Praegu kuuleme raadiost iga päev nime Lillehammeri. Aga mida ütleb see nimi teile kõigepealt, kui te seda kuulete? Minule ta kõigepealt muidugi seostub norra ühe silmapaistvama kirjaniku siiliilmsetega sest Lillehammeris asus pikka aega tema kodu kuhu ta kolis elama 1919. aastal ja elas seal kuni oma surmani 1949. aastal. Nii et 30 aastat ja alustame siis jälle päris algusest. Kas teie haridus on vastavate norra keelest? Hakkasite tõlkima? Ei, minu haridus ei olnud vastav. Ma olen oma hariduselt keemiainsener ja töötasin ka pikki aastaid keemiainsenerina keele juurde viise. Minust ärganud. Kaob huvi Norra ja Norra rahva vastu, mille äratajaks sai Fridtjof, Nansen. Lugesin. See oli muidugi ammu kusagil 60.-te aastate algul tema elulugu. Ja avastasin, et Fridtjof Nansen ei olnud sugugi ainult kuulus taaralade uurija vaid ta oli ka silmapaistev poliitik ja humanist. Ta oli üks võtmekujusid Norra iseseisvuse saavutamisel 1905. aastal. Tänu temale sai Norra iseseisvaks ka veretult sest Nanseni nimi aitas mõjutada Euroopa üldsust ning selle üldsuse survel oli Rootsi sunnitud loobuma oma ülemvõimust Norras. Väga suurt mõju avaldas muidugi mulle ka tema töö humanistina, kui ta päästis miljoneid kodutuks jäänud inimesi pärast esimest maailmasõda, kes olid sõjapakku läinud ja ka sõjavangid, kes ei pääsenud enam oma kodumaale tagasi sest neil polnud passi ega polnud raha. Ja kuna ükski riik ei olnud nõus neile passe välja andma, siis tegi seda Nansen ise. Ta andis välja oma allkirjaga passid ja peagi tunnistasid kõik riigid neid basse ja need inimesed said siiski ajapikku oma kodumaale, pääsesid tagasi. Teil hakkas siis juba tekkima huvi just selle maa vastu, tähendab, mina tajusin teda kui võrratut isiksust ja ma lihtsalt tahtsin teada rohkem sellest rahvast, kelle keskel ta niisugune inimene kasvanud. Ja loomulikult sain ma aru, et, et midagi olenevalt sellest maast teada saada, tuli õppida kõigepealt selgeks keel. Aga mis kindlasti ränseni kohta lugesite Nanseni kohta ma lugesin seda elulugu, saksa keeles on kirjutanud Wolfgang Sontag ja muide seda elulugu sakslase kirjutatud elulugu hindavad ka norralased väga kõrgelt. Aga kuidas te siis hakkasite keelt õppima, keelt õppima hakata? Tol ajal oli muidugi ääretult raske. Alguses ma üritasin teha seda selliselt, et mul oli üks norrakeelne raamat Juhan Poyeri romaan, tentsiste riikinge, vinne viiking ja see oligi mul ka eesti keeles olemas. On peagi sai selgeks, et siiski keelt niimoodi raamatu abil selgeks ei saa. Kuid peagi sõitis mu abikaasa Moskvasse ja sealt õnnestus tal saada norra vene sõnastik väga põhjalik, 77000 märksõna. Ja ta oli nii ettevõtlikke, nii täis hindu mind aidata, et ta läks isegi Norra saatkonda kohtus seal Norra suursaadiku abikaasaga. Ta sai üsna palju materjale Norra kohta, mida ta minule tõi ja mis mind aitasid edasi minu töös õpinguse. Kui ma olin Juba nagu loonud endale pildi, kui mul oli avanenud see minu jaoks imepärane põhjamaine maailm Norra kultuur, siis ma hakkasin juba ennast teadlikult ette valmistama tõlkijaks, aga siis hakkasite ka huvi tundma reisimise vastu, et näha seda ilusat maad. Ja esimene võimalus Norrasse sõita tuli võib-olla isegi ootamatult. See oli 1965. aastal ja lugesin siis 65. aastal rahvahäälestaja väikest artiklit, kus teatati, millised ekskursioonid sel aastal on ette nähtud ja seal oli ka Norrasse ja mul õnnestus sinna rühma saada ja ma sain selle üheksapäevase turismireisi kaasa teha. Tõin