Raadio 7993. aasta viimane saatetund. Stuudios on Ene Pilliroog. Selles viimases tunnis meenutame olnut minevikuks saavat 1990 kolmandat aastat. Tervituste telefon jätkub peale südaööd uuel aastal. Eelmisel nädalal palusin intervjuu professor Evald saagilt, kellega koos olen raadio seitsmesse lõppeval aastal mitmeid saateid teinud. Millistena oleme elanud siin tasasel maal. Küllap otsis sellele küsimusele vastust ka Veljo Tormis, kui kirjutas oma laulu Paul-Eerik Rummo sõnadele. Vana aasta sammud tiksuvad oma viimaseid sekundeid. Aasta on aeg, uus aasta uus aeg on tulemas. Me tavalised inimesed, mõneti kardame seda meile antud aega ja vaatame hirmunud silmadega sellele ajale otsa. Meil on valgus. Siis me pelgame, et mis siis saab, kui valgust ei ole pelgalt seda, mida me ei tunne ja mida me ei tea. Ja öeldakse, et igale asjale on juba antud oma aeg. Pelgame, kui laps sünnib. Mis temast saab? Mis teda ootab, kuidas ta hakkama saab? Pelgan oma eriarmastuse töö. Paljude asjade pärast. Kardame tervise pärast. Igapäevases elus on palju palju probleeme, mida karta. Ja ometigi astu aeg edasi neist sõltumatult oma rahuliku sammuga. Ja meie kardame seda aega ja seda ajasamme. Aga kas me ikka peaksime kartma? Praegu ootab, et me talle vastu vaatame ja ootame seda aega niisugusena, nagu ta parajasti on niisugusena mida ta parajasti meile pakub. Võtame vastu vaatame. Ja temaga suhtes. Ja võib-olla see aeg ei hirmutagi meid, vaid ta on koos meiega. Ma mõtlen niiviisi, et kirikuõpetaja oma igapäevastes töödes ja tegemistes on selle aja probleemiga sunnitud olnud kokku puutuma. Sündimised, ristimised, laulatused, matused, aja tee meie maailmas, inimese tee meie maailmas. Kirikuõpetaja vaatab ajale veidi teisiti kui meie, kes me ei ole kirikuõpetajad. Mida arvab professor Evald Saag? Aasta lõpp. Tegelikult ei saa enam sellel aastal midagi teha. Kõik selleaastased projektid, kui nüüd on pooleli või täitmata jäävad, nagu nad on. Nuttu ja kavatsusi on olnud palju. Nemad on jäänud, tehtud pihuküsimus on, kas sa oled töölita laev? Mida kaunimad olid kavatsused? Seda? Eestimaa noa ei saanud oma laeva. Sinule, austatud toimetaja Ene Pilliroog olid tagasihoidlikud, kavat imetlesin. Kuid need haavatuid. Ja nüüd, aasta lõpul nendele vaadates neid meenutades, saades täis. Sa oled tahtnud üldsusele teatavaks teha kirikut, koolihariduse ja usu hel asuseid kohta. Ja mitte ainult teatavaks teha, vaid näidata teed. Sa oled kõnelenud Eesti rahvale. Ise ja oma stuudiokülaliste abil saadetud sind ja andnud lahendusi. Sul on see läinud korda. Sa oled täitnud oma projekti 100 protsent meeles, oled Eestis olnud ainus niisugune seikleja kes on valmis. Ja rõõmustav on, et sa seda projekti ei ole valmis. 1900 94. tants. See on ajage. Meie kujutame ette, et meie, tänane, astume üle läve teise, uude puhtasse aega puhtaks aasta. Tegelikult see ei ole nõnda. Kool ei seisata ka täna ja ongi jälle pappi. Ei ole olemas meie aasta läve, kuhu ajavool lei meid sujuvalt kaasa ühtlasel sekund sekundit, võimalus minna ja täita omakohut. See võimalus jätkub katkemata. Võimalus elada ja teha. See ei katke, see ei lõpe, see ei ole kuidagi uus. Ma mõtlen just aja mõõtmisele. Mõõdame oma aega oma tegudega, oma armastusega. Kuidas on inimkond mõõtnud, aega? On tehtud liivakelli ja v? Ja need ei ole kuidagi õnnestunud. Ei teagi õieti, mis aeg on ja, ja kuidas teda mõõta. Jumal on olnud kolm suurt kellaaja mõõtmiseks. Esimene kell täiti see noolt ööl päevi ummikuid 24 tundi. Kasuta seda aega ladina nüüd karpi, tingem. Maakera teeb tiiru ümber Päikese veidi rohkem kui 365 päevaga. Milline aasta on 365 päeva, viis tundi 48 minutit? 