan, siis, siis ma. Olen surnud. Aga kas sa ei ole nõus selle väitega, et kirjutamine peaks välja kasvama lugemisest? Sellega ma olen absoluutselt nõus, sest kus sa oma sõnad saad, kui mitte raamatutest ja ja ka sõnaraamatutest ja entsüklopeediates. Aga kui sa kogu aeg kirjutad, millal sa loed? Ma loen ka kogu aeg. No loe alustuseks oma tänane luuletameleta. Luulelahing vihm tuleb üle lahe. Olemegi oma armastusega kuuse all. Pisarad, vihm, meri, kõik kokku üks viimne ja igavene vesi mis on meile sõna otseses mõttes kosmosest kaela sadanud. Aga too oli ammu päris alguses üsna pärast ohu tekkimist. Ja nüüd küünitavad armastajad ikka veel teineteise poole. Me ütleme selle kohta nii banaalselt tõus ja mõõn. Ja see lõhn, see vihma lõhn. Kiiriks seened küpsetavad mullas Geosmiinide leiba, mille hõng uinutab valvsuse, jõunudki silma vahtima. Õieti pole nad seened, vaid bakterid ja nemadki olid seal alguse poole, mille kohta kirjanik ütleks ekspositsioonis paar-kolm lehekülge, paar-kolm miljardit aastat tagasi. Nüüd siis olemegi oma armastusega kuuse all. Ja vesi, millest tekkis elu, millest ronisid välja esivanemad, milles ujusid dinosaurused ja mida ma olen pillinud kõige kadunu ja kaduva nägude ja nimede pärast voolab mööda su juukseid, suu näole justkui ei mäletaks midagi. Ja ometi mäletab kõike. Ja samuti ajalugu. Ei pea. On kuklas, kui käsi. Pea. Kuuletuda. Kuulge, kuulake, kuulge teie keelte Nafta puudorn kumab Leegmojataks laevale. Mis liike säilitab. Andmaks tooni vaevale me jalge all vaagub hinge lootus Vigla. Lubalve planeedile käkkimat lõbedada sõjad lapsorjade ahelad enne külge Mäkida, ent sundida käskida vabadust hindama, hoolid vihkama hoolimatus, köike. Roojakema hinge tühjaks. Meie koormale kuhjaks. Pioneer Adma Sven Liba, Alan proosa Eisi Mäeots ja see oli džäss, punke. Aga jõuame järgmise luuletajani, kelleks on Sulev olla. Sulev võitis teise luule lahingu novembrikuus. Ja kui nüüd enne kaur riismaa ütles, et ta muud ei teegi, kui muudkui loeb ja luuletab ja luuletab ja loeb, siis Sulev meie sinuga oleme ajakirjanikud ja võimelist ainult luuletada ja lugeda ei saa või vähemalt mitte ainult neid asju, mida ise tahaks. Mina loen küll, loen pidevalt ja loen teiste inimeste tekste, neid tekste, mis peaksid lehte minema, aga mis käivad vahepealt minu töölaualt läbi. Ja tõtt-öelda, kui ma neid loen ja loen ja loen ja teine ümber ja siis õhtul koju lähen ega ma siis kõige raskema sisuliste raamatut enam kätte ei võta. Mis sa võtad siis kätt? Võtan mingit nalja, raamatu, sellise raamatu, mida ei ole kahju pooleli jätta, mis on piisavalt juppideks lahutatud, muidugi võib öelda, et üks luuletus on ka piisavalt juppideks lahutatud, võiks luulekogu lugeda, aga põhiliselt naljad, või siis on niisugused nii-öelda faktipõhised asjad, et loeb mõne faktitunne, et nüüd ongi aeg magama jääda. Ja vaat siis, kui sa mõtled, et on aeg magama jääda kustutad öölambi ära, siis hakkab tulema väikest viisi koputama ka teinekord luulemate. Ja siis sa küsid kindlasti, et no mis siis teha, kui luulemate tuleb, on kaks võimalust. Tule voodist välja, kirjuta üles või teine võimalus suru maha. Ära lase üldse seda mõtet tulema hakata, sest sel juhul jäta sulle hommikuks alles, niipea kui sa esimese rea juba välja lased, siis on ta läinud ka. No ma siiski pean küsima ka ühte sellist ebameeldivat asja, et nagu saateformaadi tutvustuses