Me räägime täna sumeritest, kes nad olid, kus nad elasid, kuidas nad elasid, miks nad kadusid ja millal me teada saime tänases maailmas, et nad üldse olid olemas olnud. Inimesi on alati huvitanud tänapäevani välja. Ja me teame praegu Euroopa kultuurile on kaks hälli tähtsat. Egiptus ühe jõemaa ja kahe ja ema Eufrati ja tiikriesena. Ilmselt on kiigrise maavanem. Säält on vanemat leiud, 1000 aastat on vahet, Egiptus on 1000 aastat kunagi järel olnud, ei ole. Eesotsas olnud Meriton eesotsas olnud. Ja vanim asula, kui seda hakatakse otsima on huvitav nende kahe suure maa vahel. Jeeriko Jordani jõe ääres. See on vanim asula, mida me praegu teame ja kus on ka tänada päevani elatud ja elatakse veel. Kuid võimalik on lahti kaevata ka mõni teine veel vanem asula. Ja huvitav just tõotuse maal Palestiinas. Eestlastest tunneb seda asja minust paremini. Kursi kirikuõpetaja Sulev Sova, kes on olnud ka valmis sinna kaevama minema kuna ta räägib hästi heebrea ja araabia keelt kuid seal on sõda. Ei saa kaevata. Millal üldse tuldi sellele mõttele, et just sealt tuleb kaevata, miks tuldi sellel mõttel, kuidas see paik küljest leiti? Seal on tasane maa ja maapinnaks on savi aga liivan tuisanud sinna ja leiti, et seal künkalt olemas ümbrusest kolm, neli meetrit kõrgemad suured künkad. Ja kui labidas sinna sisse panna, siis tulid linna varemete jäänused, müürid jalanit sealt välja. Ja kaevati veel edasi ja siis leiti palju savi lauakristele kirjutatud kirju. Nii Akkadi kui sumeri keeles, neid ei osatud kaua aega lugeda, aga siis korraga hakati lugema. Ja nii Mehhiko kaevame sealt, kust on kõrge. Sealt leiame seal tuisk ohutult kaevata, aga praegu ei ole tükk aega saanud kaevata keegi, sest sadam Hussein olnud seal niisuguse riigi, et sinna isa võõratul upulk palju juurde. Kuidas sina puutusid sumeritega kokku, millal, kuidas ja miks? Sellepärast, et Tartu ülikool ühe hästi vaene ülikool ja Eesti vabariik oli vaene vabariik üle Mesi käest, keda valmistati teaduse tööks ette. Taheti nagu mitme ala kirjelda saada. Sumeri keel ja kirjandus ja nende uurimine oli maailma ülikoolidel luksuseks. Mõned üksikud ülikoolide ainult pidasid õppe kohta selleks ja õpetasid sumeri kultuuri. Aga Eestis tuli vana testamendiga kõrvale võtta kasvumäär muidu ei saanud. Enne mind oli Maasing seda teinud ja Masingut kuhjust tööd nii palju, et ta enam ei saanud ja ma olin üliõpilane ja hakkasin siis sumeri keelt. Alul Masingu käest hiljem omalgi L kirjandust oli olemas õppima ja nii sattusin suveritega kokku. Millal tee viis Pariisi ja Londoni? Õige varsti sellepärast, et need leiud, need savilauakesed olid kaevamiste ajal välja võetud, suurtesse kastidesse pandud neli meest pidid andma neid ja need nii Pariisis kui ka Londonis seisid. Ja kui keegi tahtis uurida, ole hea, tule, võta välja. Loe kopeeri ega lugeda ei osatud tol ajal veel, kui ma üliõpilane olin, kuigivõrd sumeri, keelt, see oli õige kohmakas lugemine. Tänan taevani veel. Sumer ei, keelelugeja võtab kätte väikese taskuploki, kirjutab ladina tähtedega, mis ta arvab enne üles ja siis loeb kokku ja siis alles kaalutleb, kas on nii või on kuidagi teisiti veel. Sumeri keelt ei saa nii soravalt lugeda algsõnandusest kui näiteks egiptuse keelt egiptuse keele võib nii ära pida, kui sa tead, mis ajast leid on? Kiri on, et sa loeta kohe soravalt ja mõistad ka teda, aga siin peab tänapäevani veel nuputama. Loodan, et 50 lähema aasta jooksul hakatakse sumeri keelt soravalt kohe lugema. Ma küsin etteruttavalt mõneti aga ometi ühe väga olulise küsimuse, kui sa hakkasid sumeritega tegelema, kas kirikute ringkondades oli sellele toetus kaasa tulemas või mitte, ses mõttes, et, et tänasel päeval mõneti mõned kirikutegelased kardavad kõike seda, mida inimesed pakuvad nii-öelda väljaspool piiblit, aga ometigi on teada just sumeri kultuuriga seoses, et, et väga paljud piiblijutud on pärit veelgi varasemast ajast sumerite ajast ainult teiste nimedega ja siis kardetaksegi seda, et mida tahetakse nüüd inimestele selgeks teha ja mida propageerida, et ega järsku ei ole tegemist järjekordse mingisuguse valeõpetusega. Ei, tookord olid eesti kirikuõpetajat hästi haritud