Raadio seitse jätkab meie stuudios, jagab Kursi kirikuõpetaja Sulev Sava oma muljeid retkedest Iisraeli pühale maale. Selle maa ja inimestega on ta silmitsi olnud juba neljal korral. Saatejuht Ene Pilliroog. Möödunud pühapäeval olin oma mikrofoniga Kursi kirikuõpetaja Sulev Sova, kodus väljastati mustvalge talve küll. 300 aasta vanuses kiriklas taksos soe ahi õhtul poolse päikese vahetavasse valgusvihku lisast sooja tubast helki punane küünal. Suleks toova aastane Ezra ja kahene Rebecca olid lõunajärgses uneküla abikaasa toimetas köögis. Me alustasime juttu, et kirikuõpetaja on kui omamoodi arheoloog. Sõnumid mullapinnast võivad elustada ning lähemale tuua olnud. Millised on aga Sulev Sova? Et arheoloogia, päris arheoloogid maimast kuidagi pidada ei saa. Nii et ei oleks päris valesti mõist, mis ma pean kohe tunnistama, arheoloog mul küll ei ole ja aga arheoloogia seostub. Ilmselt paljudele inimestele kaevamisega. Ja kaevamisega minevikus ja kõik sellega, mis, mis sellega seostanud Ja minu jaoks ongi see arheoloogia. Kujundlikus mõttes. Arheoloogia siis siin kursis ja arheoloogia, ega siis seal pühal maal, kus ma olen võinud käia päris mitmel korral. Et kogu selle arheoloogia jutumärkides vaimne isa Evald Saag kes vanad professorina ja keeleõpetajana kunagi Kelle juures sai käidud? Loenguid kuulamas tundides, kes inspireeris mõtlema? Nendele sügavustele, mis on Meie ümber ja meie all. Ja kui ta rääkis pühast maast Sellest maast, kus Jeesus elas nendest vanadest kultuuridest mis on sealtkandist pärit See oli sügaval stagnaajal veel. Ometi juba tol ajal. Ta nimetas seda nõnda, et võisid, kui olud vähegi vabanevad, et siis minge sinna kaevama. Ja nõnda on see minul tõesti näinudki et nii kui vähegi olud vabanesid Võtsin nõuks, et seal maal tuleb ära käia. Mida need käimised teile tähendanud on nad olnud lihtsalt uudistavad, huvireisid või midagi enamat. Kui reisid muidugi kõigepealt Sest see maa on kristlase jaoks nõnda tähenduslik. Teda nimetatakse pühaks maaks. Püha on teatavasti teise sõnaga eriline jumalale pühendatud. Seda ongi mõne sõnaga raske ära öelda. Kes on sinna korra sattunud? See tahab sinna kindlasti tagasi minna. Vähemalt minu puhul on see nõnda olnud. Too aeg veel 90. aastal. Oli just just natukene need piirid avanenud. Too aeg oli veel välismaal käimine oli väga suur asi. Ja kui see imekombel sereis läkski täide. Et ühel heal päeval olingi Jeruusalemma vanalinnas seal nutumüüri juures Praegu nimetatakse küll Lääne müüriks Nutumüür on olnud läbi sajandite siis juutide jaoks, kes seal käinud seal Jüri juures. Selle purustatud templi ainsa osa juures. Pattu kahetsema palvetamas ja nutmas. Sõnakuulmatuse pärast jumalale. Nüüd, kui on Iisraeli riik taastatud, nüüd enam ei nimetata teda nutumüür, eks nimetatakse vaid lääneriks. Aga minu jaoks oli, ta on ikkagi jäänud meelde kui nutumüür ja pean küll tunnistama, et siis ühel heal päeval olles seal selle hoonutumüüri eest tuli küll pisar silma. Ja müür. On ju tähendanud meilegi siin piiri peal siin Eestis elades. Võrkkujuliselt väga palju. Müürid on, on olnud ees ja oli too aeg, justkui see inimmürgi hakkas langema. Ja müür on olnud kujundiks. Mitmetele inimestele, kes on Püüdnud anda ruumid edasi. Sellist sõnumit, mis ületab piirid, rajad ületab müürid, ping Floydilgi andmist. Teatavasti üks, üks tuntum. Kui te seisite seal silmitsi tolle müüriga silmitsi tolle püha maa talle rahvaga kas te tundsite mingit müüri enese, selle maa ja rahva vahel ida ja lääne mõttelaadi, kultuuri usundi vahel? Jah, pannes käed vastu seda müüri. Seda müüri, mis oli kunagise templi ülejäänud osa mille olid ka ehitanud inimesed, mille olid hävitanud inimesed. Seal seostus väga palju kogu inimlik elu ja olemine. Küllap minu enda jaoks oli see elu kõrghetk. Mõnes mõttes. Pole hiljem käinud seal mitmel korral. Algselt tunnet nõnda kontrastsemalt ehk ei ole enam tundnudki. Kas te tahaksite kirjeldada veidi Jeruusalemma kui linna selle linna tempot? Õhku inimesi Tiruselema vanalinn. Oma kitsaste tänavatega samastuda Ta meenutab meile