MINA OLEN Urmas padi on raamatuid, mida kõik teavad ja mida kõik on lugenud. Ja siis on raamatut, mis on jäänud kuhugi unustuse hõlma, nii et neid peaaegu polegi. Milline on aga Vahur Afanasjevi kohustuslik raamat? Kohe kuulata? Tere, Vahur Afanasjev terist. Ühesõnaga ma loen kohe ühe katkendi, valisin sellise pikema katkendi loendusel ette ja siis siis sa saad öelda, millega tegu on ja mis on sinu kohustuslik raamat eesti kirjanduses. Nii üldse kuskilt lõigu algusest, vaid pigem ühe peatüki lõpust. Mida kõrgemale tõusevad pilvelõhkujad, seda madalamaks vajuvad hurtsikud. Midagi ei anta tasuta. Eluea pikenemise eest maksame vähktõvega autode eest liiklusõnnetustega aja eest alkoholismiga. Progressi eest tuleb maksta regressiga. See ei ole jumalik õigus, see on absoluutse jäävuse seadus. Geenius nägi tõeliselt suurt nägemust, see kestis vaid hetke ja võis meelest ära minna. Geeniused oli selles suhtes kogemusi taskus, sobrades leidis ta pliiatsijupi. Aga paberit ei olnud. Visioon hakkas juba tuhmuma. Viimases hädas arvas Keenias suitsupaki ja kirjutas meeleheitliku kiirusega. Absoluutse jäävuse seadus. Esimene tees. Kõik, mis on, see on olemas. Teine tees, mis on olemas, see võib muutuda, mitte kaduda kolmaste ees. No see jääb. Geenius silmitses heldinult suitsupakki oma tulevased filosoofia kuulsuse nurgakivi ja peitis selle siis hoolikalt ära tema uduses ja samal ajal kristallselges ajus välgatas veel üks idee, nimetati ta kunagi mõelnud, et palsakil ja balsa meerimisel peab midagi ühist olema. Nüüd viirastus talle, et hakkab seost taipama. Aga sellele võis ka homme mõelda, see mõte ei kao geeniuse käest kuhugi. Tänane päev läks täie. Geenius oli loonud oma filosoofilise teooria, see tähendab teooria, põhiprintsiibid olid käes, skelett paika pandud. Jäi puht mehhaaniline töö, statistikaandmete ja teravmeelse tõestusmaterjali kogumine. Selleks tuli kirjutada ja kirjutada. Homme peab suuremal hulgal paberit ostma, otsustas geenius. Geenise väsinud pea vajus maha ja geenius uinus. Ta oli tõeliselt õnnelik. Geenius ei näinud, kuidas peatust punase triibuga auto ja kaks meest hakkasid läbi põõsaste tema poole trügima. Neid juhendas reeturlik naabrinaine. Geeniuse elutee on okkaline, kui ta linnapargis kuuse all magama jääb. Nii et ma arvan, et seal üsna üsna selline katkend, mis, kui annad seda raamatut kuidagi sellist meelsust või meeleolu edasi, küll. See on suurepärane tükk jah, et mina ei olnud sellest midagi kuulnud, aga mu abikaasa Mare küll, et autor on Peeter Elbing. Hea ütles, et kohe nagu Peeter välja, sest tegelikult ütle pealkiri ära. Pealkiri on geeniuse elu, nagu võis juba aimata. Mul on erakordselt hea meel, et sa, Vahur Afanasjev oled vabastanud või taasleidnud sellise raamatu, millest. Ma ei teadnud mitte midagi, ma ei teadnud, et on olemas selline autor nagu eelping. Kui sa ütlesid, et, et sa tahad selle, meie saate jaoks valida just nimelt selle põhjelbingu raamatugeeniuse elu ja kui ma selle ka kätte sai, siis mõni automaatselt kindel, et tegemist on mingit pseudonüümi. Isegi niiviisi ja ma isegi hakkasin mõtlema, et noh, mingi stiili järgi, et võib-olla Mihkel Mutt natuke filigraanselt, et midagi sellist, võib-olla isegi noh, et äkki näiteks mutt me jõuame sellest rääkida nagu autor on, aga, aga et ühesõnaga see on selline raamat, mis mis tõesti unustusse vajunud, et, et selles suhtes on väga tore. Et sa sellise raamatu valisid. Sellega on jah kummaline värk, et tegelikult ega selle geeniuse elu juures võib-olla isegi ei ole kirjas seal helbing on autor, et tõepoolest, et ta Peeter on, see on esimese raamatu asetäitja, pane peale, see asetäitja sai tal romaanivõistlusel mingi mingi a, mis ta ja minu teada oli vist üsna ikkagi nagu pop ja loetud, et ja küllap see geeniuse elu ka, aga näed sa, minu kodus suhteliselt üüratud raamaturiiulid millegipärast ei sisaldanud teda, et jah, mul abikaasa Mare kuidagi leidis, et ju siis ju siis tal kodus raamaturiiulis oli, et ma ei, mul jäigi küsimata, kust, kust, kust tema leidis, aga ta oli mulle tegelikult aastaid rääkinud helbingust ja Neil on vist mingit stiili sarnasust oma kirjutamistest ka täitsa juhtumisi. Vaata ka, ega ma ei olnud nagu võtad seda ühtegi Elbingu raamatut ja nagu ette või noh, mitte ühtegi talongi. No ja, ja siis see, mida sa just ütlesid, et see esimene, selle pealkiri on asetäitja ja seal on tõesti kaane peal Peeter eelpinge siin, mis on siis 82. aastal ilmunud see geeniuse elu? Siin on ainult Elbing, kui nõukaaja nendele raamatutel tavaliselt taga on mingi, millest siis jutt on või kes on siis autor või