Kaitseliidu kalender toimetusetoa seinal teatab, et novembrikuu 24. langes Sõrve poolsaar. Kogu Eesti on punaarmee käes. Sõna-sõnalt nii ongi. Kirjas oli aasta 1944 ja just seal oli tollal lennuväepoisina pärnu mees Vaino Kallas. Palavaks läks 18 10. novembril algas turmtulega 900-st torust, nagu on kirjutatud ja kogu see tuli mitme tunni vältel lambisusi rindejoone kõige kitsamale osale, mis oli umbes kolm ja pool kilomeetrit. Ja sellest kest algasid näidet Sõrve saare lõpulahingud tulid rünnakule Eesti laskurkorpuse 249. diviis ja tema ees 109. diviis. Ja seal vist oli veel teisigi saksa väeosad seal panid väga-väga tugevasti, seevastu ja praktiliselt sa 109. diviis selle nimetus või number latakas hiljem solva saarel olemast. 20. novembril läksid eesliinile ka kõik selle meie õhutõrjepataljoni kõik teised kahurirühmad ja patareid, kes sõrmes olid, kuid osa neist ilma kahurite Ta lihtsalt jalaväelastega, me olime mööda rinnet laiali paisatud, kõik. Meil oli saadete, meid, õhe, laskemoona, rindele, liiva, hobukolonniga saadeti julgustuseks. Me olime viiekesi seal hobu kolonnil julgustuseks. Vankrid olid laetud, miinipilduja miine olid täis. Me hakkasime miinipildujarühmale, viisime miine ja see oli päris rinde külje all, see oli seal mõnisada meetrit. Ta oli seal sellel kõrgendikul seal kõrgendiku taga. Need miinipildujamehed tulid meile vastu ja hirmsasti riidlesid ja pragased, nende hobusemeestega need hilja toovad, sest lahing käis parajasti ja neil laskemoonast oli puudu või millisest oli puudusel just sel hetkel tulid sealt kadakate vahelt tulid välja üks grupp sõdureid ja meie imestuseks need olid vene sõdurit, punaarmee vorm oli seljas, aga nad olid nende kõvast Yorkade väe lima sinelid deta. Need oli viis tükki ja kuues oli teki peal kaasas. Neljandal jalast oli haavatuid, nad viitada kaasa ja nad olid meist, läksid mööda, üks sakslane tuli nendega kaasas lontides, tagapool oli automaattuli 200. tõmbas sigarette, poisid tuli eilse meiega statisti keeles juttu eesti keeles, eks ole, me astusime kohe juurde senna ja tähendab tunnistamine käis üle meie peade, kuna seal oli kõrgendikul ees kõrgendikud. Aga käis lahing parajasti küsima, et kus te poisid lähedalt, kus punavägi põrutab, eks ole nad ja väga imestunud sellest, et eesti poisid seal ütlevad, et nemad on 26. aasta poisid Tallinnast mobiliseeritud ja nad on rindest üle tulnud ja ajasime juttu, me küsisime nende käest, et milline, milline olukord seal Eestis siis tegelikult valitseb ja poisid ütlesid, et ärge ta sinna küll mehed tükiga, eks ole, seal pole teil midagi teha ja see oli siis selline esimene esimene info, mis me saime tegelikult sellest, mis Eestis sel perioodil toimus tähendab 23. novembril 1944 teatavasti toimusid Sõrve säärel ju viimased viimane lahing, mis oli üks kõige verisemad ja kõige tugevamaid lahinguid. Punaarmee turmtuli algas kusagil lõuna paiku, vist kell 13 ring algas turmtuli sellele kõigele vastase jõud alustasid, alustasid rünnakut. Sakslaste väegrupijõud olid jäänud juba kaunis väikeses, sest viimase viimase nelja päeva jooksul oli Sõrves saanud haavata üle 2000 mehe. Me teadsime, et see rinne pütte tähendab, kes meist eespool olid, pidid meist üle minema, pidime niiviisi hakkama taganema üle ühe kogu aeg. Aga kusagil keskpaiku tuli mööda ahelikku tuli käsk, et kõigile positsioonid maha jätta, Ta, ja tõmbuda Iide küla taha teispool küla serva teatud kohta koguneda. Me tõusime sealt üles, juhtus veel niiviisi, et me olime praktiliselt kaks ööd, olime magamata täiesti kohe ja üks minu kaur rühma poiss, Pärnu poistsin Harrizardson. Aga tema ütles, et mina, poisid ei jõua siin, annab niiviisi olla, et ma lähen viskan siia seal üks kelder oli lähedal talukelder, kivikelder, ma lähen viskan natukese pikali, kui tõesti madinaks midagi läheb, ajage mind ka üles, eks ole. Ja noh, me läksime seal kribinal-krabinal minema, ruttu siis sõna-ide külast läbi minema ja ja juba olime tükk maad läinud, kui