Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku reede, üheksanda mai tähtsamad sündmused. Mina olen Mari Rebane. Eesti kaitseväe jaoks algas täna üks, lõppes teine välismissioon, Ämari lennubaasist saadeti teele Kesk-Aafrika vabariiki, rahutagamismissioonile 45 Eesti kaitseväelast. Jalaväerühm asub tegutsema julgeolekut vastamiseks pangiis ja jääb sinna augusti lõpuni. Nädal lõppes Eesti kaitseväe julgeoleku tagamise missioon Afganistanis. Venemaa president Vladimir Putin tegi visiidi annekteeritud Krimmi, osales Sevastoopolis paraadil, Kiiev nimetas seda järjekordseks provokatsiooniks. Venemaa poolt. Mariupolis ründasid separatistliku terroristid siseministeeriumi allasutust Ukrainas. Üksused lõid rünnaku tagasi, tappes 20 ja vangistades neli terroristi. Venemaa suursaadik Juri Merzljakov asetas pärja pronkssõduri jalamile on suursaadiku sõnul on Ukrainas pead tõstmas natsism. Ideoloogilised järglased. Riias on üheksanda mai tähistamine läinud rahulikult. Eestile jalgrattasõbralikumaks linnaks. 2014. aastal on Tartu Tartu on ainuke omavalitsus, mis on seadnud eesmärgiks suurendada jalgrattaliikluse osa kaalu 15 protsendini linnaliiklusest aastaks 2020. Kunstiteoste tellimise muutmise eelnõu pikendab kunstiteose tellimise konkursi aega, et kindlustada hoonega sobiv lahendus. Ka väldib eelneva asjatut bürokraatiat, ütles ministeeriumi kunstide asekantsler Raul Orežkin. Ott Tänak sõitis Tiina ralli teisel kiiruskatsel teelt välja ning täna enam rajale ei tule. Ilmast ka. Pärast südaööd jäävad sajuhood harvemaks, paiguti tekib udu. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval võib samuti kohati vihma ja äikest olla ning õhutemperatuur jääb homme 10 ja 18 kraadi vahele. Ja nüüd kõigest lähemalt. Täna varahommikul saadeti Ämari lennubaasist Euroopa Liidu rahutagamismissioonile Kesk-Aafrika Vabariiki. Eesti kaitseväelaste rühm. Riigikogu on andnud mandaadi missioonil osalemiseks 31. augustini. Teelesaatmise tseremoonial käis Mall Mälberg. Euroopa Liidu missioon on ette nähtud pooleks aastaks. Selle aja jooksul loodetakse luua paar turvalist sektorid, kus on taastunud ka majandustegevus. Meie kaitseväelaste missioon kestab neli kuud. Täna teele asuva rühmaülem kapten Tanel ratistaja Priit pärsson. Praeguse seisuga me oleme eufooria faasi ehitamist julgustama ja selle lähialastest patrullima tingimustest kätte midagi nii palju, kui ma sellest teha, sest seal on elamistingimused täiesti normaalsed, täiesti võrreldavad siis mis seni oleme kogenud Afganistanis mitmendale missioonile Lähete kolmandale. Kas emissioon võib vahepeal muutuda? Ma arvan, et kindlasti tuleb ta mitmekesine missioon. Seal võivad esineda väga erinevaid ülesandeid. Tõlgina see filmimees Ilmar Raag. Ma pean vahendama meie kaitseväelasi nii kohalikele elanikele, kuivõrd Kesk-Aafrika ametlik keel on prantsuse keel kui ka siis võib-olla nii-öelda prantsuse partnereid, kes on seal kohapeal meie kontinendile. Põhimõte on seal suuresti selline, et prantslased tahavad vangist, kes ka pealinnast minna sisemaale ja nad tahavad kõik need ülesanded, mis seni olid pangiis jätta siis Euroopast tulevatele abijõududele. Euroopa Liidu missiooni laiem eesmärk on tugevdada Aafrika Liidu ja Prantsusmaa jõude vägivalla ärahoidmisel. Seni, kuni septembri keskpaigas jõuavad riiki 12000 ÜRO rahuvalvajad, Prantsusmaa suursaadik Michel Reno riiges sõdureid teele saatis, oli Eestile väga tänulik kiire appituleku