inimesed, samuti teised usuteadlased. Meil oli siin minuga õppimas tüdrukuid ja enne mindki olnud, kes ühe või teise teaduse ala olid võtnud oma kätt. D. Ja kiriku poolt ei tulnud nurinat, siis oli see kuulmata asi. Et kirik oleks hariduse vastu kuidagimoodi protestinud. Mida rohkem uut, mida rohkem maapinna alt välja tuli, mida kaugemast minevikust, seda uhkemat selle pääle oldi, taheti teada, kuidas asjad olid enne kuidas võisid vanad sumeri lood sattuda piiblisse? Jah, selle hulgi lihtsalt uhket. Ja kirik on ikka olnud valgusekandjad ja ma loodan südamest, et kirik on valgusekandja Eestimaal ka tänasel päeval edasi läheksime sumerite juurde, nüüd tagasi sellesse paika, kus nad elasid. Looduslikult oli see hästi valitud paiku. Paistab, et oli hästi valitud paik. Kui me kaardi pealt vaatame praegu Eufrati ja tiigrise jõemaad on suur lagendik, kus voolavad kaks jõge. Ja enne, kui nad Pärsia lahte jõuavad. 125 kilomeetrit põhja pool enne merd. Nad ühinevad üheks jõeks. Tol ajal oli maastik natuke erinev. Pärsia laht. Ta oli nii palju põhja pool tol ajal. Ettejõed voolasid merre kahe eraldi jõena ja jõetun täitnud mägedest toodud uhtmaaga. Nii pika maa praegu. Nii et meil ei ole nagu praegusel alamjooksul enam mõtet kaevata, see on merealunema. Ja liiv ainult tühi. Me kaevame näiteks nende tähtis linn, Sumera tähtis linn, uus, see oli kõige lõunapoolsem linn, oli Pärsia lahe kaldal ja Eufrati jõekalda. Praegu on ta nagu eemale jäänud. Nii et selle peame silmas siis me tabame õige koha ja kui keegi kuulajatest saab kunagi sinna kaevama minna, siis algame, uuri linnast säält, kus Pärsia lahe lahe kallas oli kunagi põhja poole. Ja siis leiame, mida vaja on. Kui palju aega tagasi, siis õieti summarlased elasid? Võib võtta ümmarguselt 6000 aastat, võib-olla praegu räägitakse sumerite tulekust sinna? Ilmselt nad ei ole kohal olijat olnud seal nagu nad ei ole, ei ole arenenud õppinut, nad on kuskilt tulnud juba teatavas vormis, kuskil on jäänud elu tihedaks ja nad on sealt pidanud ära tulema, võib-olla neid aetud ära, nad on midagi niisugust, nagu hiljuti läksid siin sõjakeerises inimesed ära tasse ja Ühendriikides Eestist. Nad on midagi niimoodi tulnud siin. Ja nüüd ütleme, 6000 aastat tagasi, siis võis olla nende esimene laine ja 500 või 1000 aastat hiljem tuli päris lained, mida me saame juba jälgida. Sest esimene laine ja tema nagu leidis koha seal, aga nad ei kirjutanud veel kirjaoskust maailmas ei olnud aga selle põhitulekul järele õige varsti nad õppisid arvutama ja kirjutama ja nii tulevad nendest teatet. Sest muu kõik juh kaob. Aga nüüd nende eluasemed, nende majad, nende teed mida väljakaevamised näitavad, kuidas nad elasid. Nad elasid väga huvitavat elu. Kui nad olid kohale tulnud, siis nad kõik tegid tööd, ei olnud ülikuid, keda teised nagu pälvisid või aga oli olemas ka võõraid koduabilisi, me ei tea, kes nad olid nende kohta sumeri keeles öeldakse igimudu. Tähendab see inimene, kes kusjuuresolijate kohalikud inimeste juures ei tõsta silmi, vaatab maha, tähendab, kuuletub piss talle öeldakse, ei võta jutuajamistest osa, see ei olnud sugugi alandav. Sellega püüti luua sellel vähesele teeniaskonnale. Suur vabadus. Ei olnud nii, et too mulle seda ja seda paadi täna hommikuks või seda tegi ja teadis igimudu ise, mis ta oma pererahvale tõi. Ja mida ta ise sõi sel päeval. Nii et teatud mõttes mingid orjaklassi seal ei olnud. See on suur eksitus, kui on arvatud kunagi nad pidasid ka orje oriei olnut. Mulje on sumerite raamatust jäänud meelde mõned niisugused faktid mis lihtsalt ei anna mulle rahu, sest need on nii huvitavad. See, et sumerite majad olid targalt ehitatud majad. See, et nende veesüsteem oli ideaalselt ehitatud mõningad vannitoad, võiksime käiku võtta kas või tänaselgi päeval. See, et nende maanteed olid ehitatud niisuguse kattega, mis teeks au ka meie väga arenenud riigile. See, et sumerite kihi peal On mitu niisugust kummalist kihti mullakihti, mida teadlased ei oskavat nagu õigesti määratleda, mis siis on maailmaga toimunud veel enne veeuputust. Ja, ja viimaks nende küsimuste peale veel see, et sumerite Rahva seas olid need muistendid ja jutud, mida me kohtame