Kõigepealt mõned andmed haljunud udumi haridustee kohta. Te olete lõpetanud 54. aastal Rakvere keskkooli ja 59. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna, hoopiski mitte, filoloogiateaduskonna. Nii, aga aasta pärast ülikooli lõpetamist ilmus teie esimene tõlkeraamat ja see on Brentsandi kaotuse võit mis on tõlgitud hindi keelest. Ja kuidas te seda nähtust seletate? 1960. aasta oli juba, noh siis ma olin juba juba noh, ütleme viis või kuus, kuus aasta pärast ülikooli astumise kuus aastat noore inimese jaoks on väga pikka aega. Sellega jõuab väga palju ära teha, kui, kui on huvi ja huvi. Mul on alati olnud niisuguste asjade vastamist, nii sellest meie sellest tavalisest sellest ümmargusest eemale viib. Keskkoolis olin ma väga suur maateadusehuviline. Ja muidugi see maateaduse huvi viska muidugi ülikooli bioloogiat õppima, aga geoloogia oli sel ajal, kui te kujutate ette, mis on 54. aasta muidugi, mu 54. aasta oli üks selline võlaülikoolis, kus, mis oli peaaegu ideoloogiavaba ja teises suhtes geoloogia andis võimaluse ka reisida. Ja nii et. Selle viie ülikooli seda hulka mahtus ka peaaegu kui kuut kokku lugeda, vastasel Hikistanis. Nimelt et geoloogia Rannas oli selline komme, et pärast kolmandat kursust oli menetluspraktika, aga selle me pidime tegema läbi kusagil kaugel ja oli väga ilus komme, et kui me siis nii pärast eksameid kusagil mai lõpus või juuni alguses Tartust ära läksime, siis tagasi tulime kusagil oktoobris-novembris alles. Ja nii ja nii, et kokku, et nii, et ma olin Tadžikistanis esimest korda 57. aastal juunist oktoobrini ja teinekord 58. aastal ka juudist novembrini, vist isegi kusagil novembri paiku. Novembri alguses jõudsin tagasi alles. Aga pärast olite 63. ja 64. aastal juba stažeerima Taškenti ülikooli juures. Jah, aga noh, see on juba teine liin, nii et, aga kui ma ei eksi, siis 1956. aastal tuli tusse nurmekund. Ja see muidugi nii mõned plaanid lõi segi, nii et, et ma hakkasin tundma juures käima keelte õppimine, nagu kuulub Khani reisimise imu juurde. Loomulikult, ja siis ma hakkasin ametkondi juures käima. Esimene aasta oli tormanud punt potekas hiina keelt, siis ma kuulasin Ta ja nii et mul on sealt ka nurmel kondi õpetamismeetod oli selline, ta liikus väga-väga aeglaselt edasi, aga see, mis ta läbi oli võetud, see jäi meelde, nii et mul on sealt peaaegu see kõik veel meeles, mis ta hiina keelt õpetas. Siiamaani ma oskan hieroglüüfe sõnastikust üles otsida, aga järgmisel aastal ta hakkas õpetama hindi keelt. Ja see kuidagi see india Hakkas rohkem meeldima, istus rohkem ja siis ma nagu selle juurde jäingi. Aga muidugi siis, kuna Tadžikistanis olin, siis muidugi. Ja siis ma ostsin veel tagasiteel ostsin endale Tadžiki raamatuid kaasa. Ja siis ma kuidagi isegi ülikooli lõpuks, ega ma päris veel lugemis oskust selgeks ei saanud. Ideega pärsia keeles. Aga aga siiski sai ette võetud, noh see oli tegelikult Loomingu raamatukogu toimetaja Otto Samma initsiatiiv, et ta mul kutsus mu välja ja ütles, et kas ma ei tahaks midagi tõlkida, aga siis tekkis muidugi väga suur probleem oli sellele India originaalide kättesaamisega. No ja muidugi ainuke võimalus oli kuidagimoodi Moskvas välja tellida raamatuid ja mikrofilmidel muidugi õnnetus oli see, et üks-kaks raamatut ja seal selle ühe kahe raamatu jutu alusel ei saa ju mingit korralikku juttu valimikku kokku panna. Nii