46 sekundit ja seda Linzi kaub? Kolmas kell on kuu. Meil nagu kuupilvi taeva tõttu ei otsusta väga palju. Aga idamaade Lähis-Idas sum kuute. Lähis-Idas saab ajalehte lugeda kuu alguses. Täiskuu on seal korralikult aega, mõrvatakse noorkuust, noorkuuni, see on 29 pool päeva. Ümmarguselt neli nädalat. See puudutab ka kuidagi inimest. Bioloogilise. See on seotud naise sigivuse ja sellepärast peeti seda aja kellapuud. Ka rahanduse aluseks on aasta ja kuu suri. Üks maksta sisaldab 31 kolmandik. Kupp. Päriselt kokku ei käi. Ja ühele kilogrammile kullale vastab Idamaal 13 üks kolmandik nioobiumi hõbedat. Nii et idama pangandus on aasta ja kuusuhte alusel. See suhe on vana. See on hästi vana. Arvatavasti ulatab see sumerid nõndaat. Sumerid on mitmeid kordi meie saadetist läbi vilksatanud. See on põnev, rahvas elas põneval ajal ja mulle tundub mitmete märkide järgi, et nad elasid hästi. Kes olid sumerid? Nad on üks Lähis-Itta tulnud rahvas teadmata, kust ükskord me katsume nendest päris saati tsükli teha, kui oleks võinud. Ja väga põnev, sest sumerite raamatus on üks niisugune lause. Nemad olid mustad. Nende juuksed olid tumedad ja seal kusagil põhjas elaseks rahvas, kelle juuksed olid heledad ja et nii selle põhjarahva keel kui ka sumerite keel omavahel olevat veidikene sarnased. Ometigi kõikidest muudest keeltest maailmas erinevad need kaks keelt väga põhimõtteliselt ja suuresti nad ei sarnanevat ei sumeri, keel ega põhjarahva keel millegi muu keelega maailmas. Kas see vihje ise, mälestus sellest paksust raamatust on kõige Siis on imelik üldse, et meie põhja vaste järglased, oleme alles jäänud, sumeditum adunud. Õieti oleks pidanud tulema vastu. Meie patut võib-olla on suuremat. Nemad püüdsid jumalaga puhtumiseks. Tõusta mägede kindlasti olnud kuskilt mägismaalt pärit ja säält Eufrati tiitris jumalaid tulla. Ja kui nad sinna tulidki ja leidsid lageda tasandiku eest, siis nad ehitasid 100 meetri kõrgusi tehismägesid, et seal oma jumalaga Võib-olla oligi see nende viga, et nad ehitasite mäed kõrgusesse ja tahtsid sedapidi kõrgustpidi jumalale lähemale saada kui ometigi võib olla peidus siiani mägi, mis ei pruugi trügida maastikupildi suhtes nii kõrgustesse, aga võib-olla siiani. Mägi on midagi vaimumäe sarnast ja see ehk on põhjamaal. Vahest leiame selle mäe, kus jumalaga kõnelda saab, kui me kaevame endasse labidaga kirka ja kangiga, murrame endasse sisse. Läheme aja juttudega edasi aega määrab kindlasti ka kalender. Kalendri jääviale vahetuvad aastat, nad vahetuvad südaöö. Nii et meil on veel natuke aega, kui südaööl kell tänali. Kuid astronoomide järgi. Kalendri suurt tähtsust. 1993. aasta on juba läppe. Ja 1994. aasta. Täna juba alanud. Algas kell kolm 54 minutit. Nii-ütelda taastuma. Nii et tegelikult raketid oleksime pidanud laskma. Kolm, viis. Jama soovidega oleme ka juba ammu hiljaks jäänud, väga heaks. Meil on neljaski omapärane kell, selle kellaga mõõdetakse inimese siseaega. Kui käsil on head töö, kui kõik läheb hästi, kui põllumehe vilgas. Kui tal on oma õega hindamisi olla siis aeg läheb. Öeldakse, et 20 aastat vabariik olevat läinud. Minul küll, kui ootab trolli või bussi, seda ei tule ja ei tule. Siseaeg ei voola. Mis peaksime soovima, kui