on öeldud, oli peab järgnev luuletaja eelneva luuletaja teksti kommenteerima, et kas nüüd see kauri tekst oli selline, mis oleks tulnud kuidagi lõplikult maha suruda või? Ei, mille Henno Irja ära kohe ära jätkagi üldse? Kaur luges imelise luuletuse. Ja vaata neid Kauriga lahutab üks põlvkond ja ja õieti ma oleks tahtnud luuletaja olla veel paar põlvkonda varem, kus kirjutati ilusaid luuletusi, kus ei püütud veel olla originaalne või virutada ühiskonnale vastu silmi. Ja ma kartsin, kui Kaur hakkas lugema, et no nüüd saab jälle kas maailm ise, Eesti vabariik või vähemalt Tallinna linn ühe sahmaka. Aga ei Kaur väga ilusa luuletuse luges ja luges seda väga ilusasti. Et, et nii nagu üks paipoiss võib-olla ma ei tea, kas see raadioeetris tohib sellist sõnade arv. Nii nagu üks paipoiss, ühte ilusat luuletust peab lugema ja see oli täis ühtepidi puhast armastust ja teistpidi kogu maailma arengut. Et proovisime panna lühikesse luuletusse kogu maailma areng ja jõuda veel alguses juurest lõpuga ilusti tagasi. No sinu jutust kõlab peaaegu kadedus, nüüd? Jah, et kauri norm. Aga noorus vist on mingi häda, mis läheb kõigil üle, et võib-olla sa võid sellest rõõmu hoopis, tundub. Igatahes ma kavatsen kauri uue kogu osta, kui selle, õigemini siis ülejärgmise koguja. Kuidas sul endal luulekogudega praegu lood on, kas sul on midagi varsti tulemas ka? Vaata minul jagunevad need kogud täpselt pooleks ja praegu on lasteluulekogu kord. Ja täna lubasin, et ma kirjutan alla uue lasteluulekogu avaldamise lepingule. Aga see luuletus, mida me täna kuuleme, kas see on nüüd laste või täiskasvanu luule või kas sa selliseid asju ei kirjuta, kus, nagu vahet? Et ei olegi? Minu kolleeg Jüri Aarma, kes on mõnda minu teksti enne avaldamist lugenud, ütleb, et muidu päris toredad asjad, aga pisut lapselikult, siis ma ütlen, et see on lasteluulekogu tekst vist jah, muidu päris tore lasteluulekogu, aga mõned asjad pisut täiskasvanulikud. Nii et mul see häda on, jah, natuke. Aga kuulame siis, mis on Sulev Olli tänane luuletus, kas lapselik täiskasvanu luule või täiskasvanulik lande luule. Autobiograafia luulelahing. Ma elan kord palvetaja kordicoon vahel loon Ahman aegadelt annet. Võtan võõrastelt võlgu. Tahan. Kuigi ei tohi. Jalgadel kastemärg, rohi. Ma elan, elan välja, jooksen teed, need ei kulge, ise ei julge igatseda pelgu või peidupaika. Aga kuri ilm kuulab ukse taga. Ehmun juba on eestoas. Ma elan, sõnad on mu eluviis, lauset Molagi, põimumised, põrandad, astun trepile. Mul on ilus naeratus. MUU jagage ilmale. Ma elan. Takerdunud talutares hallvares Marve pidaja, rändrätsep valutanud südant, kurdan miski jalga, villased sokid, tean valesti jalga. Ma elan, valan rõõme vaevadeks, haabjaid, noa laevadeks, kõverat nuga kuuks, eluringi risti-puuks, rõhudes rõõmsaid vaevaga. Maiseid, lepitan taevaga. Ma elan, luud veidi valudes, lumi õuel, sadu saludes räästas, jää ei jää kauemaks kui vaja. Ise olen toaline ise elumaja, ma elan, korrutan ehitadega, aialõngu. Ei põlga võlgu järeltuleva põlve ees. Mõttele meestel mõõgaks, lembus naistel ees. Ma elan jälle tõuseb päike, 100 rada, 1000 teed, üks joob kohvi, teine pärnaõieteed. Kolmas see koonuga üldse ei pelga paljast. Viskab hommikul haljast. Ma elan, te teate mind vist helistan elu, kardan elamist. Kõrgust kardan ja pahandust. Õhtul. Jälgides kinniseid jälgi tänaval kohtades ootavad. Mustad valged