Tere täna räägib meiega Paul Ariste, Eesti legendaarne keeleteadlane ja õppejõud, kes elas aastatel 1905 kuni 1990. Paul Ariste rajas Eesti fennougristika koolkonna. Ta on avaldanud umbes 1300 teaduslikku tööd, sealhulgas umbes 50 raamatut. Paul Ariste meelis uurimisobjekt oli vadja keel, kuid tema uurimistöö temaatika oli siiski väga lai. Paul Ariste oli ka tuntud polüklot. Mina olen keelesaate toimetaja Piret Kriivan ja Paul Aristet. Meenutame täna. Mitte sellepärast, et tal oleks suur ja ümmargune tähtpäev vaid rahvusringhäälingu arhiivist hakkas mulle näppu või õigemini silma ja kõrva üks väga huvitav saade Aafrika keeltest ja ma tahaks seda teiega jagada. Aafrika on keeleliselt väga kirev. Vikipeedia andmetel nimetatakse keelte arvuks mustal mandril 800 kuni 2000 keelt. Tartu toona Riikliku Ülikooli professor Paul Ariste rääkis 1962. aastal raadio ülikoolis Aafrika keeltes. See on siis natuke rohkem kui pool sajandit tagasi. Seega on tegemist ka ajaloolise dokumendiga. Ta on väga vana maailmajagu ja Aafrika on ühtlasi väga noor maailmajagu, sellepärast vana maailmajagu temas tunneme vanu kultuurmaid, vanu kultuurrahvaid, sellepärast noormaailmajagu, et mõned Aafrika osad on meile tuttavaks saanud, on kõige viimasel ajal. Mida kogunenud maa kohta on öeldud, seda võib öelda ka Aafrikas kõneldavat keelte kohta. Aafrikas son keeli, mille minevik, kirjanduslik minevik on väga vana Jaan keeli, millega me oleme tuttavaks saanud, aga alles viimastel aastatel kuivõrd vähe on tuntud Aafrika keeli. Alles möödunud sajandil osutab muide see tõik et tõsisedki teadlased uskusid, nagu oleks Aafrikas rahvaid, kes üldse ei kõnele hääldatud keelt, kes suhtlevad omavahel ainult Liibetega. Millest tekkis selline arvamine just kääbuste kohta, kes seal elavad kongos mujal Kesk-Aafrikas nimelt sellest, et nendel rahvastel oli selline ebausk. Kui oma keelt kõnelda võõraste juuresolekul, siis võõrad võiksid keele ära varastada ja ei olegi pärastena, millega kõnelda. Nõnda siis võõraste juuresolekul suheldi ainult viibetega ja võistlekkides. Arvamine, et on veel inimesi, kellel pole keelt, käeldatud keelt ei ole üldse maailmas sellist rahvast kellel poleks tulnud keelt. Aga need hääldanud keeled, need on väga mitmesugused, trühmitavad õige mitmesse suurde vähemasse keelkonda. Nõnda on lood aafrikagagi. Aafrikas on suuri kihelkondi, Jon väikesi, on vanu kultuurkeeli, nagu mainisin ja on väikesi keeli, mis on hääbumas, millel ei ole peaaegu midagi kirja pandud. Me kõik oleme kuulnud egiptuse kultuurist Egiptusest. Seda me mõnikord ehk ei tea, et peaaegu kõige vanemad kirjapanekud inimkeelest on just vanas egiptuse keeles tehtud. Egiptuse keelt kirjutati alguses hieroglüüfides son piltidena esile toodud kirjas. Hiljem egiptuse kiri muutus, hieroglüüfid said enam-vähem kirjatähtede kuju ja Saike kirjatähtede tähenduse iga pilti osutanud. Elame ühte mõistet, Aid, mingid konsonante kirjutada ainult konsonantkirjas. Kitsekiri on arenenud edasi Essemiitide kaudu Kreeka kaudu Rooma kaudu meieni. Ja peame meeles, et meie tänapäevane kiri, mida me loeme, mida me kirjutame, juured ulatuvad Egiptusse. Kitsekeel oli kaua aega kirjanduslik keel ja kaua aega kõneldud keel. Viimastel sajandil enne meie aja arvamist ja esimestel sajanditel meie ajaarvamise järgi egiptuse keel