Margus Saare jutusaade Tere hommikust, head kuulajad, kell on 10 ja, ja kaheksa minutit. Minu nimi on Margus Saar ja jutusaade täna. Teatrist ja muusikalidest. Minu kõrval on mõnes mõttes selle nädala tegija. Paavo Nõgene, tere hommikust. Tere hommikust. Milline on see mees, kes päeval esitles muusikali mamma Mia? Mis tuleb siis originaal palversioonis ehk Londoni artistide esituses Tallinna küll alles poole aasta pärast. Aga näed, narritab inimesi, pooled piletid on juba maha müüdud ja kõik ei saagi kohale. Kuidas siis nii läks? Läks tegelikult nii nagu, nagu me arvasime, et kuna mamma Mia on maailma hetkel kõige populaarsem muusika, millest on osa saanud üle 20 miljoni muusikali sõbrasis keegi peab olema teistsugune, kuna etenduse on ainult kaheksa ning mahub etendustele natuke üle 25000 inimese ees, on päris loogiline, et, et need vähesed piletid suhteliselt kiiresti maha müüakse tänase seisuga siis juba kaugelt üle 10000 pileti müüdud, nii et jääb oodata, mitu päeva veel läheb. Noh, see on tore, et et sina selle muusikali esindajana Eestis tõid selle Eesti kontserdihõlma alla, see on selline riiklikult finantseeritud. Te olete nüüd mul on, ei ole mingisuguseid süümepiinu teha sellele muusikale reklaami, aga tegelikult alustame hoopiski sellest, et sa oled Tartu Vanemuise teatri peaprodutsent. Eesti vanim teater, mõnes mõttes ka kõige suurem teater ja ma ei leidnud mitte ühegi teise teatri koduleheküljelt sellist ametinimetust nagu peaprodutsent. Mida teeb peaprodutsent teatris. Vanemuise teatri peaprodutsendi ülesanneteks on suuremahulist suurprojektide ning suuremahulist eelarvetega projektide hoidmine, nende kureerimine, nende projektidega teostatavate tööde kontrollimine. Sedasama ämbrile kasulik koostööpartnerite, mis iganes leidmine, nii et tegelikult tööülesanded on päris palju ja see oli nagu töölepingus kohe selline rida vrat meelde tuletada. Aga tegelikult siis, mis see siis tähendab? Oled sa nagu siis tootmisjuht või? Nii küll ei saa öelda selles mõttes, et 2005. aastal on minu produtseerida Vanemuises viis erinevat lavastust. 2004. aastal oli neid kolm, nii et see ka et projekt on palju, sinna lisandub igapäevatööd kõrvale, mis, mis sellega kaasas käib, sellepärast et ega lavast etenduse lavaletoomine on suhteliselt pikaajaline protsess ning see võib teinekord võtta mitu aastat, nii nagu me näeme ka tänasel päeval, eks oma Miiaga, mille läbirääkimised hakkasid tegelikult kolm aastat tagasi, et sa pead mõtlema väga põleta. No Tartu Vanemuise kohta on öeldud, sellist tiitlit on kombinaatteater tegemist, nagu oleks siis tehasega. Et seal on põhiliselt kolm tsehhi, kus ühes valmivate muusikaetendusega Ühes tantsuetendused ja ühes draamaetendused. Üks, et ta on kombinaat, on Vanemuise nõrkus või tugevus. See on kahtlemata Vanemuise tugevus, Vanemuise teater. Mul on ainukene Eesti teater, kus on ühendatud nii tantsumuusika kui oma teatriosad ning tänu sellele saab Vanemuine neid suurepäraseid artiste kasutada erinevates lavastustes, kus draamaosatäitja saab kaasa teha muusikalides ja, ja ooperilaulja teinekord, eks draamaetendustes see on, see on tugevus ja tänu sellele ka Vanemuine saab kindlasti nii palju nii suurepäraseid etenduse lavale tuua. No Vanemuises on räägitud viimasel ajal ka seoses sellega, et et seal on saabunud uus valguspark või et heliaparatuur on väga vägev või et näitlejatel on lõpuks puhtalt garderoobid. On räägitud sellest majas võib olla sees küll ja tartus võib-olla rohkem, et, et Vanemuise juhtimises on üht-teist muutunud. Aivar Mäe on teatrijuht teil ja tegelikult siis nagu Tallinnas ja Tartus ühe korraga, tema füüsiline keha viibib Tartus pool nädalast. Et kirjeldaksid seda muutusi juhtimisstruktuuris ja alluvussuhetes. Kui kirjeldada seda kindlasti positiivselt, sellepärast et Aivar Mäe on ka ise väga selgelt öelnud, et teatati juhi üks inimene vaid juhib meeskond ja see teater igapäevaselt korralikult toimiks, siis see eeldab head meeskonda ning Aivar Mäe väidab ise, et ta on sulle hea meeskonna endale leidnud ja teater toimib suurepäraselt. Inimesed on rahul ja kindlasti. No. Kuidas praegu ma olen, milline see Vanemuise positsioon sinu arvates praegu on, et aru saanud, et et kui Tartu teater tahaks tulla Tallinna etendusi andma, siis eriti Tallinna teda ei lasta, et konkurents nõnda kõva, et et igaüks