sealt endale raamatuid, mis oli tookord keelatud. Siiski põues tõin ära ja tookord siiski Moskva lennujaamas turismigruppe eriti ei tuunitud, ei vaadatud üldse. Ma sain nendega õnnelikult koju juba selle eesmärgiga, et midagi tõlkida, kuigi ma siis veel ei olnud selleks võimeline. Niisiis järgmine kord järgmine kord jah, oli viis aastat hiljem oli 1970. aastal, kui olid juba Norraga meile tekkinud sidemed meie ametiühingute liinise ja toimus juuksurite võistluse norra eestimaalastele ja siis kohaliku tööstuse ametiühingu esimese. Ma ei tea, kus ta oli minu norra keele õpingutest harrastustest kuulutab aluse. Kas ma oleksin nõus tulema, tõlgiks kaasa? Noor ja nii julge praegu küll mõtlen, et eks seal on oma terminid ja oma termiidiraskused, aga ma sain hakkama. Järgmine kord oli juba, siis tuli suur vahe 20 aastane vahe ja siis oli ka vabaduse tuuled puhusid 1990. aasta oli ja Norras olev Norra Eesti kultuuri ühing mille aktiivne sekretär on meile siin Eesti kultuuriinimestel ju väga tuttava tuurid Farmrect. Tema andis minule ja Helve rebasele stipendiumi selle kultuuriühingu stipendiumi, et me saaksime kaks nädalat ennast siis täiendada norrase mis kujunes siis meile ka väga huvitavaks reisiks. Ja, ja viimast korda siis olin 1992. aastal, kui mulle anti üle Norra riigi autasu tõlketöö eest Püha Olavi medal. See on ikka väga kõrge autasu. Jah. Ma olin ka tõesti ääretult üllatunud, kui ma selle autasu sain ja. Ma sain sellest teada alles seal, sest mulle küll öeldi, et mulle antakse mingi autasu mida ma pidasin siis lihtsalt tõlkija preemiaks või selliseks nagu ikka, meile tõlkijate, need on antud nagu tavaliseks, nagu tavaliseks jah, et on mingi kirjandusringkondade autasu, aga kui ma sinna läksin, siis selgus, et see on riiklik autasu. See on siis kõrgeima autasu, mida Norras antakse välismaalastele Norra riigi huvide edendamise eest välismaal. Aga mis te arvate nüüd, kas see oli põhiliselt sellepärast, et te olete Sigrid Undseti Kristiina lauritsa tütre eesti keelde tõlkinud? See oli kindlasti üheks põhiliseks tõukejõuks. Aga ma mõtlen, et hoiti siis võib-olla arvesse ka minu eelnevat tööd, sest vaevalt et üks raamat oleks selle põhjuseks saanud. Norra riik oskab oma kultuuri levik hea, oskab väga ja Norra riik on huvitatud väga tema kultuur ja kirjandus levikse. Neil on spetsiaalne büroo norra kirjanduse levitamise büroo, mis ainult tegelebki sellega tutvustab norra kirjandust kõikidele tõlkijatele, kes välismaal elavad ja norra kirjandust tõlgivad. Aasta saadetakse vastavad kogumikud välja ja, ja saadetakse ka. Kui tõlkija on valinud endale raamatu, mida tähendab tõlkija, siis saadab see bürooga vastava raamatu. See kõik kuulub Norra välisministeeriumi alla, Norra välisministeerium finantseerib seda. Ja 76. aastal ilmus eesti keeles kogumik Norra novell, mille koostaja olete teie suurelt osalt te olete ka neid novelle tõlkinud. Mismoodi selle raamatu koostamisel norrasteid aidati? Koostamine sai alguse üldse sellest, et mul oli olemas raamat. Norrakeelne pärlid proosas, kus olid Norra käesolevas bändi parimad novellide. Ma tegin kirjastusele ettepanekut tõlkida sega eesti keelt ei anda välja norra novellina kirjastus Eesti Raamat oli sellega nõus ja ta tahtis, et ma täiendaksin seda nooremate autoritega ka. Kuna mul ju endale mingit ülevaadet nii suurt tol ajal veel ei olnud, norra kirjandusest ma ei osanud isegi valida, kes on parimad novellikirjanikud. Siis ma pöördusin Norra Kirjanike