piiblis imetegudest ja Noa veeuputus, sest näiteks kas või enne seda veel, kui see asi piibli järgi oli nagu toimunud. Kas ma sain sellest raamatust õigesti aru? Täiesti õieti nii see on olnudki ja kuidas me muidu saaksime asjale lähedale tulla, me peame need sumerid omale silma ette seadma, kui nad kohale tulid, siis nad toimisid nõnda nagu toimib ikka kohale tuli ja nad peavad kuskil elama. Ja neil ei olnud milleski elada, seal maal ei ole kivi. Seal maal ei ole puud, millest seina saaks ehitada, Vastroo seina saaks ehitada. Pilliroomatti saab teha. Ja piibel ütleb meile väga huvitavalt. Ma otsin selle koha, kes see on esimeses Moosese raamat, 11. peatüki seal, kus nad tulid hommiku poolt. Ja nad leidsid oru siine harimaalt, jäid sinna elama ja nad ütlesid üksteisele, et tehkem nüüd telliskive ja põletage neid hästi. Nii et nende hooned on ehitatud telliskivist. Nemad avasid maailmast nõnda öelda saviajastu, kui savist saab kõike teha. Nad tegid kaasoma Sirbit, kui nad põllumeesteks olid juba hakanud savist panid sirbi tera poolele sisse ränikivikilde ja too sirp lõikas hästi, ma arvan isegi paremini kui praegune pikad. Tule sumerite raamatus ei ole sügavalt vihjatud teistele rahvastele sumerite ümber mu meelest, aga ometigi oskasid ma sealt niisuguse väga armsa seose lugeda jällegi välja, et sumerid olid tõmmud. Ja, ja üks vihje on, et seal kusagil põhja pool elasid heledat rahvad ja et nad olid mulle tundus teineteisest teadlikud, ühed seal üleval ja teised seal all. Ja et nende keel isegi olevat kuidagi lähedane olnud, on see võimalik. Sul võimalik sumerid ütlevad enda kohta, meie oleme saakliik, mustapäine, rahvas. Nad olid lühikest kasvu, kongus ninaga teisinaat hüüdsid ninatuteks. Nii et mongolid, NATO ei ole olnud. Tol ajal juuda rahvas või semi rahvat üldse, kellest juuda rahvas on tulnud. Ei olnud kongus ninaga, rahvas olid rohkem läbininaliset ja põhjas olevat rahvat. Ilmselt nad olid nendest teadlikud. Sinna kuuluvat muidugi soome-ugri rahvad päämiselt, kelle hiilga ka tol ajal võis olla. Aga kus ei olnud muidugi telliskive. Et kiri alles jäi. Sumerid olid targad, kirjutasid telliskivi pääl, põletas ära ja nüüd võime lugeda nende lugusid. Näiteks eesti keeleski, meil on sama keel, peaaegu nagu on sumerlastelgi, meie räägime niimoodi. Kõnetasingi kõne, siis on grammatiline vorm tegusõnast kõnetasin nii. Ja kõik liited, mis meil tulevad, kui me mõtet täpsustame, liidame asjale lõpp. Puu sumerlased tegid samuti. Näiteks sumeri keeles ja soome-ugri keelte spioon ühiseid sõnu, Tõnu, me oleme isegi laenanud teistele keeltele. Oma sõnu. Võtame N siin, see tähendab, esimees tähendas ka kuningat. Enn. See, kes ees on siig, kes rajab, teeb midagi tol ajal ei saanud juhiks muidu, kui seda ise hästi ei teinud, mida kogu rahvas dets. Inimene tähendab luu nende keeles ja hiljem on kuninganimetuse juurde pandud sõna suursemikeelest luugal, seal oleks ka siis nagu kuningas sama nagu n. Ja niisugune Liit toimunut hiljem. Arvatavasti sumeri keeles kuningat ei peetud suuremaks ega tähtsamaks kui tavalist kodanikku, neid mõõdeti ühe mõõduga. Kohtus mõisteti nendele kohut. Ühetaoliselt ei olnud näiteks riigikogu saadikut, kellel oleks olnud puutumatus, kui teda milleski süüdistati. Ta pidi alati vastutama vastutus oli esimene asi nende juures keelelt veel väga tähtis sõna- sumeri keeles uurse on laenatud väga paljudesse keeltesse ka seni keeltega piiblikeelde. Kas ta on meie Hurg? See tähendab linna asulat? Liidemandobeti elan Me mägede urus. See ei ole mingi koobas seal üksi, vaid see on ühtlasi ka seen mägede varjav osa varjav jõud. Elan metsauru. Soe urg, hundiurg, hundi asula, kus hunti elab. Hingeuruauk on veel Wiedemanni poolt toodud seon, püstkoja harjal olev auk, kust suits välja läheb. Ja veel üks tavaline sõna, mida me kõik tunneme, on ema. Ema on samuti sumeri keelest lugu, meie keeles kirjutame teda Umm või imm. Ja nii me ütleme oma ema kohta ka. Näiteks. Minu ema, soome keeles veel äigi, nii me lisame lõppu juure. Või immii minu ema semikeeltes. Sealt on semi keeleka õppinud lõppu lisama täiendavaid täpsustavaid osasid. Nii et ilmselt Meie teadsime