Eesti vabariigi ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis, teil on lõppev nädal olnud küll ülimalt tihe. Kasvõi kui lehe sõnumeid lugeda, siis olete võtnud. Kas te ise mäletate, mitu välisdelegatsiooni vastu? Ja siis peab kohe hakkama meenutama. Võib olla ühe käe sõrmedest jätkub. See nädal on olnud päris pingeline ja Džibing on loomulik, sellepärast et Meie praegune riigipea, härra Rüütel, on ka puhkusele üle mitme aasta. Ja mina olen kohustatud täitma tema kohuseid selle tõttu, siis on tulnud ka natukene tema koormust minu peale. Et jah, pinget on jätkunud. Kas see peab nii olema selge praegu, et asepresidenti või omaette isikut meil ei ole? Tõepoolest, praegused ülemineku perioodil on meie riigiõiguslik korraldus paika pandud. Reglement tulebki niimoodi välja, et kui meil ei ole oma põhiseadus, siis kõik konstitutsioonilised elemendid enamasti koondunud sellesse dokumenti. Ja praegu on asjad tõesti niimoodi paika pandud. Et riigipea kohuseid või ülesandeid täidab praegu ülemnõukogu esimees ja tema äraolekul täidab tema kohuseid ülemnõukogu juhataja. Teistpidi vahetus ei ole. Nüüd kuidas peaks ja saaks olema kord Tuleviku Eestis siis, kui iseseisvus on taastatud, kõik oleneb ikkagi sellest, milline saab olema meie riigiõigusliku ülesehitus. Kui meil saab olema presidentaalne vabariik siis on ühed struktuurid ühed korrad, kui parlamentaarne, siis teised? No mina avaldan oma isiklikku arvamus. Praegu on küll ülemineku perioodil Eestil selgelt parlamentaarse riigikorraldusega riigi ülesehitusse. Mina isiklikult oleksin president aalse riigikorralduse poolt juba lähtudes ka õiguslikust järjepidevusest ja sellisel juhtumil ma kujutaksin ette, et siis peaks olema gaasi president. Kui juhtub aga nii, et Eesti valib parlamentaarse riigikorralduse ja enamus poliitikud on seda meelt, siis sellisel juhtumil riigipea, president tõenäoliselt saab olema nominaalse võimuga ja sellisel juhtumil ei oleks võib-olla tal isegi asetäitjat vaja. Niimoodi need vahekorrad välja kujunevad. Jah, oma eelmise küsimusega ma ausalt öeldes rutasin natukene ette, sest siiski on meil meil ju tegelikult ülemnõukogu esimees ja. Ja tema asetäitjad siis meil ei ole. Kuid härra Nugis, te ütlesite, et Arnold Rüütel on üle mitme aasta nüüd puhkusel, kas te isegi olete saanud puhata? Jah, ma pean tunnistama avameelselt, et ma sellel aastal ikka puhata saanud ka vähe. Tõsi, on küll see nüüd, et ma ei ole saanud küll tervet nädalat lausa puhkusel olla. Vähemasti korra või kaks nädalas, ma olen ikkagi väljas käinud hoidma, puhata olen saanud ja sellepärast pole nurisemiseks põhjust lausa ei ole noh, võrreldes kas või eelmise aastaga, kus võib-olla seal lubada endale mõned päevad. Kuidas te puhkate, minul on Kloogarannas päikseline suvemaja võib isegi öelda, et kaks on neid, teine küll on niisugune abihoonega küllalt kapitaal näib Smale nad ise ehitanud. Ja põhiliselt on minu puhkus aktiivne kogu aeg leian selle kallal tööd ja nokitsemist. Ja tahan, et oleks heas korras. Et ilus omale vaadata ja, ja teistele näidata. Ja sellest väga kaugel on ka üks pisikene põllutükk. On asjaolud ikka nii kaugele, et peale selle, et põllutöö võib-olla ka hobi on ta nüüd juba vaata et hädavajadus. Tõsi, seal rohkem mõelnud minu abikaasa mureks, aga seal on minu puhkus läinud. Ja olen isegi paar korda käinud lausa Kloogarannas esitamas ja meres ujumas ka. Nii et siis nii