Piirilinn, Valga tõeline riigipiir oli tulnud siia ootamatusena, seni oli võinud vennasvabariiki kasvõi üle plangu ronida. Nüüd ei tohi igat tänavat pidigi naaberriiki minna. Et Valga-Valka on elanike arvates üksin, võtsid nood mitu korda maha ka läbi pääsu tõkestama võrkaia. Nii oli riigipiiri alguses umbes aasta tagasi. Praegu on linnaelanikele antud pääsmed, mida näidates Valgast Valka pääseb ja vastupidi. Lase säästab passi, mis pideva nühkimise peale võib ära kuluda. Meie reisil oli seninähtu kõrval Valgas uus asi. Rongide kontroll. Ka rongiliikluse seisukohast on Valga-Valka üks linn. Raudtee sõlm asub Eestis. Läti on asunud oma jaama looma, mis asub Valka serval räägib Valga piirilõigu ülem Uno Kaskpeit. Neli rongi on, mis seisavad meil raudteejaamas 45 minutit ja teostatakse rongi peal kontrolli ja need on Tallinn-Riia, Riia, Tallinn-Minsk-Tallinn ja Tallinn-Minsk. Ja siis on neli rongi, on Riia Sankt-Peterburg ja Sankt-Peterburg Riia, nende peal me kontrolli teosta ainult peale minev ja maa tuleb inimesed, kontrollimine, transiitrongid. Ja siis on linna lähedal rong, Valga Riia. Need probleemid, mis seal vanasti olid rongide kontroll, mis saab olema nagu ära lahendanud enda jaoks. Ja algul ajas keeruliseks see nõutiga lätlaste käest neid tasulisi sissesõidulubasid ja siis see tegi siin väga keeruliseks selle kontrolli, aga nüüd ei ole probleeme, sest nüüd on Vene kodanikke on nädala jooksul üks kaks, kes tulevad Valga raudteejaama ja, ja tahavad siia Läti Valka tulla, nende praktiliselt oleme, laseme läbi kuivanud poolt. Nüüd inimene vastas, siis laseme läbi, piirikontrolli teostamine oli jälle uudne asi ja, ja režiimi tekitada ja, ja inimesed ei tahtnud aru saada, mille pärast ei tohi. Teatud hetkel ei tohi minna sinna perrooni peale ja ja peab ootama ooteruumis ja see tekitas emotsioone, aga hakkab see asi. Läheme. Kaubarongidega ka midagi teed ei kontrolli neid siin. Vahepeal oli rongidega probleem selles, et, et lätlased ei saanud osta pileteid kas personali lahendada ja need on lahendatud. See on teine kassa ratast ja seal müüakse piletist rubladesse, lätte rublaga. Endist Eesti vabariigi käes ja piiri asjalikke kellegile siis oli see ülekeemine veel keerulisem, siis oli inimestel siin lehti, tembeldamine käis iga kord kui ta käis üle kuradi templeid sisse, välja, sisse, välja. Kui palju on Eestist Lätisse ja vastupidi töölkäimist? Järjest jääb vähemaks igal pool koondamine, kus on näevad esmajoones koondamisele teise riigi kodanikke. Kui eilses Päevakajas kinnitas Eesti kaitseminister, et Läti kaitsevägi on arengus Eesti omaste ees terve aasta, siis piirivalvega on vastupidi. Läti on Eestist maas. Veel hiljaaegu pääses autoga Valgast Valka kolmes kohas. Nüüd on läti palvel üks läbisõit autodele suletud, teises käib liiklus vaid ühes suunas. Lätlastel pole jõudu, et rahvaliikumist kontrollida. Neil pole ka korralikku ulualust, mis tööks vajalik. Kuulsusrikas vene sõjaväeosa ülevõtmise operatsioon andis Valga piirivalvele kordoni linna sees. Seni oldi Lüllemäe spordibaasis, kuhu oli kauge maa sõita. Üldse on Eesti piirivalvele nagu ka kaitseväele sümptomaatiline, et asutakse endistes puhkebaasides või