jumal, et 1900 94. aastaaeg liiguks meeldivalt sujuvalt tallinguks kiireks? Head kuulajad, põhiline ei ole see, töötame hästi seda mõõduki. Kuid töötada tuleb ka kiiresti. Näiteks kui tuleb õppida selgeks võõras keel, siis mida kiiremini loeme läbi selles keeles raamatud, seda paremini jääb meelde. Aeglaselt lugedes ei jää midagi. Nagu lutsu Tõnissonil, kui ta pidi lauluraamatu laule päev. Linnamäe tõtates siis murreneb mätas aremini, muld saab koheda vastu tahtmist ja vaevaga kiindes jääks mätas murrenemata ja põld saaks ainult pooleldi hari. Kas lõppema hakkava aasta on toonud midagi põhimõtteliselt uut? Meie ellu? Midagi niisugust, mille poole me oleme tahtnud pürgida. Ja ja kas või vähekenegi sellest tahtmisest taastala kiriku taastatava vabariigi esimene täis on otsustanud, on. Kuidas küll me tahtsime? Meie materialismi vangis olnud eestlased saada vilinal ausateks? Tahtsime saada kristlasteks. Kui palju kasutasime sellel aastal? Võnge harivaid ja heategevaid CC ühinguid, ühendusi, liitusid liikumisi, projekte nagu tütarlapsed koolis, õppida keeli kolme nelja muidugi korraga uurida loodust, talvel toita linde, kevadel teha pesakaste, käia ilu või saada missiks, balletirühmas, joonistusrühmas, klaveritundides laulmas, uurida lugu. Pühapäevakoolis tuleks käia ja palveta, Välismatkale pääseda. Täiendõppes tahame olla Me täis kasum, enne kui me põhiõpetuse tunnistuse kätte saab. Mis iseloomustab seda aastat positiivselt see tundmine ja see on üldine, kui lehitseda ajakirjandust. Põhjalikkuses on jäänud puud sügavuseks. Korralikult küntud põld peaks olema põld. Aprillini siit-sealt peaks Ader minema veidi sügavamale, kui minema naasta. Viskama, pääle toorest liigpõld peaks olema kirju, iga korterid sügavamad. Tahtsime tõsta enne moraali ja alles siis uskuma hakata. Aga et seda nüüd taipame, see on suur klass. Kas me oleme ikka tahtnud tõsta moraali sellega, et kummalised probleemid? Kui vaadata Meie ajakirjanduse letti, millised ajakirjad ajalehtedelt vastu vaatavad, millised pildid seal sees ja kohe esikaanel on? Milliseid raamatuid meelsasti tõlgitakse, trükitakse, et rahvas vajavad neid jääd enne polevat justkui aeg olnud niisugune milliseid lehekülgede viisi kuulutus ja pakkumisi on, mitte ainult Downida võidavas kollases kirjanduses. Siit mõne koha pealt päris soliidsetes väljaannetes. Ja kui me olemegi vaikset häält teinud, et kas ikkagi nii on normaalne ja sobib siis on leitud ka kena vastulause. Kui me oleme valmis müüma oma ideid ja mõtteid, miks siis mitte keha? Kui meil on vaimu prostitutsioon lubatud, miks siis keha prostitutsioonile nii halvasti vaadatakse? Kui loomad, vaatekohad siin ja me oleme selles mõttes nagu ristini mürsk. Vanamees, et me kuulume sellesse sumeri lähedasse aega, ses luba sumeris on kirja pandud ja need on esimesed kirjutused, mis üldse sumer on õpetanud. Inimkonna kirjuta. On kirjutatud, sina ei tohi rikkuda. Ma ei õppinud. See on piiblis sealt tulla. Ongi selles et allamägi sõita, liuelda on väga mõnus. Aga kelk tuleb mäkke vedada. See on probleem, ei saa me iial moraali enne kätte, kui hakanud. Ei ole Ilmlikuma ka. Ei ole, moraal, ei saa merevett tutta soojaks. Ook sooviks et me läheme siis suplema. Naudime seda siis. Külma veehääleks aga kõlbeliselt väga sooja südamega. Väga kaugeltki mitte. See maailm on, sellesse maailma tuleb tuua jumala valgust, jumala soojusest muidu ei pääse. Ning kui need lehed igal ajal