järsku tuli meelde, aga Harry, kus jäi, ma jooksin tagasi ja raputasin Harri ülesse siis. Ja hakkasime kahekesi siis minema ja ühe ühe aida räästa alt läbi minnes seal eelides ikka majade vahel mitte ühkingi inimesi ei olnud mitte ühtinud. Järsku üks miin tuli, tuli Sapste me jätta jalg, et tema ja se stabilisaator Victor tegi ver lopa-lopa ilusasti seal, eks ole. Nonii õnnelikult lõhkenud, eks ole, et oleks kindlasti jäänud. Siis pääsesime nii-öelda omade juurde tagasi sinna ja seal korraldati siis seda taandumist. Keegi major oli seal maa, maaväe major oli, andis seal korraldusi. Heli tekitavad esemed maha, kataloogid, seal veepudelit kõik, kõik, mis võivad heli tekitada, jätta, visata, minema, kaasa võtta ainult käsirelvad laskemoona tankirusikad ja hakkame liikuma Sõrve saare tipu suunas, kus peavad meid ootama dessantlaevad, mis meid ära viivad, aga tegelikku evakueerimine oli alanud päev varem, juba 22. öösel viidi ära haavatud, dessantlaevad olid juba istunud sääreranda ja nii me siis hakkasime liikumaide küla alt, kus oli väga erinevate väeosade sõdurid olid koondunud sinna. Neid võis olla umbes viis-kuussada meest, seal hakkasime liikuma. Ühte külavaheteed pidi sääresuunas. Ilm oli taevasele kaetud selliste pilvedega, kuigi sadanud ja hästi pime oli ja liikunud seda maanteed mööda, olime saanud mõned kilomeetrid liikuda, kui järsku Avatisele kolonni pihta kahurituli oli surnud, oli haavatuid, aga see tulistamine liikus piki seda maanteed ja maantee külge liikus meist ettepoole. Ja hiljem edasi liikudes me tervisemaja siis võtsime kaasa haavatud, kes maha jäid. Püüdsime neid aidata ühte väga tüseda sakslast, ma kandsin peaaegu pool kilomeetrit, toetasin tal oli, jalg oli läbi lastud jalaga Tilpas minu õla najal. Ja siis ma enam ei jõudnud, ma kasvult olin väikene ja see oli hästi suur mees, eks ole. Ja siis ma palusin ühte teist tema kamraadi, et ole nüüd hea mees, jaganna, sina ka, kuigi keegi ei tahtnud võtta tegelikult, sest kõik püüdsid, kuidas kiiremini sealt minema saada. Jõudsime siis sääreranda täpselt samasse kohta, kus olime jätnud kolm päeva tagasikahurid. Ka meie isiklikud asjad ja kogu varustus oli seal, oli suurte telkide või nende presentide alla oli pandud kahjuks oli seal juba keegi rüüstamas käinud, isiklikud asjad olid läbi otsitud, mul oli akordion kaasas seal akordioni oli pikaks pikaks venitatud selle maa peale seal ja mul oli nii kahju teda sinna jätta, aga midagi teha polnud. Oma kirjad ja pildid sain Ta oma seljakotist pissinud vöö vahele. Ja siis arutasin kohe selle, tähendab dessantlaeva peale, kas ta oli päris viimane, seda ma ei tea, aga tähendab üks viimastest kindlasti, sest ühtegi teist laeva rohkem ei olnud, aga tulijaid oli veel palju. Noh, see grupp, kes seal tuli, need läksid, mahtusid kõik laval ära, tähendab muidugi see kolonni esimene pea ilmselt läksid juba teiste laevadega minema. Me olime tegelikult ühed viimased minejad laeva dessanttalu, seal umbes samasuguse aparelli. Kui nüüd selles Estonial juttu oli, see aparell lastakse alla, seal on peaaegu madalasse vette ja sealt on, saad, tuli natuke mööda vett minna, siis saab juba nii kergesti laeva kohe ja viimased mehed jõudsid seal aparelli peal, kui seal tõsteti üles öelda kallutatisena laeva sisse, aga laev oli nii tohutult tihedalt, oli mehi täis ja eespool olid haavatud, haavatud olid laotud sinna presentide ja kanderaamidega ja nii edasi ja nii et need mehed järjest tulid peale surusid, vot, aga seal oli ju, seal oli ju sadu sadu mehi, eks ole, peal. Need sajad ja sajad mehed viidi kuramaale järgmistesse lahingutesse Kuramaa kotti, kus ei alistatud sõja lõpuni. Mandri-Eestis ehitasid äsjased sõdurid metsavenna punkreid või püüdsid võõrais paigused varjata või riskisid siiski kodutee jalge alla võtta. Jah, no mina hakkasin Siberis maanteed mööda minema, mõtlesin, mis mul siis teha, et ma lähen mööda maanteed, mul oli siis 30 kilomeetrit minna sealt oma kodu. Ja mina