vähe, kui seda puhkust olnud on, siis ikkagi on läinud täie ette, et te olete mees, kes kui on vaja haamriga naela seina lüüa, siis naabrimeest appi kutsuda ei ole vaja saata ikka isetöödega hakkama. Ma olen kõik tööd oma majapidamise juures ise ära teinud peale rookatuse, kus tuli siiski paluda veel spetsialist appi ja ka selle töö käigus õppisin ma sellega ära, nii et kui nüüd natuke seda naljatoonis võtta, siis hädapärast panen rookatusega peale. Aga noh, õigluse nimel tuleb ikkagi öelda ka seda, et kõik see ehitus oli tehtud koos minu vanaisaga, kes on nii veel praegu elus peaaegu üheksakümneaastane mees ja, ja tema selle eriala mees, eks ma tema kõrvalt ole seda õppinud. Oma sirgjoonelisus poolest võiks teie kohta öelda, et te olete maamees, olete te muidu maalt või linnast? Mina olen ise päris linnamees sündinud kuja Tallinna linnas Pelgulinnast. Aga minu esivanemad on küll maalt päritud üks Järvamaalt ja teine Harjumaalt ja kogu suguvõsa nii palju kui mina tean, oma suguvõsast on nad kõik ikkagi maainimesed, ikkagi taluinimesed. Ja vaatame nüüd uude nädalasse. Töö algab jälle ülemnõukogus pihta. Öelge, kas ülemnõukogu nädalad on pööraselt väsitavad? Ma kujutan ette, et te olete selle aja jooksul ka õppinud seda saali distsiplineerida, muidugi uus elektroonika vast tuleb teile nüüd abiks. Ei kujuta ette, kui vana süsteemi järgi peaks vist töötama. Jah, vot vana süsteemiga küll enam töötada ei oskaks, ei tahaks, õigemini minul oli juba võimalus kohe jätkata uue süsteemiga. Ma ütleksin niimoodi. Netega nädal nädalal ei ole vennad või istungjärgud, omavahel ei ole sarnased. Aga eks igas töös olla ikkagi oma vilumus, oma harjumus. Kui võtta üle tüki aja jälle kätte mõni raske füüsiline töö, siis on õhtuks kondid nii haiged. Samas kõrval, vaatad, võib olla igapäevasele töö, tegijale pole häda midagi, eks nii ole ka selle minu põhitööga. Mina ei hakkaks praegu niimoodi kurtma, et küll on raske ja võimatu ja ma töötaksin praegu oma võimete piiril, Leima seda ei ütle. Kuigi muidugi on raske, raske on ta sellepärast, et siin on niuksed omapärased mängureeglid. Ma pean ju, kui nii võib öelda mängu jälgima algusest lõpuni. Et kõik panused oleksid õieti paika pandud. Sest muidu võib juhtuda niimoodi, et kui midagi alguses on juhtunud ja see on fikseeritud ja reglementi moodi lähevad asjad lõpuni finaali ja ma seda ei mäleta või kuskil eksin, võib tulla küsimus selliselt üles protestiga tühite tühistatakse terve istungi tulemus. Samas ei taha ma muidugi praegu küll jätta. Noh, niisugust muljet et ma nüüd töötaksin, võib olla täiesti oma võimetele eksistentsi piiril, et kui veel midagi nüüd peaks järsku tulema ootamatult mulle selged, siis kohe nagu nõrguks läbi? Ei, seda ei ole. Iga töö tahab harjutamist, treenimist. Peab ütlema niimoodi, et tuleb osata jõuvarud õieti ära jaotada. Olen alati töötanud ka mitte ainult sellel ametikohal, vaid ka omal ajal majanduses sellise arvestusega, et mitte täna ei ole reed. Ma töötan alati nii, et täna veel kolmapäev Aga teie positsioon või amet on ikkagi praegu niisugune, et ma kujutan ette, et teatega kuluaarides, kas või siinsamas Toompeal ringi liikudes ikkagi ennast trammis hoidma, kas on tuntav ka teatav lähenemispüüd, püüd kallutada teid ka kuluaarides, mitte istungi ajal? Kas see häirib teda teid ja on ta tuntav? Mitte et ta oleks tuntav, vaid ta ka niimoodi on. Ja kuluaaritööpoliitikas