siis siin on üks lause, on see, et, et Eesti raamat 80 244 lehekülge ja siis on seal selleks lauseks üheks tutvustavaks lauseks on autori teine Raamat räägib mehest, keda maailm püha kunstijüngriks pidas punkt. Üks on igatahes kindel või võrdlemisi kindel, et tegu ikkagi ei ole pseudonimiga, et kui see oli vist Facebookis kuskil helbingut maininud, et väärt autor ja nii edasi, siis kontra oli, on, et ahah, ma ütlen siis naabrimehele edasi. Ja ma ei tea, kas sa oled näinud seda dokumentaalfilmi ühest muusikast Rod riigesest, see oli hiljuti oli telekas ja PÖFFil vist ka. Ja ja tsiviilmuusika kitarriga. Jah, et ühesõnaga tema kohta olid meeletud legendid, et et kuidas ta mingil kontserdil publiku ees lasi ennast maha ja kuidas ta suri teisel viisil ja neid legendelist palju. Millal see oli siis nagu point oli see, et kuskil kas Lõuna-Aafrika vabariigis oli ta meeletult kuulus, sest et seal olid mingid poliitilised vabadusliikumised seostanud tema muusikaga kõike seda, mis seal toimus ja seal oli ta tõeliselt au sees ja seda ühte plaani paati, mis seal ka vist peaaegu illegaalselt tehti siis seda kuulata ja fännata ja keegi ei teadnud, et kes on see rotiiges ja Ameerikas ka keegi ja, ja siis see film oli väga head, et üks mees hakkas uurima ikkagi, et, et mis siis juhtus, juhtus see, et tuli välja, et tüüp elab endiselt Ameerikas, teeb mingisuguseid juhutöid, täiesti normaalne tüüp ja siis korraldati kontsertturnee endale sinna Lõuna-Aafrika Vabariiki. Lepinguga on umbes samamoodi nagu selle Rodriigesega, et ma ka nagu hakkasin netist otsima, sealt peaaegu mitte midagi ei tulnud. Ma käisin paar päeva tagasi raamatukogus, sest et nende vanade raamatute autoritega on ju nii, et et sa lähed sinna raamatukokku ja siis on mingisugused personal, Itaalia all on mingisugused väljalõiked või midagi. Ja täiesti hämmastav, et isegi vist oli üks vana edasi artikkel kus oli ta teda lihtsalt mainitud ja siis oli 2007. kas ta keskus, kus siis Heiki vile räägib ka sellest geeniuse elust kui, kui täiesti unustatud raamatust. Ja siis ma küsisin ka näiteks Kajar Pruulile, helistasin või Facebookis, kirjutasin küsinud, et kas sa tead Peeter helbingut Kajar Pruul, kes töötab Vikerkaares, et kas tema teab kes ei tea. Ja siis lõpuks ma jõudsingi omamoodi välja kontrani, et, et see mees elab suviti Urmas vastas ja lõpuks sain isegi ka tema telefoninumbri või tähendab tema naise numbri ja selgub, et tüüp ongi täiesti olemas, ongi üks peettreipink, kes on kirjutanud kaks raamatut. Ja siis, kui ma proovisin talle helistada, sest ta ei võtnud telefoni vastu, sest ta naine ütles, et ta läheb just operatsioonile. Ja kui ma rääkisin, et tahaks teha veel ühte intervjuud temaga, et see oleks huvitav siis, siis ta keeldus sellest, ütles, et ta ei taha seda intervjuu teha, nii et päris nagu naljakas lugu, et Peteril pinkongi kontrana. No vot jah, raamatust või ilusas kirjutamisstiilis tuleb ka nagu välja, et tundub, et tal ei ole siukest mingit pingutatud kunstilist ambitsiooni, nagu noh, tundub nagu pole olnudki, et et ongi selline kirjutatud noh, nagu neid lugusid ja mõtisklusi, mis endale nagu meeles on olnud ja nähtavasti kirjanikuks olemine ei ole talle siis äkki üldse üldse nagu tähtis, aga toredad asjad on tegelikult saanud, et võrreldes paljude kirjanik ambitsiooniga inimestega oleks võinud rahulikult veel kirjutada. Jätkame vestlust Vahur Afanasjeviga. Elbingu geeniuse elust. Aga et kui sellest tekstist rääkida, siis ta noh, nii nagu seal tagakaanel on, et, et noh, mis on ka muidugi naljakas või selline irooniline lauset autori teine raamat räägib mehest, keda maailm püha kunstijüngriks pidas. Tegelikult ei pidanud see maailm seda meest nagu peaaegu millekski või, või siis noh natukene pidas, kui tal oli raha või, või, või mingisugune töödelt maa ära osteti. Tegelikult lõpus siis selgub, et tegelikult ikkagi ostetud ära ta võitis lihtsalt mingi loto lotovõidu ja siis tal oli raha ja ta ütles, et ta maa osteti. Aga, aga see kõik on nagu selline fiasko või selline noh, põhimõtteliselt ikkagi nagu luuseri elu, mida ta kirjeldab või noh, see on nagu see seal mingi kuulsuse või jah, kuulsuse narrid, eksju, kus. See on põhimõtteliselt sama sama teema jah, natuke teises ajas ja keskkonnas. Ja noh, mis on selle raamatu puhul hästi huvitav, on just lugeda seda, et see tegevus toimub Tartus. Et see on täiesti varjamatult, on mingisugune õlletehas ja kõrtsid tänavad näiteks rahal laenaja, kes võtab mingi protsent, elab vahi tänaval ja puhtalt see Tartu keskkond ja toonane siis ikkagi puhas nagu nõukogude aeg. Kui see tegevus