Äratus, Eesti piirivalves on kell seitse hommikul. Iga piirivalvur valib ise sobiva riietuse. Erinevalt nõukogude armeest, kus hommikuse vormi määrab roodu korrapidaja ning läheb võimlema. Riietusaega, on kolm minutit, häire korral kaks minutit ja rivvi tuleb asuda viie minutiga. Ajakirjanikud ärkasid pärlseljal koos piirivalvuritega, mõned isegi varem võimlema ruttavaid poissi pildistada, saatust jälgida. Sõjaväekorra kohaselt meid muidugi eluruumidesse sisse ei lastud. Võimlemine on pärlseljal pikk ja põhjalik protseduur. Võrdlesin Eesti sõjaväes toimuvat pidevalt Nõukogude armeega ja täheldasin, et siin tegeldi tõepoolest hommikuvõimlemisega. Võimlemist. Juhatavat komandöri huvitas kehakultuur, mitte nõrgemate mõnitamine. Pärast pikka jooksu ja põhjalikku kehaväänamist on kohustusliku osana ka suplus meres igasuguse ilmaga. Pärlselja on uus koolituskeskus piirivalve käes olnud umbes kuu aega. Eke tehnokeskusel käis pioneerilaagripidamine üle jõu. Paraku ei saa pärlseljamajades elada talvel, seetõttu kujuneb see peamiselt suvelaagriks. Õppekeskust tutvustab keskuse ülem Lembit Tilsi anud. Siin on mehed, kes on juba nii Remniku kui ka Saaremaa või Narva-Jõesuu õppekäigud läbi teinud. Sealt on nagu selekteeritud neid noormehi, kellena püüame anda natuke süvendatumate õpet selles piiris, kuna head väljaõpet, nagu oleks vajalik piirivalvurile me praegu terves Eesti piiri ulatus ei suuda anda siis me proovime kas või õpetada niimoodi rühmade kaupa või paari rühma kaupa natuke rohkem neid mehi vennad, siis asuksid normaalsuses tegevus ja kasutatakse neid, kes siin praegu on Eesti piiril, no näiteks eile õhtul pidi saabuma üks buss Narvast meestega välja vahetama siit ühe rühma kuid praeguste andmete järgi sõitis alles täna hommikul sealt välja, nii et iga minut on siia saabunud reserv, siis. No ei ole reserv, tähendab, nad annad väikest puhkust, vahepeal tulevad ja teevad, teostavad siin jälle väljaõpet, on jälle piirile. Te ütlesite, et siin on väljaõppel koormus pisut üle keskmise, mida see tähendab füüsilises mõttes üle keskmise füüsilises mõttes, nii et noh, ka kõik need praktikad, õppused, jooksud, kõik toimuvad kuulivestides täies varustuses. Ja füüsiline koormus on küllaltki suur. Päev pole alanud, kui pole heisatud Eesti lipp. Pärlselja kaks kompaniid rivistati lipuväljakule. Kolmas nagu ütles õppekeskuse ülem, oli veel Narvast saabumata. Et palve ei tule Nõnda kehvakese hümni esitus oligi, et meie saates asus toeks Eesti riiklik sümfooniaorkester. Poistel pole koorijuhti ja ega saagi nõuda, et kõik viisi peaksid. Võib-olla peaks piiri valveski helisalvestist kasutama? Remnikul, tõsi küll, kõlas laul pisut paremini, kuid mitte oluliselt. Kõik poisid ei tea päris hästi ka hümni sõnu. Praegune hümni esitus tekitab vaid piinlikust. Lipuheiskamisele järgneb pidulik marss. Siinkohal märkasime üksikasjalikumalt poiste saapaid. Need Tartu jalatsikombinaadis tehtud saapad peavad vastu heal juhul kaks kuud taktikaõppusel aga ühe korra. Nagu on öelnud piirivalveameti peadirektor Andrus Öövel. Kui kompanii läheb läbi rohu, jäävad pooltel tallad murule samas läänest saapaid osta. Eesti riik ei jaksa seda isegi siis, kui need kolm korda alghinnast odavamalt pakutakse. Rootsiga jäänud kaup katki seetõttu, et Rootsi ei tohi sõjavarustust müüa. Piirivalveamet tegeleb saabaste otsimisega aga Tartu kingseppadelt. Tahaks küll küsida, kuidas neil on korda läinud seesuguste