marssisin siis üksipäini edasi, siis me enam ei tulnud mitte kedagi, Asta ei ühtegi sõjaväelast ja jõudsin siis mina kodu. Vaatan mul oli meil talus väike maja, seal kõrval, ühed Narva põgenikud elasid seal sees juba. Viies oli kingsepp. Aatom. Isa, üksi bänni, lähed sinna. See kingsepp istub toas köögis, õllekann laua peal. Kus teised on, ütleb, et isa on, ma ei tea, must on, aga teisi ei olegi. No kuidas ei ole? Et näed, vennad tulid siit läbi ja võtsid ema ja õe ühes ja, ja läksid ära. Saksamaale, mis tahab mäletada, mis ta ütles, mis. Jäi press keeletuks osanud tükk aega midagi aru saada, siis tuleb. Muidugi isa oli, isa, tuleb vorstiks ja ütles ja nüüd ma olen puhta üksipäini, näe, naine läks minema ja tütar ka jaa, jaa. Ja pojalapsed ja kõik. Keskmine vend oli seal külavahel, oli üks gaasigeneraatoriga Saksa auto maha jätta, tuli selle käima, ajanud, seal ja auto peale korjanud kõik ja ja õieti neid kohapeal ei saanud kaudu peale kuratan teisendatud, hobusega läinud, eks ole. Aga siis tema oli autoga järgi sõitnud ja siis oli saanud tee peal kätte ja siis oli ühe ühes sõjame, üks sõjamees kah, kes põgenes sealt. Kuidagi oli ja oli siis selle hobuse, selle kätteviise minu koduisal tagasi, eks ole, ja see oli siis selle hobuse ja vankri isal tagasi 1000. Või juba venelased olid siin sees olnud, see oli ka, ma ei tea, kus kohal need olid seal Mäo Mäo kandis, kus nad oli kätte saadud selle autoga auto lisanud ja pandud peale ja sõitsid siis Virtsu viimase laeva praami peale, saivad, sõitsid koos oma peredega kaks venda kosmosesse kummagil kaks last ja sõitsid siis Kuressaarde Kuressaares. Asi pandi seal laeva peale, ema ja õde laeva peale ei läinud. Ema parem ma suren siin kodumaal, mina ei hakka, laeva peal läheb nirk põld enne mäng ja nagu ema oligi ka maal elanud ja seda merd nägi Tallinnas võib-olla käis mina nii suur või tema on niisuguse asja peale ei lähe ja ja olid siis õega maha jäänud ja siis meil on asi kaugel, sugulased, ma ei tea, kas me oleme Saaremaalt meie suguselts kõik või ma ei tea, kaua, vanasti olime nimi Holmann. Ja seal Sõrves elasid siis üks nende sugu kaugelt kaugelt sugulane, üks naine ja ta oli siis meil olnud isegi teenimas käinud või tööl olnud paremal ja siis sealt üks mees, kas oli siis meil omal ajal listi Al kraave kaevamas käinud ja Sõrves ja siis läksid sealt Kuressaarest sinna omandanud tuttavate juurde. Ja seal olid siis seal ja tead, nad käivad sinna sisse selleks Sõrves enne saanud sealt tugevamana, seal lahti löödi, vabastati ära nagu öelda armee poolt, nad olid kõik ajasel ja siis oli see Sõrvest Saksamaale viimine siia pere, kus nemad olid, ka pidid Saksamaale viidama, aga see pere ei tahtnud minna ja olid läinud metsa kaevanud, tegid punkri, olid sealsed metsas kuskil ja siis minu õde ema olid ka seal metsas. Ja siis, kui see armee Eesti korpus ja mehisena paatide laevade pealt sinna mett loobetigis pidid dessandi tegema Sõrve säärde, siis paljud uppusid ja paljud summa ja mõni pääses ka ja ühte ma tean, kes on vangis olnud Kanadas praegust. Ja, aga üks oli siis haavatu mingisugune ja oli siis sinna metsa roninud jõud nende punkri juurde ja siis nad seda, see oli üks Eesti korpuse mees siin sedasi punkris hoidnud. Ja sakslased olid hiljem avastanud selle punkri, küll aga olid löönud käega, et ahaa, siin tulge edasi, siis, eks ole, siis olid juba need teised olid evakueeritud, ega siis neid enam ei hakanud tagantjärgi viima ja ütles, et aga õnneks selle koha peal, kus nemad olid, seal metsa, seal lahinguid ei toimunud, eks ühesõnaga. Lahingud olid põhja pool Sõrves, eks ole, kui rinne juba läbi murti ja siis oli nagu sakslased evakueersid, jätsid selle selle maha, eks ole, siis nagu noh, neil läks õnneks edasi. Ja siis jõudis ema jõudis kodu, mina olin juba töödebatist siis Tallinnas uuesti sõjaväkke vene vene poole peal olnud mobiliseeritud ja nemad jõudsid jõululaupäevaks just koju veega tagasi sealt kas vennad jõudsid Saksamaale, vennad