Lugupeetavad kuulajad, kui mulle tehti ettepanek koostada tänane saade ja küsiti, kellest see võiks olla, vastasin kõhklematult. Pen kurion on Iisraeli riigiisa väikest kasvu mõtliku elutarga inimese näoga. Kohevad, lehvivad hallid juuksed ja kõrgotsaesine. Niisugusena võtke vastu paljudelt fotodelt. Küll Trumani või Kennedy, Adenaueri või tegu oli kõrvalt. Iisraeli ja üldse juudi ajaloo kauaaegne tipp-poliitik pen kuri on, on paraku paljud on Eesti raadiokuulajatele peaaegu et tundmatu isegi nimi, rääkimata isiksusest. Püüdkem täna seda lünka veidi täita, eks ole see mulle ka omamoodi auvõlg. Tervituseks, aga lühike juudi muusikapala. David Ben kurion, tegelik perekonnanimikriin sündis 1886. aastal blonskis Poolas. Kui võrrelda siis juutidele, tähendab, Pevkuri on sama mis eestlastele, Konstantin Päts. 1948. aasta 14. mail kuulutas pen Corion Tel Avivis välja Iisraeli riigi iseseisvusdeklaratsiooni. Pärast paarituhandeaastast kodumaata ja lahusolekut avanes juutidel taas võimalus elada oma riigis. Pevkur oli Iisraeli riigi esimene peaminister ning etendas aastakümneid juhtivat rolli taassündinud riigi poliitilises arengus. Pelguranna ühendas endas rahvuslikvaatalisust ja intellektuaalsust ala Jaan Tõnisson ning sõjamehe taipu ala Johan Laidoner. Kogumis ongi tegemist riigimehega, keda kõigi plusside ja miinustega võib siinmail võrrelda Konstantin pätsiga. Ben Gordon suri 1973. aastal ning on maetud neegri kõrbes oma viimase elukoha pokkeri Kibutsi läheduses. Seal puhkab ta oma kauaaegse elukaaslase kõrval. ENE 1985 annab pen kuriooni kohta järgmise sõnumi. Iisraeli riigitegelane seonistliku liikumise juhte. Asus 1906. aastal Poolast Palestiinasse, organiseeris esimese maailmasõja ajal võitlus türklaste vastu. Oli aastal 1921 35 juudi ametiühingukoondise ehistatud peasekretär 30. aastal Sotsiaaldemokraatliku Mapai partei asutajaid ja kuni 1965. aastani selle partei juht. Aastal 1935 48 oli pen Kurlon Johižcationsi, see tähendab juudiagentuuri esimees. Osales Iisraeli riigi rajamise ajas. 48 53 ning 55 63. Iisraeli peaminister ja ühtaegu kaitseminister. Veel öeldakse, enes etten, kurioon ajas Palestiina araablaste suhtes genotsiidi Araabia riikide suhtes Anastus poliitikat. Näiteks tuuakse niinimetatud Suessi kriis 1956. Jäägu see hinnang ene tolleaegsete toimetajate südametunnistusele. Eks me kõik ole omajagu oma ajastu lapsed. Nii või teisiti on pelgurioon igaveseks ajaks maailma poliitikute nimistus. Vahemärkusena pean siiski vist selgitama mõisteid youis Eiženzi sisu. Tegemist on juutide ümberasumist Palestiinasse hiljem Iisraeli propageeriva korraldava organisatsiooniga juudiagentuuriga, mis asutati rahvasteliidu 1922. aasta mandaadi kohaselt, mille alusel palestiina anti Suurbritannia hallata. Pärast Iisraeli riigi loomist 48. aasta mais korraldab George Eygensi for Israel peale juutide ümberasumise ka nende haridus ja kultuurielumaades, kus juudid elavad. Loodan, et ka meie, vastne Eesti Iisraeli ühing ses asjus oma panusena. Jeruusalemma juudi ülikooli poliitikateaduste professor loomu Avineri kirjutab raamatus juudi poliitilise mõtte põhilised arengusuunad Jeruusalemm 1983 pelguriooni kohta, nõnda ma tsiteerin. See oli täis vastuolusid, inimene sotsialist, kes kahekümnendail aastail püüdis organisatsiooni