toimub. Et ongi see nostalgia nostalgiamoment, et noh nii palju kui ma nõukogude, kas teie lapsepõlvest mäletan, et 79 olen sündinud noh, 79, ilmus helbinguse esimene raamat, asetäitja, see geeniuse elu on 82 ilmunud, et siin sinnakanti keskkond ja, ja noh, mul on veel nagu eriti huvitav see, et mitte see geeniuse elu oleks mingi eriti nagu kohakirjeldusele fokusseeritud, aga need kohad on see kogu aeg nagu sees, et ma olen ise ülejõel. Ja, ja noh, tavaliselt tavalised inimesed ikkagi kesklinnast teisele poole jõge nagu ei satu, kui nad seal ise ei ela, ei satu jah, et kuidagi niisugune niisugune värk on selle jõega, kuigi neid sildasid, on päris palju. Seda on huvitav lugeda, et tuled nagu selle selle keskkonna või selle ruumi ära, et sõjaväelennuvälja lähedus ja mingid raadivärgid ja Raadi kalmistud ja selline keskkonnamoment, et. Ta on see lugu ju ei ole nagu midagi pööraselt huvitavat selles raamatus tüübi kulgemine ja tema mingid sellised sise tulemused ja ja mõtted, mis on väga naljakad, et see lugu ongi siis see, et ühest kõrtsist leiab mees kohvri kellelegi käsikirjaga. Ja, ja siis noh, Keenias ongi päevavaras ja invaolid ka veel peale selle, nii et et, et on ka nagu elu suhtes kibestunud ja ja ta leiab selle kohvri, seal sees on mingi käsikiri, vallak, uurimus on seal sees ka, mis on väga lahedad, keda ta tegelikult mainib. Aga see Keenias on jah, täpselt täpselt nagu selline selline tüüp, et ta leiab kohvri uhke uhke materjaliga, mis seal olid traktaat sõjaste diplomaatiast oli see asi, eks ole, et ta nagu on mingid mingid mõtted tal võib vist käib peast läbi, et äkki võiks seda kuidagi avaldada enda nimel või midagi sellist, aga aga noh, ka nagu ei jõua jõua kuskile, et mis on tegelikult väga selline noh, ilmselt ilmselt psühholoogiliselt adekvaatne. Kui tegu oleks siukse Ameerika filmiga, siis siis see Keenias nagu rebiks ennast ikkagi välja sellest enda süsteemist võtaks kätte, kirjutaks ka ikkagi samaväärse teose ja sealt tuleks hoopis mingi teine asi, aga ei, ei tule seal midagi. Elu elu keeb oma oma tavalist rada. Ja see raamat lõpebki nagu ära, et noh, käib linna peal ringi erinevates kõrtsides ja noh, muidugi on hästi oluline sedda käib erinevate inimeste juures söömas ja laseb ennast külla kutsuda ja endale välja teha konjakit ja ka süüa ja ja siis lõpuks jõuabki koju tagasi ja eriti nagu midagi ei juhtugi, ma kujutan ette, et omal ajal võis olla see geeniuse kuju, midagi muud, kui ta tänapäeval on või et, et mulle tundub, et ega tänapäeval on samamoodi see maailm ikkagi väga reegli pärast või et kuidas me peame käituma ja meil ei ole aega juua ja nagu korralikud kodanikud olemas, sest noh, muidu me lihtsalt langeme sellest välja, et, et noh, see ühiskonnakorraldus on muutunud. Tegelikult see põhimõte on ikka sama. Noh, ma arvan, et sellist geeniuse või pseudogeeniuse tüüpi on protsentuaalselt ikkagi sama palju, aga aga noh, ma arvan, Nõuka ajal võis, võis natukene natukene see moment olla, et ikkagi selline mittetöötav inimene räägib ikka mingites asjades, võib-olla sellepärast ei näita, et need äkki on äkki on kuidagi tissidentliku või äkki on midagi nagu, et et noh, ma arvan, et tänapäeval on hulga raskem nagu konjakit välja teenida sellise geeniuse imago loomisega. Mulle tundub, et nõukaajal oli tõesti nagu see selline nagu vaikiv vastupanu, selline geenius istub, mingi dissident, ütles või selline. Aga, aga see just näitabki, et tegelikult selle taga ei ole nagu mitte midagi sellel tüübil ambitsioon on, aga ta ei viitsigi nagu ka selle nimel mitte midagi teha. Eks me kõigil iseenda sees on ka mingi protsent sellist sellist geeniust, et kellel vähem, kellel rohkem, et. Aga mis on kindlasti oluline, on just see, et kui see lugu ei ole ju midagi sellist noh, just nimetasin, alati ei ole midagi üle mõistuse originaalset, siis siis tegelikult see, kuidas ta kirjutab, on ikkagi väga hästi, ta kirjutab, Need on nagu mõnus lugeda, ta on vaimukas ja ta on parajalt irooniline ja, ja tegelikult ka see ülesehitus ta justkui liigub mingist Tartu linnaruumis ja siis tal ma ei tea, kas ta vahepeal lihtsalt noh, on purjus ja jääb magama ja siis tulevadki noh nagu ma alguses lugesin seda, seda nägemust. Sellised följetoni või traktaadi vahepealsed asjandused. No mis üldse nagu otseselt sellesse narratiivi puuted tuleb vahepeal näiteks, et umbes peatükk neli geeniuse päevased mured ja siis eelmine oli veel mõtlesin kohe ülesgeeniuse, öised hirmud, näiteks geenis öised hirmud, kas ta kirjeldab Enda infarkti kogemust, et see oligi päris õudne lugemine või et ta koosnebki nendest