ka nagu vanalinn ikkagi ka meie Tallinna vanalinna, mõnes mõttes. Aga see õhk on muidugi lõunamaine. Need hääled ja lõhnad. Lõunamaised. Ja elulaad. On hoopis teine. Rõhutama peaks võib-olla just et seal on eriline tunne. Mõeldes just nendele sügavustele, mis kultuur kihtidena on sinna sadestunud selle linnapeale. Need pinnad, mille peal praegu Kõllitakse on isegi kaks, kolm meetrit kõrgemal. Kui 2000 aasta eest. Vahepeal on ehitatud lõhutud väga mitmeid kordi lehitatud jälle põletatud maha. Ja. Nõnda on kultuurkihid ladestunud, aga ometi ka kõik see, mis on läbi sajandite nähtavale jäänud, jälle juurde ehitatud, peale ehitatud, ümber ehitatud. Need kirikud. Sünagoogi jumalale pühendatud. Toonud ja ka inimeste lihtsalt elamud. Et kõik seal räägivad väga palju seal võib jääda tõesti igat nurka või kirikut või kivi silmitsema. Georeerib vaimus lendama tagasi. Ja seal on just nagu avatud. Ajaloo õpik kavandatud kiriku ajaloo õpik kus võib näha Kunagisi kirikuid. Kõik sõltub sellest, kui palju on eelteadusi mida Sealt näha õpetaja vastu võtta. Informatsioon tohutult palju. Kõik, kes seal käivad, kõik igaüks muidugi erinevalt oma silmade läbi tuleb saama või otsima. Miks ta on. Oma kodumaalt läinud sinna. Sellele maale välja. See seostub muidugi palverännaku mõttega. Inimene läheb rändama teatud eesmärgi poole otsides vastust küsimustele. Iisraelis on, võib iga asi hakata rääkima. Kõik see geograafia ja loodus ja inimesed. Võtame näiteks sellesama surnumere, mis asetseb 400 meetrit alla merepinda. Sinna jookseb sisse Jordani jõgi, milles teatavasti ristija Johannes ristis inimesi. See on saanud nüüd selliseks Sümboliks. Kogu maailma Kristlaskonnale. Ja seal jões ristiti ka Jeesus. Vesi voolab surnumerre, mis saab veel olla kujundlikum kui kogu maailma pat, mis pesti maha Jeesuselt. Selle Meiega viidi maailma sügavamasse auku. Kus ei ole elu? Selle soolasuse tõttu muidugi. Ja nõnda on väga paljud muudki kohad. Geograafia ja maapind muutub Iisraelis väga kiiresti. Aegselt nõnda väiksel pindalal võib leida kõiki aastaaegasid alates kõrbest troopikast kuni igilume eani välja. Maapind justkui muutub kogu aeg. Ja vastavalt siis ka. Ajavööndid või geograafilised kliima vööndid. Üldiselt on muidugi seal kuum ja kuiv aga nüüd viimastel talvedel mingi on seal sadanud lund. Kas teid inspireeriks rääkima see foto, mis siin kõik koos on? Selle foto peal on üks Tuin. Kliima on seal muidugi kuum ja kuiv. Sellepärast omandab seal ka erilise tähenduse klaasitäis vett mida pakutakse. Teekäijale. Nõnda et see on mainitud heade vana uues testamendi siiski klaasitäis. Vett on vahel palju olulisem ja suurem heategu kui miski muu. Kas see foto on killuke turult? Siit me võiksime näha, kui tervislikult elatakse. No idamaine Turg on muidugi kirev ja puuvilju on seal väga palju kõikvõimalikke lõunamaiseid vilju. Kui valdavalt on soe, siis on võimalik saada ka pidevalt kõiki kasvatatavaid puuvilju. Üks suuremaid ekspordiartikleid on Iisrael puuviljad. Kas tänavapildis on koos inimesed, loomad? Kõik, mis liigub pidevalt on näha nii-öelda naturaalselt idamaist vastandina nagu meie oleme harjunud nägema välismaal sellist põhjamaist? Soome või Rootsi liku stabiilsust, seal on idamaine naturaalsus oma lõhnade ja teatud vastusega. Kus? Inimesed istuvad mõnusalt lihtsalt tänaval. Ja ajavad juttu maast ja ilmast. Jumala. Ja loomad käivad sealsamas. Eeslid või lambad. Sama palju või rohkem kui Tallinna vanalinna tänavatel. Aga peab ka ütlema, et kultuuride erinevus paistab ka sealt välja. Araablaste linnaosa on palju. Mustem räpasem juudid, kes on tulnud valdavalt osas mujalt maailmast kokku, on kaasa toonud ka oma kultuuritausta. Ja nende linnaosad on ikkagi väga puhtad. Mis te arvate, kas on mingisugune sügavam tähenduslikum mõte selles, et Jeruusalemm on linn justkui kivi kivi kõrval külg külje kõrval vastu maad surutuna, sammu, mitte kõrgustesse tõusev vait, maadligi olev. See mulje jääb, et ta on maadligi. Aga tõesti tänapäeva Iisrael ja Jeruusalemm on täielik kontsentraat kõigest mis maailmast kokku