tahab ainult oma etendusi näidata, on, on see nii või, või ei ole või eks ta osaliselt? Tonni, aga kuna need teatrid tahavadki aga Tartus, siis on alati võimalikud kokkulepped. Nii et Tallinna teatrid võiksid Tartusse tulla, kindlasti nad käivadki. Piiranguid selles mõttes, et meil on kolm maja, meil on kolm saali ja kõik teatrit on Tartusse teretulnud, et Vanemuise teater ei, ei leia seda, et peaks nagu blokeerima oma saale ja, ja seda hoidma ainult iseenda jaoks. Tartu ja Lõuna-Eesti publik soovib saada igasugu skulptuure. Paavo, sa oled 24 aastane, mitu aastat. Sa elust Vanemuises oled elanud ja töötanud seal nüüd kahes järgus toimunud selles mõttes, et, et kui võtta nii, et kui kaua ma olen tööraamatuga Vanemuises tööl, siis on see aasta 10., sest et 95. aastal ma Vanemuise teatrivalgustusele abitööliseks vanemate kirjalikul loal läksin. Aga 89. aastal esietendus Vanemuises. Ooper Ma tunnen, kus ma laulsin poistekooris ja sealt see tegelikult kõik alguse sai, sest sellele järgnesid suhteliselt kiiresti kadrovjaatad oska Oliver, kus ma, kus ma laval olen olnud, nii et võib lugeda 89.-st aastast ehk siis 15 aastat. Vanemuisesse sa said tutvuse kaudu, ma saan aru. Ma ei tea, kas tutvuse kaudu või sugulussidemetega suur. Ütleme nii, et, Poistekoorid, mis mis etendustes laulsid, kui võtta Garmini poistekoor sisse koosnes teatri töötajate lastest ja seal oli igati igati meeldib mulle ja väga hea laulda laval, kui kui isa juhatab dirigendipuldis Ehk Endel Nõgene Vanemuise endine muusikajuht ja peadirigent Kas see, kui sa poisina seal vabandust noorukina seal laval olid, siis sa teadsid, et sinust saab näitleja laulja? Ma ei teadnud sellepärast, et. Kui isa ja ema on küsinud, et kui isegi nemad pole küsinud, vaid teised küsinud, et miks, miks minust ei saanud dirigent ja siis ma olen nagu. Või siis pianisti, kuna ema on klaveriõpetaja, siis ma olen öelnud, et keegi peab nagu neid pianisti, kes klaverit juurest dirigent ega siis edasi müüma, nii et eks ma valisin selle teise tee. Ja minust produtsent. No see teine tulemine siis Vanemuisesse selle aasta alguses peaprodutsendiks mõnes mõttes siis teiseks meheks teatris või kas see on valus tulemine? Rahvas võttis sind vastu või ei? Ma arvan, et viimase paari aastaga on Vanemuise enda rahvas mis mulle ääretult meeldib mind hakanud järjest rohkem aktsepteerima ja see on väga positiivne, ma ei näe hetkel teatris otseseid pingeid, et kellelgi oleks midagi katastroofiliselt minu vastu, et loomulikult, kui teatris töötab kaugelt üle 300 inimese, siis siis on seal ja kõik nendest isiksused, siis siis seal on väga palju erinevaid arvamusi ning kõik ei saagi kõigile meeldida. Aga üldiselt on õhkkond väga positiivne. Noh, telemaja inimesed omavahel ütlevad telemaja kohta, et see on nagu südamete murdumise maja või et ühesõnaga selles mõttes just, et kired möllavad ja, ja kõik on suured kunstnikud. Et mis sind seal teatri juures siis nagu võlub või kinni hoiab, kui inimeseni keerulisele? Teil on iseenesest ääretult keeruline, ääretult huvitav organisatsioon. Ma ei ole üldse sellepärast, et teate, siis on võimalik ennast väga väga laialdaselt väljendada. Kui ma olin veel valgus, seal juhataja valgus, tegin etendustele valguskujundus ja siis siis käis läbi värvide, praegu käib see läbi läbi muude nüansside, et et mulle teater pakub huvi ja ega siis nalja pärast ei öelda. Teatrisse lähed, lähed jalad ees. Noh läheb välja jõe ääres. No sinu kohta on öeldud nagu seda, et et kui sa teed seda nii-öelda produtsendi tööd, et siis saaled ka meister musta valgeks rääkimises. Noh kuidas siis on, oled palju inimesi ära petnud või, või oled maailma päästnud, vä? Ma ei nimetaks seda mitte mingil juhul petmiseks, et küsimus on, on mis konkreetselt situatsioone nagu mõelda, sest et teinekord on musta valgeks rääkimine ka väga positiivne tegevus. Aga jah, seda on ette tulnud ja ja just nimelt siis nii-öelda musta valgeks rääkimist, aga, aga see ei ole petmine. Millal sa tundsid, et sina oled see tootja või sina oled see produtsent? Sinuga seoses näeb su eluloost kohta selles, et seal Tartu tänase nimega Karlova gümnaasiumi õpilane olnud ja sealt on Eestis välja kasvanud. Raimond Valgre laulufestival. Jah, see oli kindlasti hästi-hästi oluline algus selle kõige juures, sellepärast et kui ma olin kümnendas klassis, siis vanemad