Liidu poolde ja palusin, et nad mulle soovitaksid norra parimaid novellikirjanikke. Nad tegid seda. Nad teatasid, kes on noortest parimad novellikirjanikud andsid nende autorite aadressid ja siis ma edasi pöördusin juba nende autorite poole. Palusin neil valida välja jälle omakorda oma parim novell ja võimaluse korral saata ka raamat, kus novell on. Ja tõesti ükski kirjanik ei öelnud ära, kõik vastasid mulle ja kõik saatsid oma raamatut. Ja suur osa nendest novellidest on kadunud Hendrik Seppa mahtunudki ja suur osa nendest, võib-olla isegi kõige suurem osa on tema tõlgitud eriti vanem kirjandus, sest tema oli ju meil ka väga tuntud norra klassikalise kirjanduse tõlkija. Siis on veel Arvo Alas ja jaanuar talvel ja teie ja Norra. Nooremas kirjanduses on viimasel ajal väga võimsalt esile kerkinud terve rida naiskirjanikke. Kuigi ajakirjanduses on alati olnud silmapaistvaid naiskirjanikke, nagu juba sigri Donsete mida kõik tunnevad, aga tänapäeva kirjanikest tahaksid kahtlemata esile tõsta selliseid, nagu on Herbjärgmasmu, kes ka 1987. aastal sai põhjamaadel kirjanduse auhinna siis Björn ikka, kes on ka esindatud minu, norra novellise ja kes on väga tuntud just novellikirjanikuna, kes on andnud üle 10 novellikogu välja sealjuures ainult kaks Nonii. Ma küsin vahepeal, kas novell on Norras populaarne novell on Norras populaarne. Norralased väga armastavad lugeda novelli, novelliraamatuid ostetakse palju ja ka norra kirjanikud väga meelsasti kirjutavad novelle ka tänavuaastane ilukirjanduse praage auhind, mis on Norra suurim kirjandusauhinda. Selle auhinna osaliseks sai novellikogu, mitte romaan. Meie kirjastajad võiksid seda kõrval ja nad ei taha eriti novelle avaldada viimasel ajal kahju. Tänavuaastane raagi preemia Hownia saajoneistenn kelle novell on ka eestikeelses norra novelli valimikus võetakse tõesti väga suureks novellimeistriks. Raamatuid väga ostetakse raamatute ostmise juurte, kui minna, siis tahaksime seda ka mainida, norraldada maga, lugejarahvas on statistika andmetel Skandinaavias rahvaste seast võib-olla kõige rohkem loeb raamatuid. Tänavu aasta osteti Norras 33 miljonit. Ilukirjanduslikud ei osta. Ja raamatukogudest laenutati 20 miljonit. See on kohutav, nii et see teeb umbes ligi 10 raamatute inimese kohta, arvestades norralaste seda neli miljonit inimeste. Ja kui me veel arvestame, et perekonnas on kaks täiskasvanud inimest siis võiks öelda, et isegi jah 20 raamatut osta tehakse aastas. Ja Norra aastal on ilusad suured raamatukogud kui norra kodudes käia. Jah, aga kui nüüd näiteks Norrasse minna ja küsida inimeste käest, kas on kerge leida inimest, kes ei ole lugenud Kristiina lauritsa tütart näiteks? Ma arvan, et ei ole kerge leida sellist inimest ja erinevus Eestiga on selles, et Eestis on ju Kristiina lauritsa tütar, üks naiste lemmikraamatuid. Ammu oli õhtulehes ju toodud pingerida, mis on naiste ja meeste lemmikraamatuid ja siis oli Kristiina lauritsa tütar oli naiste juures teisel kohal. Mehed nagu ei loe teda ja ma olen kohtunud haritud huvitavate meestega, kes on öelnud isegi, et nad on jätnud selle raamatu pooleli. Tõesti, ja, ja ma olen küsinud seda Norras ja Norra meeste käest, kuidas hindavad nemad Kristiina lauritsa sõidad, nad kõik hindavad seda raamatut väga kõrgelt ja nad ütlesid, et nende on see uudiseks. Et seda raamatut võiksid mehed mitte lugeda. Nii seda raamatut on ka hinnatud väga kõrgelt Nobeli preemiaga ja ja tõesti, on niisugune tunne, nagu sigri