hästi kummalistest harali tekstidest, mis nagu otseselt justkui mingit loogilist põhjust, miks nad peaks seal olema, ei ole aga, aga kuidagi nende kokku nagu sobinud või sobivad ja tõesti nagu mõnusam mõnusam seda lugeda, et võib-olla on ka nagu see, et, et ta ta ei ole nagu selline Haasi jutukas, see ka üks põhjus, miks ta võib-olla on nagu natukene tundmatu tekst neile. Nojah, selles mõttes, et raske on paari lausega nagu öelda, et millest see raamat siis räägib, et sa saadki selle kohta selliseid. Suhteliselt üldiseid või mingi pidin naljakaid kokkuvõtteid teha nagu särama. Jutu tagakaane tutvustus on, et ütleme nagu midagi, aga, aga sealsamas ega sellest raamatust ikka nagu rohkem ei tea, kui sa selle taga äsja läbi loed, et et eks ta vist ongi niisugune raamat, mis tegelikult tasuks kätte võtta, et kes veel lugeda oskab ja paberi pealt lugeda oskab, et kindlasti soovitan. Ei ole väga paks raamat ka, et. Kuule, aga äkki sa loed ühe lõigu ette, ma seal palusin mõned lõigud välja valida, et mulle tundubki, et siin saates võikski nagu selle puhul, kuna nagu see tekst on inimestele tundmatu või vähemalt meie põlvkonnale täiesti, siis see on väga. Pigem pigem peaks jah, nagu laskma tekstil kõnelda, et kuna ta on niisugune harali ja, ja ilmselt üsna sihilikult mitte väga, väga tervikuks põimitud, et ega me teda tegelikult lahti ei suudakski, rääkida, et ilmselt tema lõpuni lahtirääkimine võtaks umbes sama kaua aega, kui raamat ette lugeda. Aga ma võtan kasvugi ühe koha Tartu kohta, et lapsepõlve tartust kogu aeg vaata neid. Reaktiivlennuki helibarjääri ületamise pauke mis olid nagu läbivärk, et ja noh, need olid selline asi, et ausalt öeldes isegi natuke imestan, et see raamatusse nagu sisse on jäetud, et noh, 82. aastal nii palju kui ma aru saan, siis ikka tsenseeritud, omajagu. Aga aitab lobast. Lehekülg 31. Tumeplahvatusemürin raputas taevast. Majade aknaklaasid, tõmbasid oma pesades klirinal küüru. Inimesed nõksatasid ja piilusid kartlikult üles. Rahunesid siis kohe ja otsisid nördinud pilgud kudega taeva laotusest, süüdlast. Aga helibarjääri purustanud reaktiiv oli juba tont teab kus võib olla mitmekümne kilomeetri taga. Allik võdistas õlgu. Need paugud teevad närviliseks. Nagu kuuled, nii mõtled pomm. Nüüd läks lahti. Tead küll, mis asi see on, aga ikka võpatas. Näed, kus nad on? Allik viipas taeva poole. Seal kõrgel läksid külg külje kõrval kolm reaktiivi, tillukesed nagu mänguasjad. Gaasijugade valged noatõmbed lõikasid taevast meie ajastu jumalad, püha kolmainsus. Need pole, need, see paugutaja on juba Pihkva kohal ütles geenis. Et selline see keskkond oli ja noh, minu arust see jupikene jälle iseloomustab väga hästi, kui palju seda, kui tohtisid avalikult öelda, kui palju inimesed nagu ütlesid, et noh okei, võib-olla veel lisati mingi vene vene värk või midagi sellist sinna juurde, et noh, see jupikene raamatust ära, aga niisugune väga-väga adekvaatne olupilt ja ilmselt selle raamatu Harald Ilves on väga elulähedane selles mõttes, et noh, reaalses elus tegelikult reaalne elu ei, ei moodusta tegelikult väga-väga selgelt kunstilist tervikut, vaid vaid pigem koosneb nagu mingites detailides, et noh nüüd ma istun Urmasega siin stuudios mingi hetk tagasi sõitsin auto koeri auto reaalsuses, et nendel asjadel ei ole tegelikult väga tugevat põimingut ja, ja selles mõttes võib-olla see ellingu raamatu stiil äkki äkki liiga eluline, et. Jätkame vestlust Vahur Afanasjeviga. Elbingu geeniuse elust. Isegi kui ma mõtlen selle peale, kuidas kuidas seesama lõike edasi läheb, et just nimelt see, et püha kolmainsus, mingisugused vene reaktiivlennukid ja minu meelest sellele järgnes ka selline nagu pool pseudofilosoofiline mõtisklus mahla ja kolmainsuse ja see mees justkui nagu otsib endale filosoofiat või mingit elumõtet ja need on ka sellised hästi kummaliselt üles ehitatud, et et nad ei ole Kivirähklikult ülepaisutatud laus nagu jaburdus selles mõttes, et ütleme kohe ära taas Keenias ongi nagu selline naeruväärne tüüp. Et ta nagu tegelikult mõtestabki proovibki tõsimeelselt seda, seda maailma läbi mingite tekstide mõtet kuidagi paika saada ja see, see püüdan iseenesest ju väga, väga kena, mingil hetkel lihtsalt see kõik muutub banaalseks joodiku Ulmaks, aga see püüdlus ei ole läbini totter või läbini naeruvääristav. Mitte et noh, see nagu seda tüüpi seda tüüpi tüüp, kes nagu ilmselt loeb hästi palju vähemalt luges näiteks kooli ajal hästi palju, aga noh, tal ongi see elluviimise või teostamise moment on puudu, et siis siis aga hästi hästi pihta ilmselt, et kui õhus need ideed tegelikult