õpilased klasside õpilased, siis korraldasid Laund Valgas laulufestivali, nad võtsid mind enda vabandust seal üheksandas klassis enda juurde nagu õppima, kuna nad nägid, et ma olin üks aktiivsemaid siis nooremate seast ning järgmisel aastal usaldati minu kätte juba kogu festivali korraldus seal üldse meie klassi kätta klassis omakorda valis, valis mind seda juhtima ning mis seal salata, et kui esimene aasta sellel toimus koolis võeti kasutusele siis nii-öelda ülemise aula asemel juba võimlemissära dekoreeritud ja kantiga videopilti ühest saalist teise, mis tollel ajal oli suur saavutus. Siis aasta hiljem toimus 10. festival Moss Vanemuise teatri kontserdimajas Eesti televisiooni otseülekandega, et eks see kindlasti väga suur väga suur nüanss minu elus on ning, ning sealt edasi hakkaski. Mis Raimond Valgre festivalist tänaseks saanud on? Tänaseks on saanud, sööd. Kui ta kaks aastat tagasi edukalt toimus, siis sellel aastal, nii kurb kui see ka pole tekkisid korraldajate leidmise probleemid, kuna kool ei, ei ole kindlasti kummalt poolt võib-olla Piso atraktiivselt oma õpilaste seast inimesi otsinud, aga mina ise loodan, et kuna tegu on Eestis Kaasa loo festivali ka, mis on iga iga toimumiskord toonud kohale sadu lauljaid, kelle vahel siis on valitud finalistid ja kes siis on, on surijate läinud lõppvoorus, et see nagu kindlasti saab, saab jätkuma. Kas siis järgmine aasta ülejärgmine aasta? No sealt Sa alustasid eramis neist siis tegelikult olen aru saanud, et siis koostöös Vanemuise ka ma ei ole Tartus väga palju ise käinud, mis on viga? See on lihtsalt see Tallinna inimeste üleolek aga ette, et et ei viita ja aidaa olid seal kohe või oli enne veel midagi. Tegelikult oli enne ka operda oskamis, mis siis juba minu produtseerituna Tartu raekoja platsil oma viimased kolm etendust andis, millega on taas kord hästi hea meenutada ühte huvitavat seika, et kuidas ka esietendusel ma laulsin Tartu poistekooriga Tosca Tosca etenduses Vanemuise väikse maja laval, siis ta oskab viimaseid etendusi. Produtseerisin Tartu raekoja platsil. Et see oli siis 2001. aastal ning 2002. aasta teisel aastal, siis toimus juba nädalaid. Weberi muusikal ei viida ehitisse toomine. See ei vii, ta oli õnnestumine. Vitali kahtlemata õnnestub. Istumine ja viha ei tazonati õnnestumist mõõta rahas selles mõttes, et see on nagu, see ei ole. Perspektiivikas mõõte mismoodi. Aga? Mõõta tuleb kindlasti sellest, et mis me oleme tänu viitale edasi saanud teha ning sealt algasid tegelikult suhted, mis mis on tänaseks kujunenud ääretult positiivseks, kuigi maailmas väga keerukad üldse sündima. Andrew Lloyd Weberi kompaniiga Riley usugrupp, kes kaitseb oma muusikale väga rangelt ning kui Tim rais käis vaatamas ei Viidat olles siis selle libreto autor ja sattusid vaimustusse, sealt algas ka meie nii-öelda lähenemisi tähendanud Weberi kompanii käest, et sinnamaani oli kõik väga juriidiline. Täna on, on kõik väga-väga sõbralik ja me oleme väga head partnerid. Oleme siis tänase hetke seisuga Andrew Lloyd Webberi kompaniiga koos lavale toonud veel vägedu kalt sellel suvel ainult superstaare. Ning mis seal salata, järgmise aasta üheksandal juunil Vanemuise suure maja laval Andrus Öövel ühte populaarsemaid kuulsamat muusikali käts, mis, mis samamoodi täna on väga rangelt kaitstud. Aga ausalt öeldes Vanemuise teatri vastu nad on andnud meile õiguse muusikal lavale tulla, luua ning siis juba täiesti eesti versioonis ilma suurte piiranguteta, see on usaldus, mis sealt algas ja selles mõttes on huvitav, kindlasti väga-väga tugev koht minu minevikus. Ja mis hinde sa ida õnnestumisel annad? Kohtumine oli, oli kui tegu on Elton Johni väga värske muusikaliga, ehk siis teda on tänase seisuga lavale toodud neljas erinevas riigis üleüldse Eesti oli nendest siis kolmas, et aidaa. Õnnestus. Ma ütleks kindlasti, et, et saada Elton John'i muusikal Eestis teha tollel hetkel oli samamoodi, saavutusküsimus on see, et kui meenutada eelmise aasta ilma ja kõike muud, sest ega see väga soosiv, joonud muusikali, tal ei ole üldse vabaõhuetendustele kokku, et me ei, me ei kannatanud majanduslikku kahju, aga ütleme nii, et sa loodetud võitja ja sealt ka natukene võib-olla oodatust väiksemaks, et aga üldjoontes oli see kindlasti õnnestumine. No superstaari kohta kas ei olnud ka mitte esietenduse kohta ajalehtedes pärast