taandus kreeka keelest. Kreekakeelse egiptuse sky kultuurkeeleks. Vanaegiptuse keele kirjutamine ja lugemine ununes, aja jooksul kujunes aga esimestel sajanditel meie ajaarvamise järgi hobus egiptuse kirjakeel mida tuntakse kopti keele nime all. Seda keelt ei ole kirjutanud enam hieroglüüfi tega, vaid kreeka tähtedest veidike teisiti kujundatud tähtedega. Do keel, mida nimetatakse koptikeeleks püsis elavana keelena 16. sajandi lõpuni. Osal seitsmeteistkümne sajandi alguses nägi ja see keel on tänase päevani Egiptuses kirjanduslikuks keeleks. Kristlastel muhameedlaste on kirjanduslikus keeleks araabia kõnekeeleks, samuti kõikidele araabia keel. Egiptuse keel kuulub suurde semi Amy keelkonda ehk ületypsage lisa on hävinud tänapäeval alles mitmed tema sugulased. Peamiselt kaks rühma egiptuse keele sugulasühel pool on berberi keeled ja teisel pool kušiidi keeled. Kuskil öeldakse berberi keel. Berberi keeli kõneldakse mitmel pool Põhja-Aafrikas eriti ulatusliku taga või Aafrika lääneosas ja siis ka veel Saharas puhasedes. Nõnda näiteks Marokos. Rahva enamik kõneleb mitmesuguseid Ani keeli. See Ani keelde berberi rühma kuuluvad veel näiteks all šiilist Kabüüli keel ja Saaras ulatuslikul alal puhasides kõnelda toa riigikeel, mis on väga vana kirjanduslik keel. Aafrika idaosas somaali poolsaarel, sellest põhja pool osaltitioobi alal. Kõneldakse Ani keeli mida nimetatakse kušiidi keelteks. Sinna on kõigepealt somaali keel, kirjanduslik keel ja sellest põhja pool Tanaka iili keel. Ja osalt Etioopia pinna Labescine pinnal, osalt siis sellest ida pool kõneldakse, kalla keelt. Kellagi tarvitseb meile kiriti veel mainida selle tõttu, et alla kirjakeele loojaks on olnud eestlane. Nimelt möödunud sajandil Rapla mees Anstiismann Läks missionärina Aafrikasse, kuid teistsuguse, Misso linna nagu mitmete muude maade, eriti impanistlike maade, mis olid tema oli ideedega noormees tahtis Aafrikaga tuttavaks saada, õppida aafriklaste elu tundma ja ainuke võimalus Eestimaapoisile oli minna Šveitsis misjonikooli ja seals päästaablikesse. Ta oli pikemat aega kallade juures ja on loonud kalladele kirjakeele. Eesti keeles on ta avaldanud raamatu kallade kohta ja mitu huvitavat kirjutist. On teisigi eestlasi olnud taažiga keelt, uurijaid ja Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Aafrika instituut praegu kogub andmeid nende eestlaste kohta, kes on Aafrikas töötanud ja aafrika keeli uurinud. Neist vanim on siis Anstiivsemale. Ani keeled ei ole suutnud selle tõttu areneda mõtteks kirjakeelt, eks, et neil on olnud väga aktiivne ja eksponsiivne konkurent nimelt araabia keel. Koos Muhamedi usuga on suur araabia kultuurilaene araabia selle mõju siirdunud Aafrikasse. Põhja-Aafrikas on araabia keel suurtel aladel tõrjunud välja teised keeled, on ta näiteks Egiptuses kus rahva kõnekeeleks on üldiselt araabia keel, samuti teistes Põhja-Aafrika riikides. Enamik rahvast räägib araabia keelt. Ja araabia keel on ametlik riigikeel. Kuigi eriti Marokos all Tšiilis on klaasis Ami keelkonda kuuluvatel keeltel mõningaid õigusi. Kõneldakse muitis semi keeli. Siin võime kõigepealt nimetada vana kirjanduslikku keelt, etioopia keelt. Etioopia keelt, kõneldi algselt Lõuna-Araabias siit mehhanismi ägeda surve eest. Rahvast rändas massiliselt ülem mere Aafrikas. Etioopia keel kujunes