alal võtta eeskuju NSV Liidust ning pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist pühendas end täielikult kodumaa sõjalise kaitsevõime loomisele. Pelguuuris põhjalikult sotsioloogiat ja majandust, rajas Iisraelis kooperatiivse majandusalused. Kuid peaministrina tavatses rõhutada, et ei mõista majanduselust suurt midagi. Pelgurioon vaidles hasartselt mitte ainult vaenlastega, vaid ka sõpradega. Ent samal ajal oli ta rahva ühtekuuluvuse sümbol. Ta oli jumalas algaja, kes pidevalt tsiteeris piiblit ning tarvitas Iisraeli kohta väljendit valitud rahvas. Ben kur Jon lõi aluse Töölispartei poliitilisele liidule religioossete juristidega, mis kindlustas tööliskonna parteile võimuhegemoonia kuni 1976. aastani. Pevkur Jon oli iseõppija filosoof, kes kiindus Platoni Aristotelese jaga buda õpetustesse. Ent samas armastas ta kanda kaitsevärvi sõjaväemundrit, seda eriti poliitilise tegevuse otsustavatel hetkedel. Veel kord oli rahva hulgas popp liider, ent ta ei suutnud jätta endale ühtegi väärikat järglast mõttekaaslast. Pevkur Jollulisionistliku Liikumise suurimaid juhte, kuid samal ajal ka see inimene, kes pärast 40 kaheksandat aastat, see tähendab pärast Iisraeli riigi taassündi põhjustas ionistliku liikumise lõhenemise. Nimelt võrdles Pevkur Jonsionistliku liikumist tellingutega, millised tuleb pärast ehituse lõpuleviimist lammutada. Siinkohal pean ilmselt tegema veel ühe täpsustava selgituse mis on sionism. Tsiteerin seegi kord Enet, sedapuhku 1975. Sionism, juutide natsionalistlik poliitiline, kultuuri ja usuliikumine, mille eesmärk on juutide asustamine Palestiinasse ja luua seal juudi riik. Kõigi teasporasse tähendab väljaspool oma esivanemate kodumaad elavate juutide koondamine ühtseks rahvusrühmaks ning Heebrea Se tähendabki Friidi keele kui juutide iidse ühise keele taaselustamine. Sionismi teoreetilised alused formuleeris Austria ajakirjanik Theodor härdsel oma tuntud raamatus. See tähendab juudi riik. Esimesel sionistide kongressil, mis toimus baaselist 1897 loodi ülemaailmas joonistliku organisatsioon. Juutide koondamine Palestiinas algas pärast Palfoori deklaratsiooni vastuvõtmist 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ning Iisraeli riigi loomise järel on sionistid pidevalt organiseerinud ja finantseerinud juutide ümberasumist Iisraeli, kus sionism on valitsev ideoloogia. Tol ajaene jäta lisamata, et imperialism kasutab sionismi võitluses sotsialistliku maailmasüsteemi rahvusliku vabaduse revolutsiooniliikumise vastu. Nüüdseks on aeg teinud olulised korrektiivid ka sionismi hindamisse. Küllap on meilgi põhjust lähtuda maailmas üldtunnustatud arvamusest, mille kohaselt sionism on juutidele eelkõige rahvusliikumine eesmärgil elada oma esivanemate iidsel kodumaal ning aidata kaasa selle arengule. Niisugust eesmärki pole küll põhjust ühelegi rahvale ette heita. Iseasi on muidugi hinnang ühele või teisele ideoloogiale või poliitilisele liikumisele. See on juba rohkem subjektiivne kriteerium ja pole midagi imestada selle üle, et ideoloogilist poliitilistel kaalutlustel on sionismi püütud võrrelda külla rassismi küll õõnestus ja genotsiidi poliitikaga. Sionismi olemus pole sellest muutunud. Sionismi eri voolude suhtes on aga erimeelsusi ka juutide hulgas. Seegi on seaduspärane. Järgnevalt kasutan pen kuriooni poliitilise portree tutvustamisel Jeruusalemma ülikooli välja antud juudi entsüklopeediat Pevkuri hariduse, reformitud Hederis, see tähendab vaimulikus algkoolis, kus õppetöö toimus, mitte jidiši Vaidi friigikeeles. Oma isa mõjul huvitus Pevkur juba varajasest noorpõlvest sionismi ideedest. 