tuleb. Seal on ajalugu. Oma Sawyonnidest. Kus inimesed elasid kuni tänapäeva kõrghotellideni välja koos arvud. Ja kõik need asjad on täiesti kõrguti üksteise juures väga kontrastsemalt tulevad nad seal just esile. Siinsamas, sa võid näha beduine karjakasvatajaid ka oma rahvariietes. Ja siinsamas on suured ja uhked Ameerika autod. Kõige elektroonika ja muu tänapäevasele ka oma pankade ja hotellide ja restoranidega. Kas te võiksite kirjeldada, missugune võiks olla tüüpiline iisraeli naisetüüp ja mehe tüüp? Tüüpiline iisraellane on selline nagu me ikkagi inimesena ette kujutama ühte läänemast inimest. Selles mõttes on Iisraelis ikkagi täiesti läänelik kultuur. Aga see, mis seostub võib-olla Iisraeliga, võiks mainida Õigeusklikke ortodoksid juute, kes püüavad sõna-sõnalt täita Moosesega käskusid. Ja on oma vaadetelt elult hästi konservatiivsed. Ja nende riietuseks on selline must halot mustad riided, kaabu ja nende tunnuseks on nii-öelda need kõrvalokid. Nõnda nad erinevad küll väga silmatorkavalt muust rahvast. Pildil. Nii palju müüre. See ongi see Kumrani kloostri varemed, surnumere. Välja kaevatud ja siin on turistidel võimalik näha kunagisi kloostri ruume. Sildid juures. Mis on kuskil olnud koosolekuruum palvetamis, ruum, rituaalsed, basseinid, millest kaevatakse. Tule. Nevat. Kristlaste ristimine, Merko kloostrielanikud pesid ennast rituaalselt IGA PÄEV. Korra. Tehtes maha päeva patud, sealt arvatakse, ongi pärinevat kristlaste ristimine. Kuna Jeesuse elu ja surm ja ülestõusmine on. Inimesed juba lunastanud, see tegu on jumala poolt sooritatud. Tuleb vaid uskuda. Et seevastu võtta. Siis sellepärast piisab kristlaste jaoks vaid korra elus. Et saada ristitud, et saada pühendatud usu saladustesse. See pilt näitab, et tõepoolest ülevalt vaadates avaneb asjadele hoopis teine pilt ja väärtus. See pilt on. Karmeli mäelt. See vaade avaneb Iisraeli tasandikule. Seda on nimetatud ka Harmagedooni väljaks või oruks. Väidetavalt on see koht just see, kus pidi toimuma viimsepäeva lahing. Ja see koht on just küll tõesti selline, mis inspireerib üpris. Apokalüptilise tundeid ja mõtteid. Ees ja ümber avaneb silmapiir ja väli. Maapind taevas sulavad kokku. Sees all on? Kuristik. Järsud mäenõlvad. Siit astuks justkui sammu pilvede peale. Astuks justkui sammu teispoolsusesse seisatas küünla. Soovime midagi. Me tahame lähedust. Mis leiab kajastamist järgmisel pildil? Siin on märgitud küünaldega koht kivi kust usutakse, et siit just tõusis Jeesus taevasse. Õlimäel. Õlimäel on kõige suurema kõrgema torniga kirik. Ülimägi on ka Jeruusalemma kõige kõrgem koht. See on nii-öelda taevasse astumise mägi. See on üks kindlus. Jeruusalemma müüride sees nimetataks staabid kindluseks Taaveti kindluseks. Kuigi tegelikult on ta ehitatud juba ameeriklastest vallutajate poolt. Tünni kirikust kirikust, mis on ehitatud umbes täpselt selle koha peale, kus kohas Jeesus sündis. Lehmi laudas. Ja siin on selline täht. Selle sees on auk. Igaüks. Iga inimene, kes siia tuleb, võib käega katsuda seda kohta ja seda kivi teistes käe sinna auku. Uskudes, et just siinse sündis. Jumal tuli inimese kombel maailma. Mis tähendab siin võlvide all. Pilt on. Kloostrist. Klooster asetseb päris surnumere lähedal. Modigilt selle kloostri ümbruses on just need kohad kaljud ja kõrbed kus arvatakse, et Jeesus puhastus 40 päeva. Kus kohas tulite ta kurat kiusama. Andes nõuet, mida siin nälgid muuda parem need kivid leivaks sulle jumala pojale, on see ju nii lihtne. Kas sellel pildil on üks maine kohus? See pilt on püha hauakirikust, siin käib parajasti katoliku missa mis avaneb järgmisel fotol. Nõus olen ma vanalinnale. Sügavalt Kiidroni orust. Kiidrani org on Jeruusalemma vanalinna ja õlime vahel. Läbi selle. Ülimalt tuli Jeesus eesli seljas. Alla suundus. Lõpeb sügaval kust on võrdkuju võetud ka sõnale põrgu. Sinna kuristikku heideti surnuid, köideti, luud. Ja heideti jäänused. See oli justkui ka prügimägilinnaelanike jaoks. Ja sealt on pärit. Siis mõiste põrgu sest ta võis olla tõesti üpris ebameeldiv, õudne koht. Mis neer see