kirjastuskeeleks juba esimestel sajanditel, meie ajaarvamise järgi on sellisena püsinud tänase päevani. Temast on kirjutatud vana rikkalikku kirjandust, panen kirjandust, on küll peamiselt usundlikus sisuga, kuid uuem kirjandus käsitleb ajaloolise teoseid, tutvustusi, rahvaluulet ja nii edasi. Rikkalik ka luule. Etioopia keeles. Etioopia keel ei ole enam kõnelda keele Abessiinias On kõneldavataks keelteks etioopia keele järglased, selle tänapäevased uued kulud. Kõigepealt Anhaari keel, mis annab Escinjas ametlik riigikeel. See on ka kirjanduslik keel ulatusega ajakirjandusega teadusliku ilukirjandusega. Harile keele kõrval kõneldakse veel tema sugulaskeeli Tigreed jätti kreemjat seal mitmeid vähemaid keeli mis seal samuti kirjanduslikult. Suuros Aafrikat ei kõnele aga semi-Ami keelkonda kuuluvaid keeli vaid mitmetesse teistesse keelkond, Se jagunevaid ja väga mitmesuguseid keeli. Suurem osa Aafrikat nimelt suure ala lõuna pool, semi Amii keeli peaaegu kuni Lõuna-Aafrika tipuni välja kõneleb pantu keelkonda kuuluvaid keeli. Neid on väga palju, nad on aga siiski suhteliselt lähedased üksteisele, nõnda et ükski neist nimelt suahiili, mille põhimine levimisala on Ida-Aafrikas somaali poolsaarest lõuna poole. See suahiili keel on kujunenud ulatuslikult pantu keelkonda kuuluvate keelte alal rahvusvaheliseks keeleks. Son vana kirjanduslik keel, alguses kirjutati keelt araabia tähtedega ja praegu kirjutatakse 100 ladina tähtedega. Mainime siin, et ka Nõukogude liidus õpetatakse näiteks Leningradi ülikoolis suahiili keelt, on ilmunud suahiili keeli õpikuid, sõnaraamatuid. Meie kirjastustes Moskvas on ilmunud teoseid suahiili keeles. Suahiili keele kõrval on veel mitmed teised pantu keelad kirjanduslikud näiteks maganda. Siis. Samuti Petšuani keel mas suuto ja väga mitmed teised oma tüübilt on antu keeled tunduvalt erinevad neist keeltest, mida me oleme siin kuulnud, mida õpime nimelt nendele keeltele omale. Sõnade jagunemine väga paljudes klassides, nagu öeldakse, keeleteaduses võiksime öelda, kas sugudesse. Me teame vene keeles on kolm grammatilist sugu, saksa keelt samuti kolm, aga pantu keeles võib-olla grammatilist sugusid kuni 20. Ja sõnad on selle järgi siis tihedast omavahel seotud, mis koos on peamine sõna samas lauses. Mändele sulukeeles Velavuse in Tombi, ent saame nibud tollile Bubulalu hobuntsane, see on näike tüdruk, korjas kokku väikesed helmed. Tüdruk. Pula luu tegelikult on sõnad ainult Tombia Laluma tüvedena in osutab vastavat sugu ja umbus sammuga. Nüüd need sõnad, kõik, mis kuuluvad tütarlapse juure, peavad sammas sama sootunnuse, mis kuuluvad helmeste juure, sama soodumuse. Nõnda siis väikest tähistab. Sõna on kord entsane. Kuidagi ta lapse kohta on öeldud. Ja kui ta on Helmete kohta öelnud, siis on vastasena obuntsaleja mitte ainult suhe iili keel, võtke mõned teised pantu keeled on kujunemas kirjanduslikudes keelteks. Seda ka Lõuna-Aafrika uni uunis kus surutakse alla rahvaid ka keeleliselt. Kuid sellest hoolimata on kujunemas eritust progressiivsetes ringkondades taarsetes ringkondades mitmed keeled Ginanduslikuks. Kuid vaataksime teisi Aafrikas kirjeldavaid kihelkondi. Üks Aafrika riik, millest me kõige rohkem ehk teame, millest kõige rohkem oleme kuulnud viimasel ajal meie ajakirjanduses. Üks noor kirjanik Ülo Tuulik on seal