eest. Tegevus on ilusaks sümboliks Rauli inimväärtustele kogu maailma. Sõdureid saatis teele ka peaminister Taavi Rõivas. Ei juhtu just sageli, et me saadame Eesti kaitseväelased missioonile Aafrikasse. See näitab muutunud julgeolekuolukorda maailmas näitab ka seda, kui keeruliseks on 21. sajandil muutunud Eesti kaitsmine. Eesti kaitsmine põhineb kollektiivkaitsel. Põhineb sellel, et meie oleme head partnerid oma liitlastele ja liitlased on siin meie jaoks olemas, kui meie neid vajame. Eesti kaitsevägi lõpetab täna julgeoleku tagamise missiooni Afganistanis, kolleeg Neeme raud oli temp bastionis kohal. Siin Afganistanis Helmandi provintsis Camp bastionis käib praegu Eesti väelaste viimane hommikune rivistus. Praegu kõneleb kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kes pidas kõne meie vägedele. Kaitseminister Sven Mikser, see eestlaste alasin, kämpensioniskus, rivistus toimub, on muutunud juba praktiliselt lagedaks platsiks. Suur osa elatise on maha võetud ja mind võetakse maha. Siin käin basseinis ka Afganistanis lehvinud Eesti lipp. Kaitseminister Sven Mikser täna on Eesti kaitseväe jaoks Eesti kaitse jaoks märgiline päev. Kindlasti on see märgiline päev. Täna lõppeb meie taastatud iseseisvuse aja seni kõige suurem välismissioon ja aastate jooksul on siin tegelikult ju teeninud tuhandeid Eesti kaitseväelasi ja, ja see on kindlasti olnud erakordne kogemus, hindamatu kogemus meie kaitseväe jaoks. Meie kaitsevägi on saanud reaalse missioonikogemuse mahus, millist me ei ole näinud varem ei Balkanil ei mujal, kus meie kaitseväelased on teeninud. Kindralmajor Riho Terras. Eesti sõdurid on ennast siin Afganistanis näidanud väga tublid. Täna vastab tõele, jah, me oleme siin nüüd selles piirkonnas olnud alates 2006.-st aastast ja meie sõdurid, mõned on neli korda viis korda siin kohapeal käinud. Tunnevad seda seda piirkonda, kus nad opereerinud nii hästi, et britid või ameeriklased, kes kuskilt erinevatest maanurkadest siia tulevad, need küsivad eestlaste käest, et kuidas asjad käivad. Ja eestlastel on ka see oluline omadus, et nad ei, nad ei karda nii-öelda astuda lahingusse kui vaja ja on väga paindlikud oma otsustanud, mis on väikese armee jaoks oluline. Viimased kuus kuud siin Helmandis Eesti jalaväekompaniid juhtinud kolonelleitnant Maido allikate sõnul on Eesti Kaitsevägi kandnud Afganistanis muidugi ka kaotusi Eesti jaoks suuri kaotusi. Siin hukkus üheksa eestlast. Ja me alati mäletama ja austama neid, sest siin olles ja siinsen tajudes Afganistanis, siis lähevad välja, saadame regulaatorid, võtad need siit baasis vaasi tulles tagasi see on väga lähedane koostöö ja, ja eriti kui me saame siin kannatusi, siis mäletame alati neid ja jääme ka edaspidi mäletama, aga mis on peamine, mida siit kaasa võetakse? Mina isikud investeerinud 20 aastat kaitseväelased ja võin öelda seda, et kuigi seal neli-viis korda käidud tunneb see sisse, et kui me oleme ise, saavutan seal olnud 100 juures, kui Eesti sai vabaks ja teada, et mis tunne see on ja vaatasin seda rahvust siin kui killustunud. Ja mis olukorras nemad on, siis ma arvan, vähemalt sellist. Et instruktorid taga, aga siukest kodanikku, kes on relvastatud, tuleb siia ja olla selle juures ja näidata üles sellist nagu eeskuju teemale siis kohalike elanike juurest nii-öelda Taliban saaksid rahulikult elada ja turvaliselt ja toetada kohalikku riiki ja valitsust. Praegu on see aeg, kus afgaani kohalik lisan, SF-i jõud on