Keelekõrv, 545. saade. Tere lahked, kuuled siin Mari Tarand ja kutsun teid kaasa veetma koos üht sügisest hetke veel Viljandimaal. Nimelt peetakse seal iga kahe aasta tagant Tarvastus Tarvastu vallas Hendrik Adamsoni murdeluulevõistlus. Selle võistluse Te peale tuli kunagi kirjanik Nikolai batuurin. Ja väikesest ühe paikkonna inimeste toredast koostööst laienes suuremaks kogu maad haaravaks murdeluule ja keelehuviliste inimeste koostööks. Tänavu oli see võistlus kuuendat korda ja ühtlasi möödus selle võistluse algatamisest 10 aastat. Viiel korral on laureaatideks pärjatud Mats traat, Ilmar Vananurm, Siim Kärner, Ain Kaalep ja Monika Hint. Tänavune laureaat on Milvi Panga. Seda üritust aitavad korraldada Tarraste vald eesotsas vallavanem Jaan Lukasega ja Kärstna kool. Alati on kaasa löönud Eesti keele instituut murdesektori teadur Jüri Viikberg. Tema koostatud on ka tänavu ilmunud väike mõnus trükis pealkirjaga Äitznemise haigu õitsemise ajal, mis koondab seniste laureaatide ja teiste paremate osavõtjate luuletusi ja lühikesi elulugusid. Ilusaid raamat saadaval kindlasti Eesti keele instituudi majas Tallinnas roosikrantsi tänaval asuvas raamatupoes. Ateena žürii tööd on aastaid juhtinud au vene professor Karl Muru. Ja nüüd vist olengi nimetanud kõik kõige rohkem selle asjaga tegelenud inimesed. Aga nüüd siis tänavuse ilusa sügispäeva juurde. Laureaat Milvi Panga on sündinud küll Võrumaal, kuid elanud pikka aega Põhja-Eestis täpsemalt Rapla lähedal alus. Ta on tuntud lasteluuletajana, paar kena luuleraamatut koos kunstnik Viive noorega on temalt ilmunud. Praegu töötab ta veel bla haiglas. Ta on varemgi sellest võistlusest osa võtnud, nüüd aga, kuidas möödus seekordne päev Viljandimaal millipanga? See oli väga kaunis päev. Juba ilm ise oli päikseline ja kaunis, koguneti vallamaja juures ja bussiga viidi rahvas Helme surnuaiale, see on kena ja kaunis traditsioon, iga kord käiakse seal. Käisime rahvamajas näitusel, et peale helmest tagasitulekut sõideti Kärstna koolimaja juurde. Koolimaja juures on ka kaunis ja ilus mälestuskivi Hendrik Adamsonile, sinna pandi ka lilled ja süüdati küünal ja siis mindi hubasesse kenasse saali rahvariides. Lapsed lugesid luuletusi. Õpetajad ja õpilased laulsid ETK Adamsoni. Mul jäi hästi meelde see tähe tüdas. Ja siis sai sõna žürii esimees, professor Karl Muru rääkis ühtlaselt tervele žüriil, oli, oli väga raske võitjat välja selgitada. Et sõelale jäi kolm autorit. Mäletan, et ta luges, et väga kauni hällilaulu siis ta Lukas vil osa hästi-hästi pikast luuletusest. Üks vanainimene kirjutab, kuidas, mis näed, kuidas sinna peeglisse vaatab, et mis inimene ma enam ei ole ja aga mul on hääboid, tuut mulle vaja ja nii edasi ja nii edasi, südamlikult ja ilusasti. Ja siis kolmas nendest kolmest noor inimene, tema nimi on Leila hults. Tema päris laulis selle oma murdeala Moosuke teksti ja see oli tõeliselt võimas ja ilus. Pärast tuli välja, et on ainult 23 aastane ja ta on, ta on üliõpilane, maletan viimaseid ridu Etimede heidetesse, tagumusid, tapetas, aga keskmised koju ei tule. Ja siis siis öeldi jah, et kas see siis öeldi, et ei ole, et kas inimene kohal. Tellimine oli vahel Milvi Panga, teie luulekeel ja murre on võru keel. Jah, see on kindlasti kodus, meie õppisime kõik kolm last võru keeles rääkima, ma mäletan seda, et kui ma olin juba täiskasvanu ja olin oma tulevase abikaasaga tuttav, siis mu emakene küsis, et kust ta kõneles, kas, eks nii nagu Mikk tavaliselt tähendas, ta kuulas maad, et kas mu väljavalitu räägib ka muude keeles, ma ütlesin, et ei, ta räägi küll nagu vaid ta saab kõigest aru ja meie saame ka tema seda. Nii et ja koolis oma armsas väikses kaika alguses koolis. Me tohtisime vahetunnil rääkida võru keeles, õpetajad rääkisid isekeskis võru keeles, see ei olnud keelatud, kuigi üldiselt tollal oli niisugune tava küll, et ei tohtinud ja kirjakeeles rääkimise õppisime tunnis selgeks. Ja elan, tulen ma 65.