praegu, see on ana geniaal lahe ümbrusest põhja pool. Kõigepealt just Kaana. Siin kõneldakse nõndanimetatud päris Sudaani keelkonda, kuigi ala Sudaanist rohkem lääne poole, kuid kiirelt ulatuvate Sudaani ja sellepärast on selle piirkonna nimi päris Sudaani keelkond. Siin on mitu kirjanduslikku keelt, keelt, mis olid juba kujunenud kirjanduslikuks, enne kui Euroopa kolonistid lõplikult maa vallutasid ja hiljem on, siis ärge olge püsinud kylaslikele. Sellised on näiteks kruu keel, Ashanti keel ega Ghana keel. Siis haa keel, mis on üks levinum keel Ghanas ja rumba ja teised. Ehkutaksime kaala siin just keele küsimuse lähtekohaks Aafrikas. Me teame, kana oli inglise koloonia viimase ajani. Inglise keel oli siin ametlik riigikeel, kuigi mõnel määral olid kohalikud keeled sallitud. Olid olnud inglisekeelsed, haritlased oskavad inglise keelt, kirjutavad inglise keeles, loevad inglise keeles. Ja tänase päevani on Ghanas ametlikuks keeleks inglise keel ja kulub veel mõnda aega, kuni oma keeled viis keelt. Et oleks siis siin kruu Ashanti siis jaa, eile keel ja põhjaski Houssa kujunevad vastavatel aladel igakülgseks koolikirjanduse ja, ja elutarnetele vastavataks keelteks. Oma keeli saada kirjanduslikeks, eriti nendel aladel, mis olid prantsuse kolooniad prantsuse kolooniates olid kohalikud keeled täiesti maha rõhutud. Ainbanskeldepetele Andbanskelt võis tarvitada. Ja siin kulub rohkem aega, kuni suudetakse siis ma päriselanikke keeltele anda nende vanad ja õiged õigused. Vaatame siis veel aafrika keeli. Niiluse ülemjooksul kõneldakse ulatuslikul alal Niiluse keeli ehk Tilsi keeli. Nendest keeltest, mõni nagu Schilluki keel, Ninka massay. On mõnel määral kirjanduslikud. Neil on suureks konkurendiks araabia keel. Koos munamehhanismiga araabia keele mõju levib ja selle tõttu vahva. Enamiku keel ei suuda nii kiiresti saada kirjanikuks, kui seda oleks vaja. Aafrika steppides jää troopikaalal saarest lõuna pool kõlbeks ulatuslikul alal vana kirjanduslikku keelt. Son Houssa keel seda keelt meil õpetatakse Nõukogude liidus mitmes kõrgemas koolis. Ta instituudis Jaan ilmunud õpikuid ja sõnastikke avaldatakse kirjanduses keeles. Ausa keel on nüüd Aafrika läänepoolses osas selline rahvusvaheline keel, nagu oli ida pool lõuna pool kohati suahiili. On olemas Lääne-Aafrikas veel teisi keelterühmi nagu Mande hingekeeled, millest mõned on kirjanduslikud kõige tähtsam neist way keel, mida osalt öeldakse Libeerias selle lähematel naaberaladel ta möödunud sajandil kujunenud kehastuseks keeleks. Kirjanduslikku keeli on veel suule kihelkonnas aga vähe Ginantsle keeli. Need viimati mainitud siin keeled, kihelkonnad, need väga erinevad. Omavahel ei ole suulusaski. Neil ei ole ühist semi-Ami keeltega ega ei ole ühista pantu keeltega. Aafrika lõunaosas on säilinud mitu vähemat kollektiivi kus kõneldakse õigegi omapäraseid keeli. Need on Ottendotid, jabušmeenid, Lõuna-Aafrika ürgsed elanikud. Kõik keeldun hävimas. Mõnedes neist on üht-teist Ginasega ilmunud, kuid ei ole enam võimalik neid tõsisteks kirja keeldaks arendada ja kollektiivid on lisakokku tõmbunud. Need keeled, ootandotja, Buschmanni keeled erinevad selle poolest teistest maailma keeltest. Nendes moodustavad konsonantide suure enamiku nõndanimetatud imihäälikud häälikud, mis moodustataks hääldamis organite kokku