kirjutatakse, midagi õigust öelda, lõngad, puue, hakatust, jumalal, aia. Kuidas seal tänases päevas meie usuline elu korraldatud, kust saada näiteks usulist haridust? Omal ajal ja juba sajandeid on Eestimaa jaoks usulist kõrgharidust Tartu Ülikooli kuusid. Seon Tartu ülikooli esimene teaduskond, 1940. Usuteaduskond sulettida läks korda Tartu Ülikooli usuteaduskond. Loomingu osakond üle võtta. Eesti kiht. See õnnestus 1940. aasta esimesel septembril saime päästa lõpmatult suure raamatukoguja noodikoguja. Rahalist siis me kõik oleme tundnud. Ausust ei saa kasutada, ei politsei prokuröriga, kokkutuba. Usku saab kasvatada, usk tuleneb kuulutamisest. Nõnda ongi meil nüüd ärast ahelat raputamist koguni neli usuteaduse kõrgemat õppeasutust. Usuteaduse instituut, see, mis võttis üle Tartu Ülikooli usuteaduskonna Tartu Ülikooli usuteaduskond, mis, kas tõesti asutati humanitaar Instituudi usuteaduskond ka paari aasta eest asutatud Tartu teoloogia akadeemia nõndonil, professor Eenok Haameri akadeemia. See töötab juba aastat täis statsionaari vormiga poolteist aastat ja kaks pool aastat on enne ei töötanud. Nii et meil on juba nelja aasta õpingute järele lõpetatud. Ja me peame jälgima neid õppeasutus. Jälgime neid kurvaks. Kõige tüseda vahest ongi tark tutioloogia hakati. On midagi juba ja temaga Haatsuses on anda usuõpetajaid keskkoolidele usulise suunaga pedagooge. Ta võib anda nagu soomes usuteaduskonda anud. Koostöö ristiusu kõigi usutunnistuste kõigi silme all olema. Ja mitte seikluslikud vait juba oma elus omale Ohaleid usutunnistuste vahel luterlased hommikuma apostlite kiriku esindaja siin, kes nüüd praegu lahku löönud Moskvast ja jätavad endid hoopis teise patriarhi Alla Konstantinoopoli patriarhi all seonduva liikumine kirikus. Sinna võivad kuuluda roomakatoliku kirikuinimesed, luterlased, metodisti, baptisti. Aga nutiseikleja. Ja mulle tundub, et riit kes julgeks investeerida, kes julgeks paigutada raha, kulutada raha niisugusele kõrgkoolile, sellel võib-olla tulevik. Siit tuleb kõlblus hõlbluses peame olema tea. Kõlblus ei ole lihtsalt kuulujuttude täitmine, võimuli, puhuslik maast või mõne juhuslik pingutis. Vöörihüppamine, midagi niisugust ei ole. Ja siin on jooned rahvuslik, tas. Võtsime nimetada Tartu teoloogia akadeemia rahvuslikul joones seondunud sile, teine Tartu Ülikooli usuteaduskonna ma ei kujuta ette Tartu Ülikooli hõlma, usud ja. Rosetiga opile baas, usuteaduse professorid ei suuda tervet kirikuni äkitselt muuta, see võtab aega. Ei, maksan, uuritseb. Kas tahetudki teaduskonda asutada niisuguste ta tugevu? Veel oli, ütleme kasvõi, mitte. Meil on need osutajat nime mööda. Piibel hoia. Piibel hoiatab, valvake tee seas ei hakkaks Võrtsuma ükski vihma ju. Ja seda peame Tartu ülikooli juures mees pida. Aga kui Tartu Ülikooli usuteaduskond saaks jalad alla ja jääd ikkagi juhtivaks õppeasutuseks usulisel alal. Siis edasi usuteaduse instituut Tallinnas ta oligi Nõukogude okupatsioonist nii aja esimesel poolel ja peaaegu viimaste aastateni. Endine Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Teda asutas tol ajal piskut professor Juhan, kõik, kes oli kaua aega üliVecturja tegeliku usuteaduse professor, väga rahvameelne mees. Kuid järk-järgult on selle instituudi aheldan. Tirib on teinud Endale aseõpeta. Ja asediakunide ettevalmistus. Ja koguni on nii, et seda ideoloogilised üks assessor, kes ei ole ise professor John hädadega. Ja edasi neljas