saabaste valmistamine nagu öeldakse jalavari ühekordseks kasutamiseks vahest siis ainult hauda kaasa panemiseks. Teie ülemus ütles, et et teil on siin üle keskmise raske kogu see treenimine ja ja õppuste asi, kuidas teie seda kommenteerite, suhteliselt selles? Ei tea, normaalne, tundub. Hull ei ole. Päev mis ta siin ikka, aga pommiku pihta nagu tänagi hommikujooksuga. Siis tulevad edasitunnid. Hommikul on trenn tavaliselt kaks tundi enne lõunat enne sööki siis kaks, kaks tundi on peal sööki. Ja siis niimoodi läheb, vahepeal on taktikalised õppused ja noh, ta on ka nagu trend käiakse metsas seal mägedes. Ma võiksin, osadel poistel on selline logiline laiguline vorm, aga teistele siin nad on teisest komandost. Meie teenime lihtsalt aega, üldiselt terve see meie teenistus ongi nagu teeme trenni. Sellest koosnebki meie vaja kuskil piiri peale minna, appi, kellelegi lähme. Hommikusöök oli piirivalvuritel üsna korralik ja hea. Kui nõukogude armees polnudki peale lusika muud söögiriista vaja, siis näiteks pärlseljal pakuti riisiputru apelsinimoosiga ja võileiba mitut sorti vorstiga keeduvorst, suitsuvorst, maksavorst, eriti hea on paigus, kus süüa saab õppekeskuses või kordonis ja on oma köök, siis on ports suurem ja olemasoleva raha piires saab toiduaineid varieerida. Valgas ja Lillis, kus süüakse restoranitoitu. Jajah, restoranitoitu on toit küll hea, aga kallis ja seetõttu jääb kõht tühjaks. Ei, peaaegu meil ajakirjanikelgi, kellele samuti sõduritoitu pakuti, saati siis veel noortel meestel, kes vaid kuus tundi ööpäevas magavad ja ülejäänud aja pingelist tööd vehivad teha. Aga need mehed, kes ütlevad, et meie piirivalve kehva toitu sööb, võivad küll omaette olla. Võib-olla köögivilja võiks rohkem olla, aga muidu on söök tip-top. Eelmisel nädalal peeti pärlseljal teised piirivalvurite suvemängud. Mida need endast kujutavad, räägib piirivalveameti peadirektor Andrus Öövel, kes ka koos ajateenijatega taktikaõppuse kaasa tegi. Võistlused laskmises rivilisus ette valmistades Pirvule taktikas loomulikult kodu korras. Ja nii huvitav kui see ka ei ole, sellel kordanil, kellel piiril kõige raskem. Nimelt Narva Gordonile läks just nimelt nendel aladel kõige paremini. Ja narvakad võitsid puhtkaitseväelise külje. Ma ütlen narvakad, aga tegelikult on need poisid Eestimaa eri paikadest. Viimased kolm päeva kuulusid spordile ja huvitavam alana. Julgeksin tuua ehk esile lähivõitluse, kus viis meest kõigist kordanitest panid kokku jõugud mõistuse ja võitlesid kuni allaandmise või otsese ilmse kaotuseni. Andres Kärstan, meistersportlane poksis oli see mees, kes absoluutarvestuses oli parim. Kuid Tõnis Carolas, Margus Pärn, Jaanus juhe, esimene neist pärlseljalt, teine Rämmikult ja kolmas Ikla kordonist osutasid talle väga südi vastupanu. Võistkondadestpärasele poisid olid üle Remniku õppekeskus ja Kuressaare jagasid omavahel kolmandat-neljandat kohta. Ja Narva, Tartu, Viljandi olid Viies ja kuues mida kujutas, sisendas taktika õppus. Kõik komponent, kes olid kogunenud pidid näitama oma oskust tegutseda situatsioonis, kus kohalikelt elanikelt laekub informatsioon et rikutud on Eesti vabariigi riigipiiri ja riivi rikkad. Oletatavasti liiguvad ühes kindlas suunas. Virvale kordonist lasetav Company pidi suutma tõkestada nende tee ja tagama isikute kindlakstegemise, kes siis Eesti vabariigi territooriumile mitte seaduspäraselt on tunginud. Taktika õppus kestis kõikidel päevadel