Läinud kuul võis sel kellaajal kuulda saatesarja kahelt kaldalt 1944. aasta paadipõgenikest Rootsi. Olles kuulnud mõndagi lugu samast teekonnast õige erilaadsel viisil. Tahaksin neid käesolevas saates teiega jagada. Juhtisin sõjaaegsete lendurite suvisel kohtumisel astuma ligi, kui Soome lennundushuviline Kari Lump rääkis Rootsis elavale Remy Milgile poole see eesti lennuväelase ületulekukavast. Nendega geniaalne liin, see on 44 aas, jah. 13. august ja Soomes küsimused, kas võetakse vastu Eesti lendur? Viiskendik ja tere tulemast, aga siis vist sündmused läbi ronida? No see oligi jaan küll ja ta oli kapteni oli staabiülem, olin tema abi, aga saad omaette peatada, sisse panin abi ja ta rääkis mulle, sest teised ei teadnud, kavatses seda võimalust minna Soome. Ja võimalusel ka perekonnad ja nimed. Siin sõjaarhiivis mulle kunagi riigi haruldane asi, et niisugune asi on tähendanud seal on nimekiri sõjaväelaste perekondade kohta, kes soovivat evad korjata Soome. Viimane päev augustis elati ja selles nurjas neljandal septembril oli vaherahu, eks ole, ja see ajas nurjas ja 21. septembril lendasime ise Rootsi siis kui lennuk Saksamaale lendas pühvli Saksamaale ja tantsisime Ülemiste järvelt, kes valmis oli, see startis mitte rivis ega midagi taolist vesilennuk esisenud ja ära, aga 95 ja jah, ja Austria, Rootsi aitas, oli ainult siis 23 aastat vana 13 lennudest teeninud kolm korda alla kukkunud. Aitab naljad. Ja et ega ma Suur-Saksamaa eest sõdima ei lähe maskist kodusõjas. Kes mõnda aega lendasite koos või ei oleks valmis sai? Tahtis muud, lendas sellelt minema, venelased käisid kogu aeg peal. Tähendab pommitama relvadest, kogu aeg käid ära, väideti antud viimasel ajal Tallinnas oli häire, oli kogu aeg. Mitmes septembris oli 21. ja 22. hommikul. Tõusid ja kadusid tee peal kolm-neli vene jai lennukeid vastu, ma nägin neid enne, kui nemad mindi. Surupi kaldal meetri kõrgusel. Kausil, ent rootsi kestis. Läks umbes Läänemere kohal, vaatasin natuke teisi põgenike laevu. Rumala peaga teadet, hirmutame neid. Ja siis Vaksin kõrval hoidma ja umbes pullist tundi, tegelikult oleks palju kiiremini admin, niikaua kuni siis see Rootsi rannakaitserannakaitse õhukaitse Aldamas tule peale, teile. Hoiatus tulid ja, ja siis muidugi maandusin. Idealiseerimist ei olnud veel nagu oli põgenike väga sõbralik vastuvõtmine, oli, Andres ütleb, et jah. See oli üks kehvemaid, maandusid, mis ma kunagi teinud olen, sellepärast et tuur oli ühelt poolt kelleltki teiselt poolt ja oleks keeranud tuulisemaks olekski lennatud ja sisaldaks kindlasti põlistama, päris õieti. Seal oli saksa lennuk käinud mõni päev areneda, rakette kogu aeg edelast märku anda, et me tuleme. Kas vastuvõtt oli sõbralik? See oli küll, oli küll. Kui nad tähendab alguses käed öösse peigtseremooniaga, kui siis nad küsisid, et üks kapten seadusi natuke paadiga lennuki juurde ja küsis, et mis ülesandeid oli saksa keeles pisut. Mingit ülesanded tuli Rootsi põgenikena töö tulemust ja järgmisel päeval saime teada, et otsused meid installeeritud. Kaotasime vormi seljast ära ja läksime teiste põgeniculk. Võit oli väga sõbralik, ei olnud ainus Eesti lendur, kes leidis rootsi suuna. Ei, samal päeval. Kapten modellin tuli ühe lennukiga veel üks mees rahanduseelsel selleks, et naiste last kaasa võtta, ta oli ka Tallinnast kaugel ja kas keegi eestlastest ei tulnud mitte hävitajaga, isegi Roy, mitu kaks hävitajat tulid? Rootsi saab kevadel 40 riisvarakevades kuupäeva kodus ja kaks tükki läks Norrasse. Eestlased, eestlased ja, ja siis tuli gotlandi tui