on täiesti tavaline nähtus. Et kas ta häirib. Aga muidu ta ei häiri, sellepärast et nii tehakse igal pool. Võimalik, et ma ise ka seda teen. Niisugune on poliitika ja tihtilugu pannakse tõsised küsimused paiklust kuluaarides. Suures saalis või kabinetis ainult vormistatakse. Võtan seda loomulikult. Aga seal peab olema professionaalne. Kui keegi küsiks? Minu käest seda millisesse pingeritta ma paneksin üldse võib-olla need nõudeid, kriteeriumid, mida ma esitan partneritele siis ma paneksingi professionaalsuse kuskile päris ette, kui mitte esimese koha peale, hindan ise seda väga kõrgelt ja nõuaga teiste käest. Olles siis nii hea või nii halva või keskmise ettevalmistamisega, kui ma olen. Aga ma siiski arvan ise, et ma olen veel mingil moel arenemisvõimeline, ei ole lootusetu. Ja vot selles küsimuses ma ei salli laiskustega lodevustega minnalaskmis kellegi juures. Asjad peavad olema alati selgelt selgeks õpitud. Paraku on meie saadikutel ikka aeg-ajalt ebaprofessionaalsust või kohati küündimatust või tegutseda mitte tahtmist ikka süüks pandud. Kas võtate Parlamendi juhatajana selle kriitika nii-öelda omaks oma seal allpool istuvate nimel? Muidugi võtan omaks nii Albol istujate nimel kui keskel istujate nimel rääkisid mõtet enda nimel. Muidugi võtan omaks. Loomulikult Neid asjaolusid võib kõike seletada ja selgitada, seda on ka tehtud. Kas seda peab õigustama, see on muidugi iseküsimus. Kuigi võib ka ühte või teist see ikkagi õigustada, sest tuleneb ju sellest paljud asjaolud. Milliste kriteeriumite järgi, millise malli järgi professionaalsust mõõdame, mida keegi peab professionaalsus. Või isegi kui me räägi professionaalsust, siis räägime lihtsalt ka töö tulemuslikkusest. Räägime ka võib-olla töö tegemise otstarbekust, mis võib mõnikord välja kukkuda ka mitte professionaalil, lihtsalt kasvõi juhuslikult või on või on muidu lahtise käega või lahtise suuga mees. Jään mina ikka enda juurde, vaatamata sellele, et ülemnõukogu ei ole praegu meie rahva silmis väga kõrgelt koteeritud. Et ta on selline, nagu on rahvas valinud. Rahvas peab ikkagi seda teadma, et ta on tema poolt valitud org. Kas rahvas on suuteline leidma kuskil paremaid saadikuid? Võimalik, et nad on olemas. Päris kindlasti usun, et mõned üksikud on jõudnud areneda poliitikas tõesti nii küpseks. Nad oleksid paremad mõningatest meie saadikutest, kui te arvata seda, et kuskil Alutaguse metsades või mujal kivi karjäärides on peidus massiliselt paremaid saadikukandidaate, seda ma küll ei usu. Praegu on kujunenud selline periood välja kus rahvas on koondanud oma hoiakud. Ja nagu ma juba ütlesin, ei suhtu rahvas suure vaimustusega praegu ülemnõukogusse. Noh, ju me oleme ilmselt seda ära teeninud, sest ega rahva arvamust arvamuse vastu ei saa. Iseasi on ka küsimus ainult selles, et kas ka rahvale tuleb mõnda asja selgitada, kas lugu peab olema sedamoodi paika pandud, et rahva arvamus on aksioom ja see kujundab oma õiguse ja selle õigusega tuleb leppida või on võimalik ka siiski mõningatel juhtumitel silmi avad? Ma mõtlen, et mõlemad momendid on vajalikud kuid ilmselt ei tule meil mitte praegu õigustada rahva ees oma möödalaskmisi või tegematajätmisi, vaid lihtsalt püüda paremini teha. Ja muidugi ütleb ka rahvasaadiku nimi ise ära, et ta on rahvasaadik ja tegelikult vist on üsna ära unustatud ka valijate poolt see et ometi ju neid mehi neid naisi valiti ja on ju ometi küsida, õigus