-st aastast saadik juba Põhja-Eestis. Ja mul on täiesti kahju, et ma ma kipun ära unustama. Kui ma kevadel käisin selles jututares Tartus külas, siis ma pidin korduvalt vabandama, ma märkasin, et ma jälle räägin kirjakeeles, May seal kõik olid murdekeelsed armsad inimesed. Ja ma jälle rääkisin kirjakeeles, ma. Üks meie müügi, kes me murret armastame ja mõnevõrra tunneme, eks kõigil on see, et ikkagi kogu elu toimub ju kirjakeeles ja kui seda niisugust elavat sidet kogu aeg ei ole, siis ta kipub ununema, nii nagu mõni võõrkeel, mida ei tarvita, aga ikkagi see on nii, nii tore on seda varandust hoida, kui ta sul on. Nüüd tahaks küll kuulda juba mõnda teie murdeluuletust. Ma saatsin kohale 22 luuletust ja kõik need olid lasteluuletused ja nendest arvati kõige paremaks luuletus isemis. Teedaki oma Isamiis oma imearmas, mis on loomulik, et naasemis ja Kalamis ja laulumis imelik isemis nii Hüdscartutel külamyys, nüüd keedata Minamiis kassigemis omisemis. Kes laskse tita lasipuu, kes haarse varnast täit kes vinnas kinni sadula, keskendia, saabut, väikse, kes muu, Guinemine, kas Tiiat, mis ta tähendab seni alt üles kiikas hobuseni? Vihma kirbulaul, peremees, peremees, kullapai, kustunurm seal küntust sai homsel rüge mullan vai kestrakene kehve sai Umbossi täpselt umbas kõrva kuum näpmulaja umba. Täpselt kell seitse tule minu, et ta ei elakkavon sind, saman kurakätt, umba sütesse kõrda mehida, do hõlma ta täpselt Tiid kasuikma mul sinna jäi Jakul pas. Ja lell ja sell. Lellesse Isoppi, aga sellist küll Leljast kudel kõva sepacill sell või saiatoostvaid taast, igaüks või olla hell, aga on Võrumaal seal eliilell. Tänavu suvel ilmus teie kolmas lasteluuleraamat ja selles on ka mõned murdekeelsed luuletused. Kuidas on öeldaksegi nii et, et murdekeel annab luules kuidagi suuremaid võimalusi niisuguseks pildi rikkuseks või, või soojuse ja südamlikkuse väljendamiseks? Kindlasti on see nii, sest ega muidu mu armas Viive noor ei ütleks, et talle just nimelt meeldivat nuusata keelsed. Ainult et ma nägin ise poes ükskord selle esimese vihiku, kas ikka seda ei või raamatuks nimetada, sest see on tõepoolest pihikuga, need seal on keskel kaks murdekeelset. Nägin, kui inimene avas poess keskelt ütles uisku ilusad pildid ja siis hakkas teksti vaatama ja lõik kohe kinni ja see jäigi see raamat letile, kuigi tollal ta maksis ainult 18 krooni. Ja ütles, et oh, need pole ju eestikeelsed inimene ei tahtnud. Ma ei mäleta süvenena, mida ta ei tundnud ja ta ei, ta mõtlesin, et äkki on siis kõik võrukeelsed ja teisi ta ei vaadanudki, temast jäi see pihikukene sinna poodi sinna poodi letile. Nii Malluenn siis ühe luuletuse, mis, mille pealkiri on läemiga emit. Kaemimis, paistus, lähemi kulle, mis kuulus, ei ole vil nänn kohe kutsile kägu, ginaabu pisem Din. Ei ole meil ju aimugi, kohetu rääk, jalgraam, Seknu ja ma jään selle nurme tekümnescut, Tru. Ma sain kõigest äraga viimane rida mantsele nurme, tee küünescut, uni