lood sellest, kuidas? Eplik esitas suurepärase rolli lausvihmasajus ja vaatajad olid naelutatud istmete külge ja kuidas vesi pesi nende sokke. Et see on muidugi hea, aga see ajakirjaniku töö, aga tegelikult on tõsiasi see, et muusikalid on tartus majja kolinud ehk õuest ära. Jah, tänase seisuga. Küll, et järgmised muusikalid toob Vanemuine lavale oma suure maja Vanemuise suures majas sees, mistõttu ka milleks annab väga hea võimaluse sellel suvel välja vahetatud heli valgustehnika, mis on, mis on kindlasti lähi--Euroopa kõige parem ja seda saanud ka hinnanguid välisvalguskunstnikke helirežissöörid alt. Et see superstaari esitanud 100. rahet ja, ja et saalis oli 3500 inimest, kes, Lahukuna õues vabaõhuteatrisaalis, kes. Kui nad ning vastu pidas tehnika, siis räägib ise enda eest, et et tegelikult Eesti publik on valmis sellisteks ekstreemsust ekse, kui kui see, mis neile lavalt pakutakse, on kvaliteetne ning hea ja, ja tehniline personal on teinud piisavalt, mis sa selleks, et etendusega tehniliste viperuste tõttu katkema, mis laus paduvihmas on, on teinekord ääretult kerge tulema, siis siis ka see oli kindlasti ootamatu, kuid hea õnnestumine. Kuule, me siia ühe muusikapala sellest mammiest, mis aprillis Eestisse jõuab ja siis räägime edasi, miks eestlased on nii vaimustunud vabas õhus muusikat kuulama? Jutusaatekülaliseks on täna Eesti vanima teatri Vanemuine peaprodutsent Paavo Nõgene ja ka muusikali mamma Mia maaletooja Eestis. Las LUGU SOS, mis on, millal Abba kunagi kuulsaks laulnud no muusikal mamma Mia ei ole ju selles mõttes ABBA lugu, vaid mingi muu lugu, mida me aprillis näha saame, kes kohale tulevad? Kuulge, limiidid on, on liiga nähtavalt või mis luus on ABBA laulud, aga see ei ole luu apast. Me näeme tegelikult selles mõttes ainulaadset muusikali, kus kogu muusikal koosneb hittidest ehk siis 22-st ABBA loost, mis, mis omakorda on hitid, et kui tavaliselt muusikalidest heal juhul leida üks, kaks kolm hitti, siis mõnikord üldse, siis muumia on kindlasti selles mõttes erand, et seal on kõik lood on mängitud hapu poolt juba ammustest aegadest iitideks ja nendele apa lugudele on siis vahele kirjutatud story. Ehk siis väga lihtne, väga lihtne ühendus, tekst, mis edastatakse ääretult läbi lavastatud ning perfektselt saalini ja laval näeb sisuliselt sellist Eesti mõistes võib-olla seebiooperit, et kui kui laval on ema, tema tütar, esimene vaatus toimub ennetut, tere, pulmi teine vaatus toimub, on siis tütre pulmad ja tütre sooviks annetama. Teema pulmas viibiks tema isa, kellega ta pole iialgi kohtunud, ta leiab oma ema päevamärkmikku kus ta 20 aasta taguselt lehekülgedelt näeb, kellega ema, kus ja mida tegi ning ta saadab siis kolmele võimalikule isa kandidaadile oma oma kirjakutsega pulma. Kui pulmapäevaks on kolm võimalikku isa kohal, kellega pole naine kohtunud 20 aastat ning tütar üldse siis sellest tekib päris suur segadus ning kuidas see kõik lõpeb, see tähendab kindlasti saalis, aga kogu see, mis lavalt edastatakse nii koreograafiliselt laulutekstides kui, kui, siis vahetekstides on põimitud väga professionaalselt ja see on kindlasti ka üks selle etenduse suuri edu võtmeid, et mitte lihtsalt see ei ole pelgalt kontsertettekanne ABBA ABBA lauludest, vaid see on täisväärtuslike täismõõtmeline teatri lavastus. No kuidas öelda, kriitilised meeled vahel väidavad nagu muusikalis on liiga vähe kunsti ja rohkem nagu fassaadi ja haipija kikutamist ja estraadi, et kuidas sa vanasti parteikoosolekul küsiti seda, et milles te näete muusikalirolli ja ülesannet? Muusikal on kahtlemata anda. Kerge žanr ja läheb rohkem sinna meelelahutuse siis valdkonda, aga muusikal ei ole, ei ole igal juhul kindlasti mitte kommertsmilleks teda väga tihti Eestis millegipärast nimetatakse, sellepärast ma küsiks siis vahel, et kas hüljatud, mis sai koon, kas see on siis padu kommertset samamoodi ei viita, et mütsi viskas superstaar, kus on väga tugev lugu, et ta meelelahutuslik laar, mida, mida iga maailmainimene kindlasti ka vajab, et küsimus on selles, et kas ta vaatab muusikali vaatata komöödiat, lähete mõnele kontserdile läheta? DSC estraadi, vot see on tema valik ja muusikal annab talle lihtsalt ühe valikuvõimaluse. Sel nädalal ajakirjanduses juba öelnud seda ka, et kui sa oled neli korda sedasama mamma Miat näinud ja kui see esimest korda seda nägid, siis