nagu on ja noh, ilmselt siis ei ole ka see haridustees on nagu mingi ütleme, loetud rohkem kui, kui õpitud. See on ikkagi väga selge tüüp, et ka mina tunnen tänases päevas selliseid tüüpe, kellel ongi palju mingeid mõtteid, nad loevad palju, aga aga mingit sellist tulemust ei ole ja mingit sellist kompaktset mõtet või mingit rida ka ei ole. Vot siis vaene geenius ongi sellises sellises hobused. Talle endale tundub, et tal on nagu midagi küpsemas või mingi idee. Aga noh, see nõuab, nõuab jõupingutust ja vot siis ta selle jõupingutuse asemel. Ja kõige lihtsam tegevus, mida saad teha, hakkad jooma. Ja siin on tegelikult joomisest ka hästi palju juttu, aga mitte sellises ta ei ole nagu sihuke natu realistlik tinapanemist soluutselt. Elegantne nagu selles mõttes pigem pigem ikka selline filosofeeriv. Eks 22.-lt leheküljelt väga-väga nutikas kohta. Loen ette. Alkohoolikul ei olevat tahtejõudu, vale puha. Vaadake vaid, millise visadusega kirjate, viinaraha, lõdise kilomeetri pikkuses viinasabas kõiges, mis on seotud alkoholi hankimisega näitab ta üles raudset tahet ja hämmastavat leidlikkust. Ta ei hoolivat sellest, mis temast arvatakse. Üks vale teise otsa. Miks püüate siis võõraste ees näida paremana kui ta tegelikult on? Teiste inimeste hea arvamus meist on meile kasulik. Seda lihtsat tõde ei saa isegi alkohoolik maha salata. Tal ei olevat auahnust vale, vale selja sajab kolmandat valet, aga nagu juba luts, on tähele pannud alkohooliku lemmikteemaks tema isiklikud saavutused. Kui mujal on inimlik, kaua ahnus veel varjatud varjatud teeseldud alandlikkuse ja tagasihoidlikkuse maskiga siis alkohooliku juures on alasti auahnus tema põhiomadus, esimene, mis erapooletu kõrvaltvaatajale silmatorkavad. Ilmselt oleme, oleme kõik näinud või pidanud nägema kõige kehvemal juhul, mis on siiski näoline näinud seda ka enese juures. Kuule järgi mõtled see geenius, see kunstnik, kes küll ei suuda enda mõtteid kuidagi vormistada ja just nimelt see, mis seal Vahur Afanasjev ütled, et et seda viimast jõupingutust teha. See on väga tabav, sellepärast et loomadki on mingite erinevate mõttetaja traktaatide ükskõik, kas tema enda või siis kohvriga varastatud, kuskilt kõrtsust selline mõtet doktootide kogum, aga ta Need kuidagi kokku, aga sellesama asja juures on, on ikkagi mingi vastumeelsus ja üleolek selle selle nõukogude aja ja korralduse vastu, et, et kõik on kuidagi tühine kõika maine, et kuskil on mingisugune äritsejaid, kes müüb Leningradis kur ja noh, mis on ka ju väga tuntav ja teada asi meil siin Tartus ja mujal Eestis ka ja ja et kuidas selle kurgimüüja külmkapp on süüa täis, samal ajal kui temal ei ole mitte midagi ja lihtsalt vaene geenis on lisaks sellele veel ka invaliid. Et ühesõnaga, selline vastumeelsus argisele või tühisusele on, aga ega ta midagi ise ka nagu ei paku. Ta nagu ei tekita sellist sellist õilsat kunstniku portreed, et kellel on tegelikult noh, mingi noh, ta ei ole selline nagu Juhan Liiv, kellel on mingi Eesti vabariigi mõte südames, et ta on ikka täiesti noh, selline mõtleb vigaseid mõtteid, aga tal mingit ideed nagu ei ole Siuke tavaline sosserdajad, kapitalismis on, on ilmselt veel rohkem asju, mille üle nagu hädaldada, et siin peksab veel elu karmimalt sisse, et noh, tundub, et see geenius veel vähemalt nagu kuidagi nagu funktsioneerib. Ma just hakkasin mõtlema selle peale, et et noh, siin on kindlasti hästi palju asju, mida noh, ütleme juba, et sina endale sellepärast mäletad need reaktiivlennukit pauke ja mina mäletan, kuidas mingid mingid autod käisid Leningradis kurke ja tomateid müüma, see et, et kindlasti on mingit kontekst, mis jääb täiesti võõraks juba varsti inimestele, mis mis mõjubki sellise retrona natuke arusaamatuna. Huvitav mõte on see, et, et huvitav, kuidas see geenius tänases ühiskonnas elaks või käituks. Ma arvan, et hakkama ma arvan, et ta käituks üsna sarnasel viisil, et tegelikult raamatus ka ikkagi eluspüsimise üks eeldus on see, et ta endale ikkagi naise leidnud, eks ju. Naisterahvad ilmselt ikka siis vajavad kedagi, et keegi nagu oleks kodus ja pole, pole paremat jopanud, on sihuke jopanud ja siis ikkagi koju lähed, söök on laual ja mingid siuksed momendid, et kui ütleme, geenius tänapäeva ühiskonnas samamoodi siiski nagu õnnestunud endale naine leida. Ma arvan, et siis ta jääb ellu. Muidu muidu läheb ikka väga hapraks, muidu pead midagi nagu välja panema, et ilmselt ilma naiseta välja heita. Aga siis hakkasin mõtlema, et võib-olla tuleks just kuidagi läbi selle ühiskonnakorra muutuse muutunud ka aktiivseks võime mingiks eeskõnelejaks või siiski