inimesed tantsivad teineteisest sügavalt. Proovin eile vaid vabadust, kallis vabadus ja veel kord vabadust ei pea end uueks eluks valmis. Kodulinn Tallinn. Vanalinn tulen siniseks, silma. Sul läheb liiga hästi. Oled ilu. Nüüd viidi teise ilma ellu palmipuuvilju. Võtan paar mahvi noorelt, elu. Kas pole mitte häbiväärselt vähe? Planeedi võlusid arvestades. Vähe on vähe ja alati jääb väheks. Tuult tiibadesse Tiive Uuthi paugu väina sides oli sinikad, jäävad meie kanda. Aafrikale leiga olen armastuse ja anarhia. Tuul tiibadesse Tiive. Jätkub luule lahingu teine poolfinaal, mina olen Peeter Helme ja oleksime pidanud jõudma õigupoolest saate poole peale, aga nii see vahel juba läheb, et kui saatejuhte on vähem, siis on saates ka luuletajaid vähem. Aga pole midagi ega pidu, tänane kui rahvas vähene. Nüüd on jõutud kord kätte kolmanda ja täna viimase luuletajani, kelleks on viienda luule lahingu võitja Kristel Mägedi. Kristel Mägedi oli kõigis kuues saates vist ainuke luuletaja, kes oli selles mõttes luuletajad, kellel oma kogu ei olnudki ilmunud. Kas olukord on vahepeal muutunud, Kristel ei ole. Nii et sa oled praegu jätkuvalt selline nagu peaaegu luuletaja? Ei, ma mõtlesin, et ma ei anna seda välja. Väga peen. Üks selline Kolumbia filosoof nagu Nicolas komestaviraali, kelle tekste on hakatud välja andma alles pärast tema surma, sest tema lähtus sellisest motost, et mida rohkem inimesi ühte teksti loevad, seda rohkem inimesi saavad sellest valesti aru. Kas sina esindad ka seda seisukohta? Mina esindan seda seisukohta, et kui ma üldse midagi välja annan, siis ma annan teise raamatu ennem esimest See on muidugi väga huvitav. Aga sina muidu ju väga sageli kannad oma tekste ka muusika saatel, et jah, seda küll, jah. Kas, kui sa neid kirjutad, on mingi vahe, et kas sa kirjutad nüüd luuletust või laulusõnu või on see üks ja sama. Jah, on küll, sest ma arvan, mu tekstid ei ole nii lüürilised, et laul võib-olla nagu rohkem vabamalt nagu sõnaga ringi käia. Et luuletused mul on nagu rohkem sellised konkreetsemad. Ma esitasin tegelikult sellesama küsimuse eelmises poolfinaalis Aapo ilvesele, kes ütles, et tohutu vahe, sest et tema kirjutabki väga tihti ju teiste inimeste jaoks ütles, et veel omaette keeruline on, kui te ise endale laulusõnu kirjutanud. Ja mulle meeldib endale kirjutada rohkem. Aga vaatame nüüd natukene eelmist esinejat sule volliga, seal ta istub, tal on praegu üsna rõõmus meel. Mis seal tema luuletused on. Kas see oli täiskasvanulik lasteluule või lapselik täiskasvanu luule või oli see tõesti siis lihtsalt autobiograafia nagu Sulev? Seda iseloomustus? Pigem peaks alustama sellest, et mulle kohutavalt ei meeldi teiste luuletustest midagi arvata, sellepärast et see on subjektiivne arvamus. See on hetkemeeleolu, mis minul on mina kui vastuvõtja, nagu et see tekitas sellise mõnusa hubase tunde. Nagu oleks kuskil palkmajas vaibad maas, kuidagi selline hea rahulik, kindel, hästi-hästi, mõnusa, mugava tunde. Aga ma ei. Ma ei oska, ma ei oska rohkem öelda, mulle ei meeldi öelda niimoodi analüüsida niimoodi. Eriti kui inimene kõrvalt seda kuulab või vaatab, et ma ei tea, miks ma peaks seda tegema. No ma siiski küsin veel kiuslikumalt, et kas luuletus peab andma mõnusa ja hubase tunde? Ei, ta ei pea, absoluutselt mitte. Aga antud hetkel ta andis minu jaoks minu jaoks ainult minu jaoks, ma ei tea, võib-olla keegi läks