üks kaks Gotlandile. Nii et neid tuli üsna palju ära. Focke-Wulf, 109 kui ka noh, see oli hea lennukis oli selle võis vastu võtta. Kõrvutagem kuulduga eestlase Hans Lindemann lugu, kes jõudis Rootsi samuti vormis samuti lennates, kuid kel polnud loovutada lennukit. Loen katkendeid hiljuti raadiosse saadetud käsikirjast. Umbes kell kaks pärastlõunat rivisse sidemeid üles. Oberfenrich luges ette kapitulatsiooniakti ja Windowi. Karnasin üle oma päevakäsud, mis vabastas kõik talle alluvad sõjaväelased teenistusest. Seega olime kõik tsiviili arvatud. Selle asemel, et rõõmustada, tegi see asjaolu hoopis kõhedaks. Vastavalt liitlaste kokkuleppele pidanuksime ennast venelaste kätte sõjavangi andma. Ja seda hiljemalt kaheksandal mail kell null null. Sel puhul oli ju selge, mis meid ootab. Siber. Ainult plehku panek võis päästa. Aga mil viisil, kui ei olnud tsiviilriideid kusagilt võtta ja kuhu pageda, kui ees on venelane ja selja taga meri. Pagemiseks oli jäänud aega vaid 10 tundi. Meie, Eesti poisid, seadsime sammud kõigepealt köögipoole. Kuremaal anti vähe süüa ja seegi oli ala lõpmatult hobuseliha. Jõudsin veel õigel ajal tagasi, kui lendurid koos sõpradega punkrist väljusid, hakkasin neid jälitama. Teekond viis sadamasse, kus ühe kai ääres seisis vesilennuk. Mul ei jäänud muud üle, kui hüpata kailt lennukile, mida valvasid automaatidega relvastatud sakslased. Need karjusid lõksurk tagasi tagasi. Hüüdsin vastu, et mul pole kuhugi minna. Ühel pool vesi, teisel pool nii kõrge kai, et sinna tagasi hüpata ei saa. Lippasin kabiini, kus olid minu punkri sakslased juba ees. Kartsin, et mind lüüakse välja, oli ju eesti poissi ja lennuväe abiteenistuse vormis. Õnneks ei tehtud minust enam välja. Lennuk startis, aga oh, hädakoorem oli liiga raske. Lennuk võttis mitu korda merel hoogu, kuid õhku tõusta ei suutnud. Oli juba pime ja kell hakkas ligunema saatuslikul hetkele. Kell null null. Siis kästi kõigil üleliigsed asjad ja seljakotid välja visata. See aitas. Lennuk tõusis õhku ja me hingasime kergendatult. 1945. aasta üheksanda mai varahommikul libises meie lennuk Rootsi mereväele reborgi sadamalinna läheduses. Tuli kaua oodata, enne kui Rootsi sõdurid lennuki juurde tulla julgesid nende esimeseks mureks võimeid relvitustada. Etmist kellelgi relva kaasas ei olnud, läks edaspidine hõlpsalt meid intervjueeriti, see tähendab, võeti sõjaväe valve alla, sõidutati kaatritega maale ja viidi otseteed sauna. Saunast viidi meid bussile ja sõit läks Malmö linna lähedal asuvasse suurde vangilaagrisse, kus oli umbes 2000 saksa sõjavangi. Tegin vea, et läksin laagris lätlaste poolel üle. See asi juhtus nii, et Läti SS Waffen diviisi rügemendi üks ülemustest, kes valdas eesti keelt hakkas mind veenma, et tema rügementi üle tooliakesin missal nende sakslaste juures ikka oled. Nende rügement saavat varsti vabaks ja võib Rootsi elama jääda. Nii olevat laagri juhtkond kinnitanud. Nagu hiljem selgus, oli see vale. Sakslased, kellega siia lendasin, teatasid Rootsi võimudele, et tulid lennukiga Norraski vastavalt liitlaste kokkulepe lõunat kohustatud end vangi andma inglastele. Selle valejutuga pääsesid nad Venemaa sunnitöölaagritest ja nad viidi hiljem kodumaale Saksamaale. Lätlased, nende hulgas siis ka mind eraldati sakslastest ja viidi baltlastele määratud laagrisse. Me ei teadnud, et eraldamise põhjuseks oli 1945. aasta juulis Rootsi Rikstag'i otsus anda NSV Liidu nõudmisel Saksa sõjaväes teeninud eestlased, lätlased ja leedulased venelastele välja. Laagri territooriumil üsna suur, ümbritsetud