pioneerilaagrites iseenesest mõista looduslikult kaunites kohtades. Pärlselja, Lüllemäe, Remniku, Narva-Jõesuu imed meie kaitsejõude pole süüdistatud veel kaunite kohtade hõivamises, mis oli tüüpiline ju Nõukogude armeele. Aga kuhu mujale Eesti sõduritel praegu minna olekski? Vene armee ei anna ju oma baase ära ja kui ometi, siis pole seal enam kivi kivi peal. Varemgi ei hooldanud vene vägimaju peaaegu üldse. Enne ehita pool aastat, kui sisse võid minna. Umbes nii on ka palgas, kus kohendamist on üksjagu. Kuigi poisid võivad juba sees elada. Kasarmus sain jutule ka ühe piirivalvuriga, kes on teeninud juba päris kaua. Kui ma teaks 10 kuud ühtteist kuutele paravastava pääseb vastane või minema. Ei tea, midagi siin veel teevad siin valitsus vastutab selle määruse õõdana. Sillad, kes hiljem tulid, need saavad varem lahti. Jõulud on tedega istumisi, naljast räägivad. Varsti tuleb tegema hakata küll. Siin päris korralikult, kulatsin asi käest ära. Paljudel poisiõppes on hüppe 111 13 või kuskil niimoodi on, mis need, kes n lasen teenivad neist arvavad nendesse alla, kui nad tagasi tulevad, mis on nikerdanud, mõned pildid juba tööd tegema, rääkis tere õhtust, siin teevad kõik tööd. Ütleme need, kes õppes on. Mina ei tea, mis nad teevad seal laienenud pandon puhata ikka jõuate selle pingsalt teenistusega tol. Mugavalt on paar, kohtasin punkti, kus saab magada, aga enam-vähem on ikka niimoodi, et paned seal, teeb kuus tundi, Teet kontrollid kuus tundi magad kuus tundi, kontrollid siis selle kuue tunni, mis on ette nähtud magamise jaoks, on tegelikult selle, paned kevadel seal Poola ja koristad või teed muid lollusi, mis oli inspektor välja, mõtleb parasele. Hea Eesti olemas, mis sa teeksid teistmoodi, Eesti piirivalves? Tõstaksin putkas ümber. Ma parandaks hooldetingimusi. Lüüakse raha siin mingit, muide jumal teab mille peale laiaks. Ei, pole sooja vett, siin katlamaja läks niimoodi, aga kuskil juba mitu kuud tagasi. Katkine, üldse kedagi huviteetsee tööle saaks midagi taolistes. Olmetingimusi parandades mõtleks rohkem siin siin poiste peale, mitte mingeid, kuidas need seal mingit distsipliini tõsta, kogu aeg? Putkasid ringi lastavad piiri muhteliselt ümbrused. Tiga poisid lageda taeva all, rohkem endale putkas seest ei kõlba, on vaja ikka välja tõstetud, teravaid elamusi on viimase aja jooksul piiril. Nad jääksid pisi, konflikt on ikka pidevalt, aga kes seal, mis enamuse terav nendest on, aga millest see pisikonflikt seisneb, selline igapäevane pihikambrisse sihukesed, enam vähemalt ka minemast, eestlane Mae siin juba siin iga päev käin siin ainult nagu meelde hakka. Põhiline mõnelist tagastamaltrati piisiga, Petcheremdjomi puuvion. Diatorkima. Jäin mõtlema, miks meie piirivalvepoisid nii kidakeelsed ja rõõmutud on. Ja õiget vastust ma ei leidnudki. Mehed teevad kõik, mis kästud, aga puudub lusti ja sära. Ja ma ei paneks seda ainult pingelise töögraafiku arvele. Seda enam imelik on meie valitsuse tegevus määruste väljaandmisel ja selgitamisel. Pean silmas seda teenistusaja lühendamist. Valitsuse pressikonverentsil kinnitati, et aastane teenistusaeg on vaid nendele, kes tulevad kaitseväkke pärast viieteistkümnendat augustit kui