et küllaltki, valige seletatud juhuslikuks. Aga siis noh, ma siis nagu, kui Otto Samma oli nagu on heatahtlik minu vastu ja siis ma üritasin veel teist raamatut teha, siin teil seda ei ole paraku esindatud. Siis ma vahepeal käisin Moskvas seal, otsisin üles orientalistikainstituudi ja sattusin ka inimese peale, kes seda hindi kirjandust vene keelde tõlkis, ladina show ja tema siis oli mulle Abiks andis siis järgmise raamatu algupärandi, see on siin ei ole seda seal ütelda Nathaški juttude juttude valimik, samuti ilmus Loomingu raamatukogus. Jah, te mainisite orientalistika instituuti. Lugesin teie kohta, et olite ka neli aastat õppisite aspirandi ja selles instituudis Kas see on nüüd natuke kaugemal veel tol ajal selle nii kaugele ei mõelnud vahepealt aastat aškendis see oli 1963 64. Nii et kui hilisemad käsud juurde arvata, siis ma võin öelda ka, et ma olen taastataškendis elanud. Ja kuidas teile meeldis, oli kena seal, see oli niisugune kummaline situatsioon, sest see suhteliselt sai teoks Taškenti minek just selle tõttu, et Dormekond oli seal heades suhetes tolaad, Taškenti Ülikooli Idateaduskonna dekaani, George loomshomohammedowiga ja kes siis vaatamata sellele, et mul ei olnud mingisugust ametlikku suunamistega ametlikke pabereid, võttis siiski mind enda juurde andis ühiselamukoha. Ja niimoodi lubas need käia nendel loengutel, kus ma tahan. See oli väga tähtis neile, jah, ja siis ma see oli nüüd ma sain siis esimese esimest korda alles aru, mis tähendab ülikoolis käimine kui ma õppinud, aga mis ma tahan ja mul on, mul on täielik vabadus. Ja siis ma muidugi käisin pärsia keeletundides ja kuulasin Scara paar teoreetilist kursus, muidugi. Nonii velo loogiline külg oli seal, noh, nii viletsavõitu, aga no muidugi selle tõttu mul oli aega ja ma istusin raamatukogus. Nii et jah, need aastad pärast Taškenti 64 67 see oli, laekus maa. Võib öelda, oli elukutseline tõlkija, sest mul mu muid sissetuleku allikaid tookord ei olnud, aga pärast 60 seitsmendat aastat on jah muidugi leivaraha muul viisil saanud. Ja see oli muidugi ka kõige produktiivsem aeg, ütleme sea aasta eelne Taškenti ja siis need paar aastat pärast Taškenti, kus ma võib-olla kõige rohkem tõlkisin. Aga selle, minu, selle india harrastusel tuli ka lühike lõpp selle otto sammale sellel, kellele ma oma rasket elu kurtsin, rahapuudust Jahjustaja seitse seda skendi aasta sees. Seda, seda ma pidin, nagu siis kuskil ma sellisel sel ajal mingit muud sissetulekut olnud järsud aškendi aastal pidas end üleval Justi Krišins Chandari raamat, taevas on selge? Jah, aga siis muidugi mõned. Kolleegid leidsid, et see ind ja kirjandus on üks, üks jama. Jama kõik ja pärast seda muidugi sama enam minut midagi ei tellinud. Eesti raamat samuti ja siis muidugi oli jah niisugune, aga siis kuidagimoodi. Kummal kummaline juhtum, ma ei tea, ilmselt seal oli keegi hea sõber aitamas siis oli, tol ajal oli vistele Kirjanduse juhatajana olid haldajad, tema kutsub, kutsub minu enda juurde ja ütleb, et pakub mulle, et, et kas ma ei tahaks mõnda Iraani raamatut tõlkida. Tol ajal oli saksa keeles oli meil just siin parajasti müügil olnud kaks raamatusse Essadeksid jutukoguja, Buzulgalavi jutukogu ja siis me jäime selle Buzulgalali jutukogu juurde, mis siis ka eesti keeles ilmus. Ma enam ei mäleta, mis aastal igatahes see oli vist 64, umbes 63 või 64 ilmus. Mis, mis ma