siis võib-olla valmis oma riiki kaitsma. Minu arvates see otsus, mis on tehtud, et see aeg ongi küps kombel läheb välja ja praegu on 80 90 protsenti operatsioonidest jäävad ala, kohalikud julgeolekujõud Täna õhtul viib lennuk Eesti jalaväekompanii siit Helmandist Ämarisse tagasi koju, kuid eestlased täielikult Afganistanist lahkub Camp Bastioni, see jääb veel 16 Eesti logistikud asju kokku pakkima ja Eesti sõjaväelasi jääb kohalike väljaõpetajateks ka kavulisse ja riigi põhjaossa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, kem bastion, Afganistan. Venemaa president Vladimir Putin tegi visiidi annekteeritud Krimmi. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. See oli vene presidendi esimene visiit Krimmi pärast selle annekteerimist märtsis. Putin tervitas Sevastoopoli sadamas Vene madrused ja teise maailmasõjaveterane. Ta ütles, et sõjaveteranid on olnud eeskujuks ja on andnud ka hiigelsuure moraalse panuse. Selleks, et Krimm ja Sevastopol on saanud taas Venemaa osaks. Ukraina välisministeerium taunis Putini Krimmi visiiti Kiievi teatel on see järjekordne provokatsioon, mis kinnitab taas, et Venemaa pingestab tahtlikult riikidevahelisi suhteid. Riigi kaguosas Mariupolis ründas 60 meheline terroristide-separatistide rühmitus siseministeeriumi kohaliku peavalitsuse hoonet. Ukraina julgeolekujõud lõid rünnata. Kui tagasi, tappes 20 kremli-meelset ja vangistasid neli Donetski separatistid-terroristid teatasid, et loobuvad relvadest alles pärast Krimmi eeskujul läbiviidavat rahva vahel. Ratast. Separatistid soovivad Venemaaga ühinemise huvides korraldatava niinimetatud rahvahääletuse läbi viia. Sel pühapäeval. Täna Donetskis toimunud miitingul ülistasid separatistid Krimmi annekteerinud Venemaa presidenti Jaaga diktaator Jossif Stalinit. Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitas omalt poolt, et Saksamaa Euroopa liit ei lepi kunagi Krimmi annekteerimisega. Rõhutas, et Euroopa riigid ei saa jätkata häid suhteid Venemaaga, nagu midagi poleks juhtunud. Samas kes Merkel, et krim asjas on vaja kannatust. Ta kinnitas ka, et Ukrainale on praegu oluline läbi viia 25. mai presidendivalimised ja neist peaks osa võtma võimalikult suur arv Ukraina elanike. Merkel ütles, et kui presidendivalimiste läbiviimine muutub problemaatiliseks ja katsed olukorda stabiliseerida jätkuvad kehtestab Euroopa Liit Venemaale uued survemeetmed. Euroopa Liit ongi eeloleval esmaspäeval valmis kehtestama uued sanktsioonid 15 üksikisiku ja viie Krimmis baseeruva ettevõtte vastu. Ning Eestisse täna tulid sajad inimesed Tallinnas kaitseväe kalmistul lilli pronkssõduri jalamile. Oma Pärja asetas ka Venemaa suursaadik jätkav Indrek Kiisler. Kohalolijad kuulavad nõukogude sõjamuusikat veidi enne keskpäeva toodi bussidega kohale ka teise maailmasõjaaegseid veterane keda jääb iga aastaga järjest vähemaks. Küll nende asemele astunud kõikvõimalikes sõdades Nõukogude armees teeninud mehed näiteks Giorgi Savovski. Mees kinnitas, et ta võitles Vietnamis 1967. 