imemisega. Nagu. Teisi selliseid häälikuid mõnesime terve hulk, mitte ainult kolm, mis ma teile siin esitasin? Lõuna-Aafrikas on tänapäeval valitsemas kaks keelt. Vanemate euroopanastajate, hollandlaste. Mida nimetatakse aafrikaani keeleks? See oli omal ajal hollandi keel, kuid aja jooksul sedavõrd hollandi keelest eraldunud, et seda tänapäeval peetakse iseseisvaks, on seal kooli keeldinoslikel, ülikool tegi ja nii edasi. Enamik rahvastik kõneleb aga inglise keelt hilisemate anastajate keelt. Peame meeles, et mitte ainult valged kolonistid, Euroopa kolonistid ei ole nende keelte kõnelejaid vaid neurosa põliseid, maaelanike, eriti just Ottendata push meene, siis mitut pantu keeli kõnelevad rahvad on siirdunud ka kas siis aafrikaanile või inglise keelele. Oleme lugenud eesti keelestki huvitavaid teoseid Aafrika kirjanikelt ja teiste keelsetes tõlgetes on, oleme neid veel rohkem võinud saada kätte. On tänase päevani kirjutatud enamasti kas inglise keeles või prantsuse keeles. See on jäänus kolonalismist kus rahvaste oma keele allasurutud on aga tänapäeval juba häid luuletajaid. Häid proosakirjanikke, kes kasutavad oma emakeelt kirjanduslikult. Ja ei kulu palju aega, kui mitmed aafrika keeled on saanud tõelisteks kultuurikeelteks kõrgel arenenud kyllanduslikeks keelteks. Me seisame siin rõõmustama nähtusest, kuidas aafriklased ise võivad omas keeles oma maad oma nõudeid oma tunded esile tuua. Aga ühtlasi seisame ka teise probleemi ees. Üha uusi ja uusi kirjakeele tuleb esile. Tille keeli, mida peame tundma. Seni oleme Aafrikat vaatanud ja vaadelnud, peamiselt eksootilisemana pidanud kaudselt oleme imetlenud, kuid nüüd tungime meie taktika südamesse. Ja seda saame peamiselt varsti tulevikus ainult Aafrika keelte kaudu. Me peale mõtlema sellele, et ka Eesti noorte seas kasvatataks mitmete Aafrika keelte spetsialiste tehakse mitmes teises Nõukogude liidu osas. Ei ole siiski võimalik, et kõik inimesed suudaksid õppida, palju keeli, neid otse kätte saada. Sellepärast üha teravnev tõuseb ka esile üldise rahvusvahelise keeleküsimus. Aafrika on saanud teguriks keeleteaduses. Me mainime tänapäeval aafrika keeli keeleteaduse, kuidas uurimustes? Meie mainime Aafrika autoreid nii keeleteaduses, Ajaloos, kirjanduse, teaduses. Ja varsti meie teoste bibliograafias hakkavad kindlastega esinema paljudes Aafrika keeltes kirjutatud teosed. Kinos kujunemine on jõudnud kaugemale kui mõnest teisest maailma osas näiteks Lõuna-Ameerikas või Põhja-Ameerikas, kus külaliselt kõneldakse mitmed maapõliste elanikud keeli, kus aga koloniaalsurve neil on olnud ja kestab edasi väga tugevasti. Nii rääkis keeleteadlane Paul Ariste 52 aastat tagasi Aafrika keeltest mis on muutunud tänaseks päevaks Aafrika keelte olukorras, selle kohta saame loodetavasti teada, kui mitte sellel hooajal, siis tuleval hooajal ehk ikka. Aga lõpetuseks üks keeleanekdoot, Paul Aristet. Meie Põhja-Eesti rannikurahvas vedas Soome kartuleid ja õuna. Eks siis saab meie peremehega soomepärane tragid omavahel juttu. Nagu ikka, tuleb nüüd perekonna kohta üht-teist küsida. Soomlane oli küsinud siis eestlase käest, Andrus, sinule sinule lapsiiagi A kuingapale Laan üks tütar on üksi, tütar. Algas silla Solahanen, Soomegi sulanam, peigmees kas seal on ka pehmest olemas eestlane vastane rahuga suvel on kaks taldarid.