Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad. Vikerraadio stuudios on Margus Saar ja külaliseks täna Lauri Leesi. Tere hommikust. Summešerdani ikka nii, et prantsuse keeles prantsuse lütseumi direktor remondi tolmune, mis pärast? Sellepärast, et hariduse tänaval, kui inimesed mäletavad meie kooli vastas oli, on kohe polikliinik. Mida tunti viimastel aastatel haigekassamajana hariduse kaheks ja vat Tallinna linn otsustas nii, et meie väikesed lapsed tulevad luise tänavat, àra. Linn teeb maja korda hariduse kaheksa meie algklassid hakkavad õppima hariduse tänaval aga. Asetus just seetõttu, et noh, ebaloogiline oleksid, Westholmi omad käiksid meie suure maja vastas ja aga see tähendab seda, et prantsuse lütseumi direktorina ehitad sa juba kolmandat koolime. Nii. Ja ma tahtsin veel seda öelda, et mõte oli linnas ja selline väga üllas, et nüüd, et kaotada Tallinna koolides teine vahetus, mis, mis on kohutav asi ja Vestkonna gümnaasiume käisidki autole algklassilapsed käisid teised vahetus nüüd siis homsest päevast lähevad nemad hommikul ka koolitoite tänavale ja meie väikesed lähevad siis hariduse kaheksa selliste asjadega tegelengi öödebavad. Homme on siis ajalooline päev. Õppeaastal 2004 2005. Alates teisest veerandist kaotati Eesti vabariigi pealinnas koolides teine vahend. Ma ei julgeks nii-öelda, et, et juba paugupealt Tallinna linnas on, on see kaotatud, aga Tallinna linn püüab anda oma parima, et see probleem lahendada ja see probleem on vaja lahendada. Nii et miks mind väga hämmastab veel, et vot see linna, need koolimajad, mis on muinsuskaitse seotud ja mille renoveerimine on loomulikult tunduvalt kallim kui ütleme, need koolid, mis on nõukogude ajal ehitatud, mis on alles 30 aastat vanad, et nendele koolimajad on tegeleda, ring peale saada ja et Tallinna linn on olnud küllaltki tubli, kui me vaatame kõiki neid, kasvõi siit aknast, paistab endine Lenderi gümnaasium, mis on ju praegu Kesklinna Vene gümnaasium, vaat et need majad on siin 21. keskkool, meie maja, Inglise kolledž, Gustav Adolfi, et need majad on ka Nii et need ütlevad inimesed, kes räägivad, et oi jumal, et kui me nii jätkame, siis alles 70 aasta pärast saavad kõik, see on demagoogia ja ma arvan, et nüüd läheb asi kiiremini, sest tõesti need majad, mis ei ole muinsuskaitse all, need saab ikka 20 miljoniga ära remontida, pärastsõjaaegsed, majad on natukene odavam remontida, täiesti loomulik, täiesti loomulik. Nii et väita, et, et siiamaani ja see kõik on, kõik on olnud nii halb ja kui me nüüd neid rahasid sedasi ei anna mingisuguse aktsiaseltsi kätte ja kui see aktsia tegutsema ei hakka ja ja sellele omakorda tütarfirmad, kus ma hakkan siis laenama raha ja ma kõikidest nendest asjadest ei saa aru sellepärast et miks ma pean nende käest laenama. Kui ma võin laenata pangast, tuleme selle rahastamise juurde veel räägime sellest uuest koolist, seal hariduse tänaval oli siis juba eesti ajal kaks kooli. Seal oli kaks kooli prantsuse lütseum ja teine oli tütarlaste majanduskool seal sealt tulid välja Sist lahedad abikaasad tähtsatele meestele, sõjaväelastele ja ministritele, kes oskasid keeta ja lapse eest hoolitseda. Vaat see on tore, kool oli ja nüüd eliitkool oli see või, või? Ma kahjuks ei saa nii peensusteni rääkida, sest ma sündisin peale sõda. Aga ma arvan, et keskhariduse omandanud tamine esimeses Eesti vabariigis oli igal pool elitaarne. Sest keskharidus oli ikka väga suur haridus ja kõik need, kes said keskhariduse. See oligi eesti liit tol ajal. Et selles mõttes küll, kui ma vaatan neid plaane Tanja ehitatud täpselt samas stiilis suitsionalüütiku stiilis, mis prantsuse lütseumi Westholmi gümnaasium ja need pildid, fotod, mis on säilinud. Et ma arvan küll, et ta oli ikka üks, üks armsamaid kooli omal ajal. Kui keeruline on moodsat kooli nüüd ehitada sellesse vanasse majja? No on olemas omad nõuded, esiteks muinsuskaitse, mis nõuab teatud elementide säilitamist ja ma ei leia, et siin midagi halba on. Mismoodi need säilitada on siiski, kui te lähete sisse peauksest sisse, vaadata trepp, trepp, trepi käsipuud, kõik see, ta on ikka selline, nagu ta Eesti ajal oli. Ja isegi need asjad, mis tuleb asendada, mis on ära kulunud, siis muinsuskaitse nõuab, et ta vastaks oma stiililt ja oma väljanägemist, oleks lähedane sellele, mis