teistest. Sumera, see ei ole kuidagi plahvatanud esile Natonica aja käigus kujunenud rahvas ja kohe saame nende käest varsti teateid, sest nad kõigepealt õpivad arvutama või jäädvustavad oma arvutusi, kirjutavad nad üles, joonistavad üles, peab kirja panema, mis mul on, mida mul teise käest saada on, kui suured tolmukohustused ühiskonnale, linnale, riigile ja nõnda edasi. Ma pean teadma, mis Mulo. Võib-olla sellel, et nad õppisid arvutama ja olid suhetes numbritega, on veelgi sügavam, suurem tähendus sest teatavasti keeled meid siin maailmas eraldavad kõiki omavahel, aga numbrid jällegi hoiavad sügavasti koos. Ja võib-olla on numbrid just need, mis hoiavad meid koos. Kõige võimsam, aga. Või näiteks nemad on leidnud selle arvutussüsteemi, mida me praegu nimetama Arabi numbriteks Euroopa õppis araablaste käest seda tundma. Iial ei tullut, roomlane, Rooma numbrid me teame selle peale, kuidas saab hästi kirjutada arve. Ütleme, paremal käel on üksainus arv, üks sisu Ta üheline kaks on üheline ja nõnda edasi. Kui see üks on teisel kohal numbrite reas vasakul, siis on ta kümneline, siis tuleb lugeda 10. Kui kolmas on ikka vasakule paremalt vasakule, nii mõelda. Siis on ta nii edasi sajaline, tuhandeline ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Ja selle arvusüsteemi on sumerlased meile selgeks teinud ja nad on seda algusest pääle mõistnud, siin ei ole mingit koobamist olnud. Ja nii ka mõõdud. Pikkuse mõõdud kuus. Küünarsumeri keeles kuus on küünar küünaron üsna, üsna kindel mõõt, igal inimesel on küünarkaasas. Ei ole vaja kanda kaasas küünrabuutu, see on 50 sentimeetrit pikk peaaegu täpselt 50 sentimeetrit. Ja läiksemm pikkus, mõõdeton siis sõrme laius, sõrm kas 24 või 30 sõrme küünros, kuidas kellelegi käsi oli. Ja siis tuleb üks huvitav, et millel on sumerikeelne nimi, Danna, see on 8500 meetrit. See oleks siis nii nagu meie juba penikoorem. Pinnaühiksarv. See on 35,28 ruutmeetrit. Põlluühik kan sumeri keeles on siis ka meie 35 paaril seal vastavalt suurem. Mahuühik on sila, see on poolliit ümmargused 0,415 0,415 liitrit. Niisugune et noh, ütleksime siis pool toopi, neil massiühik on mana. See on pool kilogrammi, tähendab pool kilogrammi, kas kulda, hõbedat või vaske ja see jaguneb siis kuuekümneteks algühikutaks, selle nimi on mana ja Inglise keeles on praegu mani raha ja ta tähendaski tol ajal raha. Nii isegi inglise keelde laenatud sumeri, keelest. Me ajame professor Evald saagiga juttu Kaarli kirikus ja seepärast kuuleme ka kõike seda mis kirikus toimub, mis elu kirik elab, mis kirikus toimetatakse? Kuuleme seda muusikast meie jutuajamise taustal. Aga nüüd, rääkides edasi summeritest oleme rääkinud mitmest mõõdust ja ka rahast ka, kuidas sumerid mõõtsid aega, kas nad üldse kuidagi mõõtsid, arvutasid, olid leidnud ajamõõdu. Nad olid üsna täpset arvutama. Ka ruudupinda oskasid ristkülikupinda kolmnurgapinda, trapetsi pindalad arvutada kuubi ja prisma mahtu. Nad ringi ja kera puhul olid raskustes neil viletsamad raskused. Täpset, mis Einsteini olid, ei saa tähendab rumala ühikutega kokku viia kergesti. Kergesti kera rumalat. Nad ei tundnud arvu piid 3,14. Einstein ei tundnud ka seda. Ta oli nõutu sel puhul, kui kera ja kuup kohtusid. Ja see ongi lahendatav küsimus, mis meie peame lahendama. Aga sellele vaatamata nad olid edukad täheteaduses. Nad eraldasid kinnistähed ja rändtähed. Rändtähed Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn ütlesid ette kuu ja päikese varjutusi. Mõlemad astroloogiast, mida praegu sagedasti kuuleme, nad ei hoolinud. Nad olid teaduslikus suunas arenenud. Mingit müstifikatsiooni nemad taevast ei otsinud ja ei vajanud. Neil oli taevaga otsene side. Nii nagu kristlastel praegu kus mingit nõidust ei ole vaja. Kohtumine jumalaga oli nendel selge. Jalad mõõtsid aega sellel samal nagu arukal joonel. Nad mõõtsid väga täpselt. Ütleme nõnda niimodi, anomaalne kuubikus. Nad ütlesid selle nii täpselt, et eksisid vaid 3,6 sekundit. On omal kuu pikkus on 27,55 45 51. Nagu päeva, nagu me praegu teame. Ja nii vähe, nad eksisid. Optilise kuu pikkus, meie kirjutame seda 29,53 null viis 89 päeva. Nad eksisid siin üks kümnendik sekundit. Tol ajal. Ja