esimesena jäi, see oli siiski seda tõlkisin Malia Taškenti minekut ja see oli nüüd niisugune põhiline, mille varal ma siis nii pärsia keele lugemise selgeks ära õppisin. Nii et. Ja siis ma võiksin juba siis sinna ülikooli kolmandale kursusele minna oma oskusega. Aga kui te nüüd võrdlete neid keeli ütleme, hindi keelt ja pärsia keelt kas on erinevus õppimises ka väga suur või on raskused erinevad? Jah, muidugi, seal muidugi alustasin indi keelega hindi indi kirja kasutab kari kirja, kasvanud on muidugi kirja kirja saab muidugi selgeks, kui ta temaga tegeleda, piisava piisavale muidugi. Nonii, meetod oli see, et ma lihtsalt võtsin mingisuguse teksti kätte, oled tekste Tartu seal ei olnudki eriti teksti oli vähe mingisuguse teksti kätte ja siis ta tuli sõnastikuga lihtsalt läbi töötada, oli olemas sendi vene sõnaraamat seal ees ja niimoodi kuidagimoodi siis, noh, see on niisugune keele õppimine muidugi alguses on ta kena, aga seal on üks niisugune pikk periood, kus tuleb teha rest tuima sõnadesõnana Ta õppimise töödele jälle. Kui seal sõnamehest ära lähtuda, tuleb teda jälle sõnastikust. Jah, muidugi, selle Sindi esindus, taani keelel on kaks ja keelekuju üks on hindi keel ja teine Nurdu keel. Ja siis ma olin juba tasapisi hakanud ka araabia kirja õppima ja siis üritanud pärsia keelt lugeda araabia kirjas, muidu tadžiki keel oli vene tähtedega, nii et seal nagu mingisugust nihukest nihukest probleemi ei tekkinud, seal see üks ükse kirja õppimise ajast ära. Aga tänu sellele ma sain selle pärsia keelega pärsia keeles araabia kirjas lugemise oskuse kätte selle tõttu, et ma juba vene vene kirjas seda keelt teadsin. Siis on juba niimoodi teise teise kirja peale lihtsalt üle minna ja indiga on samuti need udu peale üleminek, on lihtsalt see ühest kirjast teise üleminek. Aga hindi keel on kõige levinum Indiast. Et Natasha endist ma tegelesin kahindi keelega, seal oli tavaliselt oli seal niimoodi olis maa õppejõud ja oli ka India professor Ivari kes siis minu vastu väga lahke oli ja mulle indi keelt õpetas ja kuidagi ma õppisin juba niimoodi keeles niimoodi kõnest aru saama, kuigi ma ise veel selle ise kõnelemisega kuigi kaugele jõudnud. Kuidas praegu on praegu ja vot ma nagu ma ütlesin, ma ei ole pärast 1964. aastal selle india asjade juurde tagasi tulnud, nii et, et ma ei tea seda. Nii et peaaegu 30 aastat juba eemal Kuigi siin muidugi jah, siin on india filosoofiatundjatel, nii peaks olema sanskriti keele oskus, aga aga noh, nüüd on mul kava, aga muidugi noh, kuna suur osa indi kirjakeele sõnavarast on sanskriti pärit, siis muidugi noh, niisugune poolt või veerandit, sanskriti keelt ma oskan. Ja üldse on selle minu meelest on kaks laadi keelteoskust stani keeleteadlane hirmslev või pigem Jesper seal on, jagab nii naistekeelde, naiste keelteoskusele meestekeelteoskus ja, ja särin, see esineb, on selles esimene naistekeelteoskus, tähendab see, et naised õpivad ära keele väga kergesti kõnelema. Jah, aga pealiskaudselt jah. Nojah, aga muidugi, nendel tekib niukesed raskem, keerulisemate tekstidega tekkimine taheti probleeme, meeste keeleoskus on vastupidine ja kõnelemine minu jaoks on hoopis mingi hoopis teine maailm, seda tuleb eraldi hakata õppima isegi siis, kui te juba loete ja aru saate. Taškendis oli meil senine süsteem, meil oli kaks pärsia keele õpetaja. Üks neist õpetas meile tekstide lugemist ja