veidi üle kaheksa tunni. Ja oli tõeliseks katsumuseks. Ma tegin teisel päeval taktikaõppuse algusest lõpuni kaasa poistega ühises rivis. Ja ütlen, et pärast kümmet aastat mis on suurest spordist mööda läinud tundsin ennast esimest korda jälle tõelise inimesena, sest see oli tõesti koht, kus oli vaja hambad risti panna ja mõistusega endale öelda, sa pead jõudma. Minna tuli läbi merevesi rinnuni kohati üle pea, ujudes täisvarustuses täis riideis. Ja ette võtta kõikvõimalikke operatsioone selleks et sundida pira rikkujaid minema tõkestusgrupini. Kuna maa-ala ei olnud piiratud, kust pirarikkujad välja saaksid, siis kandus taktika õppus kümnetesse kilomeetritesse ja seda maad tuli läbida valdavalt osavalt joostes. Sest kahjuks napib meil täna mitte ainult helikoptereid ja laevu, vaid ka autosid. Ja ma usun, et kui meid on palju süüdistatud selles, et me mängime piirivalvet siis nende õppuste käigus sai tõeliselt selgeks, et mängus tegelikkuse, nii on vaid üks pisike samm. Lahendada on vaja sile küsimus. Lahendada on vaja küsimused, mehed tunneksid enda piirilõigus olevat maastikutasandini, et nad teavad igat kaevu, igat mätast, igat küngast igateegianakut. Et nad oleksid hästi relvastatud. Hästi õpetatud. Ja seal veel saabki mängust tõelisus. Täna on tõepoolest veel puudu sellest, et ma julgeksin väita, et kõik virvikat, kes salaja üle piiri tulevad, saaksid avatud. Eelkõige on see isikkoosseisu nappuse probleem. Teiseks tehniliste vahendite puudumise probleem ja kolmandaks ning sugugi mitte väikseks osaks on väljaõppe kvaliteediprobleem. Kui esimesed kaks probleemi vajavad riikliku abi, siis kolmandaga peame ise hakkama saama. Ja see nädalver sellel nende 200 mehe poolt, kes olid persele kogunenud näitas, et noored mehed on valmis enda peale võtma raskust riigi ehitamisel. Sama õppusele pidi viidama meie reisi ajal ka ajakirjanikud, aga ei viidud. Tõepoolest taoline otsing oli planeeritud ka sellele rühmale ajakirjanikele, kes siis ülemöödunud nädalal Eesti piiril käis ja oli planeeritud just nimelt sellest aspektist lähtuvalt, et ka ajakirjanik tunneks niisugust tööd. Mehed iga päev teevad. Kuid ilm oli karm, meri möllas. Ja kahjuks hakkas Pärnu õppekompanii ülemal ja ka meie juhtimiskeskuse ülemal ajakirjanikest lihtsalt hale ja sellepärast jäeti taoline katsumus ära. Aga ma siiski usun sellesse, et ajakirjanikud on mehised inimesed ja me teeme ükskord salaläbi, sest parem on alati ükskord oma nahal tunda, kui mitukümmend korda kuulata, kui sellest räägitakse. Meile koha peal esitatud motiiv oli, et Narvast on tagasi tulemata üks kompanii, mis oli ka tõsi. Ilmselt ei tahetud siis ajakirjanikega ülemäära kurvastada. 20.-st septembrist aga oodatakse pärlseljale neid ajateenijaid, kel juba viis kuud teenistust selja taga ja kes tahavad hakata elukutseliseks piirivalvurit. Eks. Andrus Öövel. Minul on, sai selle nädala jooksul personal täiesti üheselt selgeks, et lause noorus on hukka läinud mis teatavasti on olnud käibel Sokratese ajast alates ei pea eestimaa poiste suhtes paika. Ja sellepärast sündis pärselja õppekogunemise lõpuks täiesti ühene ja selge tegevuskava. Ja nimelt see, et 20.-st septembrist ootame pärsele õpetuskeskusesse kõiki neid mehi, kes piiril vähemalt viis kuud teeninud kuid kes valmis piirile elukutseliste piirivalvurid tena vähemasti kolmeks aastaks jääma. Kolmekuulisel kursusel peavad saama atesteeritud Aga samuti saama esmase ette valmistada selleks et neist saaksid ka ohvitserid. Ja sellepärast tahakski pöörduda kõikide nende meeste poole, kes personal polnud kes juba täna oma sõpradelt kuulavad muljeid, avaldage enda tahtmisest roost märk oma kompanii rühmaülemale. Ja 20.