on? See ongi see nutumüür ehk läänemüür. Juutide jaoks pühin paik. Mille juurde tullakse üle kõikjalt maailmast palvetama ja mille juures valvet tõstetakse pidevalt ööpäevaringselt. Ilma, et see palvekett kordaki katkeks Kivi ja võim, jõud ja aeg. See on jälle see väljaspoolt vaade. Ati keldi kloostrile. Sellele kloostrile mille ümbruses arvatakse Jeesus puhastuse, palvetas 40 päeva. Paar fantastilist pilti loodusest õhtu päev, kusagil oli ka hommik. Millised värvid on lõunamaal. Päeva värvid. Kuumuse tõttu päeva värvib on küllaltki sumedad. Üldse lõunamaa hingus on sume ja mahe. Võrreldes selle talvise kirkusega, mis meil meil siin praegu ümbritseb aga. Hommik muidugi, idamaal on jälle ratult puhas kirgas. Kui päike tõuseb juba kolme-nelja paiku siis sellist puhtust Sära kirkust sukeldudes geneetsarite. Kas te vaatasite öösiti sagedasti taevasse, et näha tähte seda, mida kunagi kolm kuningat nägid? Taevasse ma otseselt ei vaadanud aga öistel või õhtustel Jeruusalemma tänavatel olema päris palju. Jalutanud. Juma otsisin siis midagi teravat erakordset. Mis päisepäevase sagina ja kära tõttu Ehk märkamata? Ja sattusingi oma esimesel reisil. Just sellises. Nii-öelda ohtlikus olukorda, mille eest hoiatati, sattusin muhameedlaste linnaossa ja umbtänavasse kus ta ei saanud enam edasi. Ja keegi pihtis siis pea aknast välja, öeldes, et sealt enam edasi ei saa. Ei ole mõtet minna. Selle asemel tulin siis tagasi ja sattusin siis külaliseks nende. Araablaste juurde, kes seal just elasid. See oli ka väga pingeline samal aastal 90. Saddam Hussein oli just ähvardanud. Iisraelit gaasiga. Varsti hakkasid raketid tulema ja araablased. Kes elasid Iisraelis väga paljud lootsid. Ja üsna pea tuligi jutuks teed juues. Et noh, mis mehi siis teie olete? Poliitilises mõttes inglise keeles rääkida sama vahel. Tol ajal sain ütelda, et, Et meie oleme ka okupeeritud Ja meil käib Vabadusvõitlus. Küsiti minu käest siis, et kes teie vabadusvõitluse liider on, et meil on jah, seal Harahvat. Kuna siis oli ühtse Eesti kongressi Pip aegasid, siis. Ütlesin, et liidriks on Tunne Kelam. Vestluskaaslane sügas pilguga kukalt, ütles, et ei tea, ei tunne, aga sellegipoolest. Hoiame kokku. Nõnda saime ühisele keelele. Ja oldi väga külalislahked, nii et pärast tuldi veel. Juhatati läbi kitsaste vanalinna laborantide teed. Kuigi oleksin ise osanudki minna. Ja siis oli selline iseloomulik situatsioon. Jõudes Jeruusalemma vanalinnaväravate juurde väravate juures. On tavaliselt Iisraeli laste valvevaibad rull kes istus igavledes. Tänavapostide peal minu taga tuli üks juut. Ennem seda väravad jätsid araablast mõnuga hüvasti. Üldiselt no nüüd nad enam edasi ei tule. Teades, et nad ei tahtnud sellele patrullile ennast näidata Mina tulin väravast, Läbivalvurid püsisid igavuse peletamiseks minu käest, kuhu lähed? Ja nähes, et et ma tean enam-vähem oma teed rohkem küsimusi polnud. Kohe tuli siis järelduse. Üks juut, kes oli ühest majast välja tulnud ja ta osutas selja taha mainitud seal värava taha jäid ühed araablased. Nii minuga jutt katki, mindi kohe kiiresti vaatama. Mis need araablased seal väravatega luurasid. Et see oli nii-öelda minu jaoks kõige teravam olukord ja situatsioon näiteks sellest valvsusest ja pingest, mis valitses Iisraelis. Aga midagi muud ohtlikumad. Peale ühe korra veel, kus tänav oli piiratud. Tapetud inimeste jaoks otsiti pommi, midagi muud ohtlikumad ma ei ole küll näinud. Vaatame pilte edasi. Kas siin on siis praegusel hetkel üks vanim maailma linna tema kivid välja kaevatud? See pilt Eerikust islamipalee. See oli kuningas Heroodes poolt ehitatud üks paleedest. Jeeriko linnas sellesse paleesse kavatseb Arafat ka tulla uuesti elama. Kui nad saavutavad. Autonoomia Iisraeli riigi koosseisus. Ühel fotol on kirik, kus on palju kirju. Foto on pater nosteri kirikust ehk. Sellest kirikust, mis on ehitatud sinna kohale, kus arvatakse, et kus kohas Jeesus õpetas oma jüngritele meieisapalve. Väga paljud maad ja rahvad on omas keeles toonud, kirjutanud selle palve. Ja need palved on pandud kaunistustega