nii nad siis Kuu tiirlemis aja ümber ja määrasid ja üsna huvitavalt, täpselt 29 pool päeva kalendri jaoks, kus ei olnud väga täpne vaja olla. Tähendab nende kalender oli siis nii, et üks kuu oli nendel 29 päeva, teine 30 päeva, Me oleme seal veel vaheosa liitnud, me tahame rohkem päikesekalendriga koos olla. Meil on 30 ja 31 päev. Nii et Sumera, sa tulid meist tublisti täpsemat. Ja, ning hakkasid nad kirjutama kui nad tahtsid kirjutada sõna maja sisenenud joonistasid maja laeva ees oli inimese lõvi, hane, käe, päikese päikesenaat joonistasid silmana tähetaolise märgi, nad tegid midagi meie. Ja kui lapsed joonistavad tähte ja nagu meil igal pool vappides ja onu olnud mingisugune täht. Nad joonistasid three vankri alunedel vankrit ei olnud. Aga regi oli ree, vankri, Aadra härja kala, hilja pea, see tähendab siis viljapead ennast paaki. Ja viimaks teraviljasaadusi osa kaudu kujutasid nad ka tervikut ette. Kui nad veega tegelesid, siis vesi oli nagu sa juba ütlesid, vesi oli nendel juba korrastatud. Veevärgid põllukastmise nõlvad olid nendel väga täpset, nii et seal vee kõrgust reguleeriti umbes millimeetri täpsusega. Vesi tähendab nende A nagu me kuuleme A ja seda joonistati lihtsalt nagu läbi, lõikas kausina külgedelt kinni nii ja põhiga all. Ja kui nüüd nemad õige varsti, et hõlpsam kirjutada oleks kirja lükkasite vasakule poole külili siis see kauss jäi niisuguseks kolmeks jooneks, mille avaus on vasakul. Ja nii nad saidki tähe ja. Nad tulid ruttu taibukad ja Adrast kündmiseni ei olnud nendel enam midagi mõtelda. Kui nad tahtsid kündmist kujutada, siis nad ka joonistasid adra. Aga kuidas nad adra said? Addison Adria leiutasid, enne oli olid inimesed kaevanud maad orgiga puuorgiga kui seda gobeldada ja sinna külvata ja nende hädasi. Nad nägid ära, et see ei ole arukas. Ja Nad siis rakendasid. Sõnnik ette kaks jonni adra etteader oli valmis tehtud. Ma kündsit ja kui meie hoopleme alati, et me oleme selle ja selle asja leiutanistes su mõrvasid, ei ütelnud summarlased, ütlesid, et jumal tõi meile selle. Adra ja ike lähetasid meile nii, nad kirjutavad õhuvalla jumal n lill ja vette ja tarkusejumal entis. KesK Need kastmisNõvakkia vee reguleerimise põldudel ja aedades oli seadistanud. Nad ei ajanud taga oma augu. Sohvitav rahvas, selle poolest. See on veel huvitav rahvas ka sellegipoolest, et veidi aega tagasi sa ütlesid, et nad valisid omale juhiks inimese, kes oma ametit väga hästi oskas. See, mille juht oli, ta oskas seda asja, mida ta juhtis. Tänasel päeval ei ole see üsna sageli nii. See ongi meie tänapäeva ja Euroopa häda üldse valge rassi häda praegu ja see võib neil kujuneda raskuseks. Aga tol ajal see oli nii, laiendab juhil, kuningal või kelleks me teda ka nimetame, olid kõik, et õigused, mis on igal tavalisel inimesel ja ka kõik need kohustused. Nii et me peame imetlema seda, et kõik see, mille pääle riigi juhtimiselgi siin vaeva näeme ja hätta oleme jäänud. Kõik see kulges seal iseenesest ja väga sõbralikult ja üksmeelselt. Mida me võiksime sumerite elust veel teada? Ei ole rääkinud paljudest asjadest lähemalt, näiteks mida me võiks teada nende kombestikust? Nad on väga meietaolised olnud, nad oskasid karja kasvatada, aga isa ütelda, kui nad karjakasvatajatest ja metslooma püüdjatest sait põllumeesteks, et siis nad jätsid kalanduse ja metsloomade püüdmise ja karjakasvatuse maha. Ei, mitte kõik läks rööbiti midagi vana ja mis oli hea, ei heidetud kõrvale. Nii hakkasid nad siis ka põllutuusega tegelema ja aiandusega ja põhitoiduSaidginaat aiandusest ja Saaremaadel kasvatasid nisu. Nende kodumaa keskosa oli nii veega kastmisega reguleeritud, et seda oli kahju nisu põldudeks raisata, aga nisu oli nendel küllalt. Nemad kasvatavad nisulina sees Amyt ja see on meie kaerataoline. Seal said õli otra et teha linnaseid ja juua õlut sest vesi läheb seal kergesti käärima ja. Linnasejook oli sellepärast tervislik, parem nad sugugi ei ole, joodikut sumeri son kuulmata lugu, et keegi joodik on lääts türgi uba, hernes, sibulat, kurki, datlipalmi, viigimarju naati, õunapuid, arisid viinamarju ja ma arvan ka, et õuna ja pirnipuud olid nendel juba olemas. Nii et majandus, aga