ligi 200 Eesti ajateenijad selle peale ootamatult resoluutselt kära tõstis ja streikida ähvardas. Nihutati aja piiri ettepoole ja aasta peavad teenima need, kes teenistusse tulnud. Pärast selle aasta esimest jaanuari. Valitsus oli asjaajamises väga ebakonkreetne ja ka ohvitserid ei ole teadnud poistele midagi ütelda. Küsisin Valga piirilõigu ülemalt Uno Kask peedilt, millised meeleolud tema alluvate seas valitsevad. Täitsa arusaamatust või sellist oli olnud. Mis sealt teadmatust. Aga ähvardusi või streigiähvardusi ei ole meil olnud, on siin asi selgeks saanud, mismoodi sa teenistuse lühendamine käib, kes kui palju peab teenima ka näiteks siin Valgas, piirivallas? Jah, minule endale on ta nüüd põhimõtteliselt selgeks saanud ja homme hommikusel rivistusel teeme poistele ka teatavaks. Dokumendid saime eile alles sain Tallinnast, nüüd ei ole jõutud läbivalt. Te ütlesite, et siin hästi teenivatel poistel lühendatega ise teenistusaeg. Ja ma ise ei saa lühendada, aga, aga põhimõtteliselt rühmaülem, kompaniiülem teevad Eedeegandatud 10 päeva, 15 päeva ja ja siis siit lähevad dokumendid Tallinna staapi. Taotlused ja sealt tuleb järjest tulevad peadirektori korralduste, kellel öelnud praktiliselt need poisid, kes 15 kuud peavad teenima normaalselt, teenin nii 13, kuhu saavad hakkama 13 14, no mõnel mehel, kes tükib lendama, palju seal läheb 16 17, kuumene? Oleneb meest. Poisid räägivad, et teil on katlamajas lasin pikka aega pärast ära lootust midagi selles suhtes, homme tulevad spetsialistid kohale. Ja siis proovitakse mõlemad katlad välja vahetama või saab remontida, kus poisid pesevad ennast praegu. No kohalik pesemine, see külma veega käib siinsamas, aga vedasime vahepeal poisse Lüllemäe seal kus me ennem olime sinna sauna. Aga siis nüüd saime siin külmseadmete depo duširuumi. Seal nendel katlamaja töötab ja siis sai nendega kokku lepitud, saame sealsest. Kui Lüllemäe spordibaas polnud sobilik sõjaväelaseks eluks oli seal vähemalt korralik saun. Valga kordonis on militaartegevuseks kohane hoonestik, aga siin pole olmetingimusi. Nokk kinni, saba lahti. Piirivalvel on kitsas rahaga, nagu ütlesin, vajavad kordoni hooned tõsist remonti. Seda teevad kutselised ehitajad, kes loomulikult tahavad ka kõva raha saada, sageli ette. Meie külaskäigu ajal oli küsimärgi all katuse parandamine. Remondimehed ähvardanud ära minna, kui neile raha ära ei maksta. Poisse on nii vähe, et nemad vaid koristavad ehitusprahti. Ja ega nende töö kuigi professionaalne olekski. Rahamure toob jutuks veelkord ka toidukuna kordoni köögi lammutasid Vene sõdurid. Ribadeks süüakse restoranitoite. See on teatavasti kallis toiduainetele lisatakse juurdehindlus, mis on toitlustusasutustes sageli sama palju, kui toiduaine ise maksab. Loomulikult on endiselt levinud arusaam, et riiki võib pügada ja piirivalve on selles suhtes üsna kindlalt riigiasutus. Palgapiirivalvur sööb päevas seitsme krooni ja 50 sendi eest kordan seitse krooni 50 senti, kokku kolm, neli söögikorda. Kui seame siia kõrvale hiljuti Tallinnas kehtestatud koolilapse lõuna, mille hind on kolm krooni, siis julgen väita, et piirivalvur ei saagi kõhtu täis saada. 