rääkida, et vaat kuidas ma nõukogude ajal passiivselt kannatasin ja nüüd ma tahan noh, Eesti riiki looma hakata ja astun erakonda ja teen endale firma ja hakkan ettevõtjaks ja ma ei tea, sulle tundub. See tundub väga ebatõenäoline, et mul on, mul on selline tunne, et inimtüüp, et see väga ei sõltu sellest ühiskonnakorrast alati, nagu alati, nagu kuskil põhiasi on see asjade teostamise teostamise jõud, mida nagu napib, eks ole, et asja ongi teostada, see, see ei ole enam nagu noh, idee luua, see on nagu lõbus tuleb kuidagi kõik on väga lahe, aga noh kasvõi kasvõi raamat kirjutada mingi mingi proosaasi, et noh, see on ikkagi nagu pigem nagu selline töö tegemise värk, et ma ei tea, noh kindlasti kellelegi tuleb see kuidagi kuidagi väga nagu sujuvalt, ise iseenesest ja ludinal, aga tegelikult ikkagi sa pead nagu teostama, et noh, kui sul on see imeline oskused, seal tuleb ludinal, siis siis seda lihtsam, aga aga nagu, kui nagu päris nagu ludinal ei tule, siis sa pead võtma aja ja keskenduma, see on tegelikult ega seal ettevõtlusega sama värk, et noh neid ideid, mida võiks müüa või pakkuda või vahendada, et kui oma aju nagu raames sellest mõtlema panna, siis neid ideid tuleb tegelikult lõputult, et mul endal on need kogu aeg, aga võta nüüd kätte mõni teostada, et see idee üksi ei maksa midagi, et selle pärast nagu puhtalt idee peal funktsioneeriv inimene hädas alati, et äkki sa tahad veel lugeda loengi kohasel veepõhise inimese ellusuhtumisest. Ideaal jah, ideaal pole suur kunst põlata seda, mida inimesel ei ole mida tal pole kunagi olnud ja mida tal pole lootustki saada. Rahast võib hooletu üleolekuga rääkida sündinud miljonär või sündinud kerjus, kes võib-olla ei teagi, millise võimu raha võib talle anda. Kuid täiesti võimatu on põlata raha sellel kes on kord raha maigu suhu saanud. Nendel inimestel ja nemad on kui mitte parem, siis igatahes arvukam. Osa inimkonnast on rahajumalaks. Mingit muud ideaali võivad kummardada pururikkad või puruvaesed. Kõik teised kummardavad paratamatult mammonat. Keenias teadis seda kõike, kui ta raha laenama läks. See käik oli talle raske, aga geeniusel ei olnud valikut. See üles lugesid, oli üks sein surnuaias, kus siis geeniaseni matustele kogemata saigi selle raha laene aga kokku mis sellele nagu järgnesid, ta kartis, et see lubaskise raha kohe ära tuua tegelikult möödus isegi kui ta raha oli, siis ta ei tahtnud seda raha ära viia ja nii edasi, et mingisugune viis kuud oli võlgu mehele. Kartis, et nüüd ma ei tea, ta saab peksa või midagi, mis seal nagu toimuma hakkab, aga aga et see kuuldus, et, et see Keenias on saanud maali eest mingisuguse preemia, mis oli lihtsalt kuidagi kummaliselt rulluv kuulujutt, mille ta vist ise oli? Ei ma pannud ise ei saanudki aru, mis ta tegi. Aga kuradi kõik linnast teadsid, et Watson, eks kuulus kunstnike ja siis usaldaja tahtis ka sisenda Reno mehed tõsta ja ja tahtis koos temaga kõrtsu minna ja sellest võlast enam ei rääkinudki, pigem juba. Kuidagi põnne välja. Et, et see on ka nagu noh, selles suhtes midagi noh, nii-öelda Ameerika filmilikuna Vahur alguses ütlesid, et mis siin ei ole või noh, et selline sündmuste käik siis natukene siin ikkagi on, et nüüd ma olen selle harja peal ja nüüd mulle ostetakse Kuna seal on jah, ainult entsee moment, et ta nagu ei oska seda pikaajaliselt kuidagi ära kasutada, vaid laseb ikkagi kuidagi noh, raha saab otsa, siis uusid mingeid töid ei tule, mingisugust, nagu tulemust ei ole, et asi nagu vajub ära. Ja ikkagi nagu loll inimene selles suhtes, et ei, ei tee nagu enda kunstniku tööd ja ja muidu ka ei ole nagu seda soont. No vaata jah, sealt edasi oleks võinud ju bussid ja seda ta ei, mind ei avaldata või nagu mingid asjad, et me oleme kõik kirjastused on. Ma olen traktaadi kirjutanud, kõik on tagasi lükatud, head kinni ei pandud. Noh, oleks võinud selle dissident laseb veel edasi tiksuda näiteks või midagi, midagi sellist. Aga ma arvan, et see on ka tegelikult noh, selline tulevikuteema, et 82. aastal kindlasti ei saanudki sellest kirjutada või või kuidagi niimoodi noh, võib-olla isegi mõelda sellest Nojah, sellist lahendust raamatusse panna aastal 82. Ja siis seal pole nagu õige õige eestlane, kui sellist juttu ajad. See see oleks päris räme. Vladimir Sorokin kirjutas, ma ei tea, kas 80.-te lõpus 90.