närvi. Aga mis tunned sa oma tänase luuletusega, tahad raadiokuulajatele edasi ja mul on natukene selline vihasem luuletuse vihasem. Praegu võetud see küll üsna rõõmsa ja kõike muud kui vihase mulje. Aga hakka siis vihaseks ja hakkame meie kuulama. Kristel Mägedi, palun. Luulelahing kui sa pole oma emaga väga pikka aega suhelnud kuid äkki jõuab sinuni arusaam, et võib-olla see on õigustatud, et ta närvi läinud, kui sind purjus peaga tänaval näeb on oma elu jooksul näinud piisavalt neid kultuuriinimesi, kes enese alkoholiga hävitanud. Kui avastad, et see parm, kelle poe ees püsti aitasid, keda tema kõrval seisev sõber ei aidanud suutis sinu käest hoolimata üpris iseseisvalt püsti saada. Et sellel hetkel ei aidanud teda ainult füüsiliselt jalgadele. Kui avastad, et oled ise see inimene, keda teistes vihanud oled see, kes teeb sadat asja ja ühtegi lõpule ei vii jätabki päevapealt katki need tegevused, mis sind edasi ei aita kaotades enda ümber grupi inimesi. Kuid saades aru, kes on need, kes ikka jäävad sind toetama vaatamata hulludele, ideedele, vahel pole elu nii nagu näib. Kõrvaltvaataja jääbki kõrvaltvaatajaks, jälgija jälgijaks. Sa võid ju kõigile rääkida. Kuid see ei muuda midagi. Kogemused on ikkagi ainult sinu omad. Kilulinnas. Talongid elu. Olla vastunudki. Moodne põhjamaine melu. Kas olla ärkvel ja oodata kevadet? Või magada ja näha unes seda? Et aken on katki ning liitri tööta radikad külmad. Seega ei pea ta. Raha on vähe, kuid piinama joon. Ning igavust. Võidupühal mingid aastapäevad lähenevad üha ja mingid aastad laevad. Karotška tunnen ajalugu ning selle maitu. Looduses okaspuuvaiku. Aknapaberiga kaetud aknaraamid ka villased sokid ning see, mis Külpranis Laual defimeetri blogi joonised plaani. Ning. Raha on kallis. Ja elu on odav. Mees sonis hallis. Lipul kaigas ja kodanik. Kui habet ei aja küüs ei lõika. Küldid head, ent külvab ja rõõm end lõi. Esinesid Renee raotma, Sven Liba, Alan proosa, esiMäeots, jätkub luule lahingu teine poolfinaal, mina olen Peeter Helme ja me oleme jõudnud saate peaaegu lõpuni aga ainult peaaegu lõpuni. Nagu saate alguses lubatud, on siis tänastel poolfinalistidele käsk üksteise loomingut hinnata, ükskõik, kas nad tahavad seda või mitte. Ja selleks, et ikkagi ka viimase esineja Kristel Mägedi luuletuse kohta midagi öeldud saaks, siis lähme ringiga algusesse tagasi ja palun kaur riismaal veidi kommenteerida, siis Kristeli luuletus, kas oli siis vihane nagu ristel lubas? Pigem kurblik kuidagi noh, üldiselt mulle ka ei meeldi arvustada kedagi, kes on samas ruumis, ma eelistan, et see inimene on kas surnud või vähemalt kusagil mujal. Aga et ta siin on, siis tuleb kuidagi hakkama saada ja kehva luuletust on väga lihtne kritiseerida, sest ta nagu alasti Sa saad viidata mingisugustele, lapsustele või, või Ritmerrüüm ei, ei tööta, kui neid on üldse püüeldud. Hea luuletuse puhul on, on teistpidi ja on keeruline. Mis sa, mis sa ikka ütled selle kohta, et et on näha ja tunda, et palkmajadest on asi kaugel. Autor on käinud lahtiste silmadega ringi, tal on väga tugev sotsiaalne närv. Aga nüüd ma just hakkasin hoopis autorit kritiseerima, mitte luuletust. Täiesti okei luuletus oli. Aitäh Kaur, lõpuks, nende hinnangute mõte tegelikult ongi anda saate kuulajatele väikeseid orientiiri punkte, sest et tõesti oleme need luule lahingu teise satsi poolt minaliste ära kuulanud ja järg on jällegi