jõudsid Saksamaale, sealt läksid ära ja elasime Kanadas ja ja seal on nende järeltulijaid, elavad Ühendriikides ja Kanadas ja osa ei oska eesti keeltki enam ja mõni mõni saab mõnest sõnast aru, nii et minu suguselts on maailma mööda laiali, üks osa, üks ots on Austraalias, emapoolsed sugulased Austraalias. Selle onud stardivad nende lapsed seal ja nii, et aga Saksamaal ma ei teagi, olemas oma suguvõsas kedagi. Kauade TÖÖ Patti vormigantsite. Oli siis oli bändirõngas, käisin vahepeal, käisin ülekuulamisel ice ja ja, ja niikaua, kui, Oli siis niisugune moment, et kasvamas käest hüü, ma tean, just seda tuli mana aastat koju patisolin vaata meil toodine plassovi mehed toodi debatiga ja seal oli üks, üks elektriinsener oli, see võttiski minu sinna omale Electrolux. Me saime ja noh, ma nagu vene keelt jagasin ja siis ma ei teagi, mis rahvusest kesta ja mis ta oli, aga siia organiseerisid Kemaatikule. Tahad, mine kodu, kirjutati mingisugused fiktiivsed paberid ja käi käi kodus ja siis pidigi puskarit tooma jälle ja natuke söögipoolist kahjus tüki sea ihu ja niimoodi. Ja siis tema andiski mulle jälle kuule, et uus aasta tuleb, et tahad, küsib, kas tahad minna koju, mõtlesin, miks ei taha, noh, näed, ma teen sulle paberiaga. Püüa ikka ettevaatlik olla. Ja, ja siis. Aga tema, tema oli muidugi, ta ei olnud mingisugune kõrgem ülemus, Tony, ainult elektriintsina elektri asju korraldas seal debatis miinisadamasse, ehitasime seal, pesitseb püüdja. Ja tulin koduja. Ja mida ma ei noh, niimoodi ma räägin siis, kus oli juhus. Tamsalus istusime liigse susla peale, aga saime, enne olid ühed tüdrukud ja neil oli seal napsupudel ühes ja ja pakkusid napsu ja seal Tamsalus tükk aega ja ruumi saime juba kokku, hakkasime rääkima ja ja läksime siis vagunisse seal ja kaubavagunid ja pimedad. Istume seal vagunis ja võtsime napsu ja, ja tuju ja hakkasime eesti laule laulmas, ei mäleta, mis asja istama mehe miel või mis, mis mingisugust laulu. Aga seal mina ei pannud tähelegi, kui istusid need korpuse mehed solid sees. Ja ükskord tuleb üks. See oli leitnant, seda ma tean, kindlasti tuleb sinna ja küsib minu käest. Noh, mina ka, see vormis debatis oli ka vene sõjaväevormis ja ja küsimus on, kas juba dokumente, mis dokument, mis kontrolli sina oled, läksime sinna raksu. Jah, mis laulu te laulate siin nõukogude-vastast propagandat õieti on ja asi mis? No mis me seal hakkasime enam mulle mehetuselt meeles läks läksi sõnadega sõnadega, eks ole, niimoodi, ja mina ütlesin ka igavest reeturid või mis ma seal neil pahast ütlesin, jah, küsib, kus sa maha lähed. Kas, mis sinu asi on? Ma ei tea. Mis seal siis oli? Ja tema sai aru, et need tüdrukud lähevad seal majangul maha. Tüdrukud ütlesid mulle, kuule, võta manna, mu seljakott katsub ajangul maha tulla. Et parem mina, mida siia siia ütleski, et sõidab meiega ühes paidesse, ohvitser sõidab paidesse, vaatame, mis mees sa oled. Ma ütlesin, midagi ei sõida küll, ma tean, kus ma kaugele, kuhu ma sõidan ja noh, tüdrukud hakkasid seal vähem kui jaamas maha minema, eks ole, ja ajasime juttu ja seal ja lehvitamise ja. Mul on seal pajangult koju vähe kaugele minna, kui ero jaanist, eks ole. Ja noh küll ja see ohvitser väike seal minu kõrval, ega siin maha sa ei lähe, ma ütlen, muidugi ei lähe, mis ma siin maha lähen. Mul pole siin vaja maha minna ja. Ja noh, vaatasin juba, jaamaülem tuli välja juba see ketas bioossel ja vilepius ja et iga minut on äraminek ja short, tõmbasin ta käest lahti ja hüppasin ka maha, aga tagant hüppas mulle järgi. Aga ta oli vähe pisem mees kui mina ja, ja ei lähe kuhugi, ei lähe kuhugi, kus sa lähed ja tõmbas nakaani välja või? Püstoli tal lasen, lähed ja eksjaamaülem nägi, et meil seal vagunis niuke kaklus hakkas, andis vilet. Kohe rong hakkab liikuma, rong hakkas liikuma, tuld peale tuleb peale karis mulle midagi tule peale ja lase, kui ta viinaga ei võtnud julguse juures vaikselt. Ja siis ta jooksis, hom läheb, siis ta hakkas jooksma, juukse. Olgu