20 krooni kuus, mis piirivalvurile nii-öelda suitsurahaks antakse, on nii imeväike raha, et selle eest ei saa kommid joosta. Sageli on aga just öösiti vaja une peletamiseks ja muidega valvsuse säilitamiseks midagi näksida. Eesti piir peab olema Eesti riigi asi ja riik peab meie rahuvalvajad teile ka raha leidma, et teha korda köök, eluruumid ja tagada elementaarne olme. Võib ju näiteks loteriid korraldada. Palgast sõitsime Vastse roosasse. See piiripunkt on päris piirist mõne kilomeetri kaugusel, sest päris piiril polnud läheduses elektriliini. Siin peatusime vaid hetkeks, et edasisõbraliku naaberriigi territooriumile põigata. Kui vaadata Eesti kaarti, siis Valgast Muratisse on otsem sõita Riia-Pihkva maantee kaudu kui laveerida Kagu-Eesti konarlikel kruusateedel ja teha praegu põru kaudu ring. Läti piirivalvur vaatab meie teenistusosakonna komissari mõistvalt kuid peab siiski kaasvõitleja karu. Kaks neid seal punktis oligi ja telefonitsi ilmselt ka mõne kaugema ülemusega. Seetõttu on Läti piirivalvaja tiibu ära. Ajakirjanikud aga spekuleerivad ajaviiteks. Lätlased lugevat padruneid kokku. Kui meid lõpuks võõrale pinnale usaldati, oli sellelegi seletus olemas. Iga ajakirjaniku maha laskmiseks ei jätkunud. Läti piirivalvuril tundus jalas olevat parem saabas kui meie mehel. Eesti piirivalvejuhid aga kinnitasid, et Läti saabas on küll tugevam ja vees laiali ei lagune kuid niiskuse käes tõmbab saabas kokku ja lõhub ära kandja jala. Arva siis, mis see parem on? Ja piiripunkt asub Riia-Pihkva maanteel. Ka siin on Võrumaa juhtimiskeskuse ülema Rein Orava ütlemist mööda. Esmamureks toitlustamine. Sõltume ju tegelikult toitlustusasutustest veel kahjuks endal ei ole oma sööklat. Nii nagu dikteerib meile toitlustust, nii me oleme sellest sõltuvad, kui toitlustusele ei ole suhkrut, siis noored mehed ei saa magustoit. Kui toitlustusele ei ole kartuleid, siis lisakartuleid. Muidugi, suund on selle peale, et noh, sellest sügisest ikkagi oleme hakanud varuma näiteks talvevarud on meil olemas kartuli ja lepingut sõlmitud seal majanditega hoidmise suhtes ja lihakombinaati ka, aga noh, see on selline, noh, ta ei ole nüüd päris väljapääs, aga ta on siiski parem kui see endine sõltuvus toitlustusest. Muidugi suur suureks probleemiks meie ametkonnale on side. Sellisest operatiivselt sidest, sellisest ei maksa üldse midagi juttude ja ma ei tea, kas nüüd sind keegi proovis Tallinnasse helistada sai. Siis lihtsalt vedas, ilmselt sellest ma ütlen, et majandusminister pool tundi proovis ja tema ei saanud Tallinnat kätte ja noh, see ei ole muidugi Tallinn, see on isegi meie maakonnasisene asi. Kui Võrumaa muidu ääremaa, siis piiripunktid on veel selle ääremaa ääremaa ja ainuke side on meil raadioside. Kuid kahjuks Ma ei tea, kuidas nüüd ütelda, kahjuks sellepärast, et meil on siin samasse suur Haanja kõrgustik, suur vaatamisväärsus sellega seoses on ka meie sideprobleem, sest see Haanja kõrgustik varjab meie raadioside ja meil selline operatiivne side on nii, nagu ta on. Ja noh, siin on paraku selliseid asju ka tulnud ette näiteks selles punktis, kuna Ma ütlen, et me oleme ääremaadel ja ütleme kasvõi selle nüüd elektritrassi ehitamisega ja siin on kaunis tihti voolukatkestusega trass