-st septembrist ootame neid kõige tõsisemaid mehi, pärl sellele, et kolme kuu pärast minna piirile tagasi juba teenistuse korraldajana. Edasi viis tee Ikla piiripunkti. Kordoniks on siin maja, mis kunagi Bruno Sauli ajal ehitati, kõrgete külaliste piiril kostitamiseks. Nüüd asub baarileti taga piiripunkti korrapidaja. Hoone laes on veel näha aasta taguse omooni rünnaku kuulijälgi, muud purustused on likvideeritud. Üldse pääses peahoone mahapõlemisest omooni. Nõmeduse tõttu. Süttinud hoonesse heideti naat, mille lööklaine leegid summutas. Omoni aegadest on korraldatud ka autode piiri ületamine. Sajakonna meetri pikkusesse kontrolltsooni pääseb kummaski suunas üks sõiduk, räägib Pärnu piirilõigu ülem Aivar kid. Omal ajal sai seda tehtud pärast omoonia rünnakud eesmärgiga järgmisel rünnakul sulgeda. Kontrolltsooni andsid kallaletungijad oleks väljapääsu praegusel juhul kontrolli efektiivsuse ja tagamiseks. Me lihtsalt ei lase masinaid kontrolltsooni sisse, jätame nad sinna taha järjekorda seisma, selleks et momendil mõlemal suunal oleks üksainus masin kontrollimiseks ja ei tekiks mingit võimalust siin kontrollimatult läbi lipsata või peatuseta läbi sõita. Masin fikseeritakse kontrollpunkti algusest saata oma paberilipaka kätte, sellega sõidab siit kontrollist läbi. On ta tollikontrolli läbinud toll vajutab oma pitsati läbi passikontrolli, saba aabitsat ja kui tal ei ole seda kahe pitsatiga paberit ette näidata, teiselt poolt sa siis ta lihtsalt kontrolltsoonist välja ei saa. Viimase aja imelik emast sündmustest meenutab Aivar kits niisugust lugu. Kui pidasime kinni kaheksa toogopilsi mingit poksiklubi liiget, kolmel mehel polnud dokumente. Ja läksid, saatsime tagasi. Tulid piiri kõrvalt, teised mehed sõitsid autoga läbi, ootasid meid siit pool kilomeetrit eemal, mõtlesime ka, kuna kõik need autosse istudes võtsime kinni. Ja siis, kui me neid kaks päeva siin küsitlesime ja nad seletusi kirjutasid, siis kahe päeva jooksul kaheksat ühesugust seletust me ei saanud. Ühe versiooni järgi tulnud mehed Eestisse viina jooma, aga Eestis on viin kaks korda kallim kui Lätis. Poksima Daugavpilsi poksijad õnneks ei kippunud. Võib ju küsida, milleks nii tihe kontroll, lõunapiiril oleme lätlastega ju saatusekaaslased ning kolmel balti riigil on ühine viisaruum. Palusin selgitust teenistusosakonna komissarile Imre tirilt. Kuna ajakirjanike reisipäevakava oli tihe ja me ettenähtud kontrollajast kogu aeg maas olime, tuli küsimus bussisõidu ajal esitada. Eestil Lätil, Leedul paraku praegu on küll ühine viisaruum. Läti ja Leedu ei rakenda SRÜ riikide suhtes viisarezhiimi veel. Ja tänu sellele peame meie hoidma oma punkte siin täies koosseisus. Juhul kui Läti ja Leedu hakkavad kasutama ka SRÜ riikidega viisarezhiimi, siis ma arvan, et mingil määral meeste arvukus väheneb. Punkt jääb, kuna jääb siiasamasse tööle ikkagi migratsiooniameti töötajad jäävad siia tollitöötajad tollide toimub edasi, et see on kindlasti ja mingil määral ka kindlasti piiridel. Ma saan teie jutust aru, et Läti ja Leedu kaudu üritavad siis eestlased ongi need, kes, keda meie piirivalve, Narva Sloveenlased. Muidugi nad tulevad just selle peale, et nad teavad, et Eestil