peale, aga ei, ei olnud ikka nii hull ei olnud, et oleks hakanud laskma. Aga oleks võinud vabalt võib olla. Aga ta teadis, kattega siin mahalaskmine ikka niisama lihtne ei ole küll. Ei tea ju, kelle maha? Ei tea ju kellelegi, rääkisid küll nihukest hullu juttu nõukogude liidu vastu, aga, aga mine sa tea, nõukogude neil nendel neil oligi, nii et lehmad kah tegid niimoodi, et õhutasid nagu öeldud, eks ole, mõtles, et järsku on niisugune meeskluatiivilki lasta. Vot niimoodi need eesti mehed omavahel siis juba kohe-kohe, kui kuulsid Isamaa vist sõna või laulu, olid kohe harjad punased sinisellega oli siis minu sõda lõppenud. Algas siis teine sõda, kui sõitsime Venemaale ja siis seal mäletan Ülemiste jaamast, kui ma olin arreteeritud ja ja siis üks vanamees hakkas laulmate Riksus raksus raudtee rong ja hakka piirama ja teekond algas kaugemal algas Siberi ja kaugemale veel. Aga seal pikk-pikk laulise vana ana laulis seda laulu meile seal. Aga noh, nii et esimesidki sõnad on mul nii katkendlikult meeles, ei ole seda riimi enam meeles, kuidas, aga see oli tõesti niisugune laul, mina polnud enne elus seda laulu kuuldi, ma pole peale selle seda laulule kulunud. Esitame viimase küsimuse, millal ja kuidas tema vabaduse kaotasite, kuidas tikk kinni võeti? See oli, see oli väga-väga koomiline. Minu külast oli üks poiss, kes oli noh, oli ka kuigi palju Saksa sõjaväes olnud mopiga. Aga ta ei ütelnud seda. Ja siis, kui sikud lammastest lahutati, kui mop tehti, eks ole, alguses võeti kõik kohest pärast, hakati lahutama Saksa sõjaväes debatti, kes ei olnud need korpusesse, ta kukkus ka korpusesse, korpus viidi, hakati rindele viima, siis ta pani metsa ja ta oli seal ja siis oli niisugune asi, kuid taadi metsast kätte, tema käest küsiti. Kuule, Tallinnas, kas siin mõni tuttav ei ole kuskil kes teab, et kus see saksa ajal olid, miks ei ole, näed, see on nii oma vend oli ka tema andis siis meid üles tunnistajaks. Ja, aga teate, kui bow tunnistajaks oled, siis sa oled ise ka Siiesson piidi siis Narva maanteel oli see ülekuulamiskoht, läksin sinna kõigepealt hakata küsima, kus mina olen olnud, ennem ei küsitud tema kohta mitte midagi, küsiti, kus mina olen olnud. Valetasin küll suure hunniku kokku, aga tema oli juba erajõunud rääkida, kus ma olin olnud järgmine kord, aga mul juhtus väga hea ülekuulaja niuke, noh ta ei ütelnudki kurje sõnaga, mulle. Aga kõrvaltoas, kus käis mürin ja taburetid, lendasid ja teine ülekuulaja oli. Ja, ja siis lõpuks tuligi niimoodi, et noh, mõtlesin ka ta räägin õigust, mis asja siit. Vaata, kuidas sa valetad, läheb meelest raju. Aga, aga tõde, see, kuidas asi on, see ei lähe meelest ära seda, seda räägilikena enam-vähem ühtemoodi. Aga kui sa millingsho välja valetad meelest läinud, kuidas tappa, kuidas ma eelmine kord rääkisin ja üle kuule ütles kohe, et noh, näed, sõber räägib sulle nisukest juttu, et seal olid, läksid vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, et arst, et siinse räägitud mopitud. Vot niimoodi see asi algas. Hilissügiseks 60 aastat tagasi oli umbes 10000 Eesti sõjaväes toimetatud Saksamaale kus aga ei olnud vahet, kas viibida rindel või tagalas. Juba 1943. aastal oli alanud saksa linnade lauspommitamine. Nevekla kui Eesti sõjakooli lõpetanu Olaf taru mälestusi teekonnalt väeossa. Dresdenis oli parajasti kõva pommitamine Dresdenis läbi sõites ja kohtasin ühte meie diviisi aurustunud füüreri või kapteni. Tekkis vestlus, kus ma lähen Berliini, hull oled vä? Hull oled või? Kes sind seal ootab? Läks kohe sinna. Fond läight jälle, ma ei tea, kuidas see rinde lähetus, punkt või kuidas, ma nimetame teda, eks ole, sinna lasimusele marsi käsu ringi muudeta tagavarapataljon Hammer ja nii ma sattusin, lai hammer seal tagavarapataljoni Eesti diviisi Eesti diviisi tagavarapataljoni, ütleks küll sealt tagavarapataljon, edasi rattataks aga mind edasi saateks rinderinne jõudis sinna, sammus sealt sammast, hammerist läksime rindele ka reedel, ma