varem oli. Nii et, et ma arvan, et siin ikkagi vajalik ja teine asi, mis seal muidugi raskem on need euronõuded valgusvalguseks, aga mis on ju väga raske lahendatav, sellistes ajaloolistes hoonetes on ja ventilatsioon ventilatsioonitorud ja nad on väga suured ja nendel tuleb kastid ümber teha. Aga kõik valik nutika lahendamise juures ei ole siin mitte midagi võimatut. Palju siis Tallinna prantsuse lütseumi algkooli remont maksma läks? Lact alla kahtekümmend miljonit ja ma arvan, et see on odavalt saadud, sest maja, nagu ma ütlesin, on muinsuskaitse all ja ja see teeb asja kallimaks. Ja kui niiviisi võtta, et siis no siin algklasside hoone, et on kusagilt üks kolmandik, ütleme, 21.-st keskkoolist oma pindalalt, et kui nüüd võtta nii-öelda suure kooli hind. Westholmi gümnaasiumi minu arvates Westholmi gümnaasiumi jaoks peaks kulutama aga 60 miljonit, see on täiesti loomulik, ta on ikka suur maja ja ta väärib seda. Aga et nüüd edaspidi, kui kaugemale läheme Lasnamäe koolid, Mustamäe koolide, need, mis vajaksid remonti, siis peaks ikka 20 miljoniga hakkama saama. Ma arvan, et sütiir nädala koolidele teha teeb Tallinna linn ikkagi lähema seitsme-kaheksa aasta jooksul mitte 70 aasta jooksul, nagu räägivad need, kes on väga maiad suure raha peale. Lauri, sa oled hariduselt pedagoog, kes pedagoogile on keeruline maja ehitada. Ma ei tea, aga no ühesõnaga, me oleme praegu selle jutu juurde tagasi, et, et nemad tahaksid, et koolijuht tegeleks ainult oma kooliasjadega ja siis nemad ainult siis juhivad ja võtavad meie käest maja taha ja mina hakkan siis nende firma käest. Ja ma tean, see 21. sajandi kooli projekti autorid Toivo Maimets ja tema head soovitajad ta, millega pärast tema soovitajad on mittepedagoogid Rein Kilk, Olavi Olari Taal On nüüd haridusministeeriumi kantsler, aga kui ma ei eksi ta varem vist oli mingisugune, kas oli kaubama turuhoone üks nendest ja siis mingi tehasega ka, tegeles särgivabrikut nüüd kohe ja nüüd kohe viimases üleeilses Õpetajate lehes on tal siis artikkel, kuidas saab Eestisse palju häid õpetajaid ja tema teab kõik ja asi on paigas. Ühesõnaga asja selgeks saanud. No see diskussioon, mis toimub Eesti koolis, ei ole väga palju jõudnud laia ajakirjandusse või ütleme, ei leia väga palju ühiskonnas minu meelest käsitlemist. Õpetajate lehes toimuvad väga tulised võitlused. No ütleme, et, et jääda nagu kuulajas ausaks. Sa oled Keskerakonna realiige ka, eks ju, et tavaliige jah, et, et Toivo Maimets on nüüd Res Publicas, kes on parasjagu võimul ja Keskerakond on nagu opositsioonis, et et kui palju sealt seda konflikti. Mulle ei meeldinud üldse juba kohe, kui Res Publica tuli oma, mulle tundus, et nende pedagoog, nõustaja, et see kaader liialt väike seal seal oli üks inimene, keda ma, kellega ma vestelnud Ülo Vooglaid meie tõsimeeli alati ei lange kokku, aga me räägime üksteisega väga nii lugupidavalt, austame 11 ja seal on teineteisest aru, saan aru täiesti. Aga kui tema sealt ära tuli sellest kambast. Nüüd ma enam neid ei usalda. Sest noh, Toivo Maimets, ise, pedagoogina pedagoog, ministrina või üldse haridusminister silt, kõige õnnetum variant, mis meid Eestis siiamaani olnud on. See on kogu Eesti iseseisvusaja jooksul kõige nõrgem minister, mitte ainult haridusminister, üldse minister, kõik tema nüüd väljaastumised, nemad, tema väljaütlemised, tema kirjatükid, intervjuud, need on ikka väga lapsikud ja tekib umbusaldus seda vastu. Ja just Ülo, äraminek tehtud, kohe küsin, miks siis Ülo ära läks? Ülo võiks meile seda rääkida, miks teda kui, kui väga kõrge professionaalse pedagoogikateadlane, mis teda hirmutas ja miks sa sealt ära tulid? Kas see diskussioon Lauri Leisi Maimetsa vahel toimub ajalehe veergudel? Ajalehe tulnud ka ei, ainult direktorite nõu südamel, kui ta on olnud, mõnikord ma olen esitanud küsimuse, kuid viimane kord see oli enne uut õppeaastat, ma tõotasin endale hommikul, et ma ei küsi mitte midagi. Isegi kui mõningate kolleegide silmad pöördusid minu poole, et Lauri aeg oleks küsida midagi, siis ma langetasin pea sellepärast et sellel ei ole mitte mingisugust mõtet. Esiteks, kui ma küsin midagi konkreetselt, siis jutt tuleb kõik selline, mida ma nimetan, vaht. Selline roosamanna. Absoluutselt ma sellele vastust ei saa. No näiteks, kui ma küsin, et milline saab