koos seintele, võlvide alla. Ja sellesse kirikusse on pandud ka eestikeelne Meie isa palve mis asetate sinna aastal 86 väliseestlaste poolt. Nagu ma aru sain, tee küsitama käed mullaseks kiviseks. Kas te tahaksite mõnest hetkest mõnest leiust mõnest silmitsi olemisest lähemalt rääkida? Mõnest pilgust? Vanadele aretele, vanadele sõnumitele? Lähemalt võiks pajatada võib-olla Kumrani koobastest. Koobastes neid on seal muidugi väga palju. Millest. Aastal 1947 ja 48 leiti kirjarullid savipottidesse paigutatuna. Kumrani kloostri varemete juurest seal elasid stseenid, seal oli üks juudi usuusulisi liikumisi mis oli vastuolus Jeruusalemma preestritega. Ja nad elasid seal kohtris, olid pühendunud pühakirja hoidmisele ja säilitamisele neid tekste ümber kirjutades. Samas nad elasid muidugi väga isikliku elu ja kindla korra järgi. Ja aastal 70 pärast kristlust, kui. Roomlased tulid. Maha suruma juutide ülestõusu Rooma ülemvõimu vastu. Põletasid nad maha osalema ja sisaviskase Surnumeres väärne klooster. Aga ennem seda kloostrielanikud pritsid kirjarullid nendesse koobastesse mägedes mis säilisid nüüd läbi sajandite kuni. Kummaline küll, just selle ajani, kui loodi Iisraeli riik. Ja need kirjarullid ongi? Nüüd spetsiaalselt selle jaoks ehitatud muuseumis, mis meenutab samuti savianumat. Kus olid need kirjarullid, aga see savianum on nõnda suur. Ja asetseb maa sees osaliselt ka maa peal. Väidetavasti olla ta nõnda ehitatud, et sõja ajal. Laskub see savipotisarnane ehitis maa alla, säilitades edaspidiseks kõik need tulid ja teadmised kogu selle arheoloogilise info nende tekstide kohta. Kas me võiksime põgusalt teada saada missugune info seal säilitatakse? Kõigepealt see info on vana testament, mitmed raamatud vanast testamendist, mis sealt savi. Luudest. Kirja rullidena leiti näiteks saaja raamat prohvet Jesaja raamat ja need sõnumid mida Jesaja kuulutab. Ta kuulutab teatavasti Kristuse sündimist ja messia tulekut mida loetakse külmal ajal kirikutes. Aga ka kõik muu väga mitmed vana testamendi raamatute osad Ja ka selle kloostri elanike elu eeskirjad mõtteviisid ja nende maailmapilt on leitud surnumereäärsetest koraani koobastest. Ja on seal siis selles kirjarullide muuseumis. Aga seal on ka väga palju arheoloogilistel väljakaevamistel leitud esemeid ja Asju. Mis tunnistavad vana testamendi kunagisest Iisraeli ja Juuda ajaloost? Millest põgusalt on stamati raamatutes ka kirjutatud? Missugune elustiil, elulaad, vaade elule võis välja tulla nendelt rullidelt just tolle aja inimeste kohta, kes nii targalt oskasid kõrvale panna. Ma ei võime teadmegi, kui palju need inimesed nüüd teadlikult kõik seda tegid, talletasid need kirjad, pühad tekstid, nõndaviisi, see oli nende jaoks Ki sunnitud käik, et hävitate peita need rullid. Need kloostrielanikud olid, nagu ma juba mainisin. Usuline liikumine kes eriti innukalt ootus messija Kes oli? Mõtteviisis. Pidevalt see ootus ja ja võitlus valguse ja pimeduse vahel. Milles võis avalduda tolles ajas too pimedus, mille vastumeerid tänaselgi päeval nii põigelda tahame. Kui oskan küllap see pimedus on sedasama sellest pimedusest on räägitud. Ja sellest valgusestki on räägitud Johannese evangeeliumis. See pimedus on jumala Ta nägemine. See on pimedus, et inimesed ei näe. Kust nad tulevad, kuhu nad lahenevad? Missugune võiks olla tänasel päeval vanim paik või linn, mis annab meile kõige kaugemad teated kunagi elatud elude kohta kunagi olnud süsteemide kohta. Vanemaid linn on Jeeriko linn. Umbes 10000 aastat. Tagasi. Nendes vanades paikades toimub praegu uurimistöö, millist elu seal Iisraelis elatakse suletud või avatud eluajaloolises, väärtustama. Iisrael püüab aga avatuse poole igas mõttes. Ja püüab ka kogu aeg sügavuste poole. Väga innukalt tehakse seal arheoloogid, selliseid väljakaevamisi ja ka pidevalt ostetakse aga vapustavaid asju. Alles mõned aastad tagasi avastati ülempreester kaifase haud. Selline haud kus oli siis peale kirjutatud kaif ja tõenäoliselt sellesama ülempreestri haud, kes, Elas Jeesuse ajal. Mudast Jeesuse-aegne. Paat mille