okastraattõkkega alguses valvasid meid sõjaväelased, hiljem politseinikud. Sõjaväelased olevat avaldanud protesti meie üleandmise vastu Nõukogude liidule. Nii jäigi see must töö politsei kaela. Kui sügise poole imbus laagrisse kuulujutt väljaandmise kohta, hakkas kogu laager keema. Laagris kuulutati välja näljastreik. Eriti piinarikas oli näljastreik seetõttu, et pidime kolm korda päevas rivistuma ja sammuma köögilettide juures seisvatest toitu pakkuvatest kokkadest tummalt mööda ning asetama puhtad, kasutamata taldrikut tagasi ettenähtud kohta. Seda protsessiooni filmiti ja pildistati. Kui me olime viis päeva nälginud, külastas meid eesti kirikuõpetaja eksiilis, praost täheväli. Ta tõi meile lunastust põhimõttel, et ihu võivad nad võtta, kuid vaim jääb alles. Mis meile vaimust meie noored mehed, tahtsime elada. Järgmisel külastuskorral tõi praost tähe väljumeeli piiblid väikestes köidetes uue testamendi õnnistas meid, andis veini armuleiba, mis nälgivale inimesel momentaalselt suhu sulas. Veini sai ka ainult tilgakese ja oligi kõik. Nii et nüüd olime valmis minema Venemaale surema. Ja siis saabus kohutav päev. 25. jaanuar 1946, mil Rootsi politseinikud varahommikul, kui naljas magasime, ründasid meie laagrit iga mehe juures, seisis politseinik. Kohale oli toimetatud uus politseiüksus, sest meie valvajaid ilmselt enam ei usaldatud. Kästi kähku riidesse panna, konksud kokku korjata. Kui meie eesti poisid koridori jõudsime, avanes meile vapustav pilt. Kaks Läti ohvitseri olid naaberruumis oma veresooned läbi lõiganud ja lamasid vereloigus. Meid sõidutati bussiga trelle purgi sadamasse, kus oli ootamas Nõukogude Liidu laev Velo Ostrov. Ka sadamas muutus olukord dramaatiliseks. Ühte läti leegionäri, kes oli bussis veresooned läbi lõiganud, tiriti nagu veristatud. Loomalaevale. Hakati vastu, kuid kõik see oli lootusetu. Kontroll oli sadamas tihe, ühed andsid üle, teised võtsid vastu, nagu oleks loomi tapamajja viidud. Vene sõdurid olid kahes reas spaleeris, automaadid laskevalmis käes. Nii olid tookord laod. Loetu oli Hans Lindemann käsikirjast. Järgmiseks panime mängima ühe vana heliplaadi, mis viib meid veelgi ajas tagasi sõjaeelsesse aega. Arvatavasti ajalooline uurimine. Oi, 20. novembril aastal 1700 Narva juures ütluse ära ja suurtükkide Ko oli. 18. oktoobril 1936 avatakse Härmamäel mälestussammas Narva lahinguvõitjale, Põhja-Rootsi kuningale Karl 12.-le. Kindlasti üks ja samamoodi ka jumal on uuri AQ meile teinud. Ööme 1000 on võetud saanud 35000 üle. Jumala tänu. Tseremooniat jälgimas on prints Gustav Adolf grafolke Berna Totte kindral Laidoner, Jaan Tõnisson teiste hulgas ka Narva linnapea Jaan Lust ja tema tütar Lydia, abiellus Eenpalu. Vaid mõni aasta hiljem seisab sama daam sõjapõgenikuna Rootsi saatkonna ukse taga Helsingis. Prints Gustaf Adolf ja Värnatod kinkisid minu isale autogrammiga pildid, suured ja need olid mul portfellis kaasas ja orden, nagu ma ütlesin, oli, jäi maha põhja, sinna suvila juure ei leidnud üles. Nii IRL, kõik leidsin üles. Õpetajad ja kõik, aga seda mitte jää, aga minul oli kaasas kiri, kus folki väärnadot tervitab mu isa ja õnnitleb vetkuningas, Gustav viies andis talle selle ordeni, see oli kaasas ja siis, kui ma läksin saatkonda, tahtsin viisat saada, siis teate, et seal olid kolmes reas inimesed, kõike tahtsid pääseda Stockholmi või Rootsi üldse. Ja, ja küsimus oli, kõigepealt on telle see raha Rootsis on teil garantiid või võit tuttavat keegi ja nii edasi ja kellel ei ole, palun järgmine. Järgmine maitsen kulgeb mu härra, et üks saksa keeles