tundis, et oleks, oleks elanud selles ajas 600 aastat tagasi ja eks miks ta läks 600 aastat tagasi, on, võib olla mitu põhjust. Esiteks oli juba tema isa rahvusvaheliselt tuntud arheoloog Ingvalt insed äratanud temas suure huvi väga vastu. Juba lapsepõlvest saadik oli näiteks siidi tundset üheks lemmikraamatuks olid Islandil tagada see värvikas muinas-Norra maailma. See lihtsalt lummas teda. Sealt võib-olla juba otsida tuleks juuri nendel ajaloolistel romaanidel, mida ta on kirjutanud. Aga on ka veel üks teine põhjus, miks ta läks 600 aastat tagasiajase, kui ta hakkas kirjutama romaani Kristiina lauritsa tütar Sigrit untset on öelnud. Et ajad muutuvad, inimeste kombed muutuvad, nende tabad, muutvad, nende mõttemaailm muutub, nad suhtuvad asjadesse teistmoodi. Nende uskumus, religioon muutub. Aga inimeste südamed jäävad muutumatuks ajast aega. Ja selle raamatuga sigi tundsed tahtis näidata. Armastus inimeste südametes on nii endine et inimestevahelised suhted ei ole oluliselt muutunud läbi aegade. Aga võib-olla on muutunud mõiste? Jah, võib-olla on muutunud au mõiste, sest olla algu elas Kristiina lauritsa tütar. Oli muidugi au. Väärikus võib-olla kõige määramaks inimeste juurese tähtsam kui elu, see oli tähtsam kui elu. Seda võime tõestada ka Ellendi käitumise järele. Ta ei kartnud surma, aga ta ei reetnud oma kaaslasi. Ta oli valmis surema selle eest. Aga siin ma tahaksin siiski nii palju seda, et Sigrit untset asetas kõigist inimese eetilistest väärtustest siiski kõige kõrgemale armastuse. Ja võib-olla sellepärast raamad jaganud aegade olnud ja väga populaarne, väga populaarne on olnud. Inimesed saavad nagu ennast samastada seda raamatut lugedes oma mõtteid, oma tundeid, oma lähedastega. Ta pidi ikka väga hästi tundma vana aja elu Norras ja no ta tegi täiesti aukartust äratava töö ennem kui ta seda romaani asus kirjutama. Ja asjatundjate norra kriitikute hinnangute järele on kõik see, mis puudutab tolleaegset olmeta inimeste riideid, doi maju, Helvi, see kõik on tõene. Samuti on ju selle romaani tegevuse taustaks ajaloolised sündmused. Ja romaanis on isegi sees ajalooliselt tõeliselt elanud isikud nagu trotsem, Erling Pitkuni poeg, seal on kuningas Haakon 500 noor kuningas Magnus Eeriku poolt, need on kõik ajaloolised tegelased ja isegi Siimon tarre on inimene ajalooliselt tõest eksisteerinud suguvõsast. Ja Simon tarre talu on ka praegu olemas kuigi mitte enam see maja, mis oli siis 14. sajandil vaid uus hoone ehitatud seitsmeteistkümnendal sajandil, aga praegu elab seal uus suguvõsa. Aga seda talu käiakse vaatamas, kui vaatamisväärsuste Need muuseum seal jõledad, lihtsalt käia. Ja kui ma käisin 1009 92. aastal Norras, siis ma külastasin ju neid kohti, kus toimus suur osa Kristiina lauritsa tütre tegevusest. Ja ma tundsin seda suurt kahjutunnet, et ma ei olnud näinud neid kohti ennem, kui ma testima hakkasin. Sest kuigi ma võib-olla ei olnud väga palju mööda pannud nende mägede kirjeldustega nägime tohutut vaeva pidin meeletult pingutama oma kujutlusvõimet, siin lauskmaa elanikuna Neid mägesid siiski oma silmade ette manada. Aga nüüd olen ma teinud ka läbi selle rännaku Alt Horust üles mägikarjamaale hõõringelile. Aga meie rännak, see grupp, kellega ma läksin, see läks niimoodi, et meil oli vilunud matkajuht oli ees ja meie taga oli kaks meditsiin ja õde ja punaseristiauto sõitis kogu aeg autoteed mööda kõige lähemalt autoteed mööda ka ülesse oli see nii ohtlik, siis ta oli siiski küllaltki