sarnasega tõenäoliselt Jeesus ise järve peal sõitis. Aga pidevalt toimuvad väljakaevamised, nende vanade linnade juures kaevatakse välja onu kloostreid ja linnasid. Ja huvitakse siis kunagist elu ja olu. Kas teil on võimalus olnud osaleda nendes või näete te tulevikus oma rolli ka mõnes niisuguses töös osaleda? Minul ei ole olnud kahjuks ise võimalust osaleda seal väljakaevamistel. Küll aga on kastist mõned noored võinud seal juba olla. Koos soomlastega. Väljakaevamised on ka sageli just sellised rahvusvahelised projektid kus võivad osaleda siis maalt tulnud inimesed. Minu võimaluseks on olnud viia sinna inimesi siit Eestist eriti kes kuulutavad jumala sõna ja õpetavad pühakirja. Leian, et nende jaoks on väga oluline ise olla nendes paikades tunnetada seda teksti, neid olusid seal paiga peal, kus kohas need asjad kunagi sündisid. Te olete käinud seal neli korda. Väga raske on loomulikult kirjeldada, kui ei näe. Kas te tahaksite tänases öös viia meid mõttesse sinna pühale maale ja käia läbi see käik? Kuhu te olete viinud meie inimesi, kirjeldada neid paiku? Ja missugune tunne on seista silmitsi? Aga peaks mainima seda, et, Et mitmeid selliseid kohti mis on piiblis mainitud Nagu see Kolgatagi et neid on näiteks kaks üks traditsionaalne. Kolgata. Mille peale on ehitatud hauakirik, sest teatavasti see haud, kuhu Jeesus maeti, ei olnud mitte kaugel kolgata, et sealsamas kõrval. Teine on sajandivahetusel leitud ja välja kaevatud aed. Kus kohas on täpselt samasugune aud, mis vastab nendele kirjeldustele mis oli Jeesuse ajal? Ja nüüd ongi kaks sellist kolgata, tükson, traditsionaalne on. Ka arheoloogide poolt teadlaste poolt rohkem tõeks peetud koht. See on jäänud tänapäeval Jeruusalemma sisse Jeruusalemma vanalinna sisse. Müüri sisse teine koht, mis leiti, on teemal praeguses müürist väljapoole. Ja seisak. Koha juurde ja ümber on rajatud aed. Püütud tahta nõnda nagu see koht kunagi. Ehk oli. Kus võivad siis käia palverändurid vaatamast hauda ja ka mõtlemas palvetamas? Ja ka nägemas, et see haud on tühi. Kuhu Jeesus maeti? Aga see püha haua kirik ja siis väidetavalt see õige koht on linna sees. Ja selle koha peale võistlus on ehitatud ühe hauakirik, aga risti-põiki läbi. Veel lisaks kõikvõimalikke väikseid väiksemaid kirikuid kabeleid sajandite jooksul. Nii et seda autentset kohta polegi võimalik käega katsuda. Ja ma varem mainisin seda, et kultuurkihid tõusnud kuni mitme meetri võrra. Et päris seda õiget kohta jälle. Polegi enam ehk olemas. Inimestele on see muidugi alati tähtis. Ja meeldib uskuda, et nüüd see kivi on just seesama, mille pealegi aastalt kunagi Jeesuse jalgu. Ja nõnda tuuakse, sealtmaalt tõi minagi kivisid kaasa. Juskui pühasid kivisid. Aga see vahe siis ajaloolise tõe ja selle vahel, mida inimesed näevad? Üheks peavad, mis on küll tõenäoline, aga mitte tõde ise. See vahe käib justkui kaasas kogu aeg. Ja see vahe on ka inimese hinges olemas. Kas teis midagi muutus, kui te esimest korda olite käinud Jeruusalemmas? Muutus kindlasti. Just selle aja ja ruumiületavana. Nende piiride ja müüride ületamine aitas jõuda selleni. Kogemus on, et aeg ja ruum on suhteline. Ja kui seal pühal selge on, aga palju paiku pühasid paiku, mis on inimeste poolt ehitatud mingi piiblisündmuse tähistuseks. Mälestuseks. Ja vaieldakse selle koha autentsuse üle, et kas see asi toimus nüüd siin või teises kohas. Uuritakse teaduslikult. Siis kuna neid kohtigi mitmeid kolgata heidan kaks. Emmause teid on kaks või kolm. Peetakse ühes peavad, et üks on autentsem kohv. Et teine aga lõppeks polegi see nõnda oluline. Just seda mõistes seda suhtelisust, nihkumisi ajas ja ruumis. Oluline see, et see sündmus on toimunud. Et selline isik Jeesus Kristus on elanud. Ja need sündmused On tõesti nõnda. See on oluline Ja seda uskudes seda tundes ei ole enam oluline Kas ta siis? Suri. Ja üles tõusis ühes või teises kohas. Tähtis on see, et see on ta sündinud. Kas te tundsite seal ka mingit seost? Ärimaailmaga äri käib igal pool. Idamaistel tänavatel, kus käib palju turiste. Tänavakaubandus on seal eriti