rääkimine oli, et ma tahaksin teile üks küsimus. Jaa, palun. Ja ma ütlesin, aga seda ma ei saa selle rahvahulga ees füüsida. Ja siis läksime sisse, ma katsusin ruttu uks kinni panna. Seitse üks teate, ma ei saanud ju ometigi teil näidata minu tuttavad ja võtsin portfellist need pildid välja. Oi kuidas tema kohe palun astuge sisse ja nii edasi. Pill, ja kui veel näitasin seda orden, Jon saanud. Kuulge, vabandage täna hommikul saadik. Päris teie ema ja teie järele, nagu ma ütlesin, juba toetab neid asju, keegi ei tea, et ma olen seal Soomes vähemalt need me mitte. Ja läksistele ordeni kirjaga läks sisse oma saadiku juure tuli tagasi. Ei, ei, siiski ei olnud tee nimi, aga saadik lubas teha kõik, mis võimalik, et teie ja teie ema pääsevad Rootsi. Läksin jälle välja käiguhoonesse ja sõime, jõime isegi seal ei olnud ju süüa palju, hakkas siis napsu alati saada, e-vinge napsovitasid ja minuti äkki niisugune väike chill peas ja, ja läksin koju ja nimi kohviga, muuseas sain korteri omale ja see oli soomerootslane, härra lesk, thats kuulge, proua Eenpalu. Rootsi saatkonnas helistati ja paluti veel täna kindlasti sinna tulla. Peale kella kuutest jääte kilppealt natukene ruttu duši alla ennast värskendama, läksin sinna Puttides saatkond kinni, vaid see, aga kui nad ütlesid, et ma pean tulema kusagilt pean sisse minema, katsusin ühelt poolt, teiselt poolt, kui seal kõik kinni, siis helistasin ja siis tuli. Ära, ja et viimane rong läheb, et täna kell üheksa, aga meie ei jõudnud oma pakke ära, ema ütles, ma olen kõik kaotanud, mina ei lähe enne kummanni. Ja niimoodi oligi, alles hommikul saime rongiga ja üks niisugune erirong, mis soomlastel läks veel läbi Porkkala folkale juurest tuli kõik need mingisugused amet mehed ja ei tohi aknast välja vaadata ja kardin ette tõmmata ei tohtinud seda näha, et nemad neid puid juba saagisid, ma tegin piili nõia, mina siis võllu, kui muretsesin basseine ilusti, jäi näpuga vaid et mis seal on ikka nii et siis ma nägin, et saeti puid ainult ja seda me ei tohtinud vaadata. No ja nii, ma tulin siis Stockholmi ju, no igatahes Turus oli ka mul väga suured seiklused, siis tuli juba kommunistid hakkasid juba üle võtma võimu ja. Ja mõned nüüdsed saab tellida ja siis üks mees tuli jälle uue käskkirjaga, et nii palju kui kanda suudab, aga soome keeles, et mul ei ole meeles, kuidas see käis, et kas nüüd kannab seljas või kanda, suudab ja mina ütlesin mina seon nööriga kinni kõik 13 kohvrid ja vean laeva peale ja siis tuli val Luute. Rahakotti siis voodri vahele õmmeldud 100 krooni, muide ma sain osta mustal turul vääga, palju maksis iga Rootsi kroone Rootsi krooni ja et ikka Rootsis esimese võileiva saab osta nõia ja siis selle valuutakontroll seal istus üks proua, kaks meest oli laua juures, iga mehe taga seisis üks mees ja siis see, kes seal keskel istus, seisneb, et väärtasjad, mitu sõrmust mul muidugi kõik sõrmused, mis olid, kõik olid pandud, sõrmed käes. Ja siis, ja nii noorena ja loll, mõtlesin, et nutsin, laulatussõrmuse tuleb jätta kõik nii-öelda Pria antidega sai ära antud ja kellad minu loomadel ja siis minu isal oli, et Sart kui tselluloos apteeker, temal oli siis selle tsaarikulliga üks olemas ja teine oli kuldkell, mis ta ostis ühe vene arsti käes ja ma mõtlesin, et no see maa pea oma kella annan ära siis ja sõrmused ära jätan siis selle väikse laulatussõrmus ainult ja kelladest jätan omale siis ainult selle tsaarikulliga, et seda saan kindlasti müüa maha, et vähemalt sõbrad ja panin kõik laua peal, jätkasin kõvasti nutma kastajate, ütlesin, et