-te alguses ühe ühe jutu just siukse mängu tissidentlusega, mis nagu ühest küljest see pidi ikka veel nõukaliidu ajal olema, sest nõuka liit noh, tegi kõva skandaali sellest loost ja lugu oli nagu selline, et kuidas keegi, naisterahvas, siukest, pool tissidentliku ja samas ka nagu noh, Niukest tunnustamata geeniuse elu nagu mitte eriti kuhugi nagu jõudvat. Ja tundus, et nagu ongi selline ühiskonnaga vastuolus, tiksub, tiksub, tiksub edasi ja siis nagu selles rookia raamatu lõpus võttis hoopis nagu pöördes naisterahvas magas mingisuguse tsehhiülem aga või mingisuguse mingeid. Ah nagu teise maailmas, eks töö ees rindlasega ühesõnaga. Ja see nagu elu esimese orgasmi ja siis hommikul kutsesse meest, et kuule, tule, tule meile liini taha, et proovi nagu midagi ja siis läheb edasi nagu sellist noh, seal ookeani võimeline kirjutama tõesti, psühhopaat selles mahus nagu mingis ükskõik millise stiiliga, et sedasi läheb pool raamatut nagu nihukeses tõelises nõukastiilis, kes asjade Esmi stiilis, kuidas naine siis nagu seal liinid, aga järjest rohkem ja rohkem jubinaid varsti jõuab autahvlile ja saab kompartei liikmekandidaadiks parteisse ja mingi selline nagu kreisikiht tekib peale. Ja noh, loomulikult tissidentliku ringkonnad vihkasid rokkinud sellepärast sama palju kui võib-olla isegi rohkem kui kui nõukaametnik katsed. Haprad mängud. Ja, ja, ja noh, selles suhtes Elbingu geeniuse elugeenius, et tema tõesti kuidagi vegeteerima ja temal ei ole mingit ja mulle tundub ja võib-olla see on ka nagu selline jutt, mida nagu Tartu inimesed kuulata ei taha. Tundub, et, et Tartus on just nimelt selliste geeniuste kontsentratsioon kõvasti suurem kui näiteks kusagil mujal Eestis linnades, Tallinnas või, või Pärnus, Viljandis torkab see kuidagi silma just nimelt see jõude poeedi kunstnikupositsiooniga elu, mis tegelikult nagu tiksub lihtsalt. No tegelikult see inimtüüp protsentuaalselt sama palju esitatud, ma arvan ka näiteks Tallinnas, aga, aga seal on nagu see midagi nagu, nagu teostada või teha, et see on nagu kuidagi nii suur, et et mul on tunne, et need inimesed siis nagu kuidagi leiutavad endale külge mingisuguse asja ikka noh, me hakkasime juba geeniuse leiutama, kuidas, kuidas ta nagu saaks, eks ju. Et mul on tunne, et nagu ta küsinud Tartu Tallinna vastandus mis ei noh, see muidugi mingist küljest nagu, nagu, aga iseenesest on oma tõetera sees küll, et poest kui seal niisugune geenius Tallinnast siis ilmselt leiutada endale ikkagi külge mingit pidevalt mingit võtta nagu see korra, eks ju, geenius haipis endale selle maha müüdud maali külge, et. Aga see oli ka lihtsalt puhtalt aastaga juhus või et et mingisugune hetkeemotsiooni ajel tehtud liigutus, kus ta siis lihtsalt, et ühe rahapakki, mis tal taskus oli, lajatas lauale ja ütles, et see on maali eest saadud raha, ilma et ta tegelikult oleks mõelnud, et noh, et, et see, et ta ise teeb mingisuguseid otsuseid ja kavandab midagi, et see on tegelikult null. Jah, elu kontrollib küll seda meest, et ta ise ei kontrolli eriti midagi. Aga seal on just nimelt see ühiskonna pool ikkagi väga selgelt olemas, et tegelikult nendele inimestele, kes siis nendele nii-öelda geeniastele välja teevad või kes tahavad nende seltsis aega viita, neile on ka mingisugune vajadus selle järgi. Eelmine soodan, rääkisime Peeter Helmega, Heiti Talvikust, et et noh, et meil on, noh siis me rääkisime sellest, et inimestel on mingisugune dramaatika ja mingi suurte tunnete loogika nagu vajadus, aga ise ei taha nagu see seda kõike läbi elada, siis on õudselt hea, kui seal keegi kõrval selline tüüp. Et meil on ka võib-olla selline nii-öelda sotsiaalne tellimus sellise nii-öelda sotsiaalse hälvik vastu. Ei no selles mõttes sellises rollis nagu elada, siis midagi tuleb ikkagi ühiskonnale pakkuda. Eriti kapitalismi, siit midagi, sa pead ikkagi pakkuma ühiskonna selleks Pustreerida, et lihtsalt peavad pakkuma legend ja seltskonda või midagi midagi sellist. Lõpetuseks loeb Vahur Afanasjev veel veidi geeniuse elu. Selle geeniuse juures, et kui ta oleks sihuke Tallinna tüüp ja elaks kalamajas aastal 2014 või või veel varem elaks vanalinnas ja juhtudes patakas raha käes nagu kuskil läikivates Lountides istuda ja rääkida, et ma olen kirjanik edasi siis siukse kirjanikupaneku jaoks, noh, tegelikult siin on selline selline jutt siin raamatus täiesti olemas, et mida sa võid nagu pushida haipida suhteliselt rumalatele inimestele jätta mulje suhteliselt väga kõvast kirjanikust, kellel jätkub lõputud assotsiatsioone ja asi läheb väga tiibiks kätte, et see on päris pikk jupp, ma loen kuskile kohale, kuhu ma tunnen, et, et aitab juba väga ammu Nendele arvudele omistatud suuremat tähelepanu kui teistele. Võtame kas või piibli sümboolsed, arve tuleb lausa robinal. Kolmainsus on vana tuttav, see pole kristluse leiutis. Kolmainsus saab alguse India mütoloogiast. Igas kolm ainsusele konstrueeritud