olema see pedagoogi Eelmisel aastal 5300, mida ta möödunud aastal jättis, samale tase on 5300 ja siiamani plaani ei ole avalikustatud. Milline saab olema see arv kahe kuu pärast, see läheb ma, kui see saab olla olema jälle 5300, siis pole üldse mõtet rääkida mingisugused täiend, õpetamiskvalifikatsiooni muutuste lihtsalt Me hävitame oma õpetajate kaadrit, sest. Inglise keele õpetajad, see on praktiliselt juba võimalik. No pidevalt, mida see tähendab, pöörama näo laste poole, see tähendab seda, et minu pedagoogiline karjäär on läinud täiesti tühja, kuna nemad alles pööravad näoga laste poole. Meie, Eesti õpetajad, me ei ole siiamaani mitte midagi teinud ju ja ja pidevalt sellised lansseeritakse ühiskonnale teemal, mis ei ole tähtis. Kas te panite tähele, millega tegeles möödunud nädalal Eesti press? Kas lapsed võivad vahetunni ajal koolimaja välja minna või ei või, kas see on seadus ja kujuta ette, see ei ole mitut kuuenda järgu tähtsusega probleem hariduse 160. tähtsusega ja sellest pajatasid kõik ajalehed, kõik kanalid, kõik ruupori. Kas prantsuse, et see omi lapsed võivad käia väljas, nii, aga teiseks ma küsin seda, et kui inimesel on vaja, kui tal on vahetund 10 või 15 minutit kuidas on võimalik, kui ma olen järgmine tund, matemaatika, bioloogia, kuidas mul on võimalik üldse majast välja minna, sellepärast et vahetunnis inimene, inimesel on vaja ära käia WCs, teiseks kui ta tahab välja minna, ta peab minema keldrikorrusele panema vahetusjalatsid jalga ja siis minema täna, et ta jääb järgmisse tundi hiljaks ja teiseks, keskhariduseni meil Eestis vabatahtlik, ta valib, kas ta tuleb siinsamas tööle tulles, kas te kujutate ette, et meie õiguskantsler läheb tööle ja iga 45 minuti tagant ta paneb uksest välja ja tuleb 20 minuti pärast tagasi abil hiljaks. Täpselt samuti 12 klassi poisid ja tüdrukud, need on suured inimesed, Nad tulid tööle ja teevad tõsised tööd või käivad vahepeal siis panevad. Esiteks, nad keelt elus nii ei jõuagi, nad ei ole võimalik majas, seetõttu valmin, et korralik kõppu. Ta ei jõuagi teisse tundi tagasi ja mis seal tänaval siis tehakse, koolis on ja sees olemas, kõik WC on olemas, ta saab tualetis ära käia. Puhvet, söökla on olemas, nii et kõik need asjad, mis inimesel oleks vaja. No ma ei kujuta ette. Töötaja töötab praegu Pauligi vabrikus ja nüüd äkki kogu aeg käib väljas. Muidugi tuleb ette, et me näeme mõni mõni mõnda riigiametnikku päise päeva ajal Stockmanni odavate päevadega olemas. Aga kas õpilane, et, et ja teiseks on olemas kooli selgitab ära õpetaja, mul on vaja apteeki minna üle tee. Kas ma võin minna? Loomulikult ole hea, pane, pane endale jalatsid jalga ja, ja käia, aga aga sellest pasundada ma räägin sellest, kui palju nüüd läks inimressurssi ja vaimset ressurssi, selleks sekkus haridusminister. Siia sekkus kantsler ajakirjanikud ja vaat niiviisi me räägime haridusest. Hooaja teema siis välja ei olnud, see mitte silmine hooaeg, üle-eelmine hooaeg juba, kui räägiti koolivägivallast kuri vägivalda, likvideeriti. Noh, see algas kohe vot mis on iseloomulik just praegusele haridusministeeriumile, et pidevalt on selline moeteema Kool nagu kool, kõik need asjad on olnud iidamast-aadamast, aga võetakse üht tahk, pannakse luubi alla ja äkki hakatakse keerutama, pasundab no siis tuli nendel arenguvestlused. Siis pasundati mitu kuud möödunud aastal arenguvestlustes, et arenguvestlus on ikka selline, et iga laps võetakse siis ette. Ja, ja oi, kolmveerand tundi tule välja selle järgi, mis nemad rääkisid ja siis räägitakse lapse iseärasustest, tema tema arenguraskustest ülemineku ja, ja muud sellistest asjadest, siis ega haigustest öeldi, pidi rääkima, see kõik dokumenteeritakse, pannakse kõik kirja Akis seda kirja paneb. Kihvt, need toimikud peab siin täiesti võimatu, sest kui mina annan ära neli tundi siis siin kõik seesama, mis kaheksa tundi ladude müüri rohkemaks mina ei ole võimeline, mul ei ole siit füüsist ja ometigi mind peetakse töökaks jahiseks lisaks pedagoogiks ja arvatakse, et ma suudan väga palju. Sõitke, kas ühesõnaga sinu väide on see, et õpetaja teeb kaks korda rohkem tööd kui tunniga müüriladu. Loomulikult selleks, et ära anda üks tund, isegi kui ma lähen praegu ütleme nõrgele algajate kohtadest, kui esimene tund algab, siis ma ikkagi valmistan sellel tunnid