sepaasutus. See on humanitaarinstituut. Ta töötab meil Eestis roomakatoliku kiriku armust. Ja sealt tuleb usuõpetajaid kooli ja tuleb ka rahva sekka juhtivaid isikuid, kellel on väga selge ja ühene usuline. Lõpetaja kolmes asutuses nendest. Oleme kogu aeg, et kuskil on veel justkui vaimse juhina justkui mingisuguse mingisuguse ajaski alust läinud ausamba kuskil püsti vana. Muidugi paljud ütlevad mulle eila, üks silmapaistev Tartu Ülikooli professor ütles, et neid õppeasutusi on vahest palju. Esialgu ei ole palju. Palju igasuguseid häikisi, suuremaid organeid, inspiratsioon, kus usuline harimatus, usuline, rumalus, pimedus on suu ja nad esinevad usu. Paulus ütleb, hoiatades, ärge kustutage vaim, maigustataks praegu ühtegi nendest küünaldest. Ärge kustutage vaim, need on neli advent küünalt. Las nad põlevad. Lasvalguskas evangeeliumis kõneldakse Jeesusest. Ta tuli omade hulka ja omad ei võtnud teda vastu. Aga neile, kes tema vastu võtsid, kes keda hakkasid uskuma neliga, andis meelevalla saada jumala lasteks valguse lasteks. Ja kui Jeesust taheti jätta tema tegevuse alguses kehaliseks tervistaja haigete terveks. Et ma sealgi saaksin kuulutada. Seda saab kontrollida, see on Markuse evangeeliumi esimeses peatükis. Kuskil seotakse usk ja usuteadust tühiasjadega. Teeme nagu Jeesus, lähme mujale. Et ta särgi. Millele me tänasel õhtul vee võiksime mõelda? Kui möödunud aastale tagasi mõelda? 1993. aastal oli üks tähtis sündmus. Jüriöö sai mööda 650 aastat. Selle aja jooksul mõned asjad ajalookäsitluses selgus. Selgus, et meie oleme olnud ordumeelse ajaloo käsitluse kindlus ühend kuna see ajalookäsituse kimbus teiselt poolt et risti uskunud all on võtnud nii ära tagasi. Või saime teada, et. Kiosk on tulnud meile juba 10. sajandil hakanud tuule pidevalt eestlane und visa põhjalik tajule, kergemeelne, täide mingit äkilist pööret. See on tulnud 10.-ks kaheteistkümneil sajandini siia vabatapi laiule püüdnud meie vabadust ohjeldada. Seda on õpetanud kukkuma asi. Et ma ise olen selle asja juures Solm ja seda mõttekäiku süvendanud Ja teadlane Mikk Sarv, Mihkel Kukk Raplas ja palju teisi. Sest dokumendid tulid välja Rapla ja Keila kandiga. Ristiusk on tulnud Eestisse varem, kui seni on juletud Alvar. Tallinna näiteks on asutatud enne risti usustamis kloostri sepamp, mõtlen Jürjo puhul ei ole taanlased olnud meiega, staaž. Eestlased on kaitsnud Tallinna linnaordu mitte vastu. Tallinn ei ole kunagi tahtnud uurida Ja meil on väga häid andmeid Valdemar neljanda kohta Taani kuninga kohta. Maale tullut, tsistertslaste mungad. Need, kes etendasid põllumajandust ja karjakasvatust, nad on teinud endisest kauplevas transiit maas, Eesti maas ja rikas maa enne ordu tulekut. Nad on teinud sellest maast põllumajanduse ja karjakasvatuse ja, ja see uni eestlastel aidanud vastu pidada. See aitas eestlastel pidada vastu rohkem kui seitse seda. Läänele tuli vastu pidada ida 70 aastat. See oli juba raske. Kui raske on jätta. Kas suudame vastu pidada tagurlikudele eestlastele seitse. Et saada vabaks, vaid seda vaja, JÜRI, õpetad, seda teisiti ei saa. Piibel ütleb saade, valguse last. Tahaksin seda kõigile eestlastele sooviga et melon ta uude aastasse näeksid, et me saaksime hobuselasteks. Gustav Ernesaksa on kirjutanud igale eestlasele südamesse läinud laulu mida me laulsime, siis ka ei tohtinud laulda, aga laulupidu lihtsalt lõpetada ei saanud muidugi kõlasse laul. Ernesaksa leks saanud