68. aastal ning ta on saanud selle eest mitmeid medaleid lisaks suure isamaasõja veteran ses töötas lapsena tehases. Hommikul pani pärja pronkssõduri jalamile ka Venemaa suursaadik Juri Merzljakov, kes peatus meie uudistele antud intervjuus ka Ukraina sündmustel. Venemaa suursaadik ütles, et veteranid on ka täna väga vajalikud, sest taas on pead tõstmas need, kelle teod Nürnbergis hukka mõisteti. Ta võrdles Odessa ametiühingu maja põlengut Riigipäeva hoone süütamisega Natsi-Saksamaal. Vene suursaadiku väitel on vaja kõikidel ühineda kurjuse vastu. Eriti tuleb tegeleda noortega, et nood vanaisade võitlusi ei unustaks. Kuid milline päev on täna Eestis, on see siis Euroopa päev või on täna võidupüha? Sellele küsimusele vastas lilli toonud Svetlana. Naise sõnul on nõukogude inimestele ja venelastele täna võidupüha, teistel aga euroopapäev. Kuidas tähistati tänast päeva Riias, räägib koha pealt meie korrespondent Ragnar Kond. Juba tavapäraselt on nõukogude armee võitu suures isamaasõjas, tähista võidupüha siin Riias rahvarohke sündmus, see on Lätis elavate venelaste aasta suurim kokkusaamine ja pidu ja erandiks ei ole olnud ka tänane päev, mil võidusamba juures on päeva jooksul siis käinud lilli toomas omavahel juttu rääkimas, muusikat kuulamas tuhanded inimesed. No hinnanguliselt mulle tundub, et võib-olla on rahvast vähem kui eelmistel kordadel. Aga seda on ka hetkel raske öelda, sest praegu on Riias väga tugev paduvihm ja paljud inimesed on läinud lihtsalt vihmavarju. Aga siia võidusamba juurde on paigaldatud suur raha ja hommikust peale on siin esinenud nii Lätist kui ka Venemaalt pärit vene muusikud ja õhtul on samuti oodata suurt kontserti ja ka seal uut, nii et suur hulk rahvast võib siia ka veel tagasi tulla. Kantakse rinnas Georgi linte, on näha veterane, kellele samuti lilli kingitakse, on selline emotsionaalne kokkusaamine, selline hingeline ja tundeline üritusega, samas on tunda ka niisugust poliitilist maiku. Ühelt poolt siis Ukraina sündmuste mõju ja ma olen siin rääkinud mitme kohaliku vene prouaga, kes ütlevad, et nende meelest praegu Läti valitsus ja selle asemel et kuidagi integreerida venelasi Läti ühiskonda ja teha nii, et lätlaste ja venelaste vahel ei oleks pingeid, just tegutseb nagu vastupidises suunas ja, ja nende sõnul ässitab nagu vene ühiskonda üles, et nende meelest ei ole see õige ja, ja nad leiavad, et niisugusele sõbralikumale läbisaamisele ja just integratsiooniprotsessile siin Lätis võiks pöörata suurt tähelepanu. Aga teisest küljest on tunda ka lähenevate euro Euroopa Parlamendi valimiste hõngu, näiteks Tatjana taanoka toetajad jagavad siin väga palju ajalehti ja muid lendlehti. Et kõik hääletaks siis nende poolt. Politsei hinnangul on praegu üritus toimunud suhteliselt rahulikult, viimastel andmetel on politsei võidusamba juurest ära viinud umbes kümmekond alkoholijoobes inimest, aga noh, niisugusi suuri konflikte ja vastuseise pole tekkinud. Siiski tuleb öelda, et kaitsepolitsei ettepanekul ei andnud Riia linnaduuma luba ühendusele roodina niisuguse suure vene marsi korraldamiseks sõnad nimelt plaanisid küttide väljakult kuni võidusamba nii teha just praegu õhtul niisuguse suure vene käigu, mille korraldamiseks siis luba ei antud. Aga pidustused siin Riias veel jätkuvad. Ja õhtul, nagu ma ütlesin, on siis kulminatsioon suures luudiga. Vahetame teemat. Eile hilisõhtul juhtus Lääne-Virumaal Sämi sillal raske liiklusõnnetus, kui veok sõitis tammilt alla ning veokijuht hukkus. Sämi sild on liikluseks suletud kaks kuni kolm kuud. Täna selgus selle aasta kõige jalgrattasõbralikum linn, milleks on Tartu Indrek Kiisler räägib lähemalt. Balti keskkonnafoorum viis koostöös säästva arengu instituudi ja ühendusega Eesti rattarikkaks läbi uuringu, mis näitas, et Eesti linnadel on jalgrattaliiklusega ühesugused mured. Eelkõige puudub meil ühtne kava, kuidas jalgrattaga liiklemist lihtsustada. Jalgrattateid ehitatakse kaootiliselt jalgu, rattureid kaasatakse otsuste tegemisse vähem. Kuigi ka tartus pole jalgrattaliiklusega kõik ideaalne siis ikkagi on seal kõige kaugemale jõutud, ütles üks uuringukorraldajatest Sandra uisalu. Nad on ka ainukesena Eestis reaalselt oma ametlikud dokumendid välja öelnud eesmärgi, mis on 15 protsenti jalgrattaliiklust 2020.