teine kõnekeelt. Üks neist oli Usbek kalov ja teine oli iraanlane Chafaarest. Kes meile siis nii tegeliku pärsia keelt õpetas? Missugust keeldis räägitakse Usbekistanis keeld ja mis, mis usbeki keel endast kujutab? Jaanikeeleri rühma kuulub indoeuroopa keelkonna keel aga siis usbeki keel on türgi keel aga türgi keelt ja muidu, et ega ei, ma olen usbeki keele niuksed põhialused on mul. Seda ma oskan, aga vat ma, mul on see usbeki keeles tegemata, vot see, see see sõnade õppimise etapp, häbi tegemata, sõnastik, maa peasõnastikku palju, vaata. Aga me peaksime minema raamatute juurde, mis te olete tõlkinud ja ma kõigepealt küsin, et et kas te olete selle valikuga rahul, mis on ilmunud ja, ja on see valik, teie valik? Siin on ilmselt siin, on nüüd mida nii seda ja teist osa minu tarkusega ja osa on nüüd kirjastuse poolne soov ja osa on siis kuidagimoodi mingisugune niisugune kompromiss. Sest noh, selle kuuekümnendad seitsmekümnendad aastad kirjastuse tõlkekirjanduse väljaandjatel oli muidugi ette kirjutanud Kleebi pidi olema vennasrahvaste kirjandust nii palju. Ja siis oli muidugi sellesse ruutrubriiki võimalik sisse trügida. Sest muidugi näiteks tasidki kirjandust tõlkida. Tadžiki kirjandus läks sellesse rubriiki. Taani kirjandus. Ka välismaa on juba välismaa ja kauge välismaa, millega meile eriti palju asja ei ole. Aga muidugi see Iraani oli, raamatuid siiski oli kõige nimetada, tahtsin seda Buzur kala, vii jutukogu ja siis oli see reisiraamat kaviri taeva all, siis on ka muidugi mõni mõnevõrra niisugune noh, nii isemoodi tema saamise lugu on ka isemoodi. Oli kunagi tõstsin ta aeg-ajalt Leningradis ja siis seal oli Leningradi orientalistika raamatud, kogu direktor juudi Boscheski Mulle ütles ka, et, et noh, ma ütlesin talle, et midagi nagu peaks tõlkima oleks vaja ja mis ta soovitas seda, aga tema tema asja parajasti tõlkida vene keelde. Aga no ja siis läks nii palju aega, et enne siin Tallinna kirjastusi võtnud enne mind jutule, kui see venekeelne raamat oli ilmunud Ära, ja see oli niisugune, noh, me ei meeldi, see on niukene, ehtne raamat, millel ei ole Euroopaga üldse midagi tegemist. Ehtne nihuke idamaine raamat muidugi ja tänapäevane. Niimoodi annab niukse nato realistliku sissevaate Iraani provintsi olustikku. Aga suur osa teie tõlgetest on ikkagi klassika ja hästi vanad teosed. Muidugi Iraani kirjandus on üks selline asi, tema on valmis juba ammu saanud valmis niimoodi ja see, mis tänapäeva kirjanikud kirjutavad, noh see võib olla ja võib ka mitte olla, see ei ole oluline, kirjandus on nagunii nagunii juba olemas ja seal midagi eriti ei muutu. Ja iraanlaste edestada, niisugune suhtumine seal on niimoodi või üldse idamaalaste suhtumine oma kirjavarasse on see, et see, et oluline on just see, mis on kirjutatud juba see klassika, oluline on see ja seda õpitakse koolides ja see tänapäeva kirjandus, et seal on mingisugune niisugune kirjanduslik niuke, ääremaa, kuigi Iraani Tadžiki kirjandus muidugi nii nagu ta on, eks ta on kõik see nõukogude Nõukogude süsteem on selle kõik selle deformeerunud oma nihukese noh, niimoodi vajutanud ta lihtsalt oma pressikirjanduse laias, nii et seal ei ole midagi loomulikult spontaanselt, kuigi üks loomuliku ja spontaanselt võib seal aeg-ajalt siiski ette tulla. Näiteks selline see Tadžikistani klassik nagu soodus uskuda sellesse Maksimaalsem aseteoste teostekogu