endale mõttes ette. Ma jaotan juba ära, millest ma alustan, kuidas, kui palju ma kulutan selle peale, kuidas selle tunni tunni läbi viin, et ma ei lähe improviseerima, see ei ole nii varietee-etendus, kus ma esitan ühte tantsu 300 korda aastas. Ja kuigi nemad kaunikute repeteerivad, et mina tahan seda öelda, et kui õpetaja on ära andnud neli tundi sedasama, mis teised inimesed töötavad kontoris või, või ehituse või kaheksa tundi ja selle eest ta peabki juba saama oma põhipalga, milles ta Sutule. Kui õpetaja on veel klassijuhataja, siis arvestage sellega, et siin peaks nüüd pool sellest palgast, mis ta saab nüüd selle põhitundi teed juues olema ja kui sellele lisada veel muud kohustused, mis õpetaja teeb õpetaja funktsiooni alla kuul, mis tähendab klassijuhataja, juba see tunnistuste väljakirjutamine tervele klassile see seda ühe ära idee või näiteks, kui sügisel saavad Kätu suhed, klassipäevikud see kõik ära täita, kõigeronomereerida, kõik teha, mis õpetaja töö juurde käib, klassijuhataja töö juurde ja seda tasustada mingisuguse 300 400 500 krooniga. Lihtsalt inimese alandamine, selline karjuv alandamine, ma lihtsalt ei leia sõnu. Järsku järsku on sellest ka ikkagi, et me kõik oleme käinud koolis ja igal inimesel on oma mingisugune ettekujutust nagu halvast õpetajast või sellisest õpetajast ka, kes tegi nagu üle jala ja ja. Sedasama loengut pidanud siia ei muutunudki aastatega midagi, ei olnud see meestundi. Ma ütlen, aga, millisele elukutsele see nii ei ole? Kui palju on saatetegijaid, kui, kui palju on karjuvalt halbu telesaadete läbiviijad, kes ei saa oma oma ülesandega hakkama, kui palju on nirutasid ajakirjanik, miks teil kõigil palk ühtemoodi jookseb ja kui me võtame kasvõi koristajat, mõni koristaja koristab väga hästi, teine gorite palvemine? Täpselt samuti on ju, on ju, võtke, võtke kasku juhtivad parteid, oma bürood, üks büroo töötaja töötab teine halvemini ja ma ei tea ühtegi elukutsed, kus see nii poleks mikspärast siis õpetajate puhul pea, et kuna mõni õpetaja annab halvasti tundi, siis Polegi vaja nendel, mis endale Hampadele ajan. Vaat see ideoloogia ongi praegu ju kogu aeg mängib, et mida nad hambad veel tahavad, kuna mitte midagi positiivset kusagil ei ole, kui ei tule, ei ole, ühiskond, ei ole huvitatud postid tiivses, sõnumist, koolist ta huvitub ainult halbadest asjadest, siis seda produtseeritakse nii palju ja et ongi ideoloogiliselt selline õige, et mis nad halvad tahavad. Söögu heinu. Laule lauldi vanasti ka, jah. Lauri Leesi, tuleme selle rahade loo juurde nüüd ootamatult on ülejäänud eelarvest raha ja eesti koolid. Ja päris kena kopsaka summa, mis oli 600 miljonit krooni, jäi üle ja nüüd läheb ära. Kulutada see veel sel aastal või vähemalt leida. Sõja ja praegu on niimoodi, et siis ministeerium ja loomulikult, kus need inimesed, kellest me rääkisime ja need inimesed on siis endine sangari juht, Jaan Kallas siis. Ringil Kilk, Olari Taal, kas nemad on haridusministri nõunikud? Ei, ma pole aimu, aga kuna nad võtavad sõna sel teemal ja siis mulle on jäänud selline mulje, et nad on ideoloogia kandjad, muidu ja nad annaks intervjuud ja, või nagu Rein Kilk kirjutas või ma lugesin õpetaja tähtima Eeemmdeeviotele sinine laused, et viimasel ajal olen ma hakanud tihti mõtlema haridusele. Teate, mul tulevad judinad peale omaealiste inimeste puhul, kes viimasel ajal ainult on hakanud mõtlema haridusele. Rein Kilk on minugi negatsioon inimene, nii et enam-vähem muidugi tsipa noorem, et, et kõik need inimesed, kellest me räägime, kas või see, aga kallas, kes on ju viimasel ajal, ma ei tea, kas taastav ei ole aastat võib-olla viimase viimastel kuudel hakanud mõtlema ja nüüd temani ideoloogia kandja, sest viimases Õpetajate lehes Ta kirjutab ka sellest, kuidas õpetajaid tuleb kõik ümber kvalifitseerida. Õpetajad saavad omaga kvalifikatsioonipaberid ja kuidas luuakse selle jaoks spetsiaalne pagan, kuhu organisse kuuluvad juba 18 mingisugust liitu, kusjuures nende liitude hulgas on ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja siis on seal igasugused assotsiatsioonid. Ja aga ainuke, kes ei ole liitunud ja mille peale on väga pahane, on õpetajate liit. No kuulge, kui õpetajate liit ei ole liitunud, siis peab ikka miski väga mäda olema. Hitlerlik karjuma SOS miksis, õpetajate liit ei