aktiivne ja orienteeruda veetud, siis külastajatele turistidele. Ja sellest tuleb lihtsalt üle olla ja mööda vaadata. Ja mitte tähelepanu pöörata, mida küll on võimatu teha? Kui tullakse, kutsutakse just siin? Ainult sind oma kaupa valima sorima lubades. Ainult sulle on päris pesselbris. Äri toimub jah, igal pool. Äri toimub ka kõikvõimalike siis püha maa, esemete ja asjadega. Et seal on võimalik osta. Mis on tehtud õlipuust muudest suveniiridest, kui ta on kõik kohad täis? Mis seal nii palju huvi eratagi? Siis tooduna koju, nii mõnedki omandavad tagantjärgi hoopis teise tähenduse. Ja muutuvad tõesti justkui erilisteks. Mõneti provotseerin küsimusega. Ometigi Jeesuse surilina koopiaid pole välja pannud. Ei, seal maal neid välja pole pandud. Need on ju kuuldavasti kuskil Torinos õigust leiti. Kui te olite seal nii palju käinud, kuidas te olete tunnetanud, kuidas on võetud vastu? Kee vanemas keeles külaline. Ja külalisi võetakse seal maal väga rõõmsalt vastu muidugi juurde lisama, eriti rikkaid külalisi. Ja see tähendab seda, et Iisrael on väga avatud turismile ja oodatakse külalisi kõikjalt maailmast ja seda enam, kuidas. Seal pinged alanevad, poliitilised pinged. Vastavalt sellele Eller turistide hulk palverändurite hulk suureneb. Ma mõtlesin siinjuures ka teatud pingeid, mis võivad tekkida usuga seoses mis võivad tekkida. Neid pingeid seal üht kui ei taju. Või teistpidi öeldes usulises mõttes on seal õhk nõnda paks et võib justkui käega katsuda. Sest seal on ju kolm suurt. Maailma religiooni oma pühade paikadega. Judaism aga kõik nad on omavahel läbipõimunud tähendab, elavad kõrvuti ja saavad normaalselt läbi. Selles mõttes, et et kõigil on oma koht Aga kas teil on midagi muutunud suhtumises Iisraeli riiki pärast neid käike sinna maale sest neid võib-olla mõneti segab ehk lihtsalt ainus võimalus, sest riigist teada saada poliitiliste sündmuste taustal? On küll palju muutunud, sellepärast et kummalisel kombel küll. Selline varjatud juudivaenulikkus pesitseb mingil moel paljudes inimestes, ilma et nad oskaksid ise seda teadvustada. Ja kummalisel kombel isegi viimase ajani jälgides uudiseid, mis tulevad telekanali või raadio kaudu. Kui seal midagi juhtunud, siis algab see teatega. Iisraeli sõdurid tapsid. Vahepeal tuleb siis vastavad jutt, mis juhtus? Lõpes jälle teatega. Tapeti Iisraeli sõdurite poolt. Tegelik olukord on hoopis teine. Iisrael peab ju temale vaenulike riikide keskel Araabia riikide keskel olles pindalalt poole väiksem kui Eesti. Ja temas endas on päris suur hulk inimesi. Veel selle maa jagamist. Et oma riik teha Nüüd küll Palestiina vabastusorganisatsioon eesotsas Jason harfatiga püüavad leida kokkulepet Iisraeli riigiga. Aga üheks põhitingimuseks on siis Iisraeli poolt see, et Palestiina vabastusorganisatsioon muudaks oma põhikirjas selle punkti, et Iisraeli riik tuleb pühkida minema kaardilt, pühkida merre. Sellises. Olukorras kui kõik ümbritsevad tahavad seda riiki minema pühkida. On mõistetav. Näiliselt. Militaarne olukord, kus mehed, kus poisid ja tüdrukud mõlemad käivad, kus naised käivad sõjaväes Kus relv on igapäevane? Tavaline nagu iga teinegi tööriist. Ja samas ei ole seal maal küll kuidagi tunnet, et nende relvadega võiks juhtuda midagi halba. Nad ei ole agressiivsed. Nad on tõesti nagu kaitsevahendid. Ja kui aeg-ajalt toimub seal mingeid rahutusi siis nagu ma ennem juba ütlesin Kividega loopimisest. Turistide taltsutamisest tehakse siis üle maailma nii suur kära. Et jälle need juudid tapsid kedagi. Kui te seal käisite, kas ei kartnud? Ei osanud karta ja tõesti seal tundus tänaval kõndides. Elu palju rahulikum, normaalsem kui Tallinnas. Teie ei kartnud, aga kas teid? Tihti ei kardetud, oldi küll väga valvsad aga nähes, et üks järjekordne turist, kes ei oska midagi karta ei kardetud, aga riiki sisenedes. Riiki sisenedes küll on väga tihe kontroll lennujaamades, kus tehakse kiirristküsitlus mitme. Ametniku poolt kuhu lähed ja milleks kes maksab ja nõnda edasi. Aparaadid ei võta nii hästi kinni seda, kes valetab, kui kogenud inimeste vaist. Kui