läheb metsast läbi nagu meie pöördume näiteks ametkonna poole, kes peaks hooldama seda trassi, siis väidetakse, et neil ei ole bensiini, meil ei ole mehi ja meie elu on kõik elektri peal, kui ei ole elektrit, võiks lugeda talvel näiteks külmuvad ära. Kuivõrd mõjutab teie tööd see, et siin on väga palju transiitliiklust, võib-olla rohkem kui mujal Eesti piiripunktides ja see on minu arust väga valusaks probleemiks. Üldiselt ütleme sisuliselt leiutame kõiki asju jälle nullis pihta ja ei ole suudetud lahendada seda transiiti. Sest noh, mõtlen, et me siin omavahel nüüd punktide vahel leppisime kokku, et noh, siit punktist anname sellise transiit lehemis lohama punktis antakse ära. Aga kui see masin keerab Waba riiki lohama ristmiku pealt sisse siis ta on meie jaoks kadunud, mis tal peal oli, seda transiiti niivõrd ju ei kontrolli. Meie võtame teda kui ausat inimest, on ausalt, sõidab läbise paarkümmend kilomeetrit ja läheb vabariigist välja, aga kui ta keerab vabariiki sisse, siis mis päästaks? Ei tea. Kuidas teie teeksite, kui te peate lahendab? Päästis meil see viisakehtestamine. Sest siis oli transiitviisa transiitviisa andis õiguse tal viibida vabariigi territooriumil. Kolm päeva oli meie jaoks lahendus. Mis idesse puutub, siis just ajakirjanike reisi ajal oli piirivalveameti peadirektor Rootsis ja sealt on tõotas tulla sideseadmestik, millega piirivalve saab omaette ühendust pidada. Tavakanaleid kasutamata. Õhtusöögi järel tegid piirivalveameti juhid sundimatu vestluse käigus otsesõnu avalduse, milles loodeti ajakirjanike abi, et Eesti rahvale selgitada. Piiri tohib ületada ainult piiripunktis. Olgu eesmärk mis tahes, kasvõi Venemaalt bensiinitoomine, seda saab lubada ainult piiripunkti kaudu. Võrumaal pidid kohalikud elanikud olema mestis salakaubavedajatega ja toatuledega vilgutada piirivalvepiirkonna asukohtadest teispoole piiri teada andma. Mehi on võrumaalgi vähe ja kui teinekord õnnestubki mõni salakaubavedaja kinni pidada, siis laseb toll piiriületaja tihtilugu kogu kraamiga minema ja võtab ainult pool protsenti tollimaksu. Nii on piiri taha rännanud näiteks suur koorem vasekange. Mõistagi tekitasid vestlusesse sugenenud propagandistlikud noodid ajakirjanikest teatava valvsuse ja järgmise jutu teema puhul, miks Postimees avaldas kuulutuse, kus mingi agentuur pakkus abi piiri ületamisel asusid lehemehed oma tsunfti kaitstes piirivalvega opositsiooni. Piirivalve kinnitas, et end reklaamis kontor, mis korraldab ebaseaduslikku kaubavedu. Samas aga piirivalvurid ei kinnitanud, et kuulutuses ebaseadusliku sellest ka märku anti. Ajakirjanikud jäid endale kindlaks. Toimetus ei vastuta kuulutaja isiku eest, kui kuulutuses pole otse sõnul kõlvatu siia seaduserikkumist. Pealegi saab aidata korraldada ka seaduslikku piiri ületamist, pakkudes näiteks dokumentide vormistamist või veoteenuseid. Piirivalve ei pidanud ajakirjanike ettepanekut teatada konkreetsest juhtumist Postimehe toimetusele vajalikuks ja nii jäi kogu jutt kaunis umbmääraseks ning kumbki pool mõistagi oma seisukoha juurde. Koidula piiripunkti jõudsime juba pimedas ja Petseri linna enam ei näinud. Siin saime muuhulgas teada, et Eesti jaoks on olemas ka