1903. aastal liitus ta seitsmeteistaastase noorukina unistliku töölisliikumisega, puha leitsioon. Ning kolm aastat hiljem asus Palestiinasse. Seal alustas ta tööd juudi põllumajandusasundustes ning peagi lülitus seonistliku töölisliikumisse. Pen kuryul pooldas veendunult hübriidi keele juurutamist kogu juudi ühiskonna igapäevaellu. Ta tegutses partei ajalehe toimetajana, osales delegaadi naasionistlikul kongressil ning Bualeitsioon konverentsil Viinis. Seejärel õppis Pevkuril on õigusteadust Istanbulis, kus püüdis luua kontakte türgi edumeelse haritlaskonna. Ka Palestiina oli sel ajal ju Türgi kontrolli all. Pärast seda, kui Türgi astus 1915. aastal esimesse maailmasõtta Austria ja Saksamaa poolel esitati pen kurioonile süüdistus illegaalse tegevuse eesmärgil luua Palestiinas iseseisev juudi riik. Ben Gordon saadeti Türgist välja Egiptusse. Sealt siirdus ta peatselt USAsse, kus algatas noorsooliikumise, mille osalised pidid koheselt pärast sõda ümber asuma retsis faili, see tähendab Iisraeli maale, juutide iidsele kodumaale. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal abiellus Ben Gordon New Yorgis poolamon reisiga, kes jäi talle truuks elukaaslaseks rohkem kui pooleks sajandiks. Poola suri 1968. aastal 31. oktoobril 1917 kiitis Suurbritannia lõplikult heaks palsuuri deklaratsiooni, mis tähendas seda, et edaspidi suhtub Briti valitsus heasoovlikult juutide eesmärki luua Palestiinas oma rahvuslik kodukolle. Deklaratsioonis rõhutati sedagi, et seoses briti valitsuse uue hoiakuga ei tohi sündida mitte midagi niisugust, mis riivaks mitte juudi kogukondade kodaniku religioosseid õigusi Palestiinas, samuti juutide õigusi ja poliitilist staatust väljaspool Palestiinast. Deklaratsiooni projekti koostas Suurbritannia välisministri Artur James suuri ettepanekul inglise sionistide võix juhte Haim väitzmann, kellest hiljem sai Iisraeli riigi esimene president. Deklaratsiooniga soostus ta USA tollane president Nilsson ja see kiideti heaks liitlasmaade konverentsil 1920. aasta aprillis žanreemos. 22. aasta 24. juulil lülitati palsuuri deklaratsioon Suurbritanniale Palestiina suhtes antud mandaadi. Teksti, mille kinnitas rahvasteliiga võitlusdeklaratsiooni praktilise elluviimise eest, vältas ligemale 30 aastat, mil Palestiinas kehtis briti mandaat. Pevkuri oli selle võitlusega vahetult seotud. Tasub toetama Briti armees juudi väeüksuste loomist ning astub 18. aasta mais juudi leegioni võitluspataljoni. 1919. aastal jahvastel Avivi külje all toimunud Bualeitsiooni konverentsil kutsus pen Corion juudi tööliskonda Palestiinas jaga diasporas ühinema ühtseks organisatsiooniks, millest peab saama põhiline jõud juutide esivanemate põli seal maal uue ühiskonna loomisel. See ühiskond pidi pen kuriooni arvates rajanema majanduse sotsialistlike alustel kooperatsioonil vastastikusel abistamisel Jakollektivismil. 