palju keeli oskate, neid keeli on kogunenud päris mitmeid. Aga päris vabalt võin rääkida. Ehk soome ja inglise keeles. Kui palju saite kasutada Iisraelis tolle rahva keelt? Mitte väga palju tänaval küll ja mõnede fraasidega, aga kuna need reisid on saanud teoks läbi Soome ja teine nii-öelda ametlik keel on Iisraelis inglise keel siis tuli seal igal pool inglise keele või Soomel kellegagi toime. Kes on Eestist saanud käia Jeruusalemmas ja kuidas on saanud võimalikuks, sest ega sinna ei ole ju ka lihtne pääseda väga mitmeski mõttes. Sinna. Eriti praegu, nüüd ei ole enam küll raske pääseda nendel, kellel on raha. Selleks see maa on küllaltki kallis maa ja lennupiletid juba võtavad väga suure osa pluss siis kõik muud elamiskulud. Aga lennupiletid on ikkagi kallid. Koostöös soomlastele on võimalik olnud korraldada neid reise siis eestlaste jaoks. Soome misjoni seltsis oleme olnud ööd aga mõned reisid on olnud päris sellised reisid, nagu neid tehakse soomlaste jaoks siis meie väike Eesti grupp on lihtsalt liitunud soomlaste grupiga. Ja minu ülesandeks on olnud tõlkida siis Soometgiidi juttu nähtavuste kohta. See on küll väga raske, aga nüüd on kogemusi ja teadmisi endalgi lisandunud nõnda palju, et saaksin isegi juba sellega hakkama. Teatavasti on pühal maal tillukene maa lapikenega eesti oma. Tahaks sellest lähemalt rääkida. Päris Eesti oma maad just seal ei ole, aga meil on küll eraldatud seal ühes. Soome Iisraeli kibutsis üks mäenõlv kuhu eestlased, kes seal käivad, saavad istutud, toda puu. Muidu on seal aga paljudel maadel omad metsad. Aga nende metsade ülevalpidamine, puude istutamine on meile veel üle jõu käib. Viimasel reisil õnnestus saada siis meie jaoks see maalapp. Kus tulevikus saaks kasvama nii-öelda Eesti Esimene puugi sai istutatud Eevalt sae 81.-ks sünnipäevaks. Tänutäheks selle eest, kes on olnud kogu selle ettevõtmise. Vaimne isa, õpetaja. Minu enda jaoks ka. Kas tolles metsas tulevases metsas praegusel hetkel sirgubki ootamas kasvamas ainult üksainus puu? Nimelt sageli mitte ainult höövalt saagile. Sinna on istutatud veel mõned puud. Kui palju inimesi on käinud Eestist pühal maal? Kas on võimalik kuidagiviisi seda määratleda? Seda on nüüd raske nii-öelda, sest juba neid reisikirjeldusi võib lugeda nii mõnestki lehest. Aga nagu ma ütlesin, mina olen viinud sinna kolm gruppi. Nendes. 10 liikmelist gruppi. Aga küllap see maa on siiski veel eestlaste jaoks avastamata maa. Et võib-olla ainult sadades on neid inimesi olnud. Millal järgmine reis tuleb? Järgmine reis saaks toim oma niipea kui on sobiv grupp kokku saadud. Kas otseselt oleks huvi, oleks kutsumist, oleks pakkumist uurimistöödele? Iisraeli. Kõik on võimalik, aga selleks on vaja neid inimesi, kes teavad võtavad. Ja alati on muidugi ka see raha küsimus. Aga nüüd on piirid avatud, kõik on sinna maale teretulnud. On võimalik minna elama Kibutsidesse kus saadakse siis palgaks vaid natukene taskuraha. Muu ülevalpidamine tuleb endale raha teenida. Aga töö kõrvalt on alati siis võimalus õppida kohalikku olu elu tundma vabadel päevadel ka ümbrust ja muid vaatamisväärsusi näha mujalt maailmast. Noored kasutavad seda päris aktiivselt. Kui nüüd väga põgusalt üldiselt mõelda. Mis võiks suures plaanis eestlasi toda kauget rahvast kõige enam pühendada lahendada ja mis on meis? Väga kauget meie kahe maa vahel. Eesti ja Iisraeli vahel võib leida väga palju sarnaseid paralleele. Kasvõi juba geograafilise asendi mõttes oleme küllalt sarnased. Emeidki ähvardamas ida poolt pidevalt olnud suur naaber, kes tahab meid lükata merre nagu Iisraeli tahetakse aina lükata ida poolt merre. Ja läbi kogu ajaloo pisikese rahva võitlus. Suurte naabrite vahel. Võitlus oma olemasolu pärast oma püsimajäämise pärast sellel maal, mis on kunagi Meile usaldatud hoida, harida. Tänu teile, Sulev Soova tänase vestluse eest tollel külmal pühapäevasel päeval soojas toas küünlavalgel. Raadio seitsme tänases öös stuudios olid Kursi kirikuõpetaja Sulev Sova ja Ene Pilliroog. Me soovime teile kõike head ja raadio seitse jätkab juudi rahvamuusikaga.