sa võtsid kavalehe, hakkasid sinna iga osatäitja nime taha kirjutama vaste eesti instraadilt muusikalist ette. Tõesti said sinna iga nime taha eesti näitleja võimaliku kandidaadi. Ma sain sile nimede taha siis kolme naispeaosatäitja, siis kolme isa kandidaadi ja noorpaari taha tõesti Eesti nimekandidaadid, võimalik, et päris kindlasti on mõned nimed siis aasta jooksul, mis, mis on esimesest korrast nähtus nagu möödas, natukene muutunud, kuid kaheksast nimest viis on samad. Ja see kavaleht on Tartus mu töölaual. Kas ei ole nii, et ta et Eestis minu meelest Joa nagu keskmist ja vanemat muusikali põlvkondariti Jassi Zahharovi ja Silvi Vraiti ju võib ju kasutada ka, et ma võib-olla ma ei tea. Marko Matvere vistuneva keskmisest põlvkonnast. Eestis ei õpetata muusikali. Teiste täna veel, et see on kindlasti see, miks siis kasutatakse, eks väga häid artiste, kes on tegutsenud Mužanris valdavalt, et siis enne muusikal, aga AKs Mihkrutas production, kes, kes tänaneks lavale toonud muusikali hull sinu järele ja väga palju muusikale varem kaasa arvatud siis needsamad hüljatud, mis koond. Et nemad on kindlasti selles mõttes teinud Eestile Eestile ja suure heateo, et nad on üleüldse hakanud noori muusikalidesse kutsuma ning, ning sealt on ka esimesed eesti muusika artistid. Eesti lavadele jõudnud. No kaks inimest on mulle öelnud seda, et et nemad käisid ka juba hull sinu järele vaatamas, et, et seal on ühes osas nimekas naine, kelle, kes ei oska laulda, näidelda ega tantsida. Et kas sellest ka see, et et inimesed ei võtagi muusikale tõsiselt. Et meil ei ole neid artiste, kes kes oleksid usutavad, et poiss laulab küll ilusti, aga draamose täita ei oska, ma ei ole ise kahjuks veel hull sinu järele näinud, kuna ei ole lihtsalt võimalik veel seda vaatama minna olnud, aga jah, kindlasti on see Et kvaliteetse ja hea muusikali eelduseks on siis tantsivad lauljad, laulad tantsijad, et see on. Et ja kes siis on väga hea draama näitlemisoskusega, et Eestis, Eestis nagu ma ütlesin koolitata küll, ma loodan, et neid hakatakse varsti õpetama ja kui selline juhus selles muusikalis on nagu nagu väide kõlas, siis, siis eks seda peab nägema ja siis saab täpsemalt hinnata. Aga loomulikult muusikal eelduseks on, on väga hästi laulude tantsivad draamast testid tegelikult sest et mulle tundub, et muusikalitootjad nagu teevad iseendale karuteene või kui ma käisin vaatamas suvel, eks ju, siis oli väga tore nagu varietee-etendus, ma võtsin seda kui varieteed, kus ei meelelahutus kui meelelahutust, jah, seda ei pidanudki nagu tõsis nagu tõsisemalt võtta, võtma ja kõik oli väga hästi lavastatud, tantsunumbrid olid suurepärased ja, ja, ja näitlejad oskasid ka laulda, eks ju, rääkimata päris lauljatest, et aga võtta nagu liiga raske tükk ette, siis meil ei ole seda potentsiaali ja lõpuks ongi nii, et lõpuks on toss väljas ja keegi enam ei tule sinna muusikali vaatama. See, mis oli selle mootorrattalooga siin suvel või, või ma ei tea. Oliver Riga juhtus pahasti eelmisel aastal, eks ju, et et et mingil hetkel on nagu piir ees, mitu muusikali ära mahub, Eestisse üks üks aasta vaadata. Noh, nii nagu ma olen ka, mis seal sama viimane nädal on väga palju öelnud, et siis eestlane on õnneks nagu õppinud nende aastatega, eriti viimase suvega tuleb väga selgelt vaadata, et mis etendusele, mis produktsioonile, kelle poolt toodetuna nagu piletit osta, et seesama mootorrattalugu näitas ära, et ta on väga kerge kerega saada petta. Aga eestlane hindab õnneks juba kvaliteeti, nii nagu ta teeb seda muudes žanrites on siis ooper, ballett, draama, et seal ei olnudki õnneks muusikalidesse, niiet et ma usun, et eestlane, kui talle pakutakse kvaliteetset kvaliteetset muusikali produktsiooni lavastust, siis ta seda seda kindlasti vaatama tuleb, aga see jääb kahtlemata publiku enda otsustada ning jääb üle loota nende tarkusele. No mõnes mõttes sinu konkurent ning purre on ju on seda kuskil intervjuus ka kunagi öelnud, et et teatris käib ikka nii-öelda konstantne arv inimesi või muusikali vaatamas ja raha nende käes on on nagu üks hulk, seda kindlasti. Ärme võta nüüd muusika oli, tal on inimestel üks hulk, et tal on kõik hästi ja tal on seal üks protsent sissetulekust, kulub muusikalisel, et see, see on terve meelelahutussektori peale terve. Noh, siis sinna tegelikult saab ka liita ka ka kõik muud teatri- ja