järske kõrguste vahe oli 600 meetrit pikkusele üldse seitse kilomeetrite. Igasuguses vanuses oli seal inimesi, aga me teame ometi, et tolleaegsed inimesed läksid ilma igasuguse arstiabita ülesse koos loomadega muidugi, ja ja see oli tõesti väga huvitav, seal näidati meile pidevalt neid kohti, mida siidrid untset on kirjeldanud. Romaanis on näiteks, mul tuleb praegu meelde üks kohmida Laurits pöörgolfi poeg Kristiina isa ütles. Kaks mäge on nagu naise rinnad. Neid mägesid meile ka näidati seal. Ja tõesti, see võrdlus oli väga tabav. Nii et ümbrus on, on kirjanduslikult küllastunud, seal asub ka hütt, kus on esimest korda per asperson, kes kirjutas üles norra rahva muinasjutte, möödunud sajandil. Selle süttis üks noor, 15 aastane poisikene, rääkis temale seal lähedal elavast mehest Peeerrhindiste kui eriskummalisest inimesest. Sellest muinasjutust siis võitis üle selle Bergyndy kuju. Gibson aga oli ka tõeliselt prototüüp olemas ja tõeline prototüüp oli olemas ja ma olen ka näinud seda maja, kus prototüüpe elas. See maja on praegu Halles veel. See on umbes 20 kilomeetrit lõuna poole sellist seal, kus olid Kristiina kodu paike. Seal oli siis selle beer kodu, paike ja Rondane, aga oli ka siis tema üks tegevusala seal, kus ta ju põdra seljas ratsutas ja muide tema hauale mintsa kalmistul on isegi püstitatud kolmekümnendail aastatel Hausamase. Ja nii, et kirjandusliku prototüübi on on küsitanuda ausamba Bergyndy kuju, nii, eks teil on liiga palju tehnilisi raskusi, ma vaatasin, et niisugused huvitavad sõnad olid. Ilmik, Õedja, ilmik, teenijad ümbriskoda ja argu ja saite vanast tõlkest mõningaid niisuguseid sõnu kasutada. Mõningaid võib olla küll, aga miks ma üldse on vanad tõlget hakkasin, tähendab, oli ju liiastusega mul alguses leping, et redigeerida seda ja see vana tõlge ei olnudki nii väga halb, et võib-olla mõningate mittevastavuse tekstis lihtsalt parandada ja keelata ajakohastada. Kuid Sigrid Undseti seda raamatut iseloomustab väga rikkalik sõnavara. Ta on kasutanud meeletult palju arhailisi poeetilisi sõnu murdesõnu ja neid sõnu on ma nagu ei leidnud sealt raamatuste ja oli ühtlustatud, oli jutustatud ja ei olnud seda seda poeetilist loomingut, seda esteetilist sära, mis on raamatul, kui teda lugeda norra keeles, alustasin siis tõesti ka väga suurte sõnade otsingute kõikvõimalikest sõnastikest ja väga suureks allikaks olid mul eesti rahvalaulude. Ja nüüd, mis te praegu küsisite, ilmik, õde ja ilmik teenijate nüüd ma olen siiski leidnud entsüklopeediates ja need on ühesõnaga Need kloostris elavad inimesed, kes ei ole mungaks ega nunnaks astunud, vaid kes töötavad seale noh, aias või kloostrid tol ajal tegelesid ju väga palju raamatute, kirjutas tamisega ja, ja teenisid omale leiba ise õmblemisega ja nii edasi. Aga no ütleme näiteks eesti rahvalauludes leidsime niisuguse ilusa sõna kooris jalad pukki asemele. Ja näiteks alguses ma vaatasin, et kirst oli asetatud, puusärk oli asetatud pukile, mulle ei meeldinud see sellepärast, et mulle tuletas pukk meelde väga mida me remonditööde juures sageli kasutatakse ja tänapäevane oli hea. Aga see on päris suure töö tulemusena, ma leidsin. Uuris jalad, kasutasin siis seda on ka lauda, mitte kõikides taludes, tol ajal ei olnud kindlat püsivat söögilauda, vaid lauaplaat tõsteti, kui söögiaeg oli möödas seinale ja kui hakati sööma, siis selleks olid spetsiaalsed pukid ehk kooris jalad ja siis tõsteti jälle lauaplaate. Maharuumid olid väga väikesed ja