igal valijal. Et kuidas ja miks siin peaks olema vist aktiivsust nagu mõlemapoolset ja mitte ainult kriitikat. Vaat see küsimus oli väga õieti püstitatud, ma olen püüdnud ka mõnes eelmises väljaütlemist seda just rõhutada. Et iga vali peab tegelema oma saadikuga. Tema on ju selle valinud ja ei maksa võtta küsimusi nüüd selliselt, et kui tegemist oli mitmemandaadilise ringkonna ka, et vaat siis, kui ma kellelegi panin number üheksa, et ma siis number kolmega tegeleda ei tohi, ikka tohib, tuleb ühesõnaga kõik selle ringkonnasaadikud on ju lõppude lõpuks valitud selle ringkonna valijate poolt. Ja mitte nii palju ei ole küsimus selles, et üksikvalija või inimeste või elanike grupp tegeleb ülemnõukogu tervikuna. Sest võib ju juhtuda tõesti nii, et näiteks ühe ringkonnasaadikud minu meelest ütleme kasvõi niimoodi Läänemaalt valitud valijad valisid oma saadikud oma saadikute tegevuse tegevusega väga rahul. Mis näiteks sugugi ei pruugi meeldida minu pärast, kas või Kohtla-Järve valijatel. Sellepärast ei saa hakata süüdistama mitte ülemnõu, tegelege igaüks oma saadikutega, mõjutage neid, sest teie olete nemad valinud. Mis aga puudutab täitevorganit, show valitsust, siis valitsus on meie poolt palgale pandud ja see on juba meie mure, kuidas mõned hinnangud anname, ärgem ajagem neid sassi. Ärgem tehkem asju nii, nagu oli 40. aastal nüüd köik Toompeale või Kadriorgu valitsust kukutama või valitsust toetama. Valitsus pannakse paika parlamendi poolt. See on juba parlamendi asi, kuidas ta need asjad reguleerib. Teie olete paika pannud saadikud? Ainult et saadikud on valitud. Vähemasti tsiviliseeritud maades ei ole tagasikutsutav lihtsalt teist korda ei valita sellist inimest, kes on pettunud lootusi. Mis aga puudutab parlamendi laialiminekut, siis ka neid ei lahendata mitte miitingutel ja neid otsuseid ei võeta vastu tänavatel, vaid need küsimused peavad olema lahendatud põhiseaduses. Meie tunnistame oma vigu ja puudusi, kuid katsume ka kõik ise korrektselt käitutud, et me segamini ei aja. Millist hooba meist igaüks peaks just parasjagu kasutama? Ülo Nugis, kui võtame nüüd teise ja väga olulise tahu teie tööst, te olete Eesti delegatsiooni juht läbirääkimistel NSV Liiduga. Ka selles valdkonnas on vist üht-teist oodata. Majandusekspertide kohtumine sel nädalal Moskvas oli edukas. Kuidas on nüüd need asjad vahepeal arenenud, kas näete võimalust? Nädala lõpuks järgmise nädala lõpuks ikkagi Moskvasse minna, delegatsioonide tasemel kohtuda? Räägime ka nendest läbirääkimistes suu mõnevõrra puhtamaks, natuke teise nurga alt. Siit ja sealt on siiski kuulda olnud hääli. Et kas need läbirääkimised ei võiks olla vähekene. Edukamad võib olla viga on eesti poole läbi rääkijates, sest on võimalik tuua teisi ja paremaid näiteid. Näiteks mõningad majandus kokkulepped üksikute Nõukogude Liidu regioonide vahel on justkui edukalt sõlmitud. Loomulikult ei taha ma seda väita niimoodi et see meie läbirääkimiste delegatsioon eesotsas minuga võiks olla Eesti rahva poolt parim, mida ta suudab välja panna. Ma olen valmis arvamat, kindlasti võib ka paremat meeskonda moodustada. Kuid täna ta on selline. Katsume kõigepealt aru saada ühest, et üks asi on kokku leppida kolmelistes igapäevastes elu-olu tagavates küsimustes ja need on ka väärtuslikud, rasked jutud. Teine asi on saavutada kokkulepe Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks, see on teine