1920. aastal loodi Palestiinas töölisliikumise organisatsioon histo Truut ametiühingud ning aasta hiljem valiti pen Corion histad ruti peasekretäriks. Sellel ametikohal oli ta 14 aastat. Penguriooni juhtimisel kujunes ista suht võimsaks ühenduseks, kuhu kuulusid mitte ainult ametiühingud, vaid ka põllumajanduse, ehituse ja kaubandusettevõtted. Rajati oma tervishoiu- ja haridusvõrk. Ajuti tegutses ka omakaitseorganisatsioon. Ben Gordon püüdis luua kontaktiga Nõukogude ametiühingutega eesmärgil saavutada NSV Liidu võimude nõusolekut juutide väljarändamiseks Palestiinasse. 23. aastal külastas Ben kurioon Moskvas toimunud rahvusvahelist põllumajandusnäitust, milles osales kahistatud Entenguriooni püüdlused saavutada Nõukogude juhtidele väljasõiduõigust ei kandnud tookord vilja. 1930. aastal loodi Ben kuriooni eestvedamisel Palestiinas Töölispartei kes õige pea saavutas ülemaailmsesse unistlikus liikumises liidrikoha. Ben Gordon valiti sonistliku organisatsiooni ja juudiagentuuri täitevkomitee liikmeks ning aastal 35 48 oli ta juudiagentuuri esimees. Ben kuriooni. Katsed saavutada kompromissi sionistide revisjonistide ja Palestiina araablaste juhtidega ei kandnud paraku vilja. Kolmekümnendail aastail taotlus Ben Gordon visalt kasvõi kõige pisema iseseisva juudiriigi loomist briti mandaadi jagamise teel et rajada juutidele pääseti natsismist, kuid Suurbritannia valitsus tõrjus need püüdlused. Veelgi enam. 39. aastal avaldas Briti valitsus valge raamatu, milles piirati miinimumini juutide väljarännet Palestiinasse ning keelati peaaegu kogu mandaat alal juutide poolt. Maa ülesostmine. Ben Gordon kritiseeris teravalt Suurbritannia poliitikat ning kutsus üles seisma sellele vastu protestidemonstratsioonide korraldamisega illegaalse Repatreerimis organiseerimisega ning nende maa-alade asustamisega, mille omandamine oli ära keelatud. Palestiinas süvenesid inglisevastased meeleolud. Ben kuriooni, poliitikud, talent, taktikuna avaldus ilmekalt teise maailmasõja-aastail. Siis formuleeris Daciwanistliku liikumise põhiülesande nõnda. Ja see on minu arvates väga õpetlik. Inglismaad hakkame sõjas Hitleri vastu toetama, nii nagu poleks valged raamatud olemas. Ent valge raamatu vastu võitleme nii, justkui poleks olemas sõda Hitleri vastu. Juudid teadsid, mille eest ja kelle vastu nad võitlevad. Nende peavaenlane oli natsism. Teise maailmasõja lõppemise järel jätkas Ben Corion võitlus briti võimude vastu, kes endistviisi püüdsid tõkestada juutide väljarännet Palestiinasse. Ometi sundis katastroof teises maailmasõjas ellujäänud juutidest paljusid otsima varju just nimelt Palestiinas. Ben Gordon asetas rõhu poliitilisele võitlusele, kuid ei välistanud ka relvavõitlust. See pidi aga igal juhul olema tsentraliseeritud ja koordineeritud. Pevkur oli kategooriliselt vastu separatistliku relvavõitlusele ning eitas terrorit kui poliitilist tegurit. Pärast seda, kui ÜRO peaassamblee võttis 1947. aasta 29. novembril vastu resolutsiooni Palestiina jagamisest juudi-araabia riigiks sai Ben kurioonist Erelt siis Raili juudi kogukonna nõukogu esimees ja ühtaegu täidesaatva rahva juhatuse liider. Hoolimata USA survest ja mitmete oma kolleegide vastuseisust nõudes Ben Gordon Iisraeli riigi iseseisvuse väljakuulutamist otsekohe pärast briti mandaadi lõppemist sündiski 14 10. mail 1948 üks päev enne briti mandaat vaatamist ja Ben kurioonist sai ajutise