peres olid suured pered olid suured ja laud oleks võtnud ilmaaegu liiga palju ruumi ära ei oleks, eriti talve ajal, kus töö käis toas, ei oleks jäänud enam ruumi. Ma kujutan ette, et kui ta Norras käite, siis, siis te näete seda Norra loodust ja norra inimesi juba juba sigritantsijate silmadega on, seni ma ei oska öelda, kas tema silmadega on. Tema oli muidugi üks norralastest, aga mina vaatan siiski väljast tulnu silmadega norralasi. Ja mulle meeldivad. Miks. Mulle meeldib esiteks sellepärast, et nad on küllaltki hingelaadis meile sarnasele mõtlikud tagasihoidlikud aga nad ei ole sünged. Nad üle sünged ja nad on külaliste vastu väga lahked ja norra seltskonnas olla kerge, sest nad oskavad võõrast inimest sinna sisse sulatada, nii et see inimene ei tunne ennast võõrana kui nad ei ole mitte kunagi pealetükkivad. Nad on lihtsalt ja loomulikult nad ja nad on lihtsad ja loomulikud. Norras ei ole ju olnud oma aadlik. Norra rahva aluspõhjaks on ju norra talupoegkonda ja vaba talupoeg kond, norra talupoeg ei ole kunagi pärisori. Ja võib-olla sellest sügavatest juurtest, mis on talupoegadest sees, pärineb ka norralaste selline lihtsuse. Kristiina nõurituse tütre filmimisega me siin varem rääkisime. Kristiina lauritsa tütrest on filmi unistanud juba norralased väga ammusest. Kahtlemata on Kristiina nende kirjanduslik lemmiklapse ja võib-olla isegi peaaegu samal tasemel kui kunagi elanud inimene. Elus inimene. Nii suhtutakse temasse. Aga on olnud ka varem mõningaid filmimise katseid. Nendest siiski või kavatsus ei ole midagi välja tulnud, kuid praegu on asunud seda filmi tegema tuntud filminäitleja Liiv, Ulman. See võib-olla tuleb paljudele üllatusena, aga tan debüteeris filmirežissöörina juba 1991. aastal Taanis tehes filmi Sophie Taanis elavast juudi perekonnast. Praegu on ta täiesti tõsiselt tööst siis ettevalmistustega Kristiina lauritsa tütre filmimiseks. Võtted algavad maikuu sees. Kas stsenaarium on ise kirjutanud? Liivulman esialgne variant valmis juba novembri lõpus, see siis on läbi arutatud kogu selle filmigrupi poolte. Ja jagatakse praegu rolle, on juba peaosade Erlend ja, ja Kristiina on osatäitjad juba saanud ja üldse on kokku tuleb selles filmis 46 rolli. Ja filmi eelarveks on siis 36 miljonit Norra krooni ja loodetakse, et film saab valmis siis 95. aasta varasuvel. Ja filmimise jaoks taastatakse nüüdse Jeeruni talu Kristiina kodutalu seal sellise see talu, mida Sigrid untsed pidas silmas, kui ta kirjeldas hõõrunid. Elu oli tegelikult olemas, kuid seitsmeteistkümnendal sajandil viis üleujutus selle pühkis selle maa pealt. Ja nüüd ehitatakse siis sinna täiesti keskaegsete tööriistadega ehitust. Töölised, kes seda maja ehitavad, talu ehitavad, need käivad kümnekuulistel töö kõrvalt kümnekuulistel kursustel. Et õppida vanaaegset palkmaja üles raiumise tehnikat, näete, kui keeruline ja kui majad on valmis, siis nad männitõrvaga. Veel tõrvatakse üle, et siis, kui ükskord kaamerad hakkavad surisema, et kõik oleks väga tõepärane. Ja Kristiina lauritsa tütrest me võiksime rääkida siin veel mitu tundi, ma kujutan ette. Aga mainime veel ruttu ka teisi raamatuid, mida te olete tõlkinud, ma olen tõlkinud kas anne Katariina Veski lasteraamatut vanaema ja kaheksa last metsas ja kaks suurt kaheksa väikest ja veoauto. Jahanne Katariina Veske on üks ka silmapaistvatest lastekirjanikest, teda kutsutakse praegu kogu Norra vanaemaks ja just eriti on need kaheksale see lootsest suurest perekonnast. See raamat tõesti kirjutab ju lihtsatest asjadest ja igapäevasest elust, aga. Ta sisendab inimestesse headust heatahtlikkust ja, ja me näeme, kui palju rõõmsam ja õnnelikum on see kaheksa lapsega suur perekonda. Kui võib-olla see ole Aleksandri, nende sõbra perekond, kes elab üksinda oma oma palju jõukamas Perekonnas siis on üks väga tuntud nimi siin Thor Heyerdahl ja Santuur, heietan ka, mille ma tõlkisin ka 70.