Kaheteistkümnendal detsembril 85 aastaseks. Aga tema meeskoor praegu veel siiski püsib. Ütlen siiski. Sest ta on jäänud väiksemaks palju väiksemaks kui kunagi Ernesaks ta lõi. Kuidas te näete seda Eesti rahvusliku mees kuri väiksemaks jäämise teed? Olen nii palju kui võimalik. Kuulanud kontsert, eriti koori kontsert, see on mulle südamelähedane. Rahvusmeeskoor on jäänud väga väikeseks. See oleks pidanud olema. See on vaesuse tunnistus meie vabariigi valitsustel Kai Saarele vähile aarile. Ometi ei teki mõte, et meie Eesti kõige tõsisema laulu Mu isamaa on minu arm. Nõnda summutame etne instrumendi, hävita, laseme alla. Sellepärast püsime. Kas taastub? Laulu eest taastub laulu Eesti aastal 1990. See on esimene asi, milles ka ameti poole vaada. Aidaku jumal, et seda mis suunas minna aastal 1994 et taastuks põllumehe Eesti. Et taastuks usuline Eesti taastuks laululine Eesti. Taastuks vaimuline Eesti. Kui me tahame näiteks haridusele põhja panna oma rahva seas, siis me peame minema iga, eeskätt siis kui me tahame seda, mitte kombe pärast programmi võtta. Mida sa nüüd lugesid, siis vajame üksmeelt. Me vajame erakordselt üks mees. Adeliine üks meeli, iga eestlasi. Nii et me ilma teravused saaksime ka vaielda, tähelepanu juhtida, kui midagi ei ole korks. Kui mõnikord. Öeldakse, tühi toob kild all, vaesed toleme. Aga kui meil üksmeel on, siis rikk. Kui issand ei ehita koda, siis näevad ehitajad vaeva ilmaaegu. Ilmaaegu on, et nad vara üles tõusevad, hilja magama. Seda, et mürgine madu ei roomaks valitseks meid õitsvate lillede kest. Tõmbame kaasa, noorus. Korrusum kompromissitu veed voolavad, elu liigub. Võitjaks tuleb noor kevadest. Kevade ligineb meile praegu talve süda. Kevadeni esineb meile noored mehed ja neiud kuid ei saa teha oma teadusliku töömula. Kui te ei saa teha oma ülikoolitee, tulge Tartusse Tartu teoloogia Akadeemiasse. Seal töödeldakse magistritöid seal Luuakse. Usuline põhiseal on pedagoogika ja rahvustugev ilma nende asjadeta isa veel koomik. Ja õppima mitte ainult näiteks võõrkee ligi mitte ainult oskama neid restorani või võõrastama uksehoidja tasemel, kes kergesti võib rääkida kümmet keelt. Ja seepärast soovitan töökate inimeste töökatele noortele kaevake endasse murdke enda juurde, siis. Eesti rahvas ootab muu usklik töökat põlvkonda. Uks on meil avat tänu selle professor Evald Saag nende kaunite õnnistus sõnade eest uue aasta alguseks. Ma mõtlen siinjuures Veljo Tormise lauludele mida ta on kirjutanud Paul-Eerik Rummo sõnadele. Õige mitmele laulule. Igale palun oma sõnu oma sügavdagama. Ärge kartke sinna vaadata. Kolm mul oli kaunist sõna. Tasase maa laul, see ei tähenda sugugi mitte, et meie maal oleks vähe mägesid-künkaid, vaid et me oleme osanud tasase ja jonnakalt loomuga tulla ja hoida alles seda tasast maad. Ühtehoidmise laul, õigemini küsimus, kas oskame hoida ühte ja minna nii kuus läbi mere. Ja siis on veel üks selge julgemehelik otsustamise laul, Hamleti laul? Jah, olla. Sinu arvates on jumala armastus vastuoluline. Ta loeb kokku meie Brad ja saadab siiski risti ja vaeva, mis tuleb meil ka tasuda pisaratega. Jumala vastaks sinule. Õndsad on tasased. Õndsus on kätketud risti armastamisse. Kas sinul ei ole seda? Siis said, ei ole õnnelik. Armasta risti kui isa kingitust, sest seda armastades eemaldad kõik raskused oma elust. Isa, armastuse ja Jeesuse armastuse saladus avaneb sinule ja teeb sind õnnelikuks pisarate all. Aasta 1993 on lõppenud.