venelased võtsid panka hoiule hõbeda ja sakslased võtsid ja ajasid majast välja ja nüüd soomlased, meie vennad, keda minu isa 15 aastat Teeennisconsuline ja maksis igasuguste purjus nende meremeestele sõidurahad kinni. Et nüüd võtate oma tütre käest Tigadjad ära. Ja siis ma nägin, et et see proua pani ikka käe niimodi hakkas nutma. Näete, ma läksin siis välja meeldivaks, härra, kes meiega koos sõitis, meie, mitte Porkkala süksinud läbi slaide, et juhtub midagi, siis tema oli väljas, küsis proov mikspärast, nutad, mõtlesime soomlased, traavisid kõik asjad. Rammul ei või olla, et me ei ole ju mitte Venemaa all veel. Lähme sisse, läksime sisse ja tema siis küsib, et kuidas on ja ma ütlesin, mis te nendega teete, et venelased võtsid riigipanka hoiule, kus kohas DNA asi hoiab? Te võite nimetada mõne inimesed, keda te usaldate ja anname siis temagi. Ja see oli vähe vähe tuttav, aga mõtlesin parem see, kui nüüd jälle Me kommud saavad. No ja siis ma läksin välja ja nüüd kui rääkimine oli, et need 13 Kohvert ma ei tohi kaasa võtta. Meiega koos sõitsid Rootsi vabatahtlikud soome mundris veel ja need, kui kehtisid misse, proon nutab, et vaat, ei lubata asju kaasa võtta ja nii edasi. Nemad, iga sõdur võttis ühe kohvri, kas tead ja minu armooniga läksivad päeva peale. Aga kõige hullem oli pärast neid Cooperit otsida, sest kõik olid laeva peal laiali. Ei teadnud, kus on, aga ikka saime kokku ja otsida tõesti. Aga sverdi noorus, kas tead ikka, noorem inimene oli, siis oli julge väelaga meiega nüüd enam Pisaks hakkame südamega, absoluutselt mitte. Nõia, siis olime laeva peal ja ma mõtlesin Lasen temal minu asjad ära tuua, sealt otsin, kus on kapten üleval, silla peal olema, komandosillal lähen sinna ei ole, et olevat all, mina parajasti jooksin alla. Nii tuleb trepi peal poolne trepi peal mul vastu see ametnik, kes mu asjad ära võttis ja mina jään seisma ja mõtled, et. Bergelad ütlesin ikka ära ja et kuidas ei, rööviti eestlasi. Aga kas teate, selles pimedas tähi ei tundnud mind ära ja ütleb. Kuulge, kas teie pro Eenpalu tunneb? Ma ütlesin, no minu onnim Pallo. Tulge ja läksime siis käekesti alla, tema piis esimese kajutis, mis ta arvatavasti oli. Ümbriku kõigi minu asjadega, siis hakkasin minanud Ma ja suudlesin teda, et ja siis ta ütles. Tõin ära teile. Aga palun, proua Eenpalu, ärge sellest Rootsis kellelegi räägi. Ma parem praegu oma karjääri ja oma perekonna saatuse teiega. Et ei, kätte said nuia, nii olid mul asjad käes ja siis ma hakkasin vennasrahvale andeks andma, et nad ikka ei pannud jälle panto hoiule nõia siis umbes jõudsime siis sinna tee peal, mul oli see. Lossi ette ja mina tegin siis emal nalja, ei tea kuskussi, prints tänab ja kussi pärna 1000 elab ja, ja kus kuningas, kuningat ma ei tundnud ju, aga siis Värnatotiga sellega on räägitud juba tuttav, et sinna lähen. Minu indla üks kaasvilistlane oli, abiellus meie Atafeega, Eesti endine atašee ning vorst ja ma teadsin, et nad elavad veel ikka Rootsis. Et kuidas saaks need teda kätte. Nii, näen korraga meie Eesti-Soome saatkonnast ühte ametnikku ja mina koedemal. Kuulge, kas te teate, kuidas Lincos ta elab? Tema ütleb, tema oli just soomlast tulnud ja ööbis oma perekonnaga, Linkurstilise ütles, aga nendel ruumi ei ole, et see maja on täis. Ma ütlesin, ega ma ei tahagi tema juure mitte minna. Laksuga sadamas ja et ikka lähme ikka koju nende juure esialgu ja pärast vaatame, kuhu me siis läheme. Nii et voo öömaja saab, olime seal, siis ajasime juttu ja siis ma ütlesin, kuule, ma tahan ikka, tuleb allagi sina kõik vastu