valitsuse juht. Araabia riigid reageerisid Iisraeli väljakuulutamisele raevukalt. Ööl vastu viieteistkümnendat maid pommitasid Egiptuse lennukitel Avivi. Algas esimene Iisraeli-Araabia sõda. Iisraelile oli see iseseisvussõda. Ben Gordon juhatas kogu riigikaitsed, mis täielikult allutati tsiviilvõimule. Sõda lõppes vaherahuga 49. aasta juulis, mis tublisti tugevdas Iisraeli riigi julgeolekut. Veel enne vaherahu toimusid Iisraelis esimesed üldvalimised 49. aasta jaanuaris. Kõige enam kohti 120 liikmelises Knessetis sai Ben kursiooni juhitud Töölispartei Mapai president Litzmann tegiben kurioonile ülesande moodustada Iisraeli esimene parlamentaarne valitsus. Ben Corion sai pea- ja kaitseministri ametikohad. Ta pühendas sel perioodil väga palju tähelepanu uue riigi põhiliste seadusaktide ettevalmistamisel vastuvõtmisele, sealhulgas seadus juutide tagasitulekust ja neil Iisraeli kodakondsuse andmisest üldise ja tasuta koolihariduse seadus, kokkulepe Lääne-Saksamaaga, reparatsioonide maksmisest ja mitmed muud konstitutsioonilise iseloomuga õigusaktid. Ja nüüd järgneb Ben kuriooni eluloos üsna omapärane etapp. 53. aasta detsembris läks ta 67 aastaselt esimest korda erru ning astus vastloodud parteivälisesse Kibutsi ste pokker, mis paiknes nägevi kõrbes. Selle sammuga tahtis Ben Gordon rõhutada Kõrbalad asustamise hõlvamise vajadust ning näitas niimoodi noortele isikliku eeskuju. Töö polnud muidugi meelakkumine, kuid vääris järgimist. 55. aasta veebruaris kutsuti pen Corion taas kaitseministri ametikohale, sest sõjaline olukord piiril araabia riikidega teravnes. Sama aasta novembris sai Pengurioonist pärast üldvalimisi taas peaminister. Ben Gordon juhatas 56. aasta sügisel niinimetatud Siinai kampaaniat, mille käigus Iisraeli armee hõivas Siinai poolsaare ja Gaza sektori. NSV Liidu ja USA survel olid Iisraeli väed küll sunnitud need alad Egiptusele tagastama ent sinna asusid ÜRO üksused. See oli siis Iisraeli-Araabia teine sõda, mille ajendas Suessi kanali ratsionaliseerimine Egiptuse poolt. 59. aasta valimiste eeltoetus Ben Gordon valimisseaduse muutmist. Ta leidis, et seni kehtinud proportsionaalne valimissüsteem, kus kogu riik on üks suur valimisringkond killustab poliitilist struktuuri ning lõhestab ühiskonda rivaalitsevat. Eks Pisi grupeeringut. Eks Pevkuri soovitus valimisringkondade alusel, mis pidi tugevdama ka enamuse valitsuse positsiooni. Paraku ei leidnud pen kuriooni ettepanek piisavat toetust ei parlamendis ega ka tema enda parteis. Ja sealt, muide algasid ka ebakõlad pelguriooni ja Mapai partei vahel. Kui pärast kuuepäevast sõda 67. aasta suvel Mapai ühines mitme teise vasakorganisatsiooniga Iisraeli Tööparteiks, siis Ben Gordon sellega ei liitunud. Viimast korda kandideeris Ben kurjunudknissadesse 69. aastal riikliku nimistu poolt. Ent see grupp sai vaid neli mandaati. Aasta hiljem lahkus Ben Gordon Kressetist, loobus lõplikult poliitilisest elust ning pühendas end 80 nelja-aastase mehena täielikult kirjanduslikule tegevusele armsaks saanud pokkeri kibutsis. Mul oli 89. aasta detsembris 90. aasta jaanuaris võimalus viibida üle kuu aja Iisraelis. Loomulikult külastasin pen kuriooni majamuuseumi Tel Avivis Ben kuriooni tänavas, kus elas palju aastaid. Poliitilise tegevuse aegu. Sain käia ka Ben kuriooni