sain väga vähe olla noore lipnik, kuna ma sain olla vist nädalapäevad, kui ma kukkusin juba kinni. Kinni ja vangi tähendab, sõjavangilaev seal piirati sisse. Ja ma olin üks vähestest kes, olles üks viimaseid mehi paremal tiival, kelle nina alla visati käsigranaat läbimurdeajal ja majja toimetama, maha ja pataljon kadus ja ma ei tea, kus see pataljon organisatsioon murdis ilmselt läbi läände. Kaotasite teadvuse, ma kaotasin teadvuse ja see toimus kõik lõuna paiku ja ma tulin teadvusele tagasi. Päike hakkas loojuma kusagil õhtuni, et mul üks viis-kuus tundi ilma teaduse vahepeal jälle kõik vaibunud, vahepeal ei ole kõik mööda, mida või keda nägite. Silmad lahti tegite? Kui ma silmad lahti tegin, nägin tihaseid, istusid mändi otsas, helistasid ja siis nägin seda Maksimi mis ei läinud minu õnneks. Kelle, millel oli tõrge, millega nad ei saanud meie rivi maha kui kaugeltzeri. See oli kusagil 10 sammu kaugusel. See oli otsapidi liiva sisse lükatud, ei ühtegi venelast, ei ühtegi meie langenud mitte kedagi. Ihuüksi esialgu mõtlesin, kas ma olen teises ilmas või olen ikka reaalses maailmas veel. Vaata, sina käed-jalad on kõik alles, kõik liiguvad. Mis juhtus, siis panin selle asja kõik kronoloogilise käigus järedel taha. Mina sattusin ühe Maksimi pesa peale. Ma mäletan neid nägusid, isegi seal istusid kolm mongoli seest pilusilmset. Nendel oli tõrge. Nemad ei saanud oma õmblusmasinat tööle. Mina käigu pealt, mul oli püstol 38 käigu pealt lasinaid pestolisse, aga ma ei saanud nendele pihta ka. Ja aga siis nemad viskasid sealt mulle naadi nina alla. Seda ma mäletan ka veel, et ma nägin punast tuld, rohkemaid kadus mõistus ära ja sellega üleni oli punane, tuli kõiki. Ja siis ma sinna ilmselt kokku kukkusid. Ja nemad omakorda mõtlesid, et see mees küps jah. Nemad mõtlesid, aga ilmselt terve see pataljon, ma kujutan ette, et situatsioon oli sellega, ma täpselt ei teagi, neid oli terve pataljon, meid oli kusagil ligi 400 meest ja neid oli, neid oli punaarmeele, see oli meil vastas kõige rohkem rühma jagu kolm 40 meest. No mis teeb, mis teeb 40 meest 400 vastu, kui meie oleme, meie elu on kaalul ja me jooksime tormi ja anname kõikidest relvadest, mis meil käes on, tuld. Ja see pataljon murdis läbi ja ma ei ole kuulnud siiamaani, mis nendest meestest on saanud. Aga teie ette maha, mina jäin maha ja siis ma seiklesin paar nädalat, ma püüdsin ikka hiilida rindele võimalikult lähedale ja püüdsin ikka omade juurde saada läände ikka läände. Aga see mul kuidagi ei õnnestunud, sest nemad olid motoriseeritud ja mina olin jalgsi. Ja noh, Koaegses redus olemisest, niiskusest, metsas olemisest, jalad hakkasid paistetama. Väsimus tekkis ja mind võeti kinni une pealt. Ma murdsin ühte mahajäetud saksa tallu sisse vahetasin pesu, sõin igal pooleli toitu külla külluses prae tulid ahjude inimesed ära põgenenud. Sõin ma nüüd paar tundi Tuguni ja siis liigun edasi, aga minu tukk läks hommikuni välja. Ja mind äratati ülesse. Vene automaadiga suruti mulle ribide vahel Staway prits. Ja siis hakkas see, palju neid kinni võeti ja see oli ka mingisugune staabiväeosa. Minu meelest seal oli kindrali mastaap, neid oli vist üks 40 inimese ringis. No siis nii teie kui nemad olid välja valinud hea maja. Jah. Mina olin selle asja autor tegelikult. See kindral paistis vist tulema üks ukrainlane või kasakas vikist, oli, käis niisugune lambanahkne pulka oli õlgede ja. Mind ta ei vaadanud erilise põlastusega ja erilist sümpaatiat mulle ka ei näidanud. Küllap tuli vange varemgi näinud, ilmselt jah. Aga ma olin üks tema meelest ristiks õnnetu Fritz ja muud mitte midagi. Kuidas nad kohtlesid teid? Üldiselt rahuldavalt ainult vangilangemise momendil, kui olid mul relvad ja kaarditasku ja kell juba ära võetud tuli üks purjus leitnandi nokk ja see jäi sellest sõjasaagist ilma, oli väga nördinud. Ja kuna ta oli vindine, siis ta tahtis kohe mind maha lasta. Aga siis astusid teised mehed vahele, jätsid, poiss on juba kõik omal äraandmistal