ole teie selli armsa ideega. Te võtate igasugused kaubanduskojad ja kõikidele oled ja hakkad meile määrab ja ühest asjast veel aru meile, õpetajal, meile käibe atesteerimine, iga teatud aja tagant käivatest termin ka atesteeriti läinud talvel ma olen siis kõrgema õpetaja õpetaja-metoodik ja et nüüd see asendatakse siis teisiti seal mingi organ hakkab mulle siis andma kutsekvalifikatsiooni ja et siis tekib selline tänu sellele tekib väga suur konkurents ja me hakkame kõik kusagil konkureerima nagu kuu pealt kukkunud, kellega konkureerida. Ma otsin matemaatikaõpetajat endale põhikooli tikutulega. Ma olen kuulutanud juba mitu korda kevadel-suvel siin nüüd ja pole kedagi võtta. Et, et kes need omavahel konkureerima hakkavad ja kujutame ette, kui need inimesed, kes praegu on veel pensionäril lähedal või pensioni ja töötavad, kuid emad ka lahkuvad, sest leidke mulle üks tudeng, kes ausalt ütleb, et ma tahan saada õpet Tajaks, miks siis ei taheta saada õpetajaks, aga sellepärast nii kui Balkan selle eest ei ole võimalik ära elada. Ja mis kõige kurvem selle asja juures, et mitte alpaka inimene lõpetab, ei ole nii, et siin väike, vaid see, et kui ta jõuab minust minu tasemele, kui ta on töötanud juba üle 30 aasta, siis see on kusagil 7000 millegagi, et see vahe, et kuhu nüüd õpetaja võiks oma elu jooksul välja jõuda, et see on nii niru, et selle nimel ei tasugi, muide meie koolis parimad algas õpetajaid tänava tänavu kevadel loobusatesteerimisest lihtsalt mitte midagi. Ta ütles, et ma loobun sellepärast, et kuna see palgavahe on niivõrd väike ja et see tasus ennast ära õpetajad peavad käima seal 160 tundi, mina muide, 204 tundi ainult kursus, Ta oli mu, ta peab olema avaldunud seda toda ja ma ei tea, kuhu kõik, mis ta peab teinud olema selleks, et saada kõige kõrgemat järku ja vanematataks samuti, et inimestel ei ole lihtsalt mahti ta füüsiliselt ei suuda, kuden, hea õpetaja ja annab igapäevaauset tunde, siis ta jõuagi nende täienduskursustel käia, seal istuda ja magada ja tukkuda. Lauri Leesi pedagoog, kes on prantsuse lütseumi taasavamise taas avatud oleku perioodil väga keerulised, üles ehitanud kolm kooli kolm koolimaja, Holm, koolimaja, kes peaks siis seda 600 miljonit krooni jagama, kes on see tark, kes ütleb, mis, mis nende rahadega tegema peaks siiamaani linna rahadega sinna kolida? Ainult riik ei ole Tallinna munitsipaalkoolidel kätt külge pannud, nii et linnapeale Tallinna monoheli on olemas, on olemas riiklik autokoolid, jäävad endise tehnikuna, millal nüüd on väga ilusad nimed, et loomulikult seal seal nad tegelevad. Aga see, et no minu seisukoht on selline, aga ma ei ole Jeesus Kristusega, see tähendab siin ainuõige. Kui on 600 miljonit krooni, siis minu arvates ei maksta seda praegu õpin Nokia kombel maa sisse kaevata ja hakata ootama, et kas otseselt rahapuu ja okste peale neurot vaid see tuleks kiiremas korras hariduse sisse panna kohe kindla suunitlusega, näiteks meil on Eestis umbes 30 kooli, kus puudub võimla, see tähendab, et kehaline kasvatus ei ole mitte 21. sajandi haridus, vaid 18. sajandi, ainult et selle raha eest on võimalik ehitada. Vot see häbiplekk. Ühe ühe ropsuga ära hävitada. Ja aasta pärast on kõikidele praeguste ehitustempo tühjus. Võimaluste juures on kõikidel nendel koolidel olemas võimlad, et saaks sellise asja võiks siis või mingisuguse muu asja peale, näiteks. Peeter Kreitzberg. Me vestlesime temaga seal, tema, ta arvas, et, et võiks olla ka, kui ei sobi, et noh, näiteks koolisööklad kõik teha vaada vastavad nõuded, need koolidel, mis millal. Mul ei ole, et, et ükspuha milline variant nendest, aga kindlasti pane käik ja mis mina arvan veel, et nemad põhjendavad seda, miks pärast see halba nemad ütlevad niimoodi, et vaadake, kui me selle puhtalt välja võtame, et siis see raha ja jääb, läheb kõik nagu ja teeme sellest siis aktsiaseltsi ja sealt aktsiaseltsiga, mina kujutan ette, et ma tahan ehitudena võimlad ja nüüd mina tahaksin laenata 20 miljonit selleks, et ehitada Brans Lüdsime võimla. Nii, nende käest ma seda saaksin, kuid ma peaksin nendele maksma selle eest protsenti. Ühesõnaga, et see, mida nad tahavad luua siin hoiukassa ei ole mitte mitte midagi muud siin mõni pank, milles nad tegutsevad, seal samad, needsamad inimesed jälle Olari Taal, eelkelk ja alaala nii