religioonis on kolmainsale jumalale vastandatud kurat. Kolm pluss üks on neli, seitse on piibli lemmik arv, seda võib leida üle lehekülje, üheksa 12 see on õnnelik arv 13 see on 12 pluss üks õnneta arv 18 23 28 33 43 23, paari 46 50 72. Kõik need arvud esinevad ka koraanis ja budistlikke suutrites. Neid arve on püütud seletada kirikumeeste ateistide poolt, kolm on jumalik arv, see tähendab kolm ainsat jumalat, ütlevad kirikumehed. Kolm on perekonna sümbol, isa, ema ja laps, ütlevad ateistid, neli maailma arv, see tähendab nelja maailmakaart, ütlevad kirikumehed, ateistid on nõus ja tuletavad lisaks meelde nelja aasta aega ning nelja algelementi seitse on kolm pluss neli. Jumal pluss, maailm on jumalik maailm, ütlevad kirikumehed, ateistid kehitavad õlgu. Kõik teised tähtsad arvud on tuletatud, neist eelnevates ütlevad kirikumehed kolm korda kolm kaks-kolm korda 12 ja nii edasi. Ühesõnaga täiesti täiesti selle reisilt Kreisilt on pandud läbi nagu lehekülgede, seob mingite footon rakettideni välja, et vaata, see on täpselt niisugune kirja kohta, et pole siia veel mingit sellist. Hästi natu, realistlikku narkopanemist ja mingit siukest kihti nagu juurde. Ja, ja ole seda presenteerides ise nagu veendun, viinatantse kabala on seljas ja vinge nahktagi ja sõidad Porschega ette ja selle jama trükid raamatuna Fooltrükis hõbedaste kaantega. Pane kasvõi mingi hologramm peale, et noh, siis siis alles nagu. Kevades öeldi selle piimaga kirjutatud teksti. Triikrauaga töötlemise peale, et siis alles näed keda inimesed rahvakirjanikuks peavad. Küll, aga lõpetuseks, seal on veel üks lõik, mida sa tahtsid. Sa ütlesid, et sul on kaks. Ja veel lugeda, see on üks hästi filmilik stseen, et geenius on kellegi tuttava matustel surnuaial kõik inimesel noh, kurvad ja nagu samas ei oska nagu väga-väga olla ka, et noh, sihuke. Sihuke kõigile nagu väga ebameeldiv olukord ja siis seal surnuaial on üks tegelane, keda kutsutakse hulluks pastoriks, et kes, kes ongi sihuke noh, tartlased teavad näiteks. Lugupeetud Erkki, hüva kes noh, võib aeg-ajalt väga-väga sügavate sisukate juttudega välja tulla ja siis teisel hetkel ei ole see teps mitte niiviisi, et et vot on seal matustel see hull pastor ja teeb suu lahti, hakkab kõnelema. Tavaliselt me ei mõtle surmale. Me teeme suuri plaane ja meil on üldse kalduvus endid nii üleval pidada nagu kavatseksime siia maailma igavesti elama jääda. Vahetevahel hoiatatakse meid, meile tuletatakse meelde, et elu kõrval on surm ja vahesein nende kahe vahel on õhuke. Võib-olla on hea, et meile seda vahetevahel meelde tuletatakse. Siis me vaatame oma tähtsaid töid ja tegemisi natuke teise pilguga. Ja siis näeme, kui tühised vanad igaviku kõrval usklikul on värske haua juures lihtsam. Temal on paradiis, kuhu ta loodab peale surma saada. Meie arvame teadvat, et ei ole muud kui pimedus ja vaikus ja see muld, mis täna Rauli kirstukaane peale kukkus. Ja milleks me kõik ükskord saame. Ja sellepärast ei oskagi Me Raulile muud soovida kui et see muld oleks talle kergem, kui oli elu. Lõpp ja vaikust. Oraator tõmbas veelkord käisega kombekalt üle nina ja astus kõrvale. Lesk Kersti oli üllatunud ja tänulik. Hullule pastorile. Sokutati vargsi viinapudel pihku ja ta taandas oma saagiga häbelikult põõsaste vahele. Ja minu meelest seal juhtus, on see, et see geenius, kes kuulis ka seda hullu pastori kõnet, siis ta ka mõtlema, et et see hullus ja geniaalsus on ikka kummaline asi, et kuidas need asjad nagu omavahel kombineeruvad. Et mõtlesin, et kas ikka on hull. No ja, ja see on tegelikult tore, eks ju. Ta tekkis nagu mure ja mulle tundub, et see peegeldas teda tema enda nagu seda sisemust ka, et et kes ma ise olen, eks. Kas ma olen geenius või või olen hull või, või lihtsalt nagu selline mõttetu mees? See geenius läks seda hullu pastorit jälitama ja kui ta nägi, et kas hull pastor vist nokitsesin nagu õndsalt idiootliku näoga Umbes sõid anti välja või midagi sellist. Ühesõnaga, ja see kihilduse langes mure hingelt. Ja siis ta täiesti rahunes, et ei see tüüp on ikka hull. Ikka hull saavad, kuigi kuigi see hull oli noh, välja tulla, et väga-väga asjaliku tekstiga suutnud nagu just selle teostamise otsa teha, mis vajaduse geeniuse koogiks puudu, oli see teostamise otseselt karm raamat tegelikult. Tänases kohustuslikus kirjanduses rääkis Vahur Afanasjev põhk Elbingu raamatust geeniuse elu. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi ning mina omalt poolt tänan ühte Tartu Lutsu linnaraamatukogu töötajat ajalehtede saalist. Kes proovis leida artikleid Peeter Elbingust kõike head ja kohtumiseni.