ees aga aga paraku sealt, et suuremat valikut võtta, kuidagimoodi oleks natukene imelik imelikuks läinud, aga sealhulgas siiski on niisugune mõned mõned head luuletused muidugi jäävad muidugi tagasi olete Tuudiasse, et kuidas ma nüüd luuletult hakkasin tõlkima, see oli muidugi äratuseks, oli see Ain Kaalepi samas kandi vihik, mis ilmus, kui ma ei eksi 1962 siis ma vaatasin seda ja ma vaatasin ka, et ma võin ka teha samamoodi selles mõttes, nagu ma olen Kaalepi õpilane. Seni luuletamisse puutub. Jah, aga muidugi selles Omarha jaami tõlkimise seal ma käisin väga palju Uku Masingu juures. Ja tema siis mulle tema luges ja ütles, et näiteks ka mõned isegi kõlbavad sellest võid olla ja ka paraku siis ma ei tea, saatnud veel maastikul endal on ka maha jaaninelikvärsside tõlgete kogu olemas, aga need ei ole ilmunud. Ja ta ei ütelnud ka teil. Teil on järelsõnas huvitav lause, et Omar sai kuulsaks 700 aastat pärast surma? No küll on ikka ikka pikka aega. Noh, vara jam oli muidugi tuntud, aga see nelikversoni muidugi niukene. Madal madalastiilina Žanna teatamastega muidugi Temasteritini ei peetud, siis iga igaüks, kes viitsis, võis selliseid asju teha. Aga muidugi see kuulsaks tänu just selle inglise tõlkele. Vist iga 19 sajandi keskpaiku ilmus ja siis muidugi ka tema Inglismaa Euroopa kaudu läks kuulsus sinna hommikumale tagasi. No tal on siin veel kuulsaid nimesid. Olen niisugune eriskummaline kokkupuutumine olnud? Jah, ja muidugi võib öelda ka, et kõikidel raamatutel tegemine võtab väga palju aega. Mõni raamat isegi noh, nii 10 aastat, kui lugeda, kui ta valmis saab. Enne kui ta peas kuidagimoodi valmis sai, see asi ei ole mitte niivõrd isegi taustas, aga noh, muidugi selles tekstis tekstis endas niimoodi ja muidugi Rudakiga on muidugi see on nüüd võib-olla kõige parem raamatuid, mis on. Duractii Samar kandis Ja see on selline eriskummaline niisugune seiklus, et kui ma 1958. aastal Talsal geoloogi ametit pidasin siis oli just selle selles külas, kus nii kõikide kirja kõikide seni olemasolevate kirjade järgi lugevdaki pärit oli. Ja siis aastal tähistati Tadžikistani surudaki Ühe 100-st sünniaastapäeva ja siis sealsamas suudagi kodukülas oli siis ka niisugune suur üritus toimus sügisel, nii et mida ma siis nii pealt nägin? Jah, aga see kuidagi tõlkimine oli kuidagimoodi siis nii, see oli Tartus 66 67 vist suve ja talvega ta valmis sai tehtud. 70 on ilmunud jõgi. Jah, aga te peate olema läbi lugenud suure raamatukogu igasuguseid teoseid mitmes keeles. Mis keeltest veel loete, siis? No ma sinna hiljaaegu võtsin kokku nii kümmet keelt, ma võin nii ilma sõnaraamatut lugeda. Nii suuremal väiksema vaevaga. Ahah, nende hulgas ka siis inglise ja prantsuse ja vägagi. Saksa ja itaalia keelt jahend, sotsia soome keelt ma ei oska. Soome keelt või kui muidugi niimoodi lugeda ilma õppimata Kiiaga. Nojah, aga eks seal on omad raskused aga ütleme inglise ja saksa keeles, kindlasti on väga palju ida ma klassikaga kirjandust. Jah, seal on põhiline põhiline tarkus muidugi ma olen prantsuse raamatutest saanud, sest kui ma olin seal kolm aastat Moskvas aspirantuuris, siis minul on põhiline tegevusala, oli muidugi istuda raamatukogus lugeda sest mis seal muud ikka teha oli raamatukoguhoidjast rikkalik raamat seal praktiliselt jah, seal oli peaaegu mitte kõike, aga siiski peaaegu kõiki võis leida. Aga üldiselt, mis te