kontserdisaaled, eks, et inimestel on, on kultuuripeole ja kunstipeale kulutada üks kindel raha hulk ja ega see tõepoolest iga aastaga kardinaalselt ei suurene. Teda selles mõttes kindlasti, et et kui nüüd Eestisse tekiks, tekiks teater, kus mängitakse kaheksa etendust nädalas 2000 kohalises saalis muusikali ja need teatrid oleks näiteks kolm tükki, siis ilmselge on see, et et kui mitte kõik need kolm, siis siis kaks kolmest kõrbevad. Vanemuine loodab, et ei kõrbe ja Vanemuisel on sel aastal vestluseid, stoori, kätsija Chess tulemusi jah, jah, Vanemuise teater. Tere võtan veel, on Eesti ainuke teater, kus on olemas muusikali lavale toomiseks vajalik struktuur, meil on olemas orkester, koor, ballett, draama artistil peame väljastpoolt vanemast võtma väga vähe artiste, nad muusikalid lavale tuua. Jah, me oleme hetkel sunnitud võtma peaosalised väljaspoolt Vanemuises Ni, lased storile kätsile kui Chessile. Aga Vanemuine toob need muusikalid lavale kõigi oma muu saare tegevuse kõrval, nii et eestlase lihtsalt tekib hea valikuvõimalus. Pikema perioodi vältel nautida ka kvaliteet muusikale siseruumides. Ehk siis, kui täna Tallinnas toimuvad muusikalid ikkagi kahe kuni kolme nädala vältel ja ses suures saalis näiteks linnahallis või siis seesama Miia, eks, mis jõuab Eestisse ainult kaheksaks etenduseks ühe nädala vältel siis vanemana võtad oma suunaks kindlasti ka selle, et, et kõige muu kõrval on muusikalid püsirepertuaaris ja inimestel on võimalik need nautida näiteks kahe aasta vältel. Aga. Ja inimesed on selle selle tugevused. Üks on ainult see, et meil on nii väga professionaalne ballett ooper kui draama. Inimesed saavad siis ära oodata esietenduse ja kuulata ära, kas üldse tasub piletit osta, mitte nii, et kas või seda, kuigi Vanemuise teater kolm neli populaarne, et ületada sõnaga, et välja müüdud, nii et kui ta esietenduse järel ja endale hakkab stoori piletit ostma ja seda võib-olla saab selle tõesti 2005. aasta lõpuks. Muusikalid on riigiteatris selleks, et raha teenida. Teatrina. Ma ütleks niipidi muusikali, ta on riigiteatris. Muusikal on riigi teatajas selline saar, millele teater ei tohi peale maksta. Ehk te eeldate siiski suurt publikuhuvi ja kõige eelarve? Mis puudutavad Essaids tooret, kätse Chesse on koostatud nii, et nad teenivad ennast siis teatri jaoks nulli suhteliselt lühikese ajaperioodiga, sellepärast et see on seesama asi, et kui kui Tallinnas maksab muusikali lavaletoomine, siis suure muusikali lavale tooma kuskil 10 kuni 15 miljonit, olenevalt muusikalist on ka odavamaid, loomulikult siis Tartus kõik suveprojektid on jäänud alla kolme poolt miljonit krooni. Et need numbrite vahed on hästi suured ja seda, seda siis taaskord, seega et Vanemuisel on väga palju endal olemas ja Vanemuine ei, ei leia, et peaks nagu peale maksma, muusikale ütles, oleks kindlasti väga vale. Mis teisipidi me peame, soovime pakkuda. Soovime pakkuda teatrisõbrale ääretult madalaid piletihindu, et me tekitada olukorda, kus muusikalipilet maksab 500 krooni. 600, selles mõttes ka oma. Miia oli kindlasti meie suuremaks tooriks, minu suurimaks sooviks oli see, et seal üldse Eestisse tuua ning siis Eesti kontserdiga oli soov see, et see pileti hind oleks võimalikult madal, et igal eestlasel, kes kesta muusikali tahab näha niipalju kui need piletid on, et nad ka need piletid endale osta saavad. Selle jaoks on meil olemas väga head partnerid. Paavo, kas Eestis on maailma muusikaõlide koorne, kuhu siis see vahukoor või nagu enam-vähem nagu ärane nähtud või mis veel eestlasel nägemata on siinsamas Eestis? Noh, nägemata on tegelikult veel päris palju ja järjest tuleb ka uusi muusikale juurde ning mõned vanad muusikalid muutuvad populaarsemaks ja see on selline. Pidev protsess kindlasti, et kus ei ole olemas seda, et nad on kõik muusikalideks ära nähtud, et et sama Miia, eks, mis jõuab alles tegelikult poole aasta pärast, eestlaste niisiis ei ole nähtud Ooperifantoomi Eestis ei originaal ega siis oma versioonis, et muusikal on nendel lõdver. Esietendas 18. oktoobril Londonis oma uut muusikale, mis on tänaseks saavutanud väga suure edu vait. Et et need Eestis peaks ühel hetkel ütlevad muusikalid on otsas, et pigem on, on see, et tuleks väga selgelt endale aru anda, et millisel kujul ja kus need lavale tuua ning kas see peab olema suur saal või see saab olla