küüne tähendab seda tegevnes, õõnes alli sigineb või, ja kuru kuhu saab minna, seerumeid vargile? Kas teil lapselapsi on? On, minu suureks rõõmuks on mul juba 12 aastane Kaarel. Ja kas 12 aastane Kaarel loeb vanaema luuletusi nüüd juba vähem, kui ta oli väiksem, siis ta puges mu kõrvale kaissu ja ütles. Vanaema, laulock. Laulud, mida sa tead ja ma ikka teadsin, lugesin huvi ka ja ja Ellen Niidu ja Lehte Hainsalu ja leelo tungla ja neid neid kauneid kauneid, mida ei kullaterasid, mida on eesti luules küll ja küll. Sellega võite vanaemadele kõikidele eeskujuks olla, sest lastele lugeda ja laulda ja nendele head luulet õpetada on on väga väärt tegu. Te kuulate keele kõrva, naistevahetuse anna pani Aegviidu endast rääkima. See on pealkiri ajalehest. Alguses tõlgendasin seda nii, et Aegviidu tõusis päevakorda. Aegviidust hakati rääkima, kuna Aegviidust pärit Anna südikalt telesarjas esines. Lähemal mõtlemisel selgus, et ikkagi hoopis Aegviidu alevik hakkas rääkima annast. Selle lause tõin ma näiteks, mitte et seal mingi viga oleks, vaid et demonstreerida, kuivõrd ohtlik on hooletus sõnade järjekorda paigutamisega lauses. Kui selle lausega tahetakse öelda midagi väga olulist, võib teinekord asi no kas või kohtuni välja jõuda. Ühel hommikul kohvilauas selgus, et kõik olid märganud uudistesaates lauset. Pardal oli firma omaniku poeg tema vend ja veel mõni sugulane. Miks siis poeg ja tema vend, kas tema ei olnudki siis poeg? Järelemõtlemise selgub, et pardal olid firmaomaniku poeg ja tema, see tähendab firmaomaniku vend. Nüüd mõned märkused teie kirjadest eesti keele õpetaja Tartust teatab, et üks lugupeetud raadiotöötaja oma heades saadetes siiski eksib. SÕNA, kumba käänamisega? Kordame siis üle, kumb, kumma, kumba. Seega siis kummal pool teed, mitte kumbal pool teed? Kust aga tuleb sõna emb-kumb, õigemini selle esimene osa, see m emma emba emba-kumba, sellele ei oska ma praegu kohe vastata, selle sõna lugu katsun edaspidi uurida. Igatahes on ta ka sugulaskeeltes vähemalt soome keeles, Jombi kombi. Joman kummen. Väga tõsine ja huvitav kiri tuli tõlkijalt Merike riiveselt. Ta kuulab vikerraadio saateid. Üsna palju, selgub kirjast, on nendest päris heal arvamusel rõõmustav kuulda ja loetleb vigu, põhiliselt prantsuse nimede hääldamise, vigu või ka mõningaid sisulisi vigu sellest vallast, mida ta hästi tunneb. Tegemist on staažika kogemustega ja hea ilukirjanduse tõlkijana. Need märkused on kõik edasi antud asjaosalistele ja täname teid selle kirja eest. Ja kui saate sel viisil meile oma abi pakkuda, palun tehke seda ikka ka edaspidi. Holger Kaljulaid. Tänan teid põhjaliku ja põhimõttelise kirja eest, mis küll kisub rohkem ühiskonna asjade poole kui keele asjade poole. Siiski sele ajendas minu märkus saates, kus ma panin ette kasutada Venemaa suunalt vaadates siinsete venelaste kohta sõna rahvuskaaslane, mitte kaasmaalane. Nüüd aga kirjutate teie põhjalikult, kuidas seda sõna kaasmaalane on mitmesugustel aegadel nii ja teistmoodi tarvitatud. Näiteks nõukogude aegne ajaleht kodumaa kutsus kaasmaalasi Rootsis ja Ameerikas näiteks koju tagasi tulema, võimeid kuidagi mõistma. Samuti on Ameerikas ja Rootsis räägitud kaasmaalastest siin Eestis, kes on okupatsiooni all. Teie kiri on väga põhjalik, te viitate haaranud Roositöödele ja mõnele muulegi. Jätame selle küsimuse nüüd sinnapaika, sest keele seisukohalt ei ole sellel nii hirmus olulist tähtsust. Aga teie sirge selge