võtnud kõik need grafiidi asjamehed ja sina lähed laagri eile ja tema siis. Nüüd lähed igatahes peakonsuli juure, Eesti peakonsul Fagreos emme hammakas meie juures, kui samba avamine oli. Sind kuidagi ja Nuisid läksingi järgmisel päeval. Kõigepealt ma sain igatahes proua Jaan Tõnissoni aadressi sain kätte just selle Fatrioosse kaudu, Fagreemias võttis küll vastu, aga ainult hallis ja, ja siis ma ütlesin. Tema ei saa aidata meid laagris. Tema ikka ei tea, me oleme juba haavandeid maisaateid edasigi paluda, me tulime just täna maal ja kõik need mööblit veel kaetud valgete riietega, nagu vanalt ikka oli. Ja aga siis, et Tõnni sunnidelefonimas tahaksin tema asja. Ei, minul ei ole, aga ma läksin oma abikaasa käest läksis kutsuma, kui proov agreos kuulis, et meie oleme seal, temal oli, et kas südametunnistus siiski, et meie juures sikke Seivad jäivad ja magasid ja siis tuli välja toebro lusti. Eenpalu, tulge sisse, kuigi meil on nüüd mööbli põlgem, ärme proua, me algasime jutuajamist siin, siin on väga hea istuda. Pehme pink oli, et räägime siis ja nii edasi, aga ma tahaksin protensi telefoni saadav ja siis tollete sisse, no läksime sisse, tema helistas prodennis sonile ja praapensonid, palub Eenpaluga rääkida. Tulge minu ei ole noh ja siis seal see suur konsul saatis meid siis lifti liftiga sõita salle ja pakkus mulle trammi raha. Uhkelt ütles ERR. Mul on igatahes ei temaga, et kui nemad niimoodi mind vastu mina vil muuseas mainisin, et meil on sadamas 13 kontsert ja need seal on meil lina ja kõik nii-öelda elamiseks kaasasnuia, siis läksime siis selle, minu emal tuli nutukramp trammis. Tol ajal oli teistmoodi käisivad need trammid ja hakkas. Seda trammi enam ei olegi ja ma isand ju rootsi keelest aru maitsev. Ta nägi, mu ema nuttis, et mikspärast ja siis nutisära ja saime siis proua Tõnissoni juure. Ja kujutage ette, selle aja jooksul, kui me ainult helistasime, oli vanaproua Tõnisson oli käinud juba kohvikus äradeid koogid ja asjad, kohvi oli valmis. Ja tema seisabki vokk, sõber, tere tulemast pro Lõstja projembalu. Siis tuli minul süsteemi. Soome kaudu Rootsi viis ka järgmise jutustaja tee. Heino Toome Soome armee lipnik langes vene sõjavangi sõja lõpul Tšehhimaal esines sakslasena, seejärel soomlasena ja saadetigi vabastatud Soome sõjavangidega tagasi Soome. Siin ähvardas seda, kui eestlast Nõukogude liidule väljaandmise oht põgenes Hanko laagrist soomlaste abil ja üritas üksi rännates jõuda Rootsi. Siis ma mõtlesin, et ma käin need kohad läbi, kes kellega ma koos vangis kes just selle laine ja hakkasid, samuti oli see, et kuidas edasi liikuda kuni umbes nikeline Öeldi, et see, et rongid on enam-vähem okei, need rongid on inimesi täis ja valvet, kust otsast politsei tuleb liigutada, seda konduktor kaasa jätta, et küllap siis saab kõrvale. Aga pärast seda juba tuleb, bussid on kindlamad, et bussis ei olnud niisugust seda viimasel minutil peale esimesena välja, et ei ole seda. Ja siis, kui selle juba Vennad põhja Sauni lähedal, et siis ei ole kumbki, siis võib veel kuskil nii veoautode peal ja lõpuaasa tuleb jalgsi minna täiesti nii kui tagaotsitava korras nagu Rovaniemist üles. Nonii, see plaan oli tehtud. Siis ma käisin muidugi sele oli mul neid tuttavaid, kellega sõjavangis koos olin ja nende saatused ka üks nende üks niietesse jooma hakanud vanemad nutsid väga taga, et poeg tuli kauaoodatud ja ei olegi enam, miks ta ei, mis, et mis seal Venemaal küll juhtub, et üks inimene nii muutub, Nansen tahab aeg ja mul ei olnud ütelda. Teises kohas oli pastoraadi, läksin noh, seal