raadiokuulaja käes. Nimelt siis saate teie saate kuulajad kuni 24. maini valida välja tänaste luuletajate hulgas selle keda just teie tahate näha saalis nagu saate alguses mõeldud toimub siis luule lahingu lõppmänge 31. mail kell 21 kirjandusfestivalil head Read. Siis oleme otse-eetris Kirjanike Liidu musta laega saalist Tallinnas aadressil Harju üks. Aga selleks, et nii kaugele jõuda, minge kõigepealt ikkagi ilusti kodulehele, mis asub endiselt aadressil luulelahingpunkt vikerraadio e ja hääletage tublisti. Kuid saade pole enne läbi, kui ei ole kõlanud lõpuluuletus. Ma polnud teda veel kunagi sellisena näinud. Alati kui teda näen, siis just sellisena, nagu ta on, minu unenägudes ilmutab. Ta on sinna endale pesa ehitanud. Pesa linte kindlasti pole. Nii vaba kurjuse puuris. Ei, ei, ei lähe. Minu pea on nagu vabakäigu vangla. Kui midagi sinna satub, ikka jääb mõneks ajaks. Eeluurimisperioodiks ning lahkub taas mõne aja möödudes 10 tuule poole. Merelainetes. Ulub seal täis kui suunas ja kaob tuule kohineva kaldal asuvasse metsatukka libanõia osmikusse katla alla. Mõni aga tunneb end süüdi. Jääb pikemalt vangistusse. Vangistuse pikkus sõltub süüdimõistvast kohtuotsus mille langetab süüdi mõistnud mõtte endale ise. Ka surmanuhtlusest ei pääse. Kui mõte on end surma mõistnud, jääb keha ellu ning vaagub mõttelagedalt hinge. Vaagub siis tuleb ka ise. Aga tema silmad säravad nagu Mae ralli lauspäikese käes. Suu naerust kõrvuni. Üle huulte viliseb khatisegune viisijupp. Ta on eluga absoluutselt rahul. Kuigi mõte on iva ainult surma mõistnud ning lähetusel oodanud pikka aega tema maapealse eluga Itaaliale pärandusele peidab kiivalt oma põuetaskus. Kuulujuttude kohaselt olevat käinud nõia osmikus järel liigmõtetel kes sinna tulle heitma on läinud. Need olevat seal kuivade halgude vahel vaadanud et nõid katla tule süütaks nad seeläbi otsa, saad. Temaga nokkis nad sealt välja, tõi ära ning leidis tee läbi taas elu mõtte. Veidi pureda saanud võti. Hei õhupalli meedee, hüüdis ta mulle. Vaata miinilehtrid. Ta demonstreeris oma sinikaid ja verevalumeid täis jalgu mille otsas olid tõmmatud sukad. Haudelaik. Surusin käe rusikasse ja tõstsin pöidla. Pool nüüd siilile hoovi. Ta naeratas ning alustas eneseaksessuaaridega matmist. Ta proovis ümber kaelasilmusega ja punkrocarlikunatagi. Ta oli ta vanamehe salaviinaurkasse panti päikseprille New Yorker ja ebanormaalselt kõrgete kontsadega roosasid kingi. Papp nii müüdis, ta vahtis päikest. Tegelikult nägite kogu selles kostüümis väga hea välja. Vaatasin teda ja mõtlesin ta peale, vaatasin veel ja mõtlesin veel. Ja siis veel natuke. Mida intensiivsemalt smuutisid, ma mõtlen, seda pilvisemaks muutus, taevas tõusis tuul, varesed kraaksusid maja katuselt hoovi. Taevaisal hakkas mõtete pärastlõuna. Ma mõtlesin ühises elus mullu petiga meie ühistest järeltulijatest kodus mis asub mere kaldal kohe nõia otsmiku kõrval. Seda ei tohi juhtuda, pommid on ka siin, on ülahuulde. Pekk, oli tegelikult lahedal, oli lahe nimi, bet. Bet, lähme joome ennast täis ja tapame kellelegi purjuspeaga ära. Hüüdsin tallele hoovi. Bet vaatas mind. Jäin sügavasse kaalutlema, seal mõtete. Seejärel puhkes naerma ja noogutas. Ta vaim rõõmustas vaide vaim. Petveid tsikli lähenesite. Aitäh, sellega on luulelahingu teine poolfinaal lõppenud. Mina olen Peeter Helme, kuulmiseni saate finaalis 31. mail. Aga? Luulelahing.