edasi ja nemad siis. Ja vastutasuks siis nad muidugi võtavad minu koolihoone ja see jääb nagu pandiks või siis üldse ostavad selle ära või siis omandavad selle ja mina, kui kooli direktor iga aasta hakkan nende käest siis üürima, ma hakkan nendele üüri maksma. Aga mina ei saa sellest aru, et miks ma pean seda tegema, kui on olemas pank. Ma arvan, et ma saan ühispangas oli kenasti juttu. No mul on väga hea läbisaamine kõige kõrgemal tasemel ja mikspärast või kasvõi ka Hansapank, et mikspärast minu nimi ütleb siis vähem kui näiteks Jaan Kallase nimi. Võib-olla tuntakse, aga võib, tõepoolest, on Eestis olemas näiteks 50 kooli, kus on selline juhtkond, keda ei saa usaldada selliste. Radiaatori juures, aga no vaat, siin on veel üks, aga noh, kui öeldakse, et no teeme nii nagu härra tahab, et kulutame selle raha ka, et aga siis on nii, et peab käibemaksu maksma, riiklike maksa peab peab maksma. Kui me paneme nüüd otsekohe, hakkame kulutama hariduse peale selle, aga mina ei saa sellest aru, mis siin halba on. Nüüd kujutame ette, et mina tahan ehitada võimlad ja nüüd mina ütleme, paneme käiku 25 miljonit, sellest tuleb riigile maksta, maksta lõivu, viis minna nüüd reisile, siis seal käibemaks ja muud maksud ära ja võime jaoks 20 miljonit. 20 miljoniga ma saan, võime püsti, aga miks, miks see halb on, et see viis miljonit läheb, meil ta ei lähe, ei Albaania Lätile, ka valgevene ta läbi eesti rahvale tuleb, läheb meie maksu tuleb riigile tagasi kultuuri, hariduse, spordipensionär ja kõige selle tarbeks, et mikspärast, seda kardetakse nagu tuld mikspärast selline asi juba muidugi tekib umbusaldus nende inimeste vastu seetõttu, et nad kardavad oma riigile midagi loovutada ja tahaksid kõik hoida enda käes. See ei tarvitse nii olla ühe inimese arusaam asjadest. Nähakse õpetaja suurt vaeva, et ei räägitaks kogu aeg, et mida need paksud tädikest seal ihkasid, tahavad ja et et nad näeksid seda, et Eesti endiselt produtseerib kirjaoskajaid inimesi. Et meie eesti koolist tulevad lapsed, kes on võimelised lugema veel raamatu läbi. Aga me teame sõbralikke maid väga vana kultuuriga, kus keskmine keskkooli lõpetanud ei ole vaimu Ena Hamletit läbi lugema originaalis oma emakeeles vaid tal on vaja teha mingisugune pooleteistlehekülje sisu kokku võtta. Kusjuures seal pildikesed juures kenasti, kes keda läbi torkas ja lühilausetega senine nagu seebiooperis stsenaariume lausetega, see asi ümber jutustatud. See on tavaline, sellega mitte midagi. Praegu ei üllata ta meie poolkeral, nii et kui me, kui me võrdleme selliste resultaatide ega siis mina leian, et Eesti õpetajad on tublid nad teevad siiralt edasi oma tööd väga kasinat tingimuste juures. Endiselt, võib-olla nendel on talvel, on nendele jalad võib-olla külmetavad. Aga, ja ma tahaksin seda hoolt, hoolt, higi poolt suuremat suhtumist. No üks diskussioon minu meelest, mis praegu veel käib, ma ei tahaküljele võib-olla negativistlik kalduda, aga sina oma kooli lastevanematega hästi läbi või? Oma kooli klientide. Vaata, ma jälestan seda sõna klient ja kui jääb mida, mida nagu ei klienditeenindusjuht. Jah. Ma tahaksin, et Eesti haridus läks ikka sinna valdkonda, kus õpetaja on, see, kes tõi eesti rahvale on olnud. Ta on olnud ikkagi kusagile kirikuõpetaja staatuses, kirikuõpetaja kooliõpetaja, et nad on ikkagi praktiliselt ühel nivool. Ja õpetaja on inimene noh, nii nagu arstki. Et ta tahab inimesel midagi, ta on teine isa ja teine ema lapsele koolimaja peab olema teine kodu, mitte et laps on klient ja ta tuleb teenindussfääri nagu ütleme, stock on Stockmanni kaubamajja, aga sinnapoole kahjuks praegu kiskuma. Ja kõik need teemad, millest me täna siin rääkisime, räägivad kõik selle kasuks ja siin natukene tekitab hirmu minas ja tekitab ka hirmase. Et. Üleüldine senine ühiskonna panus, kui me ütleme, et meil on kusagil selle selles SKT-st, läheb seal kuus või 6,5 protsenti ja, ja me jääme selle juurde, looberid nagu lõikama, see on väga halb. Esiteks, et Euroopas on riike, kus on Euroopa liidus, kus on seitse, kus on kaheksa ja Luksemburgis on isegi kui ma ei eksi, 12, nii et juba sealt algab see väike tähelepanu. Ja et väike väike rahvusel, kes soovib oma kultuurilist ja keelelist identiteeti säilitada, tema haridus ongi kallim. Ta ei saa läbi sellise haridusega sellise protsendiga, mis on aknast alla või, või brittidel või ütleme, venelastel kuse. Et meie keel meie meelt, meie, aga kultuur ja meelde tulevad läbi keele, et need võivad, kui seal kaduda. Meelsi oht on juba seetõttu ma ei ole minu idee, see on Aaviksoo idee, et meie protsent peaks olema kaheks. See peaks olema kindel kõikumatus, nii nagu meil on ka militaarkulutused kaks protsenti haridus peaks olema kaheksa ja sotsiaalhooldus peaks siis olema ka kindla protsendiga. Et, et igal aastal, kui istub maha valitsus, hakkab tegema uut, uut eelarvet. Et need kolm asja on paika pandud, neid ei saa üldse liigutada. 