ju kõige parem sõber vangilaagris seal, aga need ei olnud ka jälle kodus ka see pastoriproua võeti lahkelt vastu ja õnnistuse ja suure seljakotiga läksin jälle edasi ja lasin mõningad, eks episood, mis ma ütlen alati, mis on eriti soomlaslikel ühes Põhja-Soomes öömaja otsimisega, jäin hiljaks ja koputan nagu teeme, videvik oli ukse peal ja kaheraudne piss on kohe-kohe vastu, mul seal noh, ma kiirelt hakkan rääkima ja et nad saaks öömajasid ja siis seal on väga lühisõna saanud, kui talle õige mees, astume sisse, püssiotsad alles kuskil alla, õigemini aga kui te olete solid, siis Pehk näitas Hibise püssiga püssiga tee peal vingumine ja siis tuleb see kõige suurem üllatus. Ta pani püssi ajal, pööras ringi tahatuppa kahetoaline maja rohkem põlkisema, läks oma tuppa, mis ta oma eelarvekellale näitas, oma pingi sinna magama, ta jättis täpselt minu otsustada, mis ma olen, kas ma olen suli või astun edasi. Nojah, seal on aga sellel jaamikkuses edasi astuma, aga ma ütlen, et see ongi ehtan soomlaslike ikka. Esiteks kas julgesin jätta. Ja siis muidugi jõudsin kase sellesse, mis oli ette juhatatud juba, kus olid Audosti juba nii, kui õige selle õde oli, seal Põhja-Soomes elas, aga see oli juba suur talu, oli ja teenijad ja kõik ja sellega väga jutule sea jättis mulle väga muret, kas oli midagi halvasti läinud, aga vähemalt Oljaatika öömaja anti mulle, piigadel oli ikka kaks noort tüdrukut all tüdrukud, et nende nende juurde sinna, aga üks oli just ära läinud ikka oma koju. Nädala lõpuks oli pühapäev laupäeva ja teisel oli kihu jälle pidule mind nagu mind sinna kvartalisse kõrvale pandud ust vahepeal. Seda ütlesite. Raike, vaata ma siin Ehine ennast kaks tuba kõrvutades, mina ja see oli see, kes pärast hakkab kiusamatule kaheka tuulega tantsima. Ma mõtlesin, et näed, vaata mu saapad tulevikuma tantsivad hästi vedagi järgi ja ja ta siis ma lähen üksi massiskas iiri tahan, ma räägin seda nagu lõbus-lõbusad, aga see näitab Soome iseloomu, et ikka seal hiired ka, et ei, ma ei julge hiirtega siin üksinda magada. Xi ja seltsiks jäigi seltsiks minule minema. Eks halvasti säetud jalgrattaga, et see on nimelt see, et mind kangesti kipitus aulu minna, kus need kõige suuremad aitajad tüdrukud olid, nad kutsusid ka nii kangesti kui sealt läbi ja mulle teiselt poolt ära mine kunagi aulu, et see on see värav sinna keelatud alasse ja see on vastu nagu salakaubakeskuste natuke, et seal on nii tihe politsei kontroll ja teiseks, et sind võid seal oodata ka, et see ei jäänud märkamata Valto poistele, et mul oli vähe natuke soojem suhted, tekkisid seal Hankos juba ja et, et võib-olla siin oodatakse, seal, ütled ikka sedasi. Kiusamine oli nii kõva, et ikka peab Venemaa Sist pühandas natuke sinna suunda, näitab ka juba teest kõrvale mul mapi peale pandud. Ja siis olen öö, läbisin metsa all ja ja eks eks, eks siis homme näeb oma hommiku, kui ma hommik, kas ma lähen või ei lähe. Ja siis põhi nagu põhjamaa metsas on puud ümberringi ja äkki vuhinal üks tüdruk sõidab mööda jalgrattaga mõõtma, vaatan imestunud järgi, nii põlismetsas hilisele ajale tüdruk ja mõne sammu rattakett läheb maha ja muidugi mina jõuan jalgsi järgi ja aitan, aitan dialeja paned peale ja sõidab edasi, jällegi, et maas ja siis ma hakkasin natuke nalja, rääkimata ristilt, sõiduriist on, käib üle jõu ja üle jõu, teil hakkab nagu nalja viskama, hakkame koos jalgsi astuma, nii. Siis ta seletab edesse põlegi, minu jalgratas, jalgratas ja siis jutustab pikalt oma elulookarja lastega Tamperes. Advokaadisekretär ja tõde on siinse tervishoiu