just nimelt vaiksem intiimsem saal, kus ta pikemaks perioodiks lavale Kuulame veel ühe loo Mama Mia muusikalist. Jutusaatekülaliseks täna Paavo Nõgene, Vanemuise peaprodutsent 24-ni aastane mees, kes Vanemuise laval oli esimest korda kui vanalt üheksa aastaselt üheksa aastaselt. No lauljaks muusikuks näitlejaks ei passinud ja tantsida ka ei oska. Et ja ütlesid, et tahad siis produtseerida või vähemalt siis tuge pakkuda või näitlejana vale tuua ja, ja selle eest raha kasseerida. Mis sa ise arvad, millest kõik alguse sai? Ikka sellest, et Endel Nõgene oli Vanemuises dirigent ja lugupeetud mees Ma arvan tegelikult nii, et kõik saab alguse tegelikult hoopis kodust ja siis sellest, mis kodus inimesele kaasa antakse, selles mõttes ma olen kindlasti ääretult tänulik oma vanematele, sest et kui nemad mind nii oleks kasvatanud ja ja nii ei kasvataks, nagu nad seda praegu teevad, siis siis kindlasti me oleks, ei oleks täna siin ei oleks see, kes ma olen. Vanemad ei kasvata sind enam ometi. Eks nende head õpetussõnad tulevad ikka igapäevaselt eluga kaasa. Endale tähendab, kuidas ma nüüd ütlen, siis sulle võib-olla. Õnnetuseks võib heaks oled sa kuskil väitnud, et sa olid suur memmekas et ema käest lahti lasknud. Mis ajal sa siis lahti lasid käest. Mis siis juhtus? Ma isegi ei, isegi ei oska täpselt öelda, et kuna sa nagu punasena aku siis nii-öelda, kuna mu käest laste rosinat ma väidan, et see oli kuskil alles alles kaheksas kaheksas, üheksas klass koolis tõepoolest, ehk siis vahetult enne, kui, kui sai nagu leitud, et mis võiks olla minu mulle huvi, pakku eriala või siis töö, mida tulevikus hakata tegema, mille nimel mille nimel siis vaeva näha? Ja siis sa võtsid kätte ja hakkasid käima Vanemuise valgustaja meestekambris ja uurima, mismoodi etendusele sünnib valguses. Ühel hetkel, kui laval sai veel lauldud, siis hakkas kindlasti nagu meesterahvastel ikka omane, tehnikahuvi pakkuma ja sissekäidud nii-öelda kiibitsemas ja sealt kõik alguse sai. See oli ise esimene esimene arvuti, mida seerias nägid, asus valgustajate ruumide kahtlemata. Ja ma arvan, et see oli. Üldse tollel hetkel Vanemuise teatris üks vähestest arvutites, sest et Vanemuise valgusparki juhtis, juhtisid arvud. Nii nagu täna täpselt, nii, nüüd küll juba natukene paremas konditsioonis, kui ta siis oli Vanemuise teatrijuhtpult, mis, mis juhib vanema statuut valgussüsteem on kahtlemata üks moodsamaid, tänasel päeval maailmas. Kui sa oled üheksaaastasena nii-öelda esimest korda olid laval ja, ja ülejäänud aja oled squatyybitsenud või ka juba tööd teinud, seal Vanemuises. Kas tänasel päeval on siis Vanemuises pea protsendil kolleegid või alluvad? Kolleegid kindlasti selles mõttes, et nagu ma ütlesin, siis teatrit ei teatris ei saa nagu teatritegevust määrata üks, kaks, kolm, neli inimest, et see on terve meeskonnatöö ning meeskonda kuulub, kuulub kuhu kuuluvad kõik need inimesed, kes vanemas teatris töötavad ja Vanemuise teatri siis lavastuste nime all ja nende publikuni viimise nimel tõdevad. Üks, teine mees, kes kellega rääkisin, kes oli umbes kuu aega ühe teatri direktor härra ütles, et ta ei suutnud nagu oma kodukandi teatris võtta seda vastutust, et lugupeetud näitlejatele öelda, et su aeg on läbi ja, ja, või et sa ei saa ühe või teise asjaga hakkama või et et et see nüüd läks halvasti, et neid probleeme sinul nagu ei ole vä? Tööala esiteks pole otseselt hetkel annaks minu tööala. Ning teiseks ei ole ka Vanemuises hetkel selliseid probleeme, et kellelegi ei peaks väga otseselt nii ütlema või siis on, see on seal vastastikune arusaam, et mõlemad osapooled leiavad, et sa nagu teatri arengule kõige parem. See eeldab mõlemapoolset mõistmist ja me oleme seal teatris töötavad töötavad professionaalid, kes, kes hindavad kindlasti väga kaine mõistusega kõike, mis teadvustab. Kui ollakse nagu juhtkonnas tipus, et kes on need nõuandjad või kus sa saad tagasisidet, et otsus on õige või vale või see on su enda kõhutunne ja kogutud tarkus, eks paks nahk on peal ja sa lihtsalt ei panegi tähele. Eks see on kindlasti väga palju sisetunde küsimus, aga teiselt poolt on see taaskord sedasama meeskonna küsimus, et kui on olemas meeskond, siis kes teeb teate tegevuse toimimiseks operatiivselt erinevaid otsuseid, siis sinna kuulub neli-viis-kuus inimest ja nende inimeste vaated on kindlasti ühelt poolt väga