208. Pluss ma tõesti ei tea pead, kui suur protsent on toda hoolde, aga need asjad peaksid kolm asja paigas olema ja kui Kunsi seni, kuni me seda fikseeri Me jäämegi vaidlema. Lauri, sa tänad saatust ja, ja Eesti ajalugu, et, et sa oled saanud prantsuse lütseumi direktoriks, kui riigikordi läks vahetunud, ollakse prantsuse keele tõlgiks. Jaa jaa. No ma olin, ma olen pedagoog kogu aeg olnud ja seda tööd, seda tööd ma jätkan ka praegu ma iga päev annan ka paar tundi ära. Noh, selge on see prantsuse lütseum ei oleks taastatud eelmistel režiimiga ja mis me ka ei räägi praegu juba see fakt, et me läheme mööda hariduse tänavat ja On maja utsionalistliku stiilis maja, mille on peale kirjutatud frantsendada linn. Pluss eesti keeles ka ja üle tee, nüüd on veel algklasside hoone, et see ei oleks mitte kunagi saanud realiseeruda eelmise režiime. Mõistke kuulajad mind õigesti, kui me midagi keediseerime, praegusel päeval see, mitte selleks, et õigustada seda, mis, mis oli nõukogude ajal, et ükski eesti inimene igatsen seda aega tagasi. Loomulikult oleme õnnelikud, ma olen õnnelik, et Eesti on vaba. Ma olen ka väga õnnelik prantsuse filoloogina, et me oleme Euroopa liidus sellega kentsakas, kui mina oleksin selle vastu. Kui ma ei eksi, tekkis see idee üldse šamaani peas, kes oli saadega, oli minister, prantslast osatähtsus sellel, selles antud kriisis on küllaltki suur. Kujutage ette, Tallinna prantsuse lütseumi hekto, hääletaks nüüd, panid vastased vastu, et kõiki neid asju tervitame ja kas see on ju omamoodi töö, on demokraatia. Et kujutage ette, ma praegu avalikult otse-eetris esinenud mitte keegi mind ei kontrolli, välja ei lõika ja ma ei karda ütlemast, et meil ei ole olnud iseseisvusajal nõrgemad ja andetumad haridusministrit. Ta kindlasti on väga tubli, perekonnainimene, kindlasti ka hea õppejõud, aga haridusministrina, ma. Ühe seega sinu minevikust võtaksin praegu veel, et see on nõndanimetatud hõlmikpuu sündroom. Tähendab minister Lauri Leesi nimega alati tuleb ette järsku, praegu on ka nagu niimoodi, et, et vaat, mis ta tegi meie Estonia teatriga, ei, kuulame teda selles asjas. Mõningad ise väga toredaid laule ja nii toredasti räägib taimedest ja puudest. Sellest on nüüd üks kuu aega tagasi, kus tema rääkis hõlmikpuus inkovi lobast ja ta rääkis seda väga kenasti, aga tema paraku sai sellesse, sellest sõnapaarist hõlmikpuu sündroom hoopis isemoodi aru ja naeruvääristas kõiki teisi, kes seda kasutavad, aga ta vaeseke unustas ära, et selle sõnapaari autor räägib praegu hetkel otse-eetris see minu antud DOS Eesti nendele inimestele, kes on või kes loobuvad väga millestki väga suurest ja tähtsast. Ühe ühe asja pärast, mida saaks kas siis teised mitte hävitada, vaid ühesõnaga, inimene, kes hõlmikpuu sündroom, nähtus. See oli peaaegu 20 aastat, saab, varsti, taheti ehitada Estonia uut ooperimaja. Sealsamas kandis süda tänava otsas kasvab hõlmikpuu kõige põhjapoolsem hõlmikpuu, mis Euroopas on see justkui täienevad ehitusele ette, aga ta jahi sellest. Oli see 70 meetrit või midagi peahoonet ja nüüd tol ajal siis osa loodus teadis, väitsid, et, et tugevad hääled, pass ja et nad nad mõjuvad sellele kulule halvasti. Ühesõnaga ma arvan, et tänapäeva kusjuures oleks võinud see puu kenasti kaitsta kuidagi nendest tuulte eest, mis võivad sealtpoolt, kus lammutatakse ja nii ajada nii üks kui teine, nii et hõlmikpuu sündroom on minu jaoks inimene, kes üheksa ühest väga tähtsast komponendist rahvuse kultuuriloos on nõus loobuma, millega, millega väiksema kaitsmise nimel. No ma arvan, et see hõlmikpuu sümptoom sina alati olnud ju antiikajal ja kui me rääkisime asja niimoodi, kas ma saan hästi oma lastevanematega läbi? Ärge