teema. Ja sinna alla ei käi mitte igasugused jutud. Ja meie töö tulemus on saavutatud siis, kui on sõlmitud kokkulepe eesti riigi tunnustamiseks Nõukogude liidu poolt. Niisama nagu ta toimus Venemaa poolt. Põnevad ja rasked ajad on ees. Aga Ülo Nugis, kuidas te puhkate, kui on olnud väga raske päev, võib-olla ka kohati midagi viltu läinud? Ma ei tahaks nüüd öelda seda et see on minu jooks, oleks ülisuur probleem, kuid ta ikkagi on ja ma usun, et ta on paljudele Omal ajal, kui ma noore mehena võtsin endale juba Vastutusrikkaid töölõike kanda. Olin ma siis ka mures, kuidas. Ma suudaksin pidurdusprotsesse iseendast kõige paremini reguleerida. Minu üks nõrk külg oli siis ja natukene on praegu see, et liiga suur inerts on organismis. Kui võtan tõsise töö käsile, ei lülita selleks ajaks välja, kui oleks aeg puhata. Kuid vastavalt ka kogemustega vanusega sain ühel ajal, kui ma töötasin, veel tehase direktor, tõesti asja nii kaugele. Et kui ikka läksin läbi vabriku värava välja, panin oma tööriista kokku ja suutsin välja lülitada ja hakkas piinama mind asi kuskil pühapäeva poolest päevast. Vaat nüüd üle minnes teisele tööle, mis nõuab teist kvalifikatsiooni, on teistsuguste nõuetega, ma olen natukene jälle kimpus, sellega ei suuda korralikult välja lülitada ennast. Ja mõningane aeg läheb selle peale, et ma pean lubamatult palju. Võib-olla peaaegu et isegi terve tund päevas tegelema iseendaga, sellepärast et korralikult kõik asjad isiklikus arhiivis, isiklikus kompuutris, mis asub peas, paika panna ja panema. Ja noh, sellega mul asi veel praegu laitmatu ei ole. Ma ei salga seda, et ma iseendaga ikkagi tegelen. Ma valmistan kõik istungil ette. Ma ei pea mitte üksipäini silmas seda tehniliste kantselei tööd, mis puudutab tööd dokumentidega. Seda me teeme kollektiivselt, selleks on olemas meil vastavad inimesed. Kuid mul on vaja teatud aega rolli sisse elamiseks. Võib-olla see võib olla minutite küsimus. Samamoodi mul on vaja ka teatud aega rollist lahkumiseks ja kui on eriti rasked päevad, ütleme neljapäevased päevad, kus on neli tundi jutti plenaaristungit, sellele tuleb otsa presiidium poole ööni. Vaat siis tunnen niisugustel vastutusrikastel lõikudel, kus mul on omal kas ettekanne või sõnavõtt. Et ma vahetult enne seda tahaksin kolm, viis minutit olla, üks mõtlen siis välja lülitama. Kõik asjad, panen ilusti paika. Noh, toimub niisugune pisikene autosugestioon ja siis tunnen, et võin jälle neli-viis tundi panna samas vaimus. Igalühel on oma meetodit, aga ma kuigi palju iseendaga ikkagi tegelen ja, ja ma usun, et teised poliitikud kasutavad samu võtteid vähemasti sarnaseid. Üks vandesõnaga vahel aitab see vasarvilisi nimetamine. Mina olen jah, vast ekstra värt loomu poolest ja ma nüüd ei tahaks seda öelda. Et mul ebatsensuursed sõnad oleks nagu alati käepärast võtta, aga noh, teinekord ikkagi Elanike välja ennast küll ja eks siis see olla rohkem tunda täitsa Bellidest, selline on nagu minu maneer, aga jällegi nii palju ma nüüd julgeksin enda ei tea, kas kiitmiseks öelda seda, et et ega nüüd vast minu lähikondlastele seda niimoodi fikseerida kerge võimalik ei ole. Ma nüüd tunnetan niimoodi, tähendatakse, praegusel etapil peab mu professionaalsus olema nii palju kõrge, et kõigest sellest, millest ma praegu avameelselt siin kõnelen isegi võib-olla natuke liiga avameelselt, et see väljast kuskilt näha ei ole. Traagelniite ei tohi näha olla.