-ks aastaks. Nad on ainuke kohalik omavalitsus, kes on seda otse öelnud ja plaanivad väga palju teha, neil on arengudokumendid, on teinud ka kergliiklusteede komisjoni, kus siis arutatakse, et mida saaks paremaks teha. Et see oligi see, miks me otsustasime, et, et nad väärt, et on näha, et sellel teemal tegu tegeletakse ja seda teemat peetakse oluliseks ja samuti Tartu on väga hea näide linnas, kus jalgratas saab asendada väga hästi autot. Et ta on just paraja suurusega. Et siin need distantsid ei muutu liiga suureks inimeste jaoks. Rattaklubi vänta aga president Rein Lepik aga tõi meie uudistele antud intervjuus näiteid asjadest, mida saaks ka Tartus parandada. Et me nüüd ikkagi avastasime terve rea niisugusi möödalaskmisi, kus ehitaja järjekordselt jälle on kõrged äärekivid pannud, et kuigi tegelikult on koosolekutel kümneid kordi rõhutatud, et Tartus on ülekäigukohtadel vaja nullkõrgusele viia, et saaks mitte ainult rattureid, vaika ka lapsevankriga emad ilusti läbi ja saaks ratastooliga inimesed mugavalt sõita ja nüüd jälle kohati kuni kaheksa sentimeetrini ja noh, see on nii, et vahepeal saab ikka tõsine kurbus peale, et milleks see raha niiviisi raisatakse. Hea näide ühistegevusest on Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine. Selle projektijuht Bear tang ütles, et lisaks uute teede ehitamisel on palju lihtsaid ja odavaid võtteid, kuidas olemasolevat taristut paremini ära kasutada. See muidugi käib eelkõige Tallinna linna kohta, tähendab äärekivid, püüa nullkõrgusele teiseks paremini kätte, et nad märgistada bussipeatustest möödasõitude korraldamine ja on väga paljusid asju, mis nõuavad suhteliselt väikseid finantsilisi kulutusi. Kuid millel on elanikkonna jaoks, kes nüüd jalgrattaid kasutavad väga suureks. Kultuuriministeerium saatis kooskõlastusringile kunstiteoste tellimise ehk niinimetatud protsendiseaduse muutmise eelnõu valitsusse ja riigikokku peaks eelnõu jõudma sügisel, jätkab Riina Eentalu. Seaduse eesmärk on rikastada avaliku ruumi kunsti, ka seepärast suunatakse üks protsent riikliku ehitise maksumusest kunstiteose tellimiseks. Mõned aastad kehtinud seadus on toonud esile probleeme, mida nüüd on püütud lahendada. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleri Raul raskini sõnul nüüd ka bürokraatiat vähem ja asjad selgemini lahti kirjutatud. Kunstnikel on võimalus ise otse osaleda hangetel läbimata sellist sõpra, liiga suurt bürokraatiat ja samuti läheb ka selgemaks, kuhu, millistel tingimustel ja millist kunstiobjekti on võimalik tellida. Ja võib-olla kõige olulisem aspekt on see, et kui praeguses etapis kunstiks tuleb mängu siis, kui hoone on juba projekteeritud ja võib-olla see kunstiobjekt lisandub sellesse hoonesse jutumärkides külge kleebitava objektina siis uue seaduse kohaselt võimaldame siis nii projekteerija algu kunstnikul pisut varasemas etapis kokku puutuda, et see kunst nendesse hoonetesse oleks, pigem seisis teki, mitte nagu võõras objekt. Seaduse kehtimise aja jooksul, alates 2011.-st aastast on tellitud 11 teost. Kõik ei ole ehk iga kord rahul olnud. Küllap aitaks ka hoone kasutaja kaasamine kunstiteose valikuprotsessi. Kuid küllap tuleb meil kõigil end harida kaasaegse kunstiga suhestumise vallas. Kunst peabki tekitama küsimusi ja tegelikult ka need koolid avalikud hooned, kes seda kunsti siis hakkavad eksponeerima tulevikus, et ka neil oleks nagu võimalus võib-olla rohkem kunstnikuks kasutada näiteks miks mitte koolides koos kunstnikuga arutleda, mis on selle objekti tähendus täna-homme võib-olla 10 või 20 aasta pärast. Kuidas on muudatuseelnõuga rahul kunstnikud Peeter Laurits? See eelnõu teeb mulle päris palju head meelt. Seaduse parandamise ringiga on mitmed kitsaskohad korda tehtud või vähemalt oluliselt paremaks näiteks hanke tähtaeg, mis siiani oli ülekohtuselt pisikene, nüüd on see muudetud siis vähemalt viie 10 kalendripäeva pikkuseks juba on palju, palju parem. Siis teine asi, siiani kunstnik üsna palju häiris, oli see, et kogus kunstiteose hank, arveldamine toimus nagu pärast tööde üleandmist ja etapiviisilise maksmise ettepanekut käsitleti alati ettemaksu vangumisena. Nüüd näeb eelnõu ette, et tellija peab võimaldama kunstnikule osade kaupa tasumist. Iseenesest praegu tundub, et see on lihtsalt kõige suuremad ja valusamad probleemid on ära leevendatud. Ilmast räägib nüüd Helve Meitern, palun. Madalrõhkkond on Eesti kohal ja vihmasadu jätkub ka öötundidel. Pärast keskööd jääb aga sadusid harvemaks, kuid paiguti tekib siis udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on kuus kuni 12 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, ennelõunal kuivem, pärastlõunal jõuab Läänemere lõunaosast kohale juba uus madalrõhulohk ja jälle on ilm vihmane. Puhub lõuna kaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis tuleb homme 12 kuni 18, rannikul paiguti 10 kraadi. Tänased spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Autoralli maailmameistrivõistluste etapil Argentiinas sõitis WRC2 klassis võistlev ott Tänak teisel kiiruskatsel teelt välja ning täna enam rajale ei tule. Eilsel avakatsel oli Tänak kolmas. Ralli liider on Sebastien oli see. Eesti võrkpallikoondise temporündaja Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley pidi Prantsusmaa meistrivõistluste finaalis tunnistama põhiturniiri võitnud Touri meeskonna kolm. Üks paremust. Kreek tõi blokist üle platsi mehena seitse punkti, sama palju palle lõi eestlane mahaga. Rünnakul. Klubihooaja lõpetanud Kreek liitub ka uue nädala alguses Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks valmistuva Eesti koondisega. Ardo Kreek. Kõige tähtsam ongi alati see spordi juures tervisearsteväärselt see aeg midagi suurt õnneks ei anna. Ikka vahest mõni koht natuke valutama, aga jah, kui eelmine hooaeg oli, seal on niisugune, et Prantsusmaa meistrivõistluste finaalis Champendi kohtadesse jõuavad jälle jälle natukene sammuke paremad karikafinaalist euroliiga võitja, siis meistrivõistluste finaal ka, et jälle nagu parem hooaeg, kui eelmine. Väike tsükkel ju ära teha, et siis on aega puhataja uuesti, seda vormega. Suve lõpul. Viimased üheksa aastat Tallinna Selverit ning Eesti võrkpallikoondist juhendanud Aavo keelest saab Pärnu meeskonna peatreener. Keel sõlmis klubiga kolme aasta pikkuse lepingu. Eesti tennisemeeskond alistas Ungaris toimuval Davis Cupi Euro-Aafrika kolmanda tsooniturniiril San Marino. Kuulsite Päevakaja number 19367. Mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin rahulikku reede õhtut.