-te aastate alguses, mis oli ka omamoodi jälle huvitav töö, kuid võib-olla pisut raskem kui teised. Ja väga palju olin sihukest tehnilisi teadmisi eeldasest laevaehitusest pidi siiski ka ise ikka ennem aru saama, enne kui tõlkija, hakkade ja mõningate asjade pärast olengi rohtunud Thor Heyerdahl enda poole. Ja saanud temalt ka siis isikliku vastuse ja hiljem sain ka raamatumad, tõlkisin siin kirjastuses saadud raamatu järgi, ega pärast lähed siis mulle selle originaali koos oma autogrammiga ja soovidega. Siis ilmselt üks väga tuntud nimega Juhan Juhan porgand kuulub jah, kahtlemata Norra, ütleme keskmise või kuidas põlvkonna Norra klassikute hulka. Ühesõnaga, need on kirjanikud, kes tõusid esile kahe maailmasõja vahel ja kes väga palju kirjutasid ka veel pärast teist maailmasõda kirjas ning suur osa sealhulgas ka Vorgen on surnud, aga temaga veel koos sellised nimed nagu Aksel Sandemuse Nils Johan ruude siis Sigud huule, Tarja ides soos. Kahtlemata see raamat, mina on nüüd eriline Juhan Borgeni loomingus, sest kui ta muidu on kirjutanud siiski realistlikke romaane ja tema peateoseks loetakse triloogiat väike Lorde, milles siis esimene raamat, väike lord on tõlgitud ka eesti keelde siis siin mina, Borgen nagu nimetab realistlikku kirjutamisviisi ja särama, on nii vormilt kui ka sisult küllaltki modernistlikke komplitseen komplitseeritud ja väga komplitseeritud, kui te don kirjanduslikult siiski väga heal tasemel väga heas stiilis kirjutatud ja lugemine on minu meelest siiski mitte nii väga raske, kui võiks karta kui natukenegi kirjanikuga süveneda ja kaasa minna, siis ka see sisuline komplitseeritust siiski avaneb lugejale. Ja kõige lõpuks jõuame selle juurde. Kuidas hinnatakse Norras tõlkijaid, kui norralased hindavad juba nii kõrgelt teiste maade tõlkijaid, et küllap hindavad nad ka oma riigi tõlki jäide, kes tõlgivad Sis teistest keeltest norra keelde sest tõlkija rikastab ju ka selle maa kultuuri, kui ta toob selle maale selle maa inimestele kättesaadavaks. Maailmakirjanduse tippteosed. Ja muide, Norras tõlkijad tähistavad ka tõlkijate päeva, milleks on 30. september mis on rahvusvahelise tõlkijate organisatsiooni poolt määratud ja tõlkijatega oma pühak. Ja see on Heronüümuse roomakatoliku kirikuisa, kes elas neljanda sajandi lõpul viienda sajandi alguses ja kes tõlkis ladina keelte piibli piiblitõlge oli olemas, siis aga ta oli puudulik, ta ei olnud täiuslik ja siis paavsti ülesandel Hieronymus tõlkis siis täielikult tõlkijat esisas ja tõlkijat esiisa ja ma arvaksin, et võib-olla see polegi ülekohtune tõlkija tööle natukene rohkem võib-olla tähelepanu pöörata. Sest ikkagi minu arusaamisel Need on kirjanikud saanud maailma kuulsaks. Tuleb neile öelda tänu tõlkijatele, sest ükskõik, kui hästi nad kirjutaksid ja kui keegi tõlgiks, siis jääks ikkagi ainult ühe keele piirkonna lugejate osaks selle teose. Ja olgu see kasvõi inglise keel, vene keel, mis on väga suur, et keeled on ikkagi väga suur osa maailmast jääks silma, aga tõlkijad võimaldavad seda, et, et teosaks tõesti maailma kuulsaks.