personal, on kraata teleajakirjanik Aleksandar neurov. Koidula piiripunktis on olemas valitsuse Telefonogramm, mida piiripunkti ülem Meelis Käärma püüab mälu järgi tsiteerida. Täpselt sõna-sõnalt ma ei oska seda praegult öelda. Eesti vabariigile on Eeva soodsaks liiguks, tunnistatud on neurov. Ükstapuha kust kohast piirile ilmu kinni pidada, sellest teatab politsei korrapidajale ja piirivalveameti korrapidajale kinni pidada. Eluase on Koidula piiri poistel üsna viletsakene ja piiripunkti asu ka päris praegusel tollija viisa piiril. Üldse on siin korraliku piiripunkti ehitamine problemaatiline, räägib piirivalve teenistusosakonna komissar Imre tiri. Siia midagi nüüd hakata kapitaalselt välja ehitama kapitaalehitust. Homme võib-olla järsku on, leitakse mingi lahendus kahe valitsuse vahel ja siis me peame hakkama oma kätega loodut hakkama ise lõhkuma või kuskil mujal transport. Kuidas poisid nendes vagunelamutes talvituvad, paistavad küllaltki niuksed. Võrreldakse tulema või? Jumal on meid hoidnud kaks aastat ja jah, aga kolmas aasta, aga nüüd meil on praegult, on siin. Me tulime sealt mööda praktiliselt sellest kaaslane, hämarskis on üks kool abikool kus on paraku küll noh, jälle võib tekkida probleem puht poliitilisel tasemel. Seal on venelaste abikool venekeelne abikool. Aga samas pool oli ta on invaliididele ja arengupeatusega, lastele ja. Järve ääres suleti üksnes kool, täpselt samal ajal ka venekeelne. Ja me praegu pidasime läbirääkimisi nii valitsusjuhi kui siis ülemnõukogu esimehega sellel teemal, et ehk see asi nihkub niimoodi, et avatakse uuesti Se Saadjärve kool ja siis me saaksime siit selle hoonetekompleksi omale ja siis me saaksime hakata niimoodi välja vedama. Et meeskond on seal, siia tuuakse välja kas siis ööpäevaks või kaheks või kuidas mingit graafikut. Et mitte mehed ei peaks siin elab. Petserimaa probleeme tundes on üsna huvitav teada, mida teeb venelane teisel pool praegust sundpiiri piiripunkti ülem Meelis Käärma. No Venemaa pool on ka, praegu on väljas piirivalveväed ja miilits ning toll. Käisin eelmine nädal on juba nädal tagasi, käisin seal tutvumas olukorraga, siis ei olnud seal piirivalve pidevalt väljas, oli niiviisi, paar päeva oli väljas või ööpäev väljas kadunud siis vaadata, aga nüüd vist on pidev pidev kontroll piirivalve poolt ka tähendab piirivalves teostab dokumentide kontroll ja nii edasi, siis miilits on ka seal nagu abiks neil veel toll muidugi kauba peale spetsialiseerunud nagu igal mis seal tehakse inimesega, kes üritab Venemaale minna ja see maks kehtestati, seal nad kui meie võtsime, tähendab, meil tulid esimesed viisaeeskirjad, mis tulid pärast krooni käibele tulekut, hakkasid kehtima esimesest juulist siis nemad käisid käsitluses, oli Petseri täitevkomitee või midagi rahvasaadikute komitee esimees või midagi taolist. Käisin uurimas, võttis ka endale ärakirjad nendest dokumentidest hinnatabelitest ja ja siis tuli paari päeva pärast siia maru uhkelt ütles, et doose b4, et meie, meie rajad ja hakkasid ka tollima või seda viisamaksu võtma nagu ja nende viisa maksan, et üheks söödavaks sõidad 10 dollarit. Kus jalgu 20-ks päevaks 20 dollarit ja kuuks ajaks 30 dollarit ning mitmekordne