on ja vangi enam maha ei lasta ja noh, ühesõnaga tarutleti joobnud mees minema sealt. Aga ta oli pettunud Temaie püstolist ilma ja kellast ilma kaardi taskust ja teised olid nobedad temast. Siis sealt edasi läks siis nagu ikka käis, viidi sinna vastuluuresse Merzzy. Ja hakkas üks pinnimine ja keerutamine. Mina muidugi valetasin, panin oma fantaasia nii palju mängu, kui ma oskasin. Lihtne, reamees staabikirjutaja püssi peaaegu pole käes hoidnud. Umbes niimoodi, eks ole? Ohvitseri kõlakuid, need olid olemas, aga need olid moondamis riieti all ja nendest tasapisi ma sain kõik lahti. Kõik oma rünnak, märgide, heida medalid ja kõik, ma kaotasin tasakesi ära, samuti õlakud tee peal tee peal. Jah, nii. Ja kõige huvitavam on see, et minule määrati, kuna ma vene keelt ei valdand. Ja põhimõtte pärast ei tahtnud rääkida ka mingil määral sain aru, väga vähe, aga ma ei rääkinud. Ja mulle määrati tõlgiks üks volgasakslane. Võrdlemisi tore ja vaikne mees ja minu meelest tõlkis ka väga objektiivselt. Aga noh, tema, tema sai sama saatuse osaliseks kui mina, kui ta oli minu ära tõlkinud, siis istusime pärast koos all keldris, seal eeluurimise keldris koos. Tema saatus ei olnud parem minust. Ja vist tribunali all käisime ka koos. Ja siis mõisteti mulle 10 aastat vabadus 10 aastat paranduslike töid. Töölaagrites pluss viis aastat õiguste kaotamist. Kus kohal see see rohunal tsentri suunal oli? Press, laul, lähistes, likviidsus. Ma olin vangis, aga Tripolon siiski Laušaši tribunal. See oli saksa ala tookord press, looli, saksa linn, aga hiljem anti üle Poolale. Ja no Ihammer ja liiginitsi ja need on kõik seal praeguses Poola territooriumil. Ja sealt ligi Nizzas, ma mäletan selgesti sõja lõpupäeva, ilus ilm oli. Kastanid õitsesid mist, pais paistsid läbi trellide ja venelased lõid seal tantsu, laulsid oma katjušasid, aga meie ootasime, tähendab ärasaatmist, ärasaatmine toimus ka mõne päeva pärast. Saadeti enne neid hoovi, kus oli mitukümmend 1000 ongi ja meid ei võetud hoovis vangilaagrisse vastu, kuna see ei olnud veel enne meie kohale jõudmist tühjaks teha ja siis me 24 tundi olime laagri kõrval kartulipõllul vihma käes. Kartulivagude vahel. Ja kes püsti tõusis, kuuli sai, terve põld oli neid istuvaid vange täis, seal muidugi suurem osa neist olid venelased. Ülejooksud ja vangi andnud punaarmeelased. Neid huvitasid täpselt sama saatus, mis meid. Neid mõisteti 58, üks p. Paragrahviga. Meid mõisteti 58 üks A paragrahviga. Ja siis Loovis ei peetud meid väga kaua loomist, laeti meid rongidele ja hakkas minu elu pikim sõit tähendab hoovist Magadani mis kestis ligi poolteist kuud. Algul raudteel, laevadel, algul raudteel, siis väike lühike peatus jälle vahevangilaagris siis laeva peale ja siis lõpetab Magadani Magadanis laeti meid veel nendesse treilerit ja seal oli spetsiaalselt kohandatud rauast treilerid, nagu neid praegu on need raskeveokid. Ja et see sõitleks läbi kogu Venemaa läänest läänestit Vaikse ookeani peaaegu kampsat kani välja, eks ole. Magadanist viidi meid veel edasi, 1000 kilomeetrit kaevandustesse kullakaevandused olid põhiline selle, selle rajooni nii-öelda tootmispiirkonnad. Meie ei olnud ju harjunud need nende tingimustega. Teate, see pärak, kus te sisse läksite, kus te elasite, see ajas teid öökima. See kullamuld ja igikelts, see oli mingisuguse niisuguse, kuidas öelda vastiku imala. Haisuga meie riided, kõik mehe haisesime selle järel, eks ole see kõik mõjustajate reaalne Kaavel. Et sa oled nüüd vang ja sul on 10 aastat ja mis on kõik lootusetu. Aga sellest tuli kõik üle saada ja esimesed kaks aastat olid õudselt rasked. Aga siis. Ma hakkasin puurima, kuna puurijatel oli soodustus ühe aastaga teenida välja kaks, kolm karistusaastat ja ma olin noormees ja siiski tänu minu ema heale köögile ma olin füüsiliselt võrdlemisi tugev. Ja ma läksin puurijaks ja see see päästis mu elutöö oli küll raske ameerika puurmasinat kaalusid 16 ja 12 kilo, vene puurmasin kaalus 32 kilo, ise ma olin