mehe meel, hoidke neid edasi. Linda poots kirjutab Tartust, oleksin teile väga tänulik, kui suudaksite ajakirjanik Urmas otile ja professor Marju Lauristin neile selgeks teha, et nad ei kasutaks nii palju sõna case, ajab ahastuse peale, kirjutab staažikas ajakirjanik, kauaaegne ajakirja Eesti loodustoimetaja. Mina ka, kes ei armasta, teatud puhkudel olen ise küll kasutanud kaasust. Aga nii vägev ja isikupärane ajakirjanik nagu Urmas Ott valib oma stiili ja keele. Just täpselt teadlikult. Ja sellisena me teda ka kuuleme ja näeme. Ja kui Teile tema stiil ja keel vastu hakkab, jääb üle ainult kanalit vahetada. Marju Lauristiniga aga selle särava ja targa poliitiku teadlasega võiksite ehk ise mõelda Tartu kultuuriüritusel kokku saada, astuge siis julgelt tema juurde ja tehke oma arvamus teatavaks. Marju juba kindlasti ei pahanda, eks ta tea isegi. Rahvusvaheline suhtlemine teaduses jätab keelde oma jälgi ja seda tuleks avalikel esinemistel tähelepanelikult kontrollida. Kirja eest aga aitäh, kirjutage meile ikka jälle oma tähelepanekutest. Lühikese ja lööva kirja saadab Vambola Kirs ja nimelt Eesti televisiooni reporter kas Ateena olümpiamängude ajal kasutama väljendeid, mis omandasid üha suurema vormi. Kettaheitja, kuulitõukaja vasaraheitja tulemuste kohta anti hinnang. Suurim väljaheide, kuldne väljaheide, keeleuuendaja spordireporter on innustunud sõnaseadmisest ja nädal tagasi teatas ta nende sportlaste kohta, kes kogunesid Tartusse spordimuuseumi. ET kogunesid teenekad, paiskajad, parimad paiskajad. No mis ma selle kirja kohta ütled? Nuta või naera, õieti midagi ei ole öelda või tuleks öelda, võimas või jälle lahe ju? Marika laurenud, kes te palute vastata kirja teel raadiosaates, siis tuleb teil küll kannatlikkust varuda, sest minu esimene ja kõige kiirem töö on ikkagi nende raadiosaadete koostamine ja sedakaudu kirjadele vastamine kirjadele, mis võiksid ka teisi huvitada. Aga teie soov oma keelt arendada, parandada on tõesti kiiduväärt. Soovitan ka oma küsimustega pöörduda Eesti keele Instituudi keelenõuandetelefonile, seal vastavad sõbralikud ja targad inimesed. Nüüd aga, head kuulajad, veel üks väike helikild just sealt Eesti keele Instituudi majast kus Instituudi pere ja emakeele selts korraldasid ettekandepäeva särava teadlase Mart Remmeli mälestuseks tema 60. sünniaastapäeva paiku. Jah, kahjuks sünniaastapäeva. See säraküünal on varakult lõpuni põlenud. Seda päeva juhatas sisse ja hoidis joonel Mart Remmeli sõber ja mõttekaaslane teekaaslane Joel Sang, temaga väike intervjuu. Joel Sang, sa oma sissejuhatuses iseloomustasid üsna hästi oma. Võib ütelda ka teekaaslast, see mees on nagu haaramatu tan piiride purustaja. Ta on mingisugustel piiridel kõndija suur algataja ja ometi oli konverentsi pealkirjaks Enthl Lõppmäng. Remmel oli väga ideerikas inimene ja ta pritsis neid laiali aga samas ka võrdlemisi kärsitu. Teda ei huvitanud see igapäevane istumistöö ja ideede arendamine, materjalide läbitöötamine. Nii et ta jättis oma avangut teistele edasi arendada. Ja kuna ta oli malemängija, siis kasutasin ma just seda male loogiat. Tema on avanguteoreetik. Aga nüüd need katkestus seisud tuleb uuesti läbi vaadata, osa neist on teistel üle antud ja edasi mängitud ja siis me tahtsime saada niisugust lõpparvet, milline on seis, millised Remmeli ideed on vilja kandnud? Siin olid täna sõnad foneetika ja fonoloogia võib-olla esimesel pilgul peakski teda lugema Ma