on Venemaaga on viisarežiim rakendatud, aga Lätil Leedul ei ole, siis nad tulevad Lätti ja teavad ka seda, et Eestis on Eestil ja Lätil, Leedul on ühine viisaruum, siis loodavad sealt tulla läbi seda teed mööda. Et kui te võrdlete Ikla piiripunkti teiste Eesti piiripunktidega No minu silmis on ta nii distsipliinid kui tegevuselt, on ta kõige tugevam. Lilli piiripunkt on pisike ja asub Karksi-Nuia Ruhja teel. Siitkaudu pääseb läbi vaid kohalik rahvas sõiduautoga. Välismaalased ja veoautod siit läbi ei pääse. Läti punkt asub samas kõrval ja on veel väiksem. Seal on vaid kolm meest, toll viidud aga sootuks ära. Eesti poisid ütlesid, et lätlastega läbisaamine on hea, kuigi võrkpalli nendega ei mängita. Isegi kahe riigi peale ei saavat meeskondi kokku. Korralik võrkpalliplats on piiripunktis sellegipoolest. Gordon on praegu ühes kiirkorras püstitatud majas. Õige kordonihoone on ka siinsamas, aga selle on sovhoos praeguseks eraisikule maha müünud. Nüüd tuleb elaniku välja saamiseks enne uus maja ehitada. Igal juhul pidi see asi plaanis olema. Juba Karksi-Nuias pälvis meie tähelepanu Läti salde jumps, mida lätlased ka ise müüsid. Oleks teadnud, et Karksi-Nuias oli jäätis viimast päeva müügil oleks isegi ostnud. Igal juhul uurisime tolliinspektor Heldur sepalt, kuidas jäätis üle piiri tuleb. Inimene täidab üksikisikudeklaratsioonil tollini skulptuuri kontrollimisse. Pärast rahandusse aasta lõpus tuludeklaratsiooni vormistamiseks, kes seda jäätist põhiliselt veavad ja kus nad seda toovad? Tead, veetakse tähendab Valmiera piimakombinaat. Ruhja tsehhis sõita. Ja veavad nii lätlased kui eestlased. Konnade suurematest läbi lases Nad veavad sõiduautodega sõiduautodega. Põhimõtteliselt ongi sõiduautode järelhaagiste ka palju jäätise pealt. Tollimaks peab olema müügiluba mis maksab 0,5 protsenti jäätis kogusest, kuid mitte alla 15 krooni. Kui sageli seda jäätisi töötakseleks? Päevas keskeltläbi neli kuni viis koormat. See on siis sõidavad haagis, said, autod, sõidavad, tahaksid kusagil tonni ringis, on tollimaksu korjamegi ainult ainult jäätise pealt praegu momendil või, või siis tähendab, kui eestlased toovad alkoholi sisse tubakat. Samas lisas tolliinspektor, et Läti toll on keelanud kaupade, väljaveolilli, Mõisaküla ja Vastse roosa piiripunkti kaudu ja võtnud postilt maha ka tolliinspektorid. Nagu kommenteeris Eesti raadiole asja Eesti tolliameti peadirektor Mati Jürgens, on olemas Läti valitsuse vastav määrus. Paraku oli see Läti ühepoolne samm ja seadis meie tolli segasest seisu. Paari viinapudeli pärast ei ole ju meilgi Lillis vaja eraldi tolliinspektorid pidada. Selle töö võib ära teha piirivalvur. Ilmselt septembris arutavad Eesti ja Läti peaminister seda asja omavahel. Et aga Läti tollil on lubatud ka iseseisvalt teiste riikide kolleegidega läbirääkimisi pidada, siis Eesti tolliamet täpsustab nende kolme piiripunkti kinnipanemise asja veel Augustiski. Praegu saab punktist läbi ainult esmavajalike tarbeesemetega. Jäätisevedu Ruhjast Eestisse aga on ilmselt kasulik just Lätile. Igatahes on sama jäätist nüüd nähtud müügil Pärnus. Läti piirivalve on meie omade kõrval veel väiksema koosseisuline ja veel halvemini varustatud. Meie piirivalvurite hinnangul on lätlased praegu selles seisus, mis meie mehed aasta tagasi. Homme jätkame reisi meie kagupiiril, ees on Valga Murati ja Koidula piiripunkti. Viimases on meil piir juba Venemaaga kuulmiseni. Homme õhtul kell kuus.