ütlete, idamaainimestel on olnud väga erinevalt eurooplastest oma eetika ja hingelaadi ja kõige selle poolest Mina idaeurooplaste kohta ma ei ole eurooplaste ka kokku puutunud, ma ei tea neist midagi. Aga kas nii ei olegi, nagu me ise oleme ka, ma ei tea, kas me oleme päris, ma ei ole kindel endas, ma ei ole päris. Kindel, mis ma tähele panin neid raamatuid lugedes, India kirjandusel olete pööranud selja näiteks selles printsendi suladuses, selles jutustuses on niisugune. Mulle jäi meelde, et tegelase kohta, et kuigi ühiskond ei tunnuste man sulavõi, ma ei tea, kus see rõhk on iseseisvust peab tema hing end vabaks. Vaat niisuguseid asju. Üks meie inimene ei mõtle, eks ole, et sa oled vaba sellepärast et su hing on vaba. Selles juba on minu arvates erinevus. Siin menaadi vaba, kui ta tahab olla, vabastan tema oma oma valikuid, ei võta endale mingisugust üle jõu käivat koormat kaela. Ja no mina, mina ei saa öelda, et ma oleks mind, et ma ei oleks vaba olnud, ma olen, ütlen veel, mul ongi selline. Niimoodi elus on hästi, ainult et ma olen tegelenud ainult sellega, mis, mis mind huvitab. Ma ei ole kuidagimoodi võtnud endale niisugust koormat peale. Ja kuidagimoodi tänu nendele raamatutele ma olen ka kuidagimoodi ei ole mitte kõige halvemini ära elanud. Ja hingan siis vaba olnud ka selle surutise ajal. Nii et teid on aidanud see kirjandus Mul on omaette maailm on olnud ja mis, mis on, tehke teie, mis tahate, mis minusse ei puutu. Aga mis te mõtlete, kas mida maainimene on eetilisem kui meie näiteks endaga, te saate võrrelda oma ümbrusega? No vot, ma ei tea, sõidame Isamaa inimesega kohta ka, sest see see idama, mida mina tunnen, see on ka juba nii olles läbi läbi jahvatatud. Ja, aga vot asi asi ei ole mitte nüüd idamasega Ida-Euroopa kuulan niisuguse niisukese õpetuse pooldajate hulka, kes väidavad, et küsimus ei ole idas ega läänes, vaid küsimus on 600. ja vanas ajas idamaadel on see vanaaegne elukorraldus säilinud kuidagimoodi palju palju tervislikumalt kujul ja võib-olla ka selles ka seesugune eetilised probleemid on tajutava terava miini, kui noh, näiteks tänapäeva eestlane võrreldes noh, mina veel mäletan oma elu andma seda, mida mina veel kuidagimoodi mäletan seda taluaega eesti taluaega ja seal oli hoopis teistmoodi eetika. Mängu esteetika oli ka teine, mina olen Eesti talus üles kasvanud ja teie natuke nagu te mäletate, rohkem isegi ja siis esteetika oli opolulises ka midagi muud. Praegu nendest ostsid tadžiki, usbeki noh, nii kus on veel nii keskkonnas kultuurikeskkond on säilinud. Ei räägi, jätame mängust välja selle venestunud seltskonna, kus on ikka siiski noh, seal on omad niux, traditsioonilised iga asja kohta oma mingist traditsiooniline kord, kuidas nii ennast ülal pidada ja ja muidugi nagu see minu sõber Avo Susi ütleb, tema on jälginud, kuidas eestlased niukses idamaises miljöös käituvad, et ei oska käituda ja seal on muidugi niisugune kirjutamata seadus, kõigel inimene peab olema rahulik ja mitte rabelema ja nüüd muidugi vasse irongi, mille pärast need Kesk-Aasia sügavas konfliktis on. Tadžikistanis on ju praegu kodusõda, nii et, et ma ei tea isegi kõigist nendest kadest isegi mõnda, keda ma tõlkinud olen ja kes mind on aidanud ja ma ei tea, mis neist meestest üldse on saanud, siis on muidugi seal seal ei ja sellele kodusõjale ei ole seal lõppu näha. Ja kodusõda käib praktiliselt just