võib-olla vaevalt viis 60 kilo, selle masinaga tuli mul tööd teha. Algus 12 tundi, siis kaheksa, siis kuus ja lõpuks oli niimoodi, et neli tundi meheni puurisime siluetti nii rasket. Aga tänu sellele, et ma hakkasin puuriaks, minu elutingimused paranesid. Ma sain topelttoidu normima, sain hülgerasvaga kamakas hülgetekki normaalsest temperatuuris sulase värises, aga ta oli rasv. Ja kuna ma olin puur ja siis mul tekkisid juba toidu ülejäägid ja siis ma organiseerisin, meid, oli laagris 12 13 meest, eestlased, ma mõtlen 12 13 eestlast sama saatuse osale leegioni poisid. Siis ma, kuna ma olin puuri ja ma olin paremini varustatud, ma olin paremini toitlustatud, siis ma organiseerisin seal mehed pärast tööd, kõht on tühi, tulge minu juurest läbi, meil on seal laua peal leivapätsid virnades sate tüki leiba jälle natukene lisa ja siis organiseerisid kaklesid, pakid käima, siis tegime niimoodi, et kes sai pakki segudsus kohe eestlased kohale, tegime naks naks õhtaga selle paki klaariks, muidu venelasteks varastanud niikuinii ära. Ja niimoodi mul kogunes niisugune 13 meheline salk kelle juhiks ja, ja ühesõnaga reaalseks toeks, ma olin kaks grupp, et aru jah. Kuna ma olin ise saanud natukene jalgade peale ja siis püüdsid teisi iga aidata, mõni oli väga lootusetu nina norgus aga siis tänu sellele, et hakkasime sidet pidama, hakkasime neid pakke ühiselt jagama, käisid niru verest isa leivatüki saamas. Tekkis niisugune tore. Ja niimoodi ma vedasid läbi 12 meest, üks 13. üks suri ära, kuna meil oli neil näljaperiood. Kuu aega me ei saanud leiba ja siis hakati varustama meid jahuga, aga pagaritööstus ei olnud võimeline nii palju leiba küpsetada, kui oli vaja, siis anti meile toores jahu anti kätte igale mehele, näete, see on teie võlg. Ja kas see õnnetu mees suurest rõõmust saades kätte selle padjapüüri täie jahu, tegi endale jahuputru, mis oli pooltoores ja siis vistutas seda sisse niipalju, et tal, vaesel mehel soolikad läksid sõlme ja teda ei saanud enam päästa, suri suurte valude, aga 12 meest, need jäid ellu ja neid ma püüdsin ikka moraalselt toetatud poisid, tuhka see 10 aastat niikuinii saame varem lahti ja niimoodi need need kõik naasesid kodumaale tagasi. Tallis Troy see mõjupiirkond hakkas peale ju Magadanis mere äärest ja see läks ülesse Jäkuutiasse välja, see oli ju nii suur. Ja need kaevandused võib riskid nagu neid nimetati, need olid ju. Ühe teisest eemal seal 100 200 kilomeetrit ja oli juhuseid, kus meid oli eestlasi, näiteks esimene aasta, ma mäletan, oli meid eestlane, eesti brigaad. Üks nõmmemees, näider, nõmme, linnaraamatupidaja oli veel meil brigadirid, aga see esimese külmadega likvideerus brigaadi iseenesest, sest vanemad mehed lihtsalt kukkusid kokku. Noored jäid noor, noore organism noore organismi, vana on vana. Ja need olid toredad mehed, kõik nad olid põhiliselt nõmmemehed, kes oli omakaitses kusagil püssiga käinud sillavalves või raudteevalves, kes olin tühjade asjade pärast, nad saadeti sinna ja ja selle tühja asja pärast, mees pidi. Elu on, Ma mäletan, Harku valla põllumehed olid seal lihtsalt omakaitse pärast. Kas ma tohin teilt küsida, palun? Mida te mõtlesite, kui te olite seal näljas ja käsi kullas, mida te mõtlesite sellest maast, rahvast ja riigist, kus te olite? Kuidas teile vastata? Kätte oli niisugune olukord, et ainukene eesmärk oli süüa kõht täis mustast leivast. See oli unistus seda. Me nägime unes. Muud mõtet ei olnudki. Ja see kullaga toimimine oli nii vastuoluline. Ükskord kästi korjata kulda ja toiduainete vastu välja vahetada. Teine kord oli absoluutselt keelatud, kui leiti sinu taskupõhjast kullapuru. Läksite uuesti kohtu alla, saite 10 aastat juurde. Mida sellest riigist arvata? Mina pole sellest riigist kunagi mitte midagi. Arvad? See on üks kõige õnnetum süsteem maailmas, mis on inimese aju välja mõtelnud. Ega üks normaalne inimene pole selle asja välja, Pottel Teppisid ikka haiglased inimesed olemas. Kes selle niisuguse idee peale tulid?