kattuvad, teiselt poolt väga erinevad, et nad suudavad välja leida selle kõige kõige õigema, mis teatri just tänasel päeval Õiga. Ühes ajaleheintervjuus oled sa kunagi öelnud, et kui Paavo Nõgene ide tööd parasjagu siis ta teeb tööd. Ja ma ei tea, kas ajakirjanik asjast valesti aru või oled sa täna veel sama praguurne. Sööd? Et, et ma teen palju tööd ja enamiku oma ajast veedan mõtetes siis või siis tööga tegeledes, siis selles pole midagi valet, et ma olen ka piisavalt noor inimene, seda veel. Seda nagu võiks teha, et jah, mulle meeldib töö ja ma teen seda suurima heameelega, et mulle meeldib oma laat, on seisukohal, et inimene peab tegema seda, mis talle meeldib. Ja see töö, mida mulle täna pakub, Vanemuise teater. Ja kõik muu, mis mis on võimalik? Teha siis see on ääretult huvitav ja ja mulle meeldib seal. Ma ei loe siin minuteid, tunde, et kell kukub viise, pastakas kukub lauale, et selline inimene peab olema töötanud 24 tundi ööpäevas, kui seda vaja on ja. Ja ma tegelikult olen arvamusel, et, Amet, mida, millele ma siis töötan, ka sellist sellist suhtumist väga selgelt eeldab, et inimene on valmis tööks kogu aeg. Ühel suvel, palju aastaid tagasi töötasid sa ajalehepoisina et vähestel ajalehe poistel Õnnestub täita oma unistus. Kuidas sinul sellega? Ma olen nagu enda käest küsinud, peale seda, kui minut on küsitud, et kas ma olen unistuse täitnud, et ma ei ole endale lapsepõlves seal tunnistusi olen elanud, elan ka täna tegelikult küll väga palju ette mõeldes, aga ma olen ka väga selgelt arusaamal, et ei tasu endale seada mingid väga kaugeid eesmärke, vaid nendele tuleb rahulikult sammuda ja nendeni jõuda. Kahtlemata see, see, mis ma täna teen ja nii, et mul on olnud võimalus seda teha. See on mul ääretult oluline mu meelest õnnelik selle üle, aga see, et jah, ma väidan, et ma olin siis vist kuue või seitsmeaastane, kui veerin piidi, pidin tegelikult vanem. Kui tõesti sai üks suvi ajalehti müüdud, siis mis selles siis nii halba on, et minu arust oli see väga huvitav aeg? Kadetsejaid on sul ka olnud või? Kahtlemata on, aga ma arvan, et ühiskonnas on kindel protsent inimesi, kes on ööpäevaringselt teiste inimeste peale kadedad, aga. Aga ma ütleks neile võib-olla niimoodi, et kasutagu seda aega, mis nad kasutavad teiste teiste peale, kadetaks olemise peale natuke teisiti ja siis pole põhjust enam kada olla. Tehku selle nimel midagi. Et nad ei peaks sadama Tema kõrvalt vaid, et nad saaksid ise olla samasugused. Põrgu ja tagasi ma vaatasin Vene telekanalilt, Michalkov esines seal ja tema tõde oli see, et olgu pigem Karetsejaid kui aletsejaid. Selles suhtes. Kindlasti õigetega haletsejaid pole vaja ja üleüldse mulle meeldib inimesed. Mind haletsevad, et see pole ka hea, et tuleb Colotise tugev inimene, siis sa pead iseenda eluga hakkama saanud. Ei ole vaja, et keegi kuskil kas siis avalikult või, või nurga taga haletseb, et kuidas ta nüüd on. Paavo Nõgene, Vanemuise peaprodutsent miks peaks Tallinnast Rakverest, Narvast, Pärnust Vanemuisesse lähemal ajal sõitma siis on need tähtsad sündmused, mis sel hooajal veel ees ootavad. Esiteks kindlasti see, et Vanemuise teater on vaieldamatult Eesti parim teater. Proforma. Ja teiseks Vanemuise teatris tuli lavale on jõudnud ja jõuab väga palju. Väga häid lavatükke. Äsja esietendus Toomas Edur oksa poolt esitantsijate siis lauale toonud pulmareis Mai Murdmaa lavastuses. Esietendus, kus oleme nõiad sadamateatris Ain Mäeotsa lavastuses ja kindlasti uuesti tuli lavale ooper Traviata ning ma tahan Patfay. Vanemuises toimub väga palju ning Vanemuise tegemistest on soovitav igavesest. Selle osa saada. Selge, mina plaanin tulla pähklipurejat vaatama, aga õnneks on jõulud veel kaugel. Sibula ja on selles mõttes kindlasti Vanemuises ainulaadne ettevõtmine ja lavastus, mis siis lavale jõuab, kuna tegu on Rootsi kuningliku balleti endise esitantsija Arisbergi poolt lavale toodava balletiga, mis esietendub Vanemuises 26. novembril ning seda Takad samal kujul, nagu seda näeb Rootsi kuninglikus ooperis. Suurepärane tänaseks kõik siis aitäh Paavo Nõgene tulemast siia otsesaatesse jutustada. Tal on kordusaeg pärast südaööd. Me mängime veel mamma Mia plaadi pealt. Nimilugu mitmesse seal peal on. Viies kuues viies lugu. Margo Järva helipuldis aitäh kaasa aitamast ja minu nimi on Margus Saar. Kohtumiseni nädala pärast.