niimoodi selle Tracidsonalistide ja nende venestunud ringkondade vahel. Nojah, see on suur vastuolu. Nii, kas me räägime mõne sõnaga tee viimasest ilmunud tõlkeraamatust seal? Tofally, ela, ärganud aegs. Jah, eks neid raamatuid, mille üks niimoodi teine raamat, mille kohta nii ka arvustajad on sõna võtnud ja siin on Kalle kasemaa, võttis selle kohta sõna ja ja eelmine Raamat oli summarhaiami nelikvärsid, mille kohta võttis sõnajaan puhver Californias. Et eluga siit edasi ja see oli mana silmus. Aga vahepeal on täielik vaikus olnud. Aga võib-olla on neid inimesi ka vähe, kes suudavad üldse? Võta, ma lugesin seda, ela värganu poega ega ikka ilma teie kommentaarideta ja muide, teil on alati need küllaltki pikad ja põhjalikud ja ka järelsõnad, nii et siin raamatus on peaaegu üks kolmandik, on juba juba teie kommentaare? Selle seeria stiil selline. Ja see raamatus raamatu saamislugu on ka kuidagi niukene, eriskummaline ajalugu ka nüüd juba üle 10 aasta vana. Kõigepealt kusagil 1980, see kirjastuse toimetaja Jüri Kivimäe mulle ütles, et kuule, et, et nüüd on, peaks kirjutama islamiste raamatu. No ja siis me tegimegi selle prospekti valmis ja saia NATO teatel ametlik säikaga, see prospekt jõudis selle kirjastuse direktori kätte, siis ta sai, tuligi kaasaegsete, et, et mis, mis te mõtlete, et see ei ole teie mõistuse jaoks see teema? See oli 1980 tellimistest Ta mõtles siis meiesuguste niisuguste kirjastuse toimetajate. Aga siis kunagi me saime Jüri Kivimäega, kukkusin saksa raamatupoes, kus oli raamatu saksakeelne tõlge müügil. Noh, jäteldava kuidagi muidu varem oli meil ka ütleme, et midagi filosoofiat tõlkima ja siis me seal raamatuleti juures leppisime kokku, et tõlgime selle raamatu, kuna see on niisugune seal väike raamatuke, sellest käib jõud üle ja siis ma vaatasin nüüd oma mustandeid raamatu puhtalt ümberkirjutamise olin ma lõpetanud 1987. aasta suvel ja sügisel läks vist kirjastusse, sain veel siis oma selle honorari kõvade Subadest kätte. Aga siis ta seisis tükk, aga kuni. Neid aimus nüüd asunud aastanumber aastanumber on vale. Nii et aastanumber on vale, siis välja tuli sel ajal, aga siis olid aga siis tänu sellele, et kirjastus, kuid selle asja jälle üles võttis pani muu mulle toimetaja, kes murdsesse sõna ja kommentaarid nii-öelda välja pigistas mus niimoodi? Jah, ilma toimetajate muidugi oleksid nüüdki kirjutamata jäänud. Jah, aga üks õnnelik asi oli ka, et sellega nii kaua aega läks, siis nüüd ei olnud enam mingit tsensuuri selle raamatu üle, nii et ma sain kirjutada, mida tahtsin. Aga mis te paari sõnaga ütleksite selle raamatu kohta, milleks seda raamatut meie lugejal vaja on, jälle üks tõe otsimise raamat. Ma ei tea, kas seal lugejal vaja on tagada, vähemalt mulle ei sa ise ma sain selle raamatu tegemise juures palju targemaks, nii et ma pidin selle nii-öelda sõna-sõnalt läbi läbi lugema ja läbi mõtlema. Ja võib-olla ka lugeja, kui ta nüüd läbi loeb läbi, mõtiskleb ta. Noh, niisugune nisukene, vaimulik, äratusraamatuke kogu aeg olnud. See nõuab kõva mõttetööd, aga aga vaev tasub ennast ära. See on niisugune noh, nii nii-öelda ja minu seisukoht, millele ma siin siin Ma vist olen ka välja öelnud, et igasugune filosoofia iseenesest pole midagi krohvi alla, ainult niisugune seletus pühakirja juurde, kui ta, kui ta seda ei ole, siis ta ega teda eriti vaja ka ei ole siis tänapäeva filosoofia