majas ste pokkeri kibutsis neegeevi kõrbes. Mõlemad majad räägivad kõrgesti erudeeritud ja samal ajal väga lihtsat tagasihoidlikku elulaadi pidanud inimesest. Iisraeli riigi isana on Pevkur alatiseks jäänud oma rahva marussa. Ta kehastab nii Iisraeli rajamise raskeid aastakümneid kui iseseisva riigi arengut koos kõige selle juurde kuulunud saavutuste ja probleemidega. Pelgurioonistun eri maades ilmunud hulgaliselt raamatuid, tema biograafid jätkavad tööd. Ben Gordon suri varsti pärast Neljandat Iisraeli-Araabia sõda ehk oktoobrisõda 1973 mida Iisraelis nimetatakse kohtupäevasõjaks. Tema surm tähistas omamoodi ajastule lõppemist. See oli Penguriooni ajastu, mis väärib oma nime. Ben Gordon uskus siiralt ja veendunult juutide rahvusliku taassündi. Selle aluseks pidas ta rahva loovat tööd oma kodumaal. Rahva saatus otsustatakse üksnes Erres Iisraelis oma esivanemate kodumaal. Pevkuril on eitas kategooriliselt juutide terviklikku ja täisverelist elu diasporas väljaspool Iisraeli. See oli tema maailmavaade. Otsustavaks pidas pen kurjal Alijad, see tähendab juutide naasmist esivanemate maale, selle asustamist ja riigikaitset. Sotsialismi ja sionismi ühitas Pevkuri on selles selle eesmärgil, et ta nägi selles Teed Iisraeli iidsete prohvetite ideaalide elluviimiseks. Pen kurioon uuris piiblit mitte ainult kui juudi kultuuri algallikat vaid ka kui stiimulit Iisraeli taasloomiseks kaasajal. Ben Gordon oli sügavalt veendunud, et ka tänapäeval võib Iisrael olla tsiviliseeritud maailmale eeskujuks ühiskonnaelu ja majandustegevuse uute vormide, edendajana, teaduse ja kultuuri arendamisel ning uut tüüpi inimese kujundamisel, kes on vaba sotsiaalsest ja rahvuslikust ebavõrdsusest tulenevatest kompleksidest. Viis aastat pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist kirjutas Ben Gordon manitsevalt. Tsiteerin. Iisraeli rahvas ei ole veel piisavalt omandanud riiklikku teadvust ja vastutust, mis on tunnuslik iseseisvale rahvale. Paljudes maades olid juudid Diaspora sunnitud kavandama selleks, et mööda hiilida neid diskrimineerimatus. Seadustest. Põlvkondade vältel juurdunud harjumused ei kao mõne aastaga. Inimene ei muutu paugupealt oma riigi patrioodiks ja eeskujulikuks kodanikuks. Ben Gordon toonitas, et eeskujulik riik pole mitte eeskujuliku moraali tulemus vaid kodanikutunde, eeskujuliku ja õige kasvatamise vili. Iseseisvus mitte üksnes ei anna õigusi, vaid paneb iseseisvuse kandjalaga raske vastutuse. Ben Gordon tavatses korrata Aristotelese sõnu. Riik tekkis elutagamise nimel, kuid riigi eesmärk on hea elu. Pevkur lähtus kontseptsioonist, mille kohaselt juudi riik võib eksisteerida vaid siis kui on tagatud niisugused ühiskondlikud ja vaimsed väärtused nagu iseseisev töö, sõltumatu majandus, siseriiklik kord ja seadus taustamine. Seepärast peabki unistlik revolutsioon olema ühtaegu nii sotsiaalne kui ka vaimne. Teadvuses omanäoliseks põhimõttekindlaks, poliitikuks ja ühtaegu väga vastuoluliseks isiksuseks. Ta oli ääretult tundlik inimene. Usun, et Ben kuriooni poliitilisest portreest, tema kogemusterikast tegevusest on õppida nii mõndagi teistelgi rahvastel. Mulle tundub, et see käib õige mitme probleemi puhul ka Eesti tänapäeva ühiskonna ja riigi kohta. Kuigi pealtnäha on Iisraeli ja Eesti arengulugu päris erinev.