omavaheline käitumine oli nendel midagi meie taolist, nad ei kummardas sügavalt, nad kummardavad ainult jumalate ette, sügavalt. Nad on nii ühetaolised, ei ole konflikte meeste ja naiste vahel, ei ole nendel haaremeid kunagi olnud üks mees ja üks naine kujundavad perekonna ja lapsed kasvavad, koolid on nendel algusest pääle olnud. Ja nüüd võime jah, mõista nende kirjaoskust, et kirjaoskus Jõudis nendel nii kaugele, et nemad tähestiku kirja, nagu meiegi juba lõpu pääl kasutasid. Nad saiti igale häälele, igale helile, mis me ütleme oma märts. Ja neid märke on palju, aga nagu ma ütlesin, ei kannat vana asja kõrvale ei visanud, see käis rööbiti nendel aga väga huvitav rahvas, selle tõttu ei taha kuidagi neid idealiseerida veerida. Aga õppida oleks nende käest palju. Ja võib-olla võimegi kirjanduse juurde minna. Pilk heita sellele, millest me saame teateid nendest. Nad on kirjutanud savi lauakestele ja kui nendel mingit tähtsust oli, siis need savilauakesed põletati, on tänapäevani säilinud. Ja veel, kohutavalt palju võiksime sealtmaalt kätte saada kaevamistega. Ehitades. Ei kasutanud naat sideainena näe vaiku seon kaevamiste puhul nüüd selgeks saanud piiblis on selle tõttu väike viga toimunut. Esimese Moosese raamatu üheteistkümnendas peatükis kolmandas salmis on öeldud, siis on neile telliskivikiviks päevaik saviks sunniksitus. Nad panid kivid täpselt tehtud kivid nii kokku, et võib-olla õrna märja saviga leidsid kivid ja, ja need olid niisama hästi nagu meie liidame tsemendiga. Nad on aastatuhandeid vastu pidanud. Saanud 30 kolmsicurri siku börsi on eriline tehismägi. Kuna nad on tulnud ilmselt mägismaalt. Nad joonistavad oma jumalaid mägisele taustale alati. Siis nad umbes sajameetrilisi tehismägesid ehitasid väga ilusaid. Ja sinna üles nad läksid jumalaga kohtuma. Olnud ka Paabeli linna. Sumerlaste linna nimi, Paabeli nimi on meil alles Savilaual sõna-sõnalt k tingir kraakust tingiv tähendab jumal, jumala värav. Ja me oleme pidanud eksikombel hakat, lasi Paabeli rajajateks. Nende nimi on kah pappiili jumala ära pannud, linnani nimeks aga tuleb välja tekkinud selle sumeri keelest oma keelde Akkadi keelt. Nii et sumer lased, on loonud paabel visioon alles viimastel aastatel üldiselt selgeks saanud, aga ei ole jõudnud veel teatmeteostesse ja üldisse teadusse inimestel. Teine asi, kus me piibliga kokku läheme, nende juures on see piiblis, räägitakse selle, et jumal valmistab Eeva ava esiema mida tuleks tõlkida eluandja. Seni esimese raamatu esimese Moosese raamatu teises peatükis. Paberis. Rajab Eeva midagi mehest, Sumeri soni, Eeva valmistatakse sumeris. Midagi mehest pannakse juure temale. Piiblis on need küljeluu tõlgitud, aga see sõna ta on seal muidugi. Semikeelne piiblis sello. Ta võiks tõlkida midagi kõverat või kõrvalist asja. Sumeri keeles on selle nimeks tee ja me ei tea üldse, mis need asjad tähendavat. See la ja või teady. Sumeri kirjanduses oleme üsna asjalikult Eva loomise protsessi. Jumalate ema, ninn, kursak. Deep esiema inimeste esiema ja nii et kõik need mõtet, et inimkond on ühest esiemast on ju vanem kui see arvamine, et inimkond ühest esiisast nisuollu too lugu on meieni sumeri keeles ulatanud, aga ilma lõputa. Loodame, et järgmised kaevamised toovad ka teisi endeid välja ja ka selle loo lõppu, aga see ei tee raskust meile. Üldjoontes on meil teada, kuidas see oli. Kui naisjumal kõigi jumalate ema ningursaag loob Eeva siis see on tema tütar. Ja kas omakorda Eeva ei ole teinud Kaini? Piiblis on huvitav märk selle kohta. Eeva ütles, see on neljanda peatüki algus piiblis. Ma olen teinud inimesi või mehe issandaga jumalaga. Akkadi keeles itiiili, Ashamsu ma olen teinud, tema tähendab oma poja jumalaga. Ja see on väga vana mõttekäik. Nii et piibel nendes kohtades, kus me teda praegu hästi ei mõistagi veel on järjekindel ja sõnasõnaline. Me ei tohi siin midagi keerutada, kune tõlkima, hakkame piiblit. Me peame selgesti asjad välja ütlema. Sama lugu on veeuputus, looga. Piiblirahval oli veeuputus, lugu olemas, Kunat, tulite kahejõe maalt? Tõotuse maale oli kaasas, arvatakse, et nad on selle alles hiljem tundma õppinud sumerlaste hakat laste käest, see ei ole