viisa seal on siis see on 15 dollarit. Aga no mitmekordseid viisasid näitab, siis oleme sugulased elama Petseris või kellel on vanemad sinna maetud, et haudade peal käia. Aga põhimõtteliselt nemad kontrollivad ainult sellel maanteel, siin jaan ka Võõmuskisse, mis läheb võru peale, sellel teel on aga rongide kontrollinud ei teostanud. Siin ükskord oli sarnane juhus, et hakkasid ronge kontrollima ja tõsteti, meil lapsid, Tartust tuleb, ronge läheb Valga peale läbi Petseri tõsteti üks 30 eestlast, tõsteti maha ja toodi bussiga siia punkti. Sellest tekkis muidugi lärmi, kui paljusid võtsime Tallinnaga ühendust, et no et esiteks viisade värk peab olema riiki riiklikul tasandil sisseviimine. Ehk siis oli Jeltsinile pikku päi jalgu andnud. Igatahes järgmisest päevast täna proovikontrolli olnud ta oli ainukene juhus. Vene dessantväelased on sealpool ka vastas jah, nad on siin üpris lähedal, kaks kilomeetrit, silt Petseri dessantväeosa. Pihkva alluvusega. Kas dessantväelastega on ka mingeid kontakte olnud, komissar Imre tiri? Kontaktid on olnud Põlvamaa piirilõigu, poisid on saanud siin nende lasketiirul laskmas käia, nad on andnud oma laskemoona veel laskuda sedasama relvad andnud laskmiseks. Nii et selles suhtes nendeks treeninglaskmiseks ja selles suhtes Sest paraku Ta pidi üksteise pihta laskmiseks, annaks jumal, et seda ei tuleks, aga õppelaskmiste me oleme saanud kasutada nende relvi ja nende lasketiiru siinsamas natukene maad, ma ei oska öelda nüüd kus annaks umbes neli kilomeetrit, siit on endine Eesti vabariigi sõjaväe lõunalaager seal kurikuulsast lõunalaager kus asus Pihkva dessantdiviisi, seda Petseri polgu lasketiir asus ja see oli siia viimase hetkeni oli ta korras. Ja kuni tänavuse kevadeni käisid need vastastikusel kokkuleppel, käisid nad oma lasketiirus või? Noh, see oli nendega raske midagi öelda tol hetkel. Ja see lasketiir oli neil korrasena, käisid siin oma õppelaskmas, käisid nemad ja nendega koos ka siis teatud grupp, meie poiss, sa said, kes tol ajal teenisid, said käia õppelaskmist. Aga nüüd jälle kahjuks, kuna me nad pakkusid meile seda muidugi jälle müüa. Millega, millega me ei saanud nõustuda, kuna noh, on ülemnõu otsustanud kuulutada kõik sõjaväevarade Eesti vabariigi omaks, siis piirivalve annat kuidagi ei saanud minna selle peale, et osta nendesse objekt ära. Ja nüüd nad on sealt lahkunud ja nad on täielikult lõhkunud selle lasknud. Muide, mis veel rongidesse puutub, siis pärast meie reisi on ajakirjanduses vilksatanud teade, et venelased on siiski ka rongi kontrollimise tõsiselt ette võtnud. Eesti mehed kontrollivad Tartu Petseri rongi Koidulas. Moskva rongis. Nähakse ette aga oraval, mis on siit mõnevõrra kaugemal. Põhjus on tehniline. Kui vedur 15 vaguniga siinsel kallakul seisma jääb, siis kohaltvõtuga uuristavad rattad, rööpad mõne kuuga lohklikuks. Koidulast lahkusime kella 10 ajal õhtul ja buss asus rännak marsile Remniku õppekeskuse suunas, mis ligikaudu 200 kilomeetri kaugusel. Ajakirjanikud silmitsesid kaastundlikult bussijuhti, kes niigi juba 12 tundi reisiseltskonda vedanud. Kui kell kaks remlikule jõudsime, trehvad seal parasjagu öine häire olema. Aga sellest juba homme samal ajal.