foneetikaalaste tööde tegijaks või siis jälle matemaatiline lingvistika või arvutuslingvistika talipioneer kogu selles mida nüüd nimetame keeletehnoloogiaks peale selle humanitaarhuvidega muudega. Sa ütlesid seal, et kohati võiks üldse küsimärgi sele kohale seada, kes ta siis õieti oli? Noh, ega ei olegi nii väga suurt tähtsust, kui on andekas inimene, kellel on ideid, siis on ju ükskõik, kus ta neid rakendab. Ideedel on alati kaalu ja Ta oli peale selle, mis juba nimetatud, oli ta ka organisatoorne geenius. Tema algatusel sai eesti keele, tähendab tolleaegne keele ja Kirjanduse instituut sai Ungari arvuti võimsa võimsa kasti, mis täitis mitu tuba. Aga selliseid ei olnud vist tol ajal Nõukogude liidus üldse. Siiski üks üks vist oli Moskvas ka nii et ta oskas ka niisuguseid asju välja ajada. Ja sealt sai ka siis veel tuule tiibadesse see eesti arvutuslingvistika Miks siirdus ta hiljem ajakirjandusse siit instituudist ära? No inimesel võib tekkida tüdimus ühest alast, kui eriti, kui teadvusele on pandud suuri oletusi ja tuntakse ära, et teadus ei ole kõikvõimas. Et ta ei jõua kunagi absoluutse tõeni, kuigi ta võib sellele lõputult läheneda, siis tekib mingi mingi tüdimus, väsimus ja Remmel universaal, nagu ta oli, võis oma ideedega, minnakse kuhu tahes. Ajad olid ka sellised, kus teadvus jäi korraks üsna viletsas seisus oli siis Eesti iseseisvumise aeg. Ja ju siis ajakirjanduspõld oli nagu lahedam mänguma. Siin nimetati ta esimene avaldatud töögi 1965. aastal veel üliõpilasena oli kuidagi ennustuslik selles mõttes, kandes pealkirja matemaatika ja humanitaarteadused. Siin oli täna huvitavaid ettekandeid, Arvo Eek rääkis põhjalikumalt just sellest. No ma lihtsustan nüüd väga, aga eesti keele kõne tähendab häälikut moodustamise tekkimise nende nende uurimise kohta, kus siis väga matemaatiliste ja ka füsioloogia, akustika ja jumal teab mis teaduste valda tungivate meetoditega. Siis seda uuritakse ja viidanud ega sellele, et Eesti lingvistikas on olnud isegi vaidlus teemal, kas meil on kolm või neli väldet, nüüd on see juba minevikku jäänud, see vaidlus aga, et endiselt pakub ikkagi veel huvi see ainestikas eesti keele foneetika, tema on niisugune kirjelduse, kas ta on lõplik, kas ta on valmis kasvõi ikkagi teame. Oh ei, ta ei ole valminud, ta pidi esimeste terminite järgi, ta pidi valmima kusagil 75.-ks. Seda oli vaja, et anda välja eesti keeleteaduslik, grammatika. Grammatika ilmus aga ilma foneetikat, foneetikat teadusliku ülevaatevaadet meil siiamaani ei ole. Sa lõpetasid oma visandi Martremmelist tsitaadiga. See oli jah, üks plaat, tsitaat tõsist tuleb tõsiselt võtta ja jumal on see, kes on väärt kogu õndsat tõsidust. Inimene aga on tehtud jumala mängu kanniks ja see on tõesti parim tema juures. Seepärast peab iga mees ja naine seda tarkust järgima ning kaunemaid mänge mängides elu mööda saatma. Just vastupidi, kui tal nüüd on kombeks. Nüüd aga sügisene kirevus ja värvikus hakkab asenduma hingedeaja sumeda uduvihma ja pimedusega. Meie aga tahame seda sügist valgustada meie värvika murdekeele iluga. Nimelt alustame järgmisest keele kõrval saatest sarja, milleks võimalusena andnud riiklik projekt, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Hakkame rändama mulgi ja tartu murdekeeleradadel. Head, kuuled, ärge arvake, et see teema on igav, ma loodan, et see toob teile sama palju rõõmu kui saate toimetajale. Nende saadete ettevalmistamine Kuulmiseni nädala pärast.