unustage, meie koolis on 806. Et üldse suhtleme selle niiviisi mõni mõnele ma istun mõnele mahistu, on olemas inimesi, kes mind ei talu. On olemas inimesi, kes mind usaldavad, kindlasti lastevanemate hulgas on ka inimesi, kes tahaksid, et ma oleksin võib-olla natukese modernsem, lülituksin väga kiiresti e-kooliga. Oleksin siin hästi edumeelne, aga mina jälle olen siin konservatiiv. Ma tahaksin natuke kõrvalt vaadata, kuidas see asi läheb enne, kui hakkan midagi suurt selle ümber tegema. Sest ma leian, et pedagoogika on selline asi, kus peaks tõesti nüüd üheksa korda mõõtma ja üks kord lõikama alles, et siin ei maksa väga kiirustada. Ja esiteks juba, et me ei ole jõudnud ühiskonnas nii kaugele, et igal lapsel oleks kodus püsiinterneti ühendus. Meil võib olla igas peres ei ole veel ka meie koolis igal lapsel täis kõht, iga päev. Paadi süüakse ainult kord nädalas isegi prantsuse lütseumis, isegi prantsuse lütseumis, nii et see on selline, et, et, et kui me räägime nii, et vaadake, lääme kaubahallides ja vaatame, kui palju kaupa ja kui palju neid kõike ostetakse. Kõik inimesed on seal, siis see ei ole kõik. Vaat see on see inimene harjub ära, kui tal on kõht täis ja tuba soe ja tal on mulje, et kõik käivadki Stockmanni kaubamajas, et kõik käivadki seal natsa, Lauri Leesi käib ka seal siis õpetajad tahavad, et me ei tohi üldistada selle järgi, mida meie pilk nii haarab. Pilk haarab, et issand, kui palju uusi autosid on. Mõned eestlased elavad hästi aknast statisti statistikas hakkan vaatama. Või vaatame, aga miks need bussid siis nii täis on, kas bussid, mis lähevad praegu Lasnamäele ja Mustamäetrollid, Need on siis vähem täis. Tõsi, autosid on palju, annan täiskiilutud ja autos istub ainult üks inimene, kaks, mõnikord kolm, neli, aga need bussid on täis nagu kilud tünnis ja need on ka inimesed neid ei näe. Üldistame enda järgi. Paarkümmend aastat tagasi kirjutasid sa sirbis üksildase uitaja mõtisklusi hiljem ka veidi Päevalehes. Miks sa praegu ei kirjuta selliseid, mis ta siis on, seljatanud tabletti? No aga miks ma peaksin tegema, kui meile Mart ju ja ja ära Oja nende fänn ja kui nad teevad seda soe päratsion ärapanijat, miks, milleks esiteks ma arvan, et Mart kindlasti kohe ja, aga vaja ka, et nad ju terve nädala käivad ja vaatavad ja loevad ja otsivad nüüd nõmeduse, aga mina ei saa, ma lähen hommikul kooli ja õhtul tagasi tulen, siis ma olen nii väsinud, ma pean puhkama natukene siis tegema oma järgmise päeva õppetöödega koolitööd tunnid ette valmistama, et mul lihtsalt ei ole võhma võib-olla kunagi, kui ma, kui ma tõesti enam ei ole koolis ja ma olen juba nii vana, et ma olen pensionil, et miks mitte siis uuesti hakata uitama. Aga ma aegadsidki kirjutan lugusid ka peamiselt nagu õpetajatele Õpetajate lehte. Lauri, vabandust, ma meelde tuletan su vanust, aga sa saad järgmine aasta 60. Tean, et neli ja pool aastat võid sa veel direktor alla selle paberi sa oled ka kätte saanud ja litsentsikomisjoni läbinud. Jah, et linna linna valis mind tagasi, määras mind taas ja lähed siis tahetakse sinust kui ebamugavast direktorist lahti saada või? Noh, ma ei oska seda öelda. Kui nõustajad, sest ma tahtsin veel ühe inimese nime öelda kes töötab selles majas praegu tema nimel, Margus Allikmaa ja tema oli linnapea asetäitja just need pool aastat tagasi sel momendil, kui oli see probleem selle hariduse kaheksa hoone, kuhu meil ei ole väikesed lapsed, lähevad õppima. Et näiteks kuigi tema on hoopis Reformierakonnast ja aga kui meie seda probleeme paika panime, see olenes tegelikult ühe inimese heast tahtest muidugi linnapea ja tema, et meid oleks võinud, see probleem oleks võinud olla lahendatud ka teisiti, et Tallinna prantsuse lütseumi oleks leitud näiteks luise tänav üks endine kalandustehnikum ega muud, mis oligi kõne all, aga et see läks just nii, et ja siin ka ära Allikmaal oli mina siiski tööpark, naer ja nõustaja. Et kõik oleneb sellest, aga mis sinna üle jääb, jääb aeg on läbi ja tuleb kõigile. Ja head päeva ja homme hakkab nädalal uuesti peale, homme hakkab jälle kool. Ja ja teisipäeval on hingedepäev, ehk sa jõuad tegelikult ka ise hinge tõmmata ja natukene puhata sellest. Aitäh, Lauri Leesi, prantsuse lütseumi direktor oli täna jutusaates. Selle saate kordus on pärast keskööd, aga muidu kohtume nädala pärast.