nöörs, jätan lihtsalt puhkused ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis mul silma vaatame, liiguvad, ma hakkan rääkima endast ja ma mõtlesin natukene kõlistanud närvi ütelda, aga mina olen selle üleriigiliselt tagaotsitav. Aga change soomlaslikett seal sügaval metsas ühtegi all midagi, et ei ole, niisugune maantee on ja ka pimedas ütleme, ei, mingisugust ehmatust ei olnud, ei olnud tema näos. Ja mõtlesin, et noh, niipalju juttu millegipärast kõigist mõlemal oli nagu kaotatud kodumaa, temal ja minul ja, ja ma ütlesin, et ma magasin kuskil. Räägime homme edasi, et ega mul kiiret põlesime venda ja tema ütleb, et see ei tule kõne alla, kes sa siin metsas magedad, tule, tule, keda õe sinna ametiruumidesse. Se tervishoiuõe kvartalisse, seal on see haigetuba ja seal poodi saame küll. Aga mõtlesin, et kuidas me selle õele seleta metsa, korjad CD pealt. Kui söödud sinna ja lase mina, mina räägin ja siis ma räägin, ma ei tunne Mennetel kõik ette plaanilistuselt, sa tuled jälle kohta sõja tuttavad ja ja siis ma ikka meeles, kui ma vaatan seda, kui ta jutustas õele, seal oli sihuke muige põre seda praadi vägis, hall ütles, et lasi ja seal läks jälle siis neli päeva ja siis oli juba olu, tüdrukud olid olud ja siis mu joon läks jälle otse gospeli oli, nii et ma ei tea, kas see rattakett jälle oli nagu päästeks pandud, et võib-olla tõesti aulusime, oleks vahele kukkunud ja siis lõpuosa oli lõpuosa oli siis läks päris juba nii läbi metsade ja et üldse inimestele näoli katsunud anda mitu kilomeetrites piirini oli jäänud veel. Ma tean, lihtsalt Rohanemist jäävituslikult seal paarkümmend viis 30 metsa mööda metsa minna, sääsed, murakaid süüa ja kahe päeva töö. Ega aga natuke aeglasemalt läheb kaekesedasi vika vonka ja neid Teide teie katsioniga küsimist hoolid, aga nüüd ma avasin selle uuema napib ja nüüd on seal teetsesse aetud ja kõik isegi üks üks seik on jälle eht soomlaslik on see, et ikka no ei neid ikka murakaid söönud leiba, mis mul oli kaasas kogu aeg nendega elanud, muidugi ta toitub olija ühes kohas, näen äkki sihuke pisikene pisikene metsatalu lehm õues ja nii kange piimaimur tuli kohe ikka käima pean siis. Tiim oli ükskõik, kardab, kus ta ikke, mis tal telefoni põle ütelda saab ja lähengi ja mu memm on kohe nii hoo ja mul kohe värsket piima siin võtta, edu põide leida laua peale ja muidugi istume, isasime otse, mina söön ja hakkab juhtustamad. Asetalu on küllaltki tähtis, et esimese maailmasõja ajal läksid siit noored soomlased läksid Rootsi siis venna sealt edasi Saksamaale, kus liikumisõpetus targad ja kõige parem on enna, et kui siit minna seedeesi astmetest siia, kitsama, sealt, kes seal ei ole valvet. Võib-olla siis ma mõtlesin, et kuidas teil on, vaat et rääkisin, ma teadsin täpselt, ma teadsin täpselt, mis teil mõttes, kus teil vedelas on. Ja nii see on, ja siis oli muidugi maalin juba kõigepealt vaadanud. Tornio jõgi läheb kolarist kõrgemal, läheb rootsisesse ja ma vaatasin veel Soome poole, tuleb neid lisajõgesid ära, et siis ta peaks ikka jalgsi Eke üle saama sellest, et sest nii palju jõgesid tuleb ära suuliselt on ikka on. Ja muidugi Texe orienteeriv keeruline oli seal ka lõpuks kompassi mulle Kell muljon õiget kaarti, see oli ainult nendel risti jõgede suunaga, et jõe peal jaotuse vaatasin umbes nii kui natukene kaugemalt, mis, mis seal jõeni üldsuunda muidugi kui on aega ja siis võtsin õige nurga ja õige ja ma olen peaaegu niiviisi 500 meetri täpsusega välja läinud, kus ma mõtlesin. Ehk siis otsesel pimedat ja võtsingi selle paadi ja üle, läksin.