õige. See on algselt olnud. Kunagi on maailmas olnud väga suur veeuputus ja seoni inimkonna teadvusse jätnud sügava jälje. Nii et kui ka üsna suuri hilisemaid veeuputusi on olnud, siis on alati meenutatud toda vana lugu. Ja nüüd ongi hakatud viimasel ajal uurima kuidas neid veeuputus, et ikka maailmas onu olnud millal nad on olnud. Arvatakse, et 5500 aastat tagasi on sumerimaal olnud ka uputus, kuna on, uuri linna all on uputuse kiht Leete kiht kolm pool meetrit paks kolm pool meetrit paks uhtliivalade uuri linna all ja see on mõeldav ainult suure uputuse korral. Miks ei võinud olla? Võis küll. See tegelik traagika ühendati juba ammu teada teadaoleva ja inimkonna kõige vanemast hällist kaasa toodud mõttega, et kunagi on maailma tabanud suur veeuputus. Tegelikult oli vahest suur veeuputus siin põhjapoolkeral 10 kuni 12000 aastat tagasi, kui jääaeg lõppes, viimane jääaeg lõppes siis klaasit, veed mägedes, siin. Millest me praegu räägime, sumerimaa Eufrati tiigrisema? Siin muidugi kasuse mägedes ja võis olla uputus. Ja 20 kuni 30000 aastat tagasi võis olla toob päris suur veeuputus, mil Siberist hakkas kaduma jääaeg. Suurest veeuputusest on niisiis väga tugev jälg ja selle on siiralt edasi andnud sumerlaset ja piibel. Ja niipea kui hakati kirjutama, kirjutati see vana lugu üles. Mul ei ole põhjust siin sellest, äkki ta on sagedasti sõnasõnaliselt sarnane piiblikirjutusega. Me ei tea õieti neid jäätumise aegu ja nende jäätumis aia käike, järgnevust üksteisele, aga sellest on natukene kirjutanud möödunud aasta novembrinumbris akadeemia Heino Eelsalu poolt protokultuuri rekonstruktsioonist. Võiksime päälkirja tõlkida ka rohkem tänapäeva keelde. Varasema kultuuri, loo kujutlemine, kuidas kujutati ja siin on oluliseks veeuputuse probleem kliimaprobleem. Ja see kajastub, näete siin siin sumeris juba? Sumerite tulek, sumerite minek on olnud äkki. Miks kadusid sumerid? Mis sa arvad? Jah, seda on teisedki arvanud. Paistab, et kui nad said paikseks, ehitasid omale linnused ja linnad. Et siis võisid tekkida omavahelised konfliktid, omavahelised sõdimised. Samal ajal on meie, ütleme praegu on halb aeg. Aga kui me tänapäeval kakkiskleme, siis üks korda ajaloolased ütlevad, et neil oli hea aeg, neil ei olnud midagi muud teha, Nad kisklevad omavahel. Ja nii naat kaotavad palju verd omavahelises võitluses. Ja tuleb nende asemele tuleb juba Akkadi suurriiki natuke ka ise enne suurriigi loonud mõnisada aastat enne Akkadi suurriiki, kus Nemad ei olnud enam valitsejad. Asun ise ka loonud suurriigi Vahemerest kuni eel Ami mägedeni ja, ja nii nagu tol ajal maailma ette kujutati ja nii kaugel, kui jõuti käia keskusest. Ega meiegi praegu sõidame kosmoses ainult nii kaugele, kui me jõuame ja oskame käia. Et me ei kaota sidet koduga, et me tagasi tuleme. Nii oli nende lugu ja kui siis on nõrgaks jäetud, siis jääb re-le nendest ainult nende keel, see jääb haritlaste keeleks. Kõik haritlased räägivad ja kirjutavad sumeri keeles mis ei ole enam nende keel. Sumerlased kaovad voolavat teiste hulka, hakkavad rääkima nende rahvaste keeli, kes kelle hulka nad isesulavad ja haritlaskond kasutab sumeri keelt nagu meie ladina keelt hilise ajani. Üsna hilise ajani on seda tehtud. Teatud mõttes on isegi 500 enne Kristust veel sumeri keele oskajaid olnud praegu neid kahjuks maailmas ainult 200 ümber. Ja nende arv kahaneb iga päevaga. Sellepärast et ei osata Ta sumeroloogiale tähelepanu osutada, küllalt peaks rohkem osutuma tähelepanu. Nii palju on uurimata Ta leide veel. Et siin võivad üsna üllatused tulla, kus me palju täpsemalt saame oma kultuurihällis teateid, kui me seeni arvame, nad võivad olla kuskil Briti muuseumis kastides, veed tolm pääl. Ja, ja kui palju neid on seal maa sees. Sellest ei maksa rääkidagi. Sõjad on ikka viinud inimelusid. Viiska viimane sõda. Kuidas on lugu kaotustega? Kui palju kaotasime viimases sõjas näiteks sumeri uurijaid? Sumeri uurijad peaaegu, kes asjalikumad olid, kes jäid, saaks ja sõja aeg ja juba sõja ettevalmistuse aeg, teise maailmasõja ettevalmistusaeg lihtsalt ei leidnud raha sumeri uurimiseks. Ja kes kadus, oli kadunud viis oma teadmised endaga kaasa. Inimene on ju kord niisugune teadlane ega, ega ta ei taha sahtlisse kirjutada. Ta ei ole seda võimalik kõikidele ütelda suurele avalikkusele siis kui kogemata viib endaga kaasa ühel päeval ta läinud siit. Ja me ei tea, kui palju häid mõtteid ja kui palju ette ruttavaid mõtteid on nende oleme nõnda matnud mulda, aga. Ta näitexumeroloogide Egiptoloogid peale, kui võrrelda, milline kaduvuse protsent. Suurem sumeri loogid ja üldisega kiilkirjatundjat. Noorem põlvkond sai väga palju teises maailmasõjas surma, nõnda et Briti muuseum kuulutas välja pärast sõda. Et ta annab doktoriastme teadusliku astme igaveseks mehele, kes tuleb, võtab kastist, kus leiud on ühe savid tahvli ja loeb selle ette. Isegi tõlkimist ei nõutud. Muidugi kaval mõte, sest et muidu ei oskagi neid keeli lugeda kui jõuskades. Mõtet kätte ei saa. Aga ei, kütoloogiks ei saanud nii kergesti Egiptoloogid. Jumal oli kuidagi egüptoloog hoidnud, Nad olid ellu jäänud kõik. Ja, ja nii on meie asiga. Mida me tänasel päeval võiksime õppida kõigest sellest mis on seotud sumerite looga? Peaksime õppima kõige tähtsama. Mis sumeritel meile öelda on olnud, bee peaksime rahvusvahelise lepituse võtma käiku. Kindlasti oli üks kord nii, et kaks linnriiki oma piirikanali pärast läksid tülli. Oli umbes 2600 enne Kristust laga siia Uma vahel puhkes tüli pidi puhkama sõda. Kuid mõlemad riigivalitsejad olid sõjast sõdadest tüdinud. Janot pöördusid tükk maad eemal, elavad teise riigi kuninga poole. Selle nimi on teada, mesi lim oli ta nimi. Ja ütlesid, mida sina otsustad. Seedeselle me teeme. Ja Mesi lim, lahendabki küsimused. Kirjutatud on, et mesi, lim pidas nõu jumalaga. Ja siis sõitis kohale ja uuris, kuidas asi kohatähel on. Ja tegi oma otsuse. Kahjuks inimesed ei täitnud seda. Sinna pandi püsti sammas. Kus need piir jääb? Aga läksid aastat sammast, tõugati ümber ja jälle hakati sõdima. Kas ei ole praegu inimkonnal aeg? Vahekohtu põhjal otsustada küsimus, et otsese küsimus, et kas Jugoslaavias või siin, kus meie oleme lääne ja ida vahel ja usaldada otsuse tegijat, leida otsuse tegija, kes kummalegi poolele oleks usaldatav. See oleks tee edasi elamiseks. Muidu võime meie jääda ilma maakera sellest osast, kus me praegu elame. See maagia roosa võib muutuda elamiskõlbmatuks kas või mõne pommi pärast. Rääkimata siis sellest, et me ei peaks närima üksteise kallal riigis, ühiskonnas, tööl, kodus perekonnas. Et me ei peaks üksteise kallal närima ega nägelema ja ei tohiks nägeleda üksteise vahel üksteisega ka erinevad kirikud ja konfessioonid. Suveülihuvitav asi seal oli igaühe oma asi, suhe Jumalaga, õieti oli see jumalate asi inimestega kõnelda. Ja nad, nagu ma nimetasin, nad ehitasid endile tehis, et kuhu nad siis vajalikul hetkel rõõmu ja mure hetkel üles tulid. Nad sirutasid endid vastu nagu jumalale, jumalale lähemale. Piiblis Mulle hoiatavalt juba hiljem kirjutatud Paabeli torni kohta. Et jumal nagu pahandas, et inimesed Paabeli torni ehitasid ja nagu jumalategevusse püüdsid vahele segada. Piibel hoiatab meid, et me püsiksime Sumeri vaatekohad. Et meie ainult oma kätt sirutaksime jumala poole, seal ei saa olla naisad olla tulla tüliga. Sinna ei saa oma väeliste võimuambitsioonidega tulla, seal peab olema kuulekas, leplik, alandlik, nagu Uku Masing on ütelnud. Ja siis langetab jumal meile õnnistusrikka otsuse viib meid edasi. Muidu ta peab panema meid selles olukorda, mis me iseendi oleme loonud ja sealt ei ole kerge enam välja tulla. Kasumerlased hävisid kui nii-ütelda, Nad muidugi sulasid õnneks teistesse ja nad on olnud nagu soolaks inimkonnale üldse sellele praegusele Euroopa kultuurile soolaks. Aga, aga nad ise nagu kadusid, nad oleks võinud püsida tänapäevani. Mõned teised rahvad kaua püsinud, nagu näiteks seemi rahvat, eriti nendest Iisrallaset huvitavalt positiivne rahvas. Ja kui meie tahame püsida meie soomeugrilased, kes me oleme, vanarahvas nagu sumerid siis me peame väga palju õppust võtma just sellest leplikkusest, mida sumer pakub